INIMESE ANATOOMIA (0)

1 Hindamata

Inimese anatoomia

KOED
Inimesel on 4 tüüpi kudesid :
1. kattekude -naha pindmine kiht ja seedekulgla sisepind . Tema ülesandeks on katta teisi kudesid ja elundeid. Nende kuju võib olla erinev, kuid nad paiknevad tihedalt üksteise kõrval.
2. side-ja tugikude-seovad teisi kudesid ja rakke üksteisega ja toetavad neid. Üksteisest paiknevad nad üsna kaugel. Rakkudevahelist ruumi täidab vaheaine , mis võib olla tahke(luu vaheaine), vedel( vereplasma ) või elastne(kõhre vaheaine). Sageli on vaheaines ka kiude , mille tõttu on nende kudede tõmbetugevus suur.
3. lihaskude-talle on omane liigutustalitlus ning lihaskoe rakud on võimelised kokku tõmbuma.
4. närvikude -koosneb närvirakkudest, millest on moodustunud peaaju , seljaaju ja kõik närvid. Närvikude võtab vastu ärritusi ja juhib närviimpulsse. Närvirakkude jätked on ühenduses teiste närvirakkudega ja moodustavad impulsse juhtiva võrgustiku .

ELUNDID ja ELUNDKONNAD

Iga elund koosneb kudedest ja need omakorda rakkudest.
Sarnase ehituse ja talitlusega koed moodustavad elundi.
Inimese kõhu- ja rinnaõõnes asuvad enamik elunditest.
Sarnase ehituse ja talitlusega elundid moodustavad elundkonna.
Inimese keha koosneb mitmetest elundkondadest, millest igaüks täidab mingit kindlat ülesannet.
Näiteks kopsud on hingamiselundkonna elundiks ja süda vereringe -elundkonna elundiks. Inimese elundid sarnanevad paljuski teiste imetajate elunditega. Nad kuuluvad sarnastesse elundkondadesse ja on ka üksteise suhtes kehas sarnaselt paigutatud.,
Kõik elundkonnad töötavad kooskõlastatult ja tagavad organismi häireteta funktsioneerimise
Inimese elundkonnad:
1. seedeelundkond -suuõõs, neel ,söögitoru, magu ,peensool, jämesool ,pärasool
2. hingamiselund - hingetoru , kopsud, kopsutorue. bronh , kopsutoruharude.bronhioolid, nina, ninaneel
3 meeleelundkond - nahk,silmad, kõrvad ,nina,keel
4 . katteelundkond - nahk
5. tugi-ja liikumiselundkond - luud ,lihased
6. ringeelundkond - süda, veresooned ,lümfisooned
7 .immuunsüsteem - vererakud ,lümf
8. erituselundkond - neerud , kusepõis ,kusejuha
9. suguelundkond - munandid,munasarjad
10. närvisüsteem - peaaju,seljaaju1
11. sisenõrenäärmed - käbikeha, kilpnääre , kõrvalkilpnääre, neerupealised, harknääre, sugunäärmed , kõhunääre , ajuripats

NAHK

Naha ehitus
Naha pealmiseks kihiks on marrasknahk e epiderm , mille all on pärisnahk . Pärisnaha all on rasvkude .

Marrasknahk on naha õhuke väliskiht (0.05-0,6 mm), mis kujutab endast mitmekihilist kattekudet e epiteeli . Marrasknaha pealmise kihi-sarvkihi rakud on surnud ja täidetud vees lahustuva valguga ( keratiin ). Need rakud aeg-ajalt eralduvad (nt peanahalt kestenduvad rakud on kõõm). Sarvkiht kaitseb naha alumisi kihte kulumise eest. Sarvkihi all asub sõmerkiht, mis koosneb sõmeralistest lamedatest rakkudest, mis aeglaselt surevad ning nihkuvad ülespoole sarvkihti. Sõmerkihile järgneb kasvukiht, mis jaguneb ogakihiks ja basaalkihiks e Malphigi kihiks. Ogakiht koosneb elusatest rakkudest, mis liigubad sõmerkihi koosseisu sedamööda, kuidas basaalkihis rakud jagunevad.
- Marrasnahas paiknevad värvi-e.pigmenditerakesed ( pigment melaniin) kaitsevad organismi liigse päikesekiirguse eest. .
- Karvad ja küüned on marrasknaha moodustised.
Pärisnahk on marrasnaha all paiknev sidekoeline kith, mis sisaldab elastseid kiude ning on seetõttu veniv, painduv ja sitke. Pärisnahas paiknevad karvanääpsud , veresooned, higi-ja rasunäärmed ning närvid ( karvade närvilõpmed ja retseptorid ). Higinäärmete abil reguleerime naha temperatuuri. Karv kinnitub karvatuppe. Karva kasvavasse algusossa-karvasibulasse-toovad toitaineid veresooned. Karvatupe külge kinnitub lihas (nn karvapüstitajalihas), mis kokku tõmbudes tõstab karva püsti. Nahas olevad rasunäärmed eritavad rasu , mis takistab vee pääsu kehasse ja väldib mitmete ainete kahjulikku mõju.

Naha ülesanded:

Nahk on katteelundkond, kuid tal on ka väga mitmekülgne kaitsevõime ning veel mitmeid ülesandeid :

temperatuuri reguleerimine,
D-vitamiini valmistamine (naharakkudes leidub provitamiini D3, mis päikesevalguse toimel muutub D-vitamiiniks),
liigse päikesekiirguse eest kaitsmine,
bakterite, viiruste ja naha kulumise eest kaitsmine,
nahas olevad rasunäärmed eritavad rasu, mis takistab keemiliste ainete ja vee sissepääsu;
vere depooks olemine.

Nahk on ka ühtlasi eritus - ja meeleelund (on kõrgelt spetsialiseerunud ärritusi vastuvõttev elund, milles on palju retseptoreid , milles ärrituse toimel tekivad närviimpulsid). Nahk sisaldab miljoneid närve, mis võimaldavad sul tunnetada puudutusi, temperatuuri, rõhku ja valu, luues võimaluse pidevalt tajuda oma keskkonda.
Tal on ka ainevahetuslik funktsioon. Nahk koosneb veest, rasvadest, valkudest ja süsivesikutest. Vesi, soolad ja ainevahetuse jääkproduktid erituvad läbi naha koos higiga. Murdeeas aktiviseeruvad seni tegevusetud higinäärmed, milliseid inimkehas sisaldub kahte tüüpi: ekriin- ja apokriinnäärmed.
- Ekriinnäärmed-võib leida kõikjal naha pinnakihis . Nad eritavadvärvitut ja lõhnatut higi. Nende tähtsaim ülesanne on osaleda kehatemperatuuri reguleerimises, kontrollides vee, soola ja teiste jääkainete hulka, mis nõristub läbi naha pooride. Emotsionaalsed ergutid (pinge, närvilisus, erutus ) võivad märkimisväärselt suurendada erituva higi hulka.
- Apokriinnäärmed-asuvad põhiliselt kaenlaalustes ja genitaalide piirkonnas ning nad muutuvad aktiivseks murdeea alguses. Neid seostatakse kehakarvade kasvuga ja teiste murdeeas ilmnevate füüsiliste muutustega . Apokriinnäärmed eritavad viskoosset piimataolist higi, mis reageerib bakteritega. Tulemuseks on erinevad lõhustunud jääkained , mis omakorda on süüdi kehalt erituvates ebameeldivates lõhnades.

Inimese nahk reguleerib tema kehatemperatuuri. Normaalne kehatemperatuur peaks püsima 37 C piires. Külma käes verekapillaarid nahas ahenevad ning soojust eraldub vähem, samas ainevahetus intensiivistub ja soojust toodetakse juurde. Nahk kahvatub ja muutub sinakaks. Sooja käes aga veresooned laienevad ning võib kaasneda higistamine, järelikult keha annab soojust ära, samas ainevahetus aeglustub. Nahk võib hakata punetama.
Karvad ja küüned on marrasknaha sarvmoodustised.
Karvad (juuksed) on elutu jätk marrasknahal, nende peamine koostisosa on elutu proteiin nimega keratiin.
Ainus elav osa karvast on karvasibul, mis asetseb karvanääpsu põhjas. Karvatüvik kasvab karvatuppe pidi üles nahapinna poole. Kui karv eraldub karvanääpsust, on ta surnud ja seda pole võimalik asendada.
Juuksekarv on kaetud rasuga, mis eritub rasunäärmetest karvanääpsu kanalisse. Iga karvatupe külge kinnitub karvapüstitajalihas, mis kokku tõmbudes püstitab karva ja tekitab “kananaha”.
Juuste värvi määrab spetsiifiline pigment-melaniin, mida toodetakse juuksefolliikulite (folliikul-karvanääps, pärisnahas paiknev juukseosa, millest kasvab välja juuksekarv) rakkudes. Melaniini esineb mustjas-pruuni ja punakas-kollase vormina. Kui juuksed sisaldavad peamiselt mustjas-pruuni vormi, siis on juuksed kas mustad, pruunid või blondid. Punakas-kollast vormi sisaldavad juuksed on punased. Kui juuksefolliikulite rakkudes enam pigmenti ei toodeta siis hakkavad kasvama hallid juuksed (juuksekarvade see tühimikud, mis peegeldavad valgust ja nii paistavad juuksed hallina). Kui uued karvasibulad alustavad tööd aeglasemalt, kui vanad lõpetavad, muutub inimene tasapisi kiilakaks.
Juukseid võivad kahjustada tugev päikesekiirgus , õhusaaste, ebaõige toitumine, keemiline mõjutamine (keemilised lokid ja värvimine ), ebaõige hooldamine. Juuksekarvade struktuur muutub ja nende otsad võivad lõheneda.
Küüned sisaldavad samuti keratiini.
Nad on sarvjad nahamoodustised, mis kaitsevad sõrmi ja varbaid. Küüs koosneb kumerast ja tugevast küüneplaadist, mida kolmest küljest piirab nahast küünevall,asetseb aga küünesängis. Umbes nelja millimeetri ulatuses on küüs naha all peidus. See osa küünejuurest, mille läheduses on valkjas poolkuukujuline piirkond, nimetatakse luunuliks. Küüs tekib naha läikekihist. Kutiikul on küüne tagumise osa kohal asetsev kaarekujuline õhuke kile. Ööpäevas kasvavad inimese küüned ligikaudu 0,1 millimeetrit.

TUGI – JA LIIKUMISELUNDKOND

Inimese skelett e luustik
Inimese skelett ehk luustik on kehale toeseks ning ka kaitseks näiteks peaajule ja südamele.
Koostöös lihastega võimaldab skelett teha mitmesuguseid liigutusi.
1. Luustiku ehitus

50% luude massist moodust.vesi, 15,7% rasva, 13% valgud ja süsivesikud , 21% anorgaanilisi aineid. Luudele annavad elastsuse orgaanilised ained, tugevuse aga anorgaanilised ained.

Toes koosneb luukoest ja kõhrest.

Luud ümbritseb luuümbris , mis moodustab luu kasvamisel või luumurdude paranemisel uusi rake. Luuümbrise ülesandeks on kaitsta ning sinna tulevad närvilõpped.

Luuümbrise all on luukude: plinkolluse rakud on tihedalt kohe luuümbrise taga; käsnolluse luurakud paiknevad hõredalt ja neil on huvitav muster. Luude välispind ja pikkluude (õlavarreluu, küünarluu ) keskosa koosneb plinkollusest. Pikkluude otsad koosnevad käsnollusest.
Toruluude õõnsusi täidab pehme, rasvarikas sidekude-kollane luuüdi. Käsnolluses paikneb vererakke moodustav punane luuüdi.
Luukoe rakud on haralised ja omavahel jätketega ühenduses. Moodustuvad väikesed kanalid, mida mööda tulevad närvid ja veresooned, mis toovad luurakkudele toitaineid ja hapnikku.
Luud on tugevad, kui nad saavad D-vitamiini, kaltsiumi ja muidu piimatooteid . Luid nõrgendavad suitsetamine, alkohol , kohv.

2. Luustiku ülesanded
Luustiku mehhaanilised ülesanded:

liikumine,
toestab meid,
kaitse ülesanne.

Luustiku bioloogilised ülesanded:

osalevad vereloomes
osalevad ainevahetuses.
luustik, eriti koljuluu ja rinnakorv , kaitsevad siseelundeid.

Luudevahelised ühendused :
1. pidevühendused e. sideliidused (nt koljuluud on üksteisega liikumatult seotud.)
2. kõhrliidused (rinnakorvi ja vaagna juures)
3. liigesed (hoiavad koos üksikuid luid ja võimaldavad neid liigutada):

keraliiges (reie pea ja õla juures)
plokkliiges (küünarliiges, põlveliiges ).
sadulliiges (kämblaliiges).
liugurliiges (randmeliiges)
pöördliiges (kaelalülid)

Plokkliiges võimaldab liigutusi ühel tasandil, teised liigesed kahel või kolmel tasandil.

Liigeste hulka kuuluvad eriti tugeva ja suurt koormust taluva kõhrekihiga kaetud luuotsad (liigesepead). Liigesepead on ümbritsetud tugevast, pingul sidekoekestast e liigesekapslist. See on seestpoolt kaetud limaskestaga, mis eritab sitket vedelikku (nn liigesvõie), mille abil liiges muudetakse libisevaks. Liigest ümbritseb liigesevõiet sisaldav liigesekihn, mis takistab kulumist.

Liigesesidemed, kõõlused ja lihased hoiavad luude otsad koos ja takistavad neid paigalt nihkumast.

Sidemed kuuluvad sidekudede hulka ja koosnevad peamiselt kahte sorti valkudest ( kollageen ja elastiin). Nad on kergesti venivad, annavad liigestele teatava elastsuse ning seega hoiavad ära nihestuse , väänamise või luksatsiooni.
Lihased lähevad oma otstes üle kõõluseplaatideks või kõõlusekimpudeks, mis on luudega kokku kasvanud. Kõõluste kaudu kantakse lihase liikumine üle vastavale liigesele .

2. LIHASED

1. Lihaste ehitus
Luude külge kinnituvaid lihaseid nim.skeletilihasteks. Nad kinnituvad luudele sidekirmete ja kõõluste abil.

Vöötlihasrakkudes on peened pikisuunalised lihaskiud , mis on pealt kaetud elastse kilega e.sarkolemmiga. Lihaskiududes on pikad peened müofibrillid , mis on võimelised kokku tõmbuma. Tänu müofibrilli siseehitusele näeme vöötlihaskude mikroskoobis vöödilisena. Müofibrillid koosnevad müosiinist ( paksem ) ja aktiinist . See protsess vajab energiat, mida saadakse aeroobsel või anaeroobsel (kui hapnikku enam ei jätku ) viisil. Vöötlihased alluvad meie tahtele.

Silelihasrakud on väikesed ja kitsad . Silelihased ei allu meie tahtele, ning neis on vaid üks tuum. Silelihaskude tõmbub aeglasemalt kokku kui vöötlihaskude. Silelihaskude leidub siseelundite, näit.mao,soolte ja veresoonte seintes.

Südamelihase töö ei allu meie tahtele. Selle rakud on harunenud ja ristvöödilised ning omavahel ühendatud võrgustikuks.

Kakspealihaste ülesandeks on käe painutamine. Painutajalihased ja sirutajalihased toimivad vastandlikult, närvisüsteem juhib neid nii, et nad ei tõmbu samaaegselt kokku. Sidekude seob lihaskoe rakud kimpudeks. Lihastes on lisaks kõõlustele ja närvidele ka veresooned, mis toovad lihastele toitaineid ja hapnikku.
2. Lihaste ülesanded
Lihaste ülesandeks on:

liikumisfunktsioon ,
annavad kuju,
osalevad aktiivselt ainevahetuses,
aitavad talletada energiat,
aitavad säilitada kehatemperatuuri.

Lihase väsimus sõltub töö kiirusest, intensiivsusest ja koormusest, raskusest.
Treenimine mõjutab organismi:
1. lihaskiudude läbimõõt suureneb-parandab vereringet, südame minutimaht suureneb, lihastes veresooned vajadusel laienevad, treenitud inimesel tulevad punased verelibled depoodest välja ja transpordib hapnikku.

suureneb kopsumaht

paraneb koerakkude võime vastu võtta hapnikku (mitokondrite arv suureneb)

luud muutuvad tugevamaks

lihased muutuvad tugevamaks

paraneb koordinatsioon

suureneb painduvus ja liikuvus on hea.

SEEDEELUNDID

1. Ehitus

Inimese seedesüsteem koosneb mitmetest erinevatest organitest.
Seedeelundkond koosneb:suu - neel - söögitoru – magu – peensool - jämesool –pärasool - pärak
Peale selle osalevad seedeprotsessis kaksteistsõrmik, maks, sapipõis ja kõhunääre, kes toodavad seedimiseks vajalikke ensüüme. Suur osa on ka verel , mis täidab transpordiülesannet.
2. Ülesanded
Organismi toitainetega varustamine on seedeelundkonna ülesanne.
Toit muutub organismile omastatavaks alles siis, kui ta on jõudnud vereringesse. Selleks on vajalik toit lagundataks küllalt väikesteks osakesteks, mis pääseksid läbi soolte seinte ja lahustukised veres. Suurte toiduosakeste muutumist väikesteks nimetatakse seedimiseks. Seedimine toimub ensüümide osavõtul, mis kiirendavad ja reguleerivad toiduga toimuvate muutuste käiku. Seedimisel lagundatakse toit toitaineteks ja need omakorda:

tärklis - (amülaas + kõhunäärme ensüümid) - glükoosiks

valgud - ( pepsiin + kõhunäärme ensüüm trüpsiin) - aminohapeteks

rasvad - ( sapp + kõhunäärme ensüüm lipaas) - rasvhapeteks ja glütseriiniks
Edasi järgneb glükolüüs .
Seedimine algab suust .
Inimene on kõigesööja. Tema seedeorganid on kaotanud spetsiifilisuse. Kõigepealt on vaja söödav toit peenestada . Et inimesed söövad igasugust toitu, on ka hambad enamvähem ühesuurused. Hambad peenestavad toidu ja teevad neelamise võimalikuks. Mälumisel seguneb toit süljega. Sülg muudab toidu libedamaks ja hakkab toitaineid lõhustama. Süljes lagundavad toitu seedeensüümid. Nende toimel hakkavad toitainetes olevad keerulisema ehitusega ained lagunema lihtsamateks.
Suus lagundatakse süsivesikuid.
Suust liigub toit läbi kõri portsjonite kaupa alla söögitorusse. Söögitoru lihaseline sein lükkab toidu edasi makku.
Magu sarnaneb kotiga . Magu mahutab korraga üsna palju toitu ja võimaldab olla inimestel pikemat aega söömata. Muidu peaksime vahetpidamata sööma. Kui aga liiga palju süüa, siis tekib ebameeldiv täiskõhutunne ja isegi vau kõhus. Maos on happelised maomahlad. Maomahlad lõhustavad toidu supitaoliseks seguks. (Maomahlade toimel lõhustatakse toidus leiduvad taimsed ja loomsed valgud väiksemateks osadeks (aminohapeteks). Lagundatud valgud imenduvad maost verre ja kantakse keharakkude juurde. Neist saab hiljem rakkudes ehitada juurde kehale vajalikke valke.
Maos lagundatakse valke.
Maost liigub toit portsjonite kaupa peensoolde . Peensoolde avanevad sapijuha ja kõhunääre, mis toodavad teisi vajalikke seedeensüüme. Kõige aktiivsem on seedimine peensoole alguses, mida kutsutakse kaksteistsõrmikuks. Peensoolest imenduvad verre kõik ülejäänud toitained (süsivesikud) ja vesi. Rasvade lagunemisel tekkinud toiduosakesd imenduvad lümfi ja kantakse kehas laiali.
Peensooles lagundatakse süsivesikuid edasi ja muudetakse rasvad väiksemateks kerakesteks.
Toidujäägid liiguvad peensoolest edasi jämesoolde. Jämesooles toimuvad toiduga käärimisprotsessid, mida aitavad läbi viia jämesooles elavad bakterid .
Jämesooles toimub mineraalide ja vee imendumine verre.
Järelejäänud toit väljutatakse päraku kaudu.
Seedeelundkond on tihedalt seotud teiste elundkondadega.:

Veri ja lümf viivad seedeelundkonnalt saadud toitaineid edasi teistele keharakkudele.
Seedeelundkonna panevad tööle lihased ja närvid.
Seedeensüümid sünteesitakse teiste organite (kõhunääre, maks, põrn ) poolt.

6. VERERINGEELUNDKOND

1. Ehitus ja paiknemine .
Vereringe- elundkond koosneb südamest ja veresoontest.
SÜDA
Süda on koonusekujuline õõnes lihaseline elund, mis asub suuremalt jaolt rinnaõõne vasakpoolses osas.

Inimese süda on neljakambriline. Pikivaheseinaga on süda jaotatud paremaks ja vasakuks pooleks, mis ei ole omavahel ühenduses. Paremas pooles voolab venoosne ja vasakus pooles arteriaalne veri. Kumbki südamepool koosneb kahest kambrist: ülemisest - kojast ja alumisest - vatsakesest, mis on omavahel ühenduses koja-vatsakese - ehk atrioventikulaarsuudme kaudu. Mõlema koja sein moodustab väljasopistise, mida nimetatakse koja kõrvaks. Vatsakeste seinad on tunduvalt paksemad kui kodade seinad, eriti paks on vasaku vatsakses sein.
Süda asub südamepaunas ehk perikardis, mille sisepind eritab vedelikku, mis hõlbustab südametööd. Süda on lihaseline elund, mille lihaskude meenutab vöötlihaskudet. Neil on võime regulaarselt ja rütmiliselt kokku tõmbuda sõltumatult välisärritusest - seda nimetatakse südame automatismiks.
Südame sein on kolmekihiline: sisemine kiht - endokard (endoteeliga vooderdatud õhuke sidekoeline kest, mis katab südamelihast seestpoolt ja moodustab südame klapid), vahelmine - müokard (koosneb vöötlihaskoest ja on südame kõige paksem kiht) ja välimine - epikard.
Vere liikumist südames juhivad südameklapid , mis kujutavad endast endokardi volte, mis asuvad koja-vatsakesesuudme ja kopsutüve suudmete juures. Klappide tähtsus seisneb selles, et nad ei lase verel tagurpidi voolata.

VERESOONED
Organismis olevad veresooned jaotuvad:

Arteriteks e tuiksoonteks,
Veenideks e tõmbsoonteks,
Kapillaarideks e juussoonteks.

Arteriteks nimetatakse veresooni, mida mööda veri voolab südamest elunditesse. Arterite seinad on tugevad ja elastsed ning kannatavad suurt survet. Südamest kaugenedes arterid hargnevad ning moodustavad tiheda kapillaaride võrgustiku.
Veenideks nimetatakse veresooni, milles veri voolab elunditest südame suunas. Veenides liigub veri südame suunas tunduvalt aeglasemini ja ka vererõhk on madalam kui arterites , sellest tuleneb tõsiasi, et veenide seinad on tunduvalt õhemad. Vere vales suunas voolamist takistavad südame poolkuuklappe meenutavad veeni poolkuuklapid. Need avanevad vaid vere voolu suunas.
Kapillaarid kujutavad endast kõige peenemaid veresooni, mis on nähtavad ainult mikroskoobi all. Siin toimub gaaside ja ainete imendumine koemahla ja rakkudesse ning elutegevuse produktid tungivad verre. Kapillaarides muutub arteriaalne veri venoosseks ja läheb veenidesse.
2. Vereringe-elundkonna talitlus.

VERI

Veri on vedel sidekude, mis kujutab endast nõrgalt aluselise reaktsiooniga ja soolaka maitsega punast vedelikku. Inimesel ja kõrgematel loomadel ringleb veri veresoontes ja etendab olulist osa ainevahetuses:

toob kõikidele elundite kudedele toitained ja viib neilt ära laguproduktid,
hingamisel toob kudedesse hapniku ja viib ära süsihappegaasi,
osaleb soojusregulatsioonis,
mängib tähtsat rolli humoraalses regulatsioonis (kannab organismis laiali mitmesuguseid hormoone,mis põhjustavad elundite talitluse intensiivistumist või pidurdumist),
teeb kahjutuks organismi sattunud mikroobid ja viirused.

Uusi vererakke toodetakse punases luuüdis , lümfisõlmedes ja põrnas.
Verel on organismis täita äärmiselt tähtis ülesanne - kindlustada sisemise tasakaalu ehk homöostaasi säilimine sise- ja väliskeskonna pidevalt muutuvates tingimustes.
Igal vererakul on organismis oma funktsioon ja sellest tingitud iseärasused:

Leukotsüüdid ehk valgelibled

On tuumaga varustatud rakud, mille läbimõõt pole püsiv, sest neil on aktiivne liikumisvõime, millega kaasneb kuju muutumine. Leukotsüüte toodetakse punases luuüdis ja lümfisõlmedes. Nende põhiülesandeks organismi kaitsmine kehaväliste ainete ja mikroorganismide eest. Lümfotsüüt ühinedes antigeeniga vallandab immuunreaktsiooni.

Trombotsüüdid ehk vereliistakud

Trombotsüüt on käsnataoline ebakorrapärase kujuga rakk , mis on võimeline plasmast absorbeerima proteiine, aminohappeid jne. Nad sisaldavad tromboplastiini - ainet, mis võtab osa vere hüübimisest. Nende põhiülesandeks on hemostaasi tagamine, kuid neil on ka kaitsefunktsioon ja nad on olulised vere hüübimise seisukohalt.

Erütrotsüüdid ehk punalibled

Täiskasvanuna on ta tuumata (kuna seda pole enam vaja) kaksiknõgusate ketaste kujulised rakud, mille protoplasmas on valguline värvaine hemoglobiin , mis annabki verele punase värvuse. Erütrotsüüdid on organismis ühed väikseimad rakud. Nende põhiliseks ülesandeks on hapniku ja süsihappagaasi vahetuse tagamine kudedes.
VERERINGE TALITLUS
Inimese organismis saab eristada kahte vereringet:

Väike vereringe saab alguse südamest, kus parem vatsakene paiskab venoosse vere kopsuarterisse, mis jaguneb kaheks.

Veri suunatakse kopsu, kus arterid hargnevad kapillaarideks, mis katavad tihedalt arvukaid kopsusompusid. Siin toimub difussioon , mille käigus verest eraldub süsihappegaas ja punaverelibled seovad endaga hapniku ning liiguvad veenidesse, mis ühinevad neljaks kopsuveeniks.
Venoosne veri suubub südame vasakusse kotta, sealt edasi vasakusse vatsakesse - just sealt saab alguse suur vereringe.

Vere teekond südame vasakust vatsakesest keha kõigi elundite arterite, vere kapillaaride ja veenide kaudu kuni südame parema kojani imetatakse suureks vereringeks. Vasakust vatsakesest paisatakse viimase kokkutõmbel hapnikurikas veri suurimasse arterisse ehk aorti, millest kõigepealt eralduvad kaks arterit - esimene neist varustab südamelihast ning teine viib arteriaalse vere kaela pähe ja kätesse.

Rinna- ja kõhuõõnes hargnevad aordist arterid, mis varustavad teisi kehaosi hapnikurikka verega.
Arterid jagunevad omakorda kapillaaride tihedaks võrgustikuks. Kapillaarides toimub gaaside vahetus, mille käigus rakud annavad ära elutegevuses tekkinud CO2 ja saavad verest O2. Siin saab rakk verest ka elutegevuseks vajalikke aineid ning annab ära jääkained.
Antud protsessi käigus saab arteriaalsest verest venoosne veri ja mööda kapillaare jõuab see veenidesse, mis ühinevad kaheks suureks veeniks ülemiseks ja alumiseks õõnesveeniks.
Ülemine õõnesveen toob venoosse vere peast , kaelast ja kätest, ning alumine õõnesveen toob kõikjalt mujalt.

Vererõhu erinevus veresoonkonna erinevates osades tagab vere katkematu voolamise veresoontes, sest veri voolab alati kõrgema rõhu all olevatest veresoontest sinna, kus on madalam vererõhk.

SÜDAME TÖÖ On kodade ja vatsakeste rütmiliselt korduvad kokkutõmbed ja lõtvumised. Südame kokkutõmbumist nimetatakse süstoliks, lõdvestumist aga diastoliks. Kokkutõmbumine on rütmiline. Südame kokkutõmbumised ja lõtvumised toimuvad üldjuhul 50-75 korda minutis .
Tavaseisundis tõmbuvad mõlemad kojad kokku 0,1 sekundiga, selle toimel valgub verivatsakestesse. Vatsakesed tõmbuvad kokku 0,3 sekundiga ning sellele järgneb 0,4 sekundit kestev südame puhkusstaadium, mil süda on lõtvunud.
Pulss on rütmiline liikumine, mida võime tunda piirkondades, kus arter on naha pinnale väga lähedal.
3. Seosed teiste elundkondadega.
Vereringe elundkond seob kogu organismi elundkondi omavahel.
Ta:

varustab organismi kõiki osi vajalike toitainete ja hapnikuga;
viib neist ära jääkproduktid ning elutegevuses tekkinud süsihappegaasi,
osaleb humoraalses regulatsioonis,
kannab toitaineid elunditesse jne.

Eriti tihedalt on vereringe-elundkond seotud lümfisüsteemi, hingamiselundkonna, seedeelundkonna ja sisenõrenäärmetega.
Lümfi produtseerimine on seotud ainevahetusega vere ja kudede vahel. Verekapillaaridest läheb osa toitaineid ja hapnikku sisaldavast plasmast ümbritsevatesse kudedesse, kus moodustab koevedeliku. Koevedelik ümbritseb rakke, kusjuures vedeliku ja rakkude vahel käib pidev ainevahetus. Lümfisüsteem moodustab transpordisüsteemi, mille kaudu viiakse kudedesse hapnikku ja toitaineid ning viiakse kudedest jääkained. Ainevahetusprodukte sisaldav koevedelik läheb läbi kapillaaride seinte osaliselt verre tagasi. Samal ajal läheb osa koevedelikku mitte veresoontesse, vaid lümfikapillaaridesse ja moodustab lümfi.
Vereringe-elundkond ja hingamiselundkond on tihedalt seotud gaasivahetuse toimumise pärast kopsudes. Veri kannab kopsudest saadud hapniku teistele elunditele ja toob kopsu tagasi süsihappegaasi, mis on tekkinud elundite elutegevuse tagajärjel.
Seedeelundkonnast (peensoolest) jõuavad verre toitained, mis on vajalikud elundite töötamiseks ja kasvamiseks.
Veri kannab laiali hormoone, mida toodetakse sisenõrenäärmetes. Hormoonid mõjutavad mitmete elundkondade tööd ja arengut.
7. HINGAMISELUNDKOND

Hingamiselundkonna ehitus
Õhk satub ümbritsevast keskkonnast kopsudesse hingamisteede kaudu.
Hingamisteed algavad ninaõõnega, mis osaliselt koosneb luust ja osaliselt kõhrest. Ninaõõnt vooderdavas limaskestas on palju veresooni. Viimased varustavad limaskeste rikkalikult verega, mis seda soojendavad.
Edasi satub õhk ninaneelu ja kõrri. Kõri on hingetoru ülemises osas paiknev hääletekkeelund. Seal paiknevad häälekurrud , mille vahele jääb häälepilu. Sealt läbiminev õhk paneb häälekurrud võnkuma ja tekitab helisid.
Kõrist liigub õhk hingetorru ehk trahheasse. Hingetoru on torukujuline elund, mida mõõda õhk pääseb kopsu-desse. Hingetoru seintes paiknevad poolringikujulised hingetorukõhred.
Hingetoru on seest vooderdatud väikeste karvakestega, mis eemaldavd sinna sattunud tolmu ja baktereid. Samuti toimub hingetorus kopsu sattuva õhu soojendamine.
Hingetoru hargneb kaheks kopsutoruks. Ka nende seintes on kõhrest rõngad. Kopsutorud suubuvad paremasse ja vasakusse kopsu ning hargnevad seal.
Kopsud on kaks hingamiselundit, milles toimub gaasivahetus .
Inimese parem kops jaguneb kolmeks ja vasak kops kaheks kopsusagaraks.
Kopsud on kaetud õhukese sidekoelise kopsukelmega. Ka rinnaõõne sisepind on vooderdatud kelmega. Nende vahele jääv kitsas ruum on täidetud vedelikuga. Kopsud sarnanevad pehme ja niiske käsnaga, mida läbib tihe kapillaaride võrgustik.
Kopsudes hargnevad kopsutorud järjest peenemateks ja peenemateks harudeks. Kõige peenemad harud lõpevad kopsusompude ehk alveoolidega. Alveoolid on tillukesed kotikujulised moodustised, mida ümbritsevad kapillaarid. Alveoolides toimub gaasivahetus kopsude ja vere vahel.
2. Hingamine
Hingamine koosneb sisse- ja väljahingamisest. Need on tegevused, mida juhib ajus asuv hingamiskeskus. Hingamiskeskuse tegevus sõltub süsihappegaasi sisaldusest veres.
Hingamisel kopsude maht suureneb ja väheneb. Sissehingamisel rinnaõõs suureneb ja õhk tungib kopsudesse, väljahingamisel rinnaõõs väheneb ning õhk surutakse kopsudest välja. Tegelikult on kopsud sisse- ja väljahingamisel aga passiivsed.
Kopsude mahtu suurendavad ja vähendavad roietevahelised lihased. Sissehingamisel tõmbuvad need kokku, tõstes roided üles- ja väljapoole. Selle tulemisena rinnaõõs suureneb laiuti. Samuti tõmbub kokku vahelihas ehk diafragma , mille tulemusena rinnaõõs avardub.
Sissehingamisel liiguvad roided üles- ja väljapoole.
Väljahingamisel vahelihas ja roietevahelised lihased lõtvuvad. Rinnaõõne maht väheneb ja õhk surutakse kopsust välja. Väljahingamisel liiguvad roided alla- ja sissepoole.
Kopsud mahutavad õhku umbes 5 kuni 6 liitrit. Normaalselt hingates liigub kopsudesse ainult üks kümnendik nende mahust. Ülejäänud õhk jääb kopsudesse ja ei lase neil kokku vajuda
Kopsudesse sattuvas õhus on ligikaudu 21 % hapnikku, 79 %l ämmastikku, 0,03 % süsihappegaasi ja vähesel määral ka veeauru ja väärisgaase. Väljahingatavas õhus on hapnikku umbes 16 % ja süsihappegaasi umbes 4%. Suureneb ka veeaurusisaldus.

3. Kopsude gaasivahetus

Gaasivahetus kopsude ja vere vahel toimub alveoolides. Alveoole ümbritseb tihe kapillaaride võrgustik. Nende vaheline sein on õhuke ja gaase läbilaskev.
Kapilaarides voolab hapnikuvaene veri. Alveoolides on hapniku kontsentratsioon tunduvalt suurem. Kontsentratsioonide vahe tulemusena tungib hapnik alveoolist kapillaari. Veres ühineb hapnik punaste verelibledega, mis hapniku üle keha laiali kannavad.
Sarnaselt hapniku tungimisega verre liigub süsihappegaas verest alveoolidesse. Kuna veres on süsihappegaasi kontsentratsioon kõrgem kui alveoolides, tungibki see gaas kopsusompudesse.

4. Kudede gaasivahetus

Peale hapnikuga küllastumist ja süsihappegaasi ära andmist, liigub veri suure vereringe kapillaaridesse, kus toimub gaasivahetus rakkude ja vere vahel.
Rakkudes on ainevahetuse tulemusena hapniku hulk vähenenud ja süsihappegaasi hulk tõusnud. Seega mängivad siingi gaaside liikumisel olulist rolli kontsentratsioonide erinevused.

8. ERITUSELUNDKOND

Erituselundite hulka kuuluvad nahk, kopsud, soolestik ja neerud. Nendest olulisemaks on neerud.
Inimesel on kaks neeru, mis paiknevad kõhuõõnes mõlemal pool selgroogu. Neerud on umbes 10 cm pikkused oakujulised elundid.
1. Erituselundkonna ehitus
Neeru katab neerukoor , mille alla jääb neerusäsi. Neerusäsi koosneb neerupüramiididest, millest saavad alguse peenikesed kusetorud. Need avanevad neeruvaagnasse, kust saab alguse kusejuha.
Neeru varustatakse verega üsna rikkalikult. Igas minutis voolab läbi neeru umbes 1,2 liitrit verd. Kogu inimese veri läbib neere umbes 300 korda ööpäevas.
Veri siseneb neeru neeruarteri ja väljub neeruveeni kaudu. Vahepeal läbib veri neerude verekapillaaride võrgustiku.
Peale neerude kuuluvad erituselundkonna koostisse ka kusejuhad . Nende kaudu voolab neerudes tekkinud uriin kusepõide. Kusepõis on lihaseliste seintega kotikujuline elund, kuhu uriin koguneb. Uriin eemaldatakse kusepõiest lihaste kokkutõmbumisel kusiti kaudu.

Neerude ülesanded

Neerud filtreerivad verest välja jääkaineid ja reguleerivad sellega kehavedelike hulka ja koostist.

Neerud aitavad säilitada vere keemilist koostist stabiilsena.

Mitmete ainete, nagu vee ja minaraalsoolade hulk veres peab olema püsiv. Hoolimata rohkest või vähesest veejoomisest jääb vere veesisaldus tänu neerude tööle ikka samaks. Kui organismi satub mõnda ainet liigselt, näiteks glükoosi magusa liigsel tarbimisel, siis sisaldab uriin ka veidi glükoosi. Ka ravimite liigsete koguste tarbimisel väljutatakse uriiniga üleliigne osa.
Inimene on võimeline elama ühe neeruga, aga juhul kui kumbki neerud ei tööta, kasutatakse vere puhastamiseks kunstlikku neeru ehk dialüüsiaparaati. Selles tehisneerus liigub veri mööda torusid , mis paiknevad kindla koostisega lahustes. Lahus kõrvaldab jääkained.

9. SUGUELUNDID
1. Naise suguelundite ehitus ja talitlus:
Välimised suguelundid:

Häbemekink - rasvkoe padjand

häbemeliiduse kohal, mis murdeeas kattub häbemekarvadega.

Suured häbememokad – häbemekink

lahkneb allpool kaheks suureks häbememokaks, mille vahele jääb häbemepilu. Suured häbememokad on samuti kaetud häbemekarvadega.

Väikesed häbememokad - asuvad suurte

häbememokkade vahel, piiravad tupeesikut. Nad on kaetud limaskesta meenutava roosa nahaga. Tupesuudmest tagapool nad ühinevad.

Kõdisti ( kliitor ) - asub väikeste

häbememokkade eesmises kokku-puutekohas. See on kõige tundlikum koht naise kehal ning mängib naise seksuaalsuses tähtsat rolli.

Tupeavaus - tupe väline avaus kehapinnal.
Lahkliha - tupesuudme ja päraku vaheline tundlik piirkond.
Kusiti - juha, mida mööda liigub uriin. Tupeava lähedal on kusitiavaus, mille kaudu uriin

kehast väljub.

Bartholini näärmed - paiknevad

suurte häbememokkade tagumises osas. Nende läbimõõt on kuni 2 cm. Sugulise erutuse puhul eritub nendest klaasjas-limast vedelikku, mis niisutab tupeesikut ja soodustab sellega suguühet.

Neitsinahk ( hüümen ) – mitmesuguse

kujuga, tavaliselt poolkuu -kujuline
limaskesta volt, mis esimese suguühte ajal lükkub kõrvale või rebeneb . Katab osaliselt tupeavaust.
Seesmised suguelundid:

Tupp (lad. k. vagina ) on torujas elund, mis ühendab emakat tupeavaga. Suguühte ajal

siseneb suguti e. peenis tuppe. Sünnitusel väljub laps tupe kaudu.

Emakakael asub emaka alaosas.

Emakakaelas on avaus, mille kaudu liiguvad seemnerakud tupest emakasse, väljub menstruaalveri ja tuleb sünnitusel ilmale laps. Sünnitusel peab emakakael oluliselt laienema ja sellega on seotud sünnitusvalud.

Emakas (lad. k. uterus ) – pirnikujuline

lihaseline organ, mis on umbes 7 cm pikk ja 5 cm
lai. Seal areneb raseduse ajal loode. Emakat nimetatakse ka üsaks. Emakaõõs on vooderdatud limaskestaga, millest osa heidetakse koos verega välja menstruatsiooni ajal. Emakas kasvab laps, kuni ta on sünniks valmis.

Munajuhad - lihaselised torujad elundid, mis

on umbes 10 cm pikad. Munajuhad ühendavad emakat munasarjadega. Just nimelt munajuhades toimub munaraku viljastumine.

Munasarjad - naise sugunäärmed. Asuvad munajuhade otste läheduses vaagna külgseinte

suunas, nende pikkus on 3-4 cm, paksus 1-2 cm ja kaal 6-8 g. Munasarjadel on kaks peamist ülesannet: munasarjades valmivad munarakud e. naissugu-rakud, ja seal toodetakse naissugu-hormoone. Murdeeas hakkavad keha hormoonid põhjustama munarakkude küpsemist. Tavaliselt küpseb üks munarakk korraga, väga harva ka kaks. Seda nimetatakse ovulatsiooniks. Küps munarakk liigub piki munajuha emakasse.

Munarakud. Tütarlapse sünnimomendil on tema munasarjades ca 400 000 - 500 000

põiekest e. folliikulit. Nendes asuvad ebaküpsed munarakud. Suguküpsuse perioodiks väheneb nende arv umbes 10 korda. Viljastumisvõimeliseks saab nendest ainult iga sajas munarakk.
2. Meessuguelundite ehitus ja talitlus: Välimised suguelundid:

Suguti e peenis – 8-11 cm pikk, torukujuline. Otsast on ta varustatud sugutilukuga, mis on kaetud eesnahaga. Suguti keskel paikneb kusiti-seemnerakkude toru, mille kaudu väljub seemnevedelik.
Munandikott – siin asuvad munandid. Munandikotis on kehatemperatuur paar kraadi madalam kui mujal.

Seesmised suguelundid:

Munandid – siin valmivad seemnerakud.
Munandimanused – asuvad munandite kohal ja seal talletatakse seemnerakud.
Seemnejuhade kaudu liiguvad seemnerakud ja seemnevedelik sugutisse.
Seemnepöiekesed – eritavad seemnevedelikku, kus seemnerakud ujuvad.
Eesnääre eritab seemnevedelikku, kus seemnerakud saavad liikuda .

.DOC Laadi alla originaalfail 15 lk · .doc · 26 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 15 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-05-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti

26 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

jaanapozdnjakova Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

doc

Inimese Anatoomia vastused (koed, elundid ja elundkonnad jne)

2. ELUNDID ja ELUNDKONNAD Iga elund koosneb kudedest ja need omakorda rakkudest. Sarnase ehituse ja talitlusega koed moodustavad elundi. Inimese kõhu- ja rinnaõõnes asuvad enamik elunditest. Sarnase ehituse ja talitlusega elundid moodustavad elundkonna. Inimese keha koosneb mitmetest elundkondadest, millest igaüks täidab mingit kindlat ülesannet. Näiteks kopsud on hingamiselundkonna elundiks ja süda vereringe-elundkonna elundiks. Inimese elundid sarnanevad paljuski teiste imetajate elunditega. Nad kuuluvad sarnastesse elundkondadesse ja on ka üksteise suhtes kehas sarnaselt paigutatud., Kõik elundkonnad töötavad kooskõlastatult ja tagavad organismi häireteta funktsioneerimise Inimese elundkonnad: 1. seedeelundkond-suuõõs,neel,söögitoru,magu,peensool,jämesool,pärasool 2. hingamiselund - hingetoru, kopsud, kopsutorue.bronh, kopsutoruharude.bronhioolid, nina, ninaneel 3 meeleelundkond - nahk,silmad,kõrvad,nina,keel 4

Bioloogia

doc

Hingamiselundkond

0,2-0,3 mm läbimõõduga poolkerakujulised väljasopistused kopsusombud ehk alveoolid. Alveooli sein koosneb ühekihilisest lameepiteelist. Alveoole ümbritseb kapillaaride võrgustik. Alveooli ja kapillaari seina kogu paksus on 0,1-0,5 m. Läbi selle seina toimub gaasivahetus: alveoolidest läheb verre hapnik, verest alveoolidesse süsihappegaas. Alveoolid on hingamiselundkonna pärishingamisosa. Alveoolikobar meenutab tillukest viinamarjakobarat. Täiskasvanu inimese kopsus on umbes 300-400 mln alveooli, mille üldpindala on pärast sissehingamist 70-100 m2. Kopsud on kaetud seroosse kelme pleuraga. Need kaitsevad kopse ja aitavad neil ka kuju muuta. Seinmine pleura-leste vooderdab rindkere seina, sisusmine aga katab kopsu ennast. Pleuraõõnes õhku ei ole. Kahe lestme vahel on õhuke pleuravedeliku kiht, mis niisutab pleuralestmeid ja võimaldab neil hingamisel vabalt teineteise suhtes libiseda. Hingamine.

Bioloogia

docx

Inimese anatoomia

abil luudele. Allub inimeste tahtele. Tõõtavad pidevalt- liigutused, keha asendi muutmine/säilitamine. Sirutaja- ja painutajalihased paiknevad enamasti teineteisele vastupidiselt toimivate paaridena. Liigutuse ajal üks lõtvub ja teine tõmbub kokku. Lihaste ülesanded: -Keha liigutamiseks -SIseelundite tööks -Annavad kehale kuju -Toodavad kehasoojust -Kaitsevad siseelundeid Vereringe Vereringeelundkonna mood: -süda -veri -veresooned Inimese südames on 4 kambrit-kaks koda ja kaks vatsakest. 1.parem koda 2.vasak koda 3.ülemine õõnesveen 4.aort 5.kopsuarter 6.kopsuveenid 7.+12. hõlmased klapid 8.+13. poolkuuklapid 9.vasak vatsake 10.parem vatsake 11.alumine õõnesveen Kodade ja vatsakeste vahel on hõlmased südameklapid-veri kojast vatsakesse Vatsakeste ja veresoonte vahel on poolkuuklapid-veri liigub vatsakesest veresoontesse.

Inimene

doc

Nimetu

INIMESE ELUNDKONNAD. Katteelundkond. Koosneb epiteelkoest. Ainuke elund NAHK. Katteelundkond katab ja vooderdab inimese keha ning siseelundeid. Naha ülesanded: 1) kaitseb vigastuste, UV- kiirguse, mikroobide, löökide eest; 2) on rasva ja vedeliku depooks; 3) osaleb soojusregulatsioonis: külma puhul tõmbuvad karvapüstitajalihased kokku, vabaneb energia, mida kasutatakse soojuseks, veresooned ahenevad ega anna vett välja; kuuma puhul veresooned laienevad, eraldub rohkem higi ning selle toimel nahapind jahtub;

Kategoriseerimata

doc

Vereringeelundkond

PAIKNEMINE Vereringe-elundkond koosneb südamest ja veresoontest. SÜDA Süda on koonusekujuline õõnes lihaseline elund, mis asub eesmises keskseinandis, suuremalt jaolt rinnaõõne vasakpoolses osas. Tal eristatakse laia osa - põhimikku, kitsenenud osa - tippu ja kolme pinda - eesmist, tagumist ja alumist. Inimese süda on neljakambriline. Pikivaheseinaga on süda jaotatud paremaks ja vasakuks pooleks, mis ei ole omavahel ühenduses. Paremas pooles voolab venoosne ja vasakus pooles arteriaalne veri. Kumbki südamepool koosneb kahest kambrist: ülemisest - kojast ja alumisest - vatsakesest, mis on omavahel ühenduses koja-vatsakese - ehk atrioventikulaarsuudme kaudu.Mõlema koja sein moodustab väljasopistise, mida nimetatakse koja kõrvaks.

Bioloogia

odt

Anatoomia ja füsioloogia KT I

vaid hoopis seda, et kopsualveoole ümbritsev veri ei suuda nii palju hapnikku vastu võtta ja rakkudeni viia, kui vaja oleks. 15.Aeroobne ja anaeroobne lävi. Aeroobne lävi – (120-130 lööki/min) piir, mille ületamisel tekib hapnikuvõlg. Käivituvad anaeroobsed energia tootmise viisid. Toodab 2 viisil korraga. Anaeroobne lävi – (160-170 lööki/min) kui ületad selle läve, siis aeroobne energia tootmine lülitatakse välja ja toodetakse ainult anaeroobselt – tekib piimhape. KT I Anatoomia 1. Kude – ühesuguse päritolu, ehituse ning ülesandega rakkude ning rakkude poolt produtseeritud rakuvaheaine kogumik. Vastavalt ehitusele ja talitlusele jagatakse nelja rühma. 2. 1) epiteelkude – epiteelkude katab keha või elundi välispinda, vooderdab siseõõnsusi või moodustab näärmeid. Rakuvaheainet on minimaalselt, koosneb peaaegu ainult rakkudest. Väga iseloomulik on kiire regeneratsioonivõime (haavade paranemine)

Füsioloogia

docx

Füsioloogia konspekt eksamiks

Reproduktiivne süsteem Organid, mis toodavad Anda elu uuele indiviidile reproduktiivseid rakke (munandid ja munasarjad) ja organid, mis transpordivad ja säilitavad neid (naistel munajuha, emakas ja tupp; meestel peenis) MEDIAAN- EHK KESKPIDINE TASAND - tasand, mis jaotab inimese keskkohast vasakuks ja paremaks pooleks SAGITAALTASAND - kõik mediaantasandi suunalised tasandid FRONTAALTASAND - sagitaaltasandi suhtes ristsuunaline keha pikiteljega ja otsmikuga paralleelne tasand; jaotab keha eesmiseks ehk kõhtimiseks ehk ventraalseks (venter-kõht) ja tagumiseks ehk selgmiseks ehk dorsaalseks (dorsum-selg) osaks HORISONTAAL- EHK TRANSVERSAALTASAPIND - läbib keha horisontaalselt ja jaotab

Anatoomia ja füsioloogia

docx

Vereringeelundkond. Immunsüsteem. Hingamiselundkond

· Veenilaiendid- jalgade pindmiste veenide laienemine. · Südame rütmihäired. · Südameklapi rikked. Veri kude, mis koosneb vereplasmast, puna- ja valgelibledest ning vereliistakutest. ( täiskasvanul 5-6 liitrit ) LK 41 ÕPIKUST Vere punalibled e erütrotsüüdid - Transpordivad hapniku (hemoglobiin) · Tekivad punases luuüdis. · Eluiga ligi 4 kuud, seejärel lagundatakse maksas. · Ainsad tuumata rakud inimese kehas. Kõige rohkem ( u 35 triljonit) Hemoglobiin rauaühendit sisaldav, hapniku transportiv valk. Vere valgelibled e leukotsüüdid - Kaitsevad haigustekitajate eest. · Tekivad luuüdis, lümfisõlmedes, põrnas. · Eluiga u 2-4 päeva, tuumaga, värvusetud rakud, arv kõigub ( 4000-9900 rakku mm3 kohta ) Trombotsüüdid vereliistakud, mis osalevad vere hüübimises. Immuunsüsteem - Kaitseb aktiivselt organismi haigustekitajate eest. Elundid on :

Bioloogia

Rohkem sarnaseid