Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

PLATON: IDEEDE MAAILM JA IDEAALRIIK (0)

1 Hindamata
Punktid
Rocca  al Mare Kool
PLATON : IDEEDE MAAILM JA IDEAALRIIK
Referaat
Koostaja : Johanna  Lass
10. klass
Tallinn 2017
1
SISUKORD
Sissejuhatus..........................................................................................................................................3
Ideeõpetus .............................................................................................................................................3
Filosoofiariik........................................................................................................................................4
Kokkuvõte............................................................................................................................................5
Kasutatud kirjandus..............................................................................................................................6
2
Sissejuhatus
Oma  referaadi  jaoks   lugesin   raamatuid  “50   klassikut .   Filosoofid ”,  “Filosoofia  ajalugu”,  “Sofie
maailm”  ja  “ Pidusöök .  Sokratese  apoloogia”.  Selles  referaadis  kirjutan  Platoni  ideeõpetusest  ja
tema  ideaalriigist.  Ideeõpetus  on  kõikide  Platoni  mõtetega  tihedalt  seotud.  Tänapäeva  tavakeeles
kasutatakse sõna “idee” 'mõtte' tähenduses. Kreeka keeles oli sellel sõnast “nägema”  tuletatud  sõnal
algselt  tähendus  'välimus,   vaatepilt '.  Platonil  hakkab  ta  tähendama  'välimuse  nähtumuse  taga
peituvat tõelist'. Filosoofias omandas see sõna hiljem mitmeid teisi tähendusi ja kõigis tähendustes
oli see midagi mittemateriaalset.
Ideeõpetus
Platon oli Sokratese andekaim õpilane ning kui  Sokrates  399. aastal eKr suri, jättis see Platonisse
suure  jälje  ja  määras  kogu  tema  edasise  filosoofia-alase  tegevuse  suuna.  Platoni  arvates  on  kõik,
mida  me  looduses  silmaga  näeme  ja  käega  katsume,  muutuv.  See  tähendab,  et  kõik,  mis  kuulub
meeltega   tajutavasse  maailma”,  on  tehtud  materjalist,  mis  ajapikku  hävib.  Asjad,  mis  on
muutumatud, püsivad ja  igavesed , on ideed. Ideed on väljaspool ruumi ja aega, me ei saa neid tunda
meeltega, vaid ainult mõistusega. Ideed ei teki ega hävi, vaid on kogu aeg meie ümber. Kõikidel
asjadel siin maailmas on idee ehk täiuslik vorm, mille järgi nad on tehtud. Ma toon näiteks hobused.
Kõik hobused on omamoodi ja erinevad, aga kõikidel  hobustel  on midagi ühist, mille järgi me nad
raskusteta ära  tunneme . See tähendab, et peab olemas olema mingi vorm, mille järgi kõik hobused
on  tehtud.  Platon  nimetas  sellist  vormi  ideeks.  Kõikide  hobuste,  inimeste  ja  laudade  taga  peitub
“hobuse  idee”,  “inimese  idee”  ja  “laua  idee”.  Platon   arvas ,  et  meeltega  tajutava  maailma  taga  on
omaette   tegelikkus,  mida  ta  nimetas  ideede  maailmaks.  Seal  asuvad  igavesed  ja  muutumatud
“näidiskujud”,  mille  järgi  on  tehtud  kõik,  millega  me  looduses  kokku  puutume.  Meeltega  tajutav
maailm  on  näiline  ja  ideede  maailm  on  tegelikkus.  See  maailm,  millega  me  igapäevaselt  kokku
puutume,  on  seotud  meie  kehadega  ja  on  seetõttu  näilik.  Ideede  maailm  on  tegelikkus,  sest  seda
tunnetame  me  ainult  mõistusega  ja  selle  tajumine  on  kõige  puhtam  ja  sügavam  olek.   Meeleline
maailm ainult peegeldab seda. Platon eelistab alati üldist ja abstrakset üksikule ja konkreetsele ning
püsivat ja ajatut muutuvale ja ajalisele. Nendest  eri tasanditest algabki Platoni ideeõpetus.
3
Filosoofiariik
Platonil oli väga kindel  visioon  sellest, milline on ideaalne riik. Platoni arvates peaksid riiki  juhtima
filosoofid.  Kui  ta  selgitab,  miks,  lähtub  sellest,  et  inimene  ja  riik  on  samamoodi  üles  ehitatud.
Inimese keha koosneb kolmest osast: pea,  rind  ja  alakeha . Igale kehaosale vastab üks hingeomadus.
Pea  juurde  kuulub  mõistus,  rindkere  juurde   tahe   ja  alakeha  juurde  iha.  Iga  kolme  hingeomaduse
juurde kuulub omakorda üks ideaal. Mõistus peab püüdlema  tarkuse  poole, tahe peab üles näitama
vaprust  ja  iha  peab  ohjeldama  mõõdukusega.  Alles  siis,  kui  inimese  kolm  osa  talitlevad  ühe
tervikuna ,  saab  inimene  harmooniliseks.  Platon  võtab  need  kolm  osa  eeskujuks  riigi  ideaali  välja
töötamiseks.  Riigil  on  nendeks  kolmeks  osaks  valitsejad,  valvurid  ja  tootjad.  Nii  vastavad  hinge
osad ühiskonnaklassidele riigis. Tootev klass moodustavad riigi aluse, igale töölisele on vastavalt
tema  loomulikele  kalduvustele  kätte   näidatud   tema  ülesanne.  Kõike  tehakse  rohkem,  paremini  ja
kergemini,  kui  igaüks  teeb  ühte  tööd  oma  kalduvuste  järgi,  õigel  ajal  ja  vabana  muudest
kohustustest.  Teise  klassi  moodustavad  sõdurid,  kes   kaitsevad   riiki  väljaspoolt  ohtu  kujutavate
vaenlaste eest. Kolmandana tulevad valitsejad, kes juhivad riiki. Õiglane on riik siis, kui igaüks teab
oma kohta tervikus. Platoni arust oli oluline valitsejate õige kasvatamine. Ta  arvab , et kõige õigem
on, kui  riiki  juhivad  filosoofid,  sest  neid  huvitab  teadmine  tõsiolevast  ja  nad  ihaldavad  tarkust  ja
puhast  teadmist  tervikuna.   Filosoof   ehk  valitseja  suunab  oma  tähelepanu  nähtumuse  taha,  asjade
olemusele. Nii on seotud Platoni ühiskonnafilosoofia ideeõpetusega, sest idee on see muutumatu ja
igavene tõsiolev, mille kohta käib puhas teadmine. Platon ei usu demokraatia toimimisse, sest massi
suurus  ei  taga  teadmist.  Suurt  rahvast  on  võimalik  pettusega  mõjutada  ja  kui  nad  valivad  endale
valistejad,  ei  ole  garanteeritud,  et  valitud  teavad  midagi  asjadest,  mida  võimekas  ja  vooruslik
valitseja peab põhjalikult teadma. Platon arvab, et need kolm klassi ei tohi omavahel kokku puutuda
ja üksteise asjadesse segada, sest see toob riigile  suurimat  kahju. 
Minu arvates oli Platoni ideaalriigi idees mitu nõrka kohta. Tema ideaalriik eeldab, et kõik on rahul
enda  kohaga  ühiskonnas  ja  elavad  täiuslikus  harmoonias.  Ma  arvan,  et  ühel  hetkel  sooviksid
inimesed ikkagi vaheldust ja kõik inimesed ei nõustuks sellega, et riigis langetatakse otsuseid ilma
rahva kaasamiseta. Alati on ühiskonnas erinevate vaatepiltidega inimesi ning harmooniat on väga
raske saavutada. Platon räägib, et tulevastel valitsejatel peaks olema kindel  haridus  ja kasvatus, mis
kasvatab  nendest  filosoofid.  See  tähendab,  et  on  juba  varem  ära  valitud,  kes  saab  tulevikus
valitsejaks ja teda hakatakse juba varakult treenima. Alati ei pruugi aga inimene kasvada üles heaks
valitsejaks  või   filosoofiks   ning  ka  see  on  minu  arust  üks  nõrk  koht  Platoni  arutluses.  Veel  ütleb
Platon,  et  inimestele  tuleks  jaotada  loomulike  kalduvuste  põhjal  ülesandeid.  Ta  ei  too  välja,  mis
4
need  loomulikud  kalduvused on või kuidas neid välja selgitada. Veel ütleb ta, et ideaalses riigis ei
ole erinevate klasside vahel mingit kokkupuudet ja ma arvan, et ka seda on raske teostada nii, et
kõik oleks rahul, sest kui inimestele midagi ära keelatakse, tahavad nad just rohkem  piire  ületada ja
reegleid  rikkuda.  Platoni  ideaalriigi  idee  eeldab,  et  kõik  inimesed  on  rahul  sellega,  kuidas  neid
juhitakse ja ei kahtle valitsejates ega nende otsustes.
Kokkuvõte
Platoni  arvamus,  et  meie   igapäevase   tajutava  maailma  taga  on  tegelikult  päris,  meeltega  tajutav
maailm, on huvitav. Ma usun, et on täiesti võimalik, et selline “ideede maailm”, millest ta räägib, on
päriselt olemas. Tema mõte ideaalriigist, kus riiki juhiksid filosoofid, on huvitav, aga ma arvan et
see toimiks ainult praktikas ja päriselus oleks seda keeruline tulemuslikult rakendada. Platoni ideed
olid siiski väga külluslikud, ta on üks maailma mõjukamaid filosoofe ning temalt on palju õppida.
5
KASUTATUD KIRJANDUS
Jacoby, E. 2003. 50 klassikut. Filosoofid. Mõtlejad antiigist  tänapäevani. Tallinn: TEA Kirjastus.
Gaarder, J. 1991. Sofie maailm. Tallinn: Koolibri.
Saarinen, E. 1985. Filosoofia ajalugu, tipult tipule, Sokratesest  MarxiniTallinn:  Avita .
Internethttps://et.wikipedia.org/wiki/Platon 
6
Vasakule Paremale
PLATON-IDEEDE MAAILM JA IDEAALRIIK #1 PLATON-IDEEDE MAAILM JA IDEAALRIIK #2 PLATON-IDEEDE MAAILM JA IDEAALRIIK #3 PLATON-IDEEDE MAAILM JA IDEAALRIIK #4 PLATON-IDEEDE MAAILM JA IDEAALRIIK #5 PLATON-IDEEDE MAAILM JA IDEAALRIIK #6
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2017-11-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 5 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor turnon Õppematerjali autor
Platoni ideeõpetusest ja ideaalriigi nägemusest.

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

PLATON
11
docx

PLATON

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majanduasarvestuse õppetool JA11KÕ Marje Hindriksoo PLATON Referaat Õppejõud Raine Linnas Mõdriku 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS Oma referaadis uurin filosoof Platonit ning tema õpetusi eri valdkondades. Samuti annan lühiülevaate platonismist. Uurin Platoni ideeõpetust, tema arvamust riigiõpetusest ning kunstikäsitlusest. Miks just valisin Platoni?, kuna minu arvates on

tehnomaterjalid
Platon-referaat
4
docx

Platon (referaat)

Platon Kui Sokrates aastatel 399 eKr suri, oli tema andekaimõpilane Platon (427-347eKr) 28- aastane.Õpetaja traagiline surm vapustas sügavalt noort ateenlast, kes asus oma vaieldava kuulsusega õpetajat kaitsma suurepärastes, stiililt ja vaimult veenvates kirjutistes. Mõnes neist käsitles Platon Sokratese tegevust ja saatust; mõnes aga, varjudes Sokratese tegelaskuju taha, arendas ta omaenda seisukohti, mis filosoofiat suuresti muutsid. Kõrgest soost Platon on mitmes mõttes oma ebamäärase mainega õpetaja vastand. Vastupidiselt Sokratesele kirjutas Platon palju; tema kirjutised on meieni täielikult säilinud. Vastupidiselt Sokratesele ei olnud ta niivõrd filosoofiline "ämmaemand ", kes aitas teistel sünnitada, kui pigem sünteesiv, terviksrtuktuuri poole püüdlev filosoof

Filosoofia
Filosoofia-Sokrates ja Planton
12
docx

Filosoofia, Sokrates ja Planton

Õppejõud Mõdriku 2013 SISSEJUHATUS Referaadi töö koosneb kahest tuntumatest antiikfilosoofidest kelleks olid Sokrates ja tema õpilane Planton. Kuigi vanakreeka filosoofias on kolm suurkuju: Sokrates, Platon ja Aristoteles, siis Aritotelest selles referaadis eraldi ei käsitle. Sokrates on eeskujuks paljudele hilisematele filosoofidele, ja Plantoni filosoofile küsimustele kui maailmavaatel maadeldavad ja vaildlevad tänapäevani filosoofid. Kuna Platon oli Sokrates õpilane ja tema kirjutas ja lähtus ka Sokrateses tõekspidamisest. Siis päris täpselt ei teagi mis on Platoni või Sokratesse arvamus või mõted. Seepärast kirjutangi referaadi kahest antiikfilosoofidest, kuna nad on ka omavahel seotud. Töö esimese poole kirjutan ja tutvustan Sokratest. Arutlen, mis oleks juhtunud siis kui Sokrates oleks mürgi joomise asemel põgenenud. Sokrates arvas, et peab ka peale looduse uurima ka inimesehinge ja tundma iseenast

Filosoofia
Platoni elulugu
14
odp

Platoni elulugu

387. aasta paiku rajas ta Ateenast loode pool asuvas heeros Akademose pühamus AKADEEMIA, mis sai eeskujuks hilisematele Euroopa ülikoolidele. See Akadeemia jäi püsima peaaegu 900.aastaks, selle sulges keiser Justinianus I. Koos õpilastega tegeles ta filosoofilise ja loodusteadusliku uurimistööga. Kirjutas oma mahukama ja sisukama dialoogi ,,Riik" (,,Politeia "). Hilisperioodil kirjutas oma suurteose ,,Seadused" (,,Nomoi"). Platon on esimene kreeka filosoof, kelle kõik teosed on peaaegu tervikuna säilinud. Teda peetakse esimeseks esimeseks filosoofiks, kes keskendub keelele ja mõistete määratlemisele. Platonit võib pidada olemusfilosoofia ja essentsialismi alustajaks. Ideedeõpetus Platoni järgi on olemas kaks maailma: üks on tõeline tegelikkus, ideede maailm ja teine näiva tegelikkuse,tekkivate, muuduvate ning kaduvate esemete maailm.

Filosoofia
Platon Referaat
9
doc

Platon Referaat

Ta kuulus lugupeetud aristokraatide suguvõssa, mis etendas Ateena poliitikas tähtsat osa. Nagu ilmneb Platoni elu lõpuaastatest pärinevast autobiograafilisest Seitsmendast kirjast, tahtis temagi asuda poliitilise karjääri teele, ent tema noorusaja poliitilised olud tegid poliitilise tegevuse raskeks. Kaheksa aastat, kahekümnendast eluaastast saadik, oli Platon olnud Sokratese õpilane. Ta kuulus oma õpetaja lähemate õpilaste ringi. Kohtupidamist Sokratese üle jälgis Platon kohapeal ning kirjutas Sokratese kaitsekõne põhjal "Sokratese apoloogia". Aastal 387. eKr rajas Platon ühes Ateenast loode pool asuvas heeros Akademose pühamus Akadeemia, mis sai eeskujuks hilisematele Euroopa ülikoolidele. Koos oma õpilastega tegeles ta filosoofilise ja loodusteadusliku uurimistööga ning kirjutas oma seniste kogemuste põhjal oma kõige mahukama ja sisukama dialoogi "Riik". Platoni Akadeemia jäi püsima peaaegu 900

Ajalugu
Platon
5
doc

Platon

PLATON Essee Annika Vesselov 12c Miks ma esse teemaks Platoni valisin? Alguses oli põhjus lihtne ­ Platon oli esimene nimi mis mulle sõnaga filosoofia meelde tuli. Otsustasin siis tema kohta natukene uurida. Nüüd on mul hea meel, et just Platoni valisin, sest minu arvates on tal väga huvitavad arusaamad erinevatest asjadest. Lugesin veidi tema elulugu, kõnesid ja ideid. Üritan siis kirjutada kuidas mina tema õpetusest aru sain... Platoni elust: Platon (427-347 e.m.a) oli vanakreeka filosoof. Ta oli Sokratese kõige kuulsam õpilane

Filosoofia
Lääne filosoofia
16
docx

Lääne filosoofia

SISSEJUHATUS Veendumust, et loovus sünnib isiksustest- et inimkultuuri tipu moodustavad üksikisikud. See raamat esitab küsimuse, millised on oma hingelt ja stiililt, ilmelt ja temperamendilt mõtteajaloo tipud. Taval ei ole muud moraali kui enesesäilitamine. SOKRATES Just Platon on on vorminud Sokratese tegelaskuju filosoofina läänemaisesse mütoloogiasse. Sokratest ei oleks ilma Platonita. On võimatu öelda, kust algab üks ja lõpeb teine. ,,sokraatiline probleem". Sokrates ei olnud metafüüsik ega teoreetik- oletatavalt- vaid värvikas ja omapärane isiksus, elufilosoof ja filosoof oma elus. Sokrates sündis aastal 469 või 470 ning suri 399 eKr. ta oli rahvapärane, eetiline õpetaja, kes veetis oma aega vesteldes, vaieldes ja õpetades filosoofiat Ateena

Filosoofia
Platoni ja Aristotelese tunnetus
4
docx

Platoni ja Aristotelese tunnetus

Platoni ja Aristotelese tunnetus(teadmis-)teooriate võrldus. Teatavasti oli Vanakreeka filosoofias kolm suurkuju: Sokrates, Platon ja Aristoteles. Sokratest selles essees eraldi ei käsitle, kuid raske on öelda, kust algab Platon ja lõppeb Sokrates. Üldiselt moodustavad Platoni ja Aristotelese kirjutised antiikfilosoofia tuuma. Vaatamata kahe suure filosoofi tööde seotusele tuleb tõdeda, et nad on nii stiililt kui ka ainelt väga erinevad. Järgnevalt tutvustan kahte suursugust tarkuse armastajat ning võrdlen nende teadmisteooriaid. Platon (427-347eKr) oli Sokratese andekaim õpilane

Filosoofia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun