Jostein Gaarder "Sofie maailm" esitlus (0)

Jostein Gaarde
"Sofie maailm"
12.b
Jostein Gaarder
· Sündinud 8. augustil
1952. aastal Oslos
· Üles kasvanud
pedagoogide peres
· Lõpetanud Oslo
Katedralikooli ja
Oslo Ülikooli
· Elukutselt õpetaja,
erialaks on filosoofia
Looming
· Kirjutab sageli laste vaatenurgast, püüdes
näha maailma läbi nende pilgu
· Kirjutadb juttude sisse omakorda lugusid
· Läheneb oma lugudes maailmale
filosoofilise pilguga
· Soovib oma teostega äratada tänapäeva
pealiskaudses inimeses jumalikku olevust
Teosed
· Apelsinitüdruk (2004)
· Sirkusdirektørens datter (2001)
· Mängukaartide saladus (1990)
· Sjakk Matt (2006)
· Saladuslik jõulukalender (1992)
· De gule dvergene (2006)
· Sofie maailm (1991)
· Slottet i Pyreneene (2008)
· Vita brevis (1996)
· Maya (1999)
· Diagnosen og andre noveller (1986)
· Froskeslottet (1988)
· Bibbi Bokkens magiske bibliotek (1993)
· I et speil, i en gåte (1993)
· Hallo? Er det noen her? (1996)
"Sofie maailm"
· "Sofie maailm" on ühteaegu filosoofia
ajalugu ja romaan kahest tüdrukust, kelle
elud jutustuse käigus põimuvad
· Teoses otsitakse vastuseid erinevatele
filosoofilistele küsimustele, nt kuidas sai
elu alguse? Kas on olemas algaine, millest
kõik on tehtud?
Antiikfilosoofia
Thales
· Kõikide asjade
tekkeaine on vesi
· "Kõiksus on tulvil
jumalaid"
Anaximenes
· Kõikide asjade
algaineks on õhk või
udu
Herakleitos
· Nii heal kui kui ka
kurjal on oma koht
tervikus
· Enamik inimesi
juhindub omaenda
mõistusest, kuigi on
olemas
loodusseadus, millele
alluvad kõik
Demokritos
· Kõik koosneb
pisikestest
nähtamatutest
ehituskividest, mis on
igavesed ja
muutumatud
aatomitest
Hippokrates
· Inimese loomulik
seisund on tervis
· Haigus tekib siis, kui
loomulikkus on keha
või hinge
tasakaalutuse tõttu
"rajalt välja läinud"
Sokrates
· Tõeline tunnetus
peab tulema inimesel
seestpoolt
· "Ma tean vaid üht ja
see on, et ma midagi
ei tea."
· "See, kes teab, mis
on hea, ka teeb head"
Aristoteles
· Loogika kui
teadusharu rajaja
· Tegeliku maailma
moodustab loodus
· Tegelikkus koosneb
mitmesugustest
üksikasjadest
Hellenism
· Neli filosoofilist voolu: 1. Küünukud
2. Stoikud
3. Epikuurlased
4. Uusplatonism
Plotinos
· Lunastusõpetus
· Maailmal on kaks
poolust
Keskaeg
· Keskajal sai ajapikku ristiusust
ainuvalitsev eluvaade
· Ristiusk on puhs tõde
· Kas kristlikku ilmutust tuleb uskuda või
saab kristlikele tõdedele läheneda ka
mõistuse abil?
Augustinus
· Kogu olemine on
loomult jumalik
Renessanss
· Jumalale ei saa läheneda mõistusega
· Ideaaliks sai renessansinimene
· Uus jumalatunnetus
Barokk
· Seda ajastut iseloomustas lepitamatute
kontrastide vaheline pinge
· Juhtlauseks oli "nopi päeva"
· Idealism
· Materialism
Thomas Hobbes
· Kõik nähtused
koosnevad
aineosakestest
Descartes
· Tõsikindla tunnetuse
võib anda üksnes
mõistus
· "Cogito ergo sum"
ehk "Ma mõtlen,
järelikult olen
olemas."
Locke
· Kõik meie mõtted ja
ettekujutused on vaid
meie poolt nähtu ja
kuuldu peegeldus
· Me võtame meelega
vastu ainult lihtmuljeid
· Meelte primaarsed ja
sekundaarsed
omadused
Hume
· "Kui hoiame käes mõnd
raamatut, siis küsigem,
kas see sisadab
abstraktseid arutlusi
suurustest ja hulkadest.
Ei. Kas see sisaldab
kogemustel põhinevat
arutlust tõsiasjadest ja
eksistentsist? Ei.
Heidetagu see siis tulle,
sest see ei või sisaldada
muud kui udujuttu ja
fantaasiasünnitisi."
Valgustusaeg
Kant
· Teadmised maailma
kohta tulevad
meelelistest
kogemustest
· Välised olud ja
sisemsed olud
· Inimese mõistuslikul
tunnetusvõimel on
selged piirid
Romantism
· Uued märksõnad olid tunne ja fantaasia,
elamus ja igatsus
· Romantismiajastu filosoofid käsitasid
maailmavaimu kui mina, kes rohkem või
vähem unenäotaolises seisundis loob
maailmas asju
Hegel
· Igasugune tunnetus
on inimlik tunnetus
Marx
· Materiaalsed
muutused on
otsustavad
· Kommunistliku
manifesti
Darwin
· Inimene on pika
bioloogilise arengu
tulemus
· Kõik imetajad on
omavahel kaugelt
sugulased
· Loodus võib luua
täiesti uusi taime ja
loomariike
Freud
· Psühhoanalüüs
· Kõik unenäod
täidavad meie soove
Meie aeg
· Eksistentsialism
Nietzsche
· Nietzsche tahtis läbi
viia kõikide väärtuste
ümberhindamise.
· Tema arvates olid nii
kristlus kui ka
filosoofiatraditsioon
pööranud selja
tõelisele maailmale ja
keskendunud taevale
või ideede maailmale.
Tänan kuulamast!