Selle limaskestal on ripsmed, need lõkkavad tolmuosakesed ja mikroobid väljapoole,mis lõpuks välja köhitakse.Hingetoru hargneb kaheks kopsutoruks ehk bronhiks-nende seinu toestab poolkaarekujulised kõhrest rõngad.Bronhid suunduvad vastavalt paremasse kopsu ja hargnevad seal. 2.Kirjelda, kuidas toimub rahulik sissehingamine. 1. Hingamis lihased, roietevahelised lihased ja vahelihas tõmbuvad kokku. 2. Rinnaõõne maht suureneb. 3. Rõhk rinnaõõnes langeb. 4. Kopsud laienevad. 5. Rõhk kopsudes väheneb. 6. Välisrõhk tungib kopsudesse. 3.Kirjelda, kuidas toimub rahulik väljahingamine 1. Hingamis lihased lõtvuvad. 2. Rinnaõõne maht väheneb. 3. Rõhk rinnaõõnes suureneb. 4. Kopsud surutakse kokku. 5. Rõhk kopsudes suureneb. 6. Õhk liigub kopsudest välja. 4.Mille poolest erinevad sügav sisse- ja väljahingamine rahulikust?
3. Häälekõrialune õõs läheb üle hingetoruks. Hääl tekib kõri keskosas kõrikitsuse seinas moodustuvate sagitaalsete häälekurdude kaasaabil. Hingamisel on häälepilu avatud, kõnelemisel häälekurdude servad pingutuvad ja häälepilu aheneb. Väljahingatav õhk paneb häälepaelad võnkuma ja sealt tekibki heli. HINGETORU trachea 9-15 cm pikkune, 1,5-2,7 cm laiune torujas elund. Algab kõrist 6.-7. Kaelalüli kõrguselt ja haruneb rinnaõõnes kaheks peabronhiks. Seda jagunemise kohta nimetatakse trahhea bifurgatsiooniks. Hingetoru ette jäävad keelealused lihased, kilpnäärmekitsus, rinnakupide. Taga asub söögitoru. Hingetoru koosneb 16-20 kõhrelisest poolrõngast, mis on omavahel ühendatud võrusidemetega. Hingetoru tagumine sein on kileline ja on liitunud söögitoruga. Seestpoolt on hingetoru vooderdatud limaskestaga, mis sisaldab hulgaliselt limanäärmeid.
poolt, väiksemaid mikroobe “püüavad” vabalt liikuvad valgelibled. Rinnajuha (ductus thoracicus):- inimkeha suurim lümfisoon;– algab kõhu- ja nimmetüvede liitumisest, alguskohal tihti laiend – piimanditsistern (cisterna chyli), - kulgeb rinnaõõne tagaseinal, suubub vasakusse venoosnurka; - kogub lümfi alakehast ja vasakust ülemisest poolest (3/4 keha lümfist) Parem lümfijuha (ductus lymphaticus dexter): - tekib rinnaõõnes parempoolsete pea-, kaela- ja rinnatüvede liitumisel;- suubub paremasse venoosnurka,- kogub lümfi paremast ülemisest kehapoolest (1/4 keha lümfist) Põrn (spleen, lien): - sarnaneb suurele lümfisõlmele!- on tumepunase või lillaka värvusega, ca 150 g raskune kohvioakujuline intraperitoneaalne elund vasakul ülakõhus (mao taga ja neerust kõrgemal),- nõgusa külje keskel asub põrnavärat (hilum), mida läbivad põrnaarter, põrnaveen, närvid ja lümfisooned; - on
Lihaste areng on nõrk. Lisa 2. Rasvasusklassid Rasvasusklass Kirjeldus 1 (madal) Vähene rasvkoe olemasolu või puudub üldse. 2 (vähene) Rasvkoe kiht on õhuke, lihased on pea kõikjal näha. 3 (keskmine) Enamik lihaseid on rasvkoega kaetud, tagaveerand, abaosa ja rinnaõõnes peaaegu rasvkoe kiht puudub. 4 (kõrge) Lihased on rasvaga kaetud, abaosas ja tagaveerandil on nähtavad. Rinnaõõnes rasvaladestus, 5 (väga kõrge) Rümp omab korralikku, paksu ja ühtlast rasvakihti, rinnaõõnes on rasvaladestuvus tugev. 8 Pilt 1.
8) Sisenõresüsteem- toodab hormoone ja reguleerib nende abil organismi eluavaldusi. 9) Sigimiselundkond- elundkond, mille abil saadakse järglasi. Inimese sisenõrenäärmed? 1) Ajuripats- Asub peaajus ja toodetavad hormoonid: Oksütotsiin, kasvuhormoon, lutropiin, prolaktiin, türeotropiin, kortikotropiin, follitropiin, Antidiureetiline hormoon. 2) Kilpnääre- Asub kõri külgedel. Toodab türoksiini ja trjoodtüroniini. 3) Kõrvalkilpnääre- Asetsevad rinnaõõnes . toodab parathormooni. 4) Kõhunääre- Asub kõhus/maos. Toodab Insuliini ja glükagooni. 5) Neerupealised- Paiknevad neerude peal. Toodavad Adrenaliini, aldosterooni, noradrenaliini. 6) Sugunäärmed- toodab östrogeeni, progedterooni, testosterooni.
Kõri kõhred: Paaritud kilpkõhr, sõrmuskõhr, kõripealiskõhr Paaris pilkkõhred, talbkõhred, sarvikkõhred Ülessaned: 1.Takistab võõrkehade, toidu sattumist alumistesse hingamistedesse 2.Klapp, mis takistab õhu ülemäärast pääsu ja väljapääsu kopsudest 3.Heli genereerimine ja resoneerimine, hääle moodustamine 28.Hingetoru ehitus, asend teiste elundite suhtes On kõri ja bronhe ühendav hingamisteede osa. Hingetoru algab kõrist 6.- 7. kaelalüli kõrguselt ja hargneb rinnaõõnes 4.- 5. rinnalüli kõrgusel kaheks peabronhiks ehk kopsutoruks. Hingetoru taga asub söögitoru, külgmiselt paiknevad veresooned ja närvid. Hingetoru tagumine sein on kileline ja liitunud söögitoruga. Hingetoru on seest vooderdatud väikeste karvakestega, mis eemaldavad sinna sattunud tolmu ja baktereid. 29.Kopsu asend rindkeres, kopsu välisehitus Inimese kaks kopsu on ehituselt erinevad. Paremal kopsul on kolm sagarat ja vasakul kopsul ainult kaks, sest seal on südamejäljend
5. Kus asuvad telglüli kaudaalsed/kraniaalsed liigesjätked? Ogajätke kaudaalsel serval ning kraniaased hamba lähedal 6. Kolmanda kuni kuuenda kaelalüli iseärasused? Madal ogajätke, tugevad liigesjätked, kaheosalised ristijätked. 7. Mille poolest erineb seitsmes lüli teistest kaelalülidest? Pikk ogajätke, kahestumata ristijätke, lühike lülikeha, kaudaalne roidelohk, ristijätkemulgu puudumine 8. Rinnakorvi iseloomustus. Rinnakorv kaitseb rinnaõõnes (cavum thoracis)paiknevaid elundeid ja tal on oluline tähtsus hingamisel. Koduloomade rinnakorv on külgedelt kokku surutud ja ventraalses suunas välja venitatud siseelundite raskuse tõttu. Rinnakorvi külgseintele kinnituvad eesjäsemed. Rinnaõõnel on kaks ava e apertuuri: Apertura thoracis cranialis- kraniaalne rinnakorviava, mis jääb esimese roidepaari ja rinnakupideme vahele. Kaudaalne rinnakorviava apertura thoracis caudalis- mida
kolmekestaline. 10. Torujate organite struktuur Organid, mille valendik on välismaailmaga seotud loomulike kehaavade kaudu, on seestpoolt kaetud limaskesta e. mukoosaga. Vere- ja lümfisoontes nim. vastavat kesta sisekestaks e. intimaks. Keskmine kannab lihaskoest koosnedes ja limaskesta all asetsedes lihaskesta e. muskulaarise nimetust, vere- ja lümfisoontes nim. vastavat kesta keskkestaks e. meediaks. Kereõõntes asetsevaid ja vaba pinda omavaid organeid katab serooskest e. seroosa. Rinnaõõnes on selleks pleura, kõhu- ja vaagnaõõnes peritoneum. 11. Kompaktsete organite ehitus Kompaktsed organid kattuvad väljast sidekoelise või sidekoelis-lihaselise kestaga, mida süljenäärmetes, maksas, neerudes, lümfisõlmedes ja põrnas nim. kihnuks. Kihnuga seostuvatest organi sisemuses asetsevatest isekeskis liitunud sidekoelistest vaheseintest koosneb organi toestik. Nendevahelised ruumid täituvad organi talitlevate elementidega – parenhüümiga.
sünapseid HINGAMISELUNDKONDRinnaõõnes asuvad kopsud.Sissehingamisel liigub õhk läbi nina või suu kõrisse,sealt hingetorusse,sealt kopsudesse. Kopsud koosnevad kopsusombukestest, mida ümbritsevad peened kappillaarid. Sissehingamise ajal tungib õhk läbi kapillaaride verre. Veri viib hapniku kõikidesse keha rakkudesse. Järele jääb süsihappegaas, mis eemaldub kehast väljahingamise ajal VERERINGE-ELUNDKONDSüda paikneb rinnaõõnes. Süda on rusikasuurune elund, mille ülesanne on pumbana panna veri mööda veresooni liikuma. Südamest väljuvad veresooned on ARTERID. Süda pumpab vere arteritesse. Arterid jagunevad järjest väiksemateks veresoonteks. Kõige väiksemad veresooned on KAPILLAARID. Kapillaarid jõuavad kehas iga elundini. Läbi kapillaaride annab veri kõikidele keha rakkudele toitaineid ja hapnikku ning saab vastu süsihappegaasi ja jääkaineid.Kapillaarid ühinevad ja moodustavad taas suuremaid veresooni
Vere voolu kiirus on erinevates piirkondades erinev sõltuvalt veresoonte läbimõõdust.(vere voolu kiirus õõnesveenides on kaks korda aeglasem, mistõttu voolab mõlemast õõnesveenist südamesse samapalju verd kui süda seda aorti paiskab. Vere liikumisele veenides avaldavad peale südame töö mõju ka teised tegurid, mis on aga vaid abistava tähtsusega. Niisuguseks teguriks on näiteks rindkere imev toime, mis on tingitud sellest, et sissehingamise ajal on rõhk rinnaõõnes atmosfääri rõhust mõnevõrra väiksem. Vere voolamisele veenides avaldavad mõju ka lähedal asetsevad lihased. Et veeni sein on õhuke ja väga elastne, suruvad lihased kontraheerudes veeni kergesti kinni ja tõukavad vere südame suunas. Vere tagasivoolu takistavad klapid, mis avanevad ainult vere voolu suunas. Eriti suur tähtsus on alajäsemete veenide klappidel, kus veri liigub alt üles Seda soodustab veresooni ümbritsevate skeletilihaste tegevus. Vere voolamist vastupidises
-laiendajateks. Hääle artikuleerimine häälikuteks (kõneks) toimub suuõõnes keele, suulae ja huulte abil. Hääle värvinguks (tämbriks) ja resonantsruumiks on olulised kõri naaberõõned - neel, suuõõs, ninaõõs. http://www.fnclcc.fr/-dic/dico/larynx.gif HINGETORU trachea Hingetoru on täiskasvanul 9-15 cm pikkune, 1,5 - 2,7 cm läbimõõduga torujas elund. Algab kõrist 6.-7. kaelalüli kõrgusel ja haruneb rinnaõõnes 4.-5. rinnalüli tasemel kaheks peabronhiks- paremaks ja vasakuks. Seda jagunemise kohta nimetatakse trahhea bifurgatsiooniks. Vastavalt asukohale eristatakse hingetorul kaela- ja rinnaosa. Hingetoru ette jäävad keelealused lihased, kilpnäärmekitsus, rinnakupide jt. moodustised, taga asub söögitoru, külgmiselt paiknevad veresooned ja närvid. Hingetoru koosneb 16-20 kõhrelisest poolrõngast, mis on omavahel ühendatud võrusidemetega. Hingetoru tagumine sein on
kõri on häält tekitavaks organiks, kopsude kaudu eraldub veeaur. 6. Mis toimub sissehingatava õhuga ninaõõnes? Seda filtreerivad peenikesed karvakesed ja ninaõõnes soojendatakse seda. Suuremad osakesed võetakse kinni. 7. Kõri asukoht Kõri asub kaelal 4.6. kaelalüli kõrgusel. Milles seisneb kõri funktsioon? Hääle tekitamine 8. Hingetoru lad. k. Trachea Hingetoru asend Algab kõrist 6.7. kaelalüli kõrgusel ja haruneb rinnaõõnes 4.5. rinnalüli tasemel kaheks peabronhiks paremaks ja vasakuks. Hingetoru ehitus Hingetoru koosneb 1620 kõhrelisest poolrõngast, mis on omavahel ühendatud võrusidemetega. Hingetoru tagumine sein on kileline (koosneb side ja silelihaskoest) ja on liitunud söögitoruga. Hingetoru funktsioon on õhu liikumine ninast kopsu. 6. Peabronhid bronchi principales Parem ja vasak peabronh lähtuvad hingetorust ja
sõrmuskõhr. Nimetage kõri osad: kõriesik, kõrivatsake, häälekõrialune õõs. Milles seisneb kõri funktsioon: hääle tekkimine, alumiste hingamisteede hermeetiline sulgemine. Võtab vastu ärritusi. 11. Hingetoru lad. k. Trachea Hingetoru asend Ette jäävad keelealused lihased, kilpnäärmekitsus, rinnakupide. Taga asub söögitoru, külgmiselt paiknevad veresooned närvid. Algab 6.7 kaelalüli kõrguselt ja haruneb rinnaõõnes 4- 5 rinnalüli tasemel kaheks. Hingetoru ehitus- on 9-15 cm pikkune torujas elund. Hargneb kaheks peabronhiks. Eristatakse kaela ja rinnaosa. Koosneb 16-20 kõhrelisest poolrõngast. Hingetoru tagumine sein on kileline ja on liitunud söögitoruga. Seestpoolt on voodertatud limaskestaga- limanäärmed. Hingetoru funktsioon - 12. Peabronhid lad. k. Bronchi principales Asend Parem ja vasak peabronh lähtuvad hingetorust ja suubuvad vastavasse
6.Hemoglobiin, koostis, ülesanded, normväärtus- Punavereliblede massist on kuni 30% hemoglobiini, mis seob endaga ja transpordib hapniku. Hemoglobiini molekulis 4 alaühikut, millest iga sisaldab heemi ja globiini.Igas heemis on üks Fe aatom , mis seob 4 hapniku molekuli.Naistel hemoglobiini veres 120-160g/l ja meestel 130-160g/l. Alla 100 g/l kehvasti, st pidevat hapnikuvaegust organismis, üle 160g/l läheb veri paksuks( kõrgmäestikes tõuseb kuna õhk hõre)! Äkksurmaoht! 7.Veregrupid, määramise põhimõte, reesusfaktor- 1901 K.Landsteiner kirjaldas 4 põhilist veregruppi, mis moodustavad ABO-süsteemi. Jaotuse aluseks on erürtotsüütide pinnal esinevad A ja B-antigeenid ( aglutinogeenid) ning vereplasmas olevad anti-A ja anti-B antikehad ( aglutiniinid( alfa ja beeta)). Terve inimese veri võib sisaldada aineid, mis on võimelised esile kutsuma teise inimese erütrotsüütide kokkukleepumise e. aglutinatsiooni .AGLUTINA...
Kõri kõhred: Paaritud kilpkõhr, sõrmuskõhr, kõripealiskõhr Paaris pilkkõhred, talbkõhred, sarvikkõhred Ülessaned: 1.Takistab võõrkehade, toidu sattumist alumistesse hingamistedesse 2.Klapp, mis takistab õhu ülemäärast pääsu ja väljapääsu kopsudest 3.Heli genereerimine ja resoneerimine, hääle moodustamine 28.Hingetoru ehitus, asend teiste elundite suhtes On kõri ja bronhe ühendav hingamisteede osa. Hingetoru algab kõrist 6.- 7. kaelalüli kõrguselt ja hargneb rinnaõõnes 4.- 5. rinnalüli kõrgusel kaheks peabronhiks ehk kopsutoruks. Hingetoru taga asub söögitoru, külgmiselt paiknevad veresooned ja närvid. Hingetoru tagumine sein on kileline ja liitunud söögitoruga. Hingetoru on seest vooderdatud väikeste karvakestega, mis eemaldavad sinna sattunud tolmu ja baktereid. 29.Kopsu asend rindkeres, kopsu välisehitus Inimese kaks kopsu on ehituselt erinevad. Paremal kopsul on kolm sagarat ja vasakul kopsul ainult kaks, sest seal on südamejäljend
paiknemist rümbal ning paksust. 1. rasvasusklassi kuuluval rümbal pole rasvaladestust ei sise- ega välispinnal või on õhuke, kuni millimeetri paksune kiht rümba külgedel roiete peal ja/või saba piirkonnas. Mida rohkematesse piirkondadesse rasvaladestused rümba välispinnal tekkima hakkavad ning mida paksemaks nad muutuvad, seda enam muutub ka rasvasusklassi tähistav number. 1 (Madal) Ilma rasvakihita rinnaõõnes, rümba välispinnal sabapiirkonnas ja rümba külgedel võib esineda õhuke, <1 mm paksune rasvakiht 2 (Kerge) Rinnaõõnes on lihased ribide vahel selgesti nähtavad, rümba välispinnal sabapiirkonnas, rümba külgedel ja seljapiirkonnas on rasvaladestuse kiht kuni mõne millimeetri paksune 3 (Keskmine) Rinnaõõnes on lihased ribide vahel veel nähtavad, rümba välispinnal sabapiirkonnas, rümba tagaosal ja abapiirkonnas on näha rasvaladestused, külgedel ja seljapiirkonnas on rasvakihi
läbimõõdust.(vere voolu kiirus õõnesveenides on 2 korda aeglasem, mistõttu voolab mõlemast õõnesveenist südamesse samapalju verd kui süda seda aorti paiskab. Vere liikumise eripära veenides Vere liikumisele veenides avaldavad peale südame töö mõju ka teised tegurid, mis on aga vaid abistava tähtsusega. Niisuguseks teguriks on näiteks rindkere imev toime, mis on tingitud sellest, et sissehingamise ajal on rõhk rinnaõõnes atmosfääri rõhust mõnevõrra väiksem. Vere voolamisele veenides avaldavad mõju ka lähedal asetsevad lihased. Et veeni sein on õhuke ja väga elastne, suruvad lihased kontraheerudes veeni kergesti kinni ja tõukavad vere südame suunas. Vere tagasivoolu takistavad klapid, mis avanevad ainult vere voolu suunas. Eriti suur tähtsus on alajäsemete veenide klappidel, kus veri liigub alt üles Seda soodustab veresooni ümbritsevate skeletilihaste tegevus. Vere voolamist
dorsaalseks, keskseks, ventraalseks ning ühiseks ninakäiguks. Ninasõõrmetele järgneb ninaesik. Kõri on neelu ja hingetoru vahel paiknev torujas hingamis- ja hääleorgan, mis takistab neelamisel toidupala ja vedeliku sattumist hingetorru. Kõri koosneb kõhredest. Kõriõõnel eristatakse esikut, vahelmist kõriõõnt ja hääleaparaadialust õõnt. Hingetoru ehk trahhea on kõri ja kopsude vahel asetsev torujas organ. Bronhid ehk kopsutorud on kopsudesisesed hingetoru harud. Rinnaõõnes paiknevad kopsud on isekeskis seostunud kopsujuurte abil. 25. Bronhiaalpuu. Kopsu alveoolid Bronhide puuvõrataoliselt hargnev kogumik kopsudes on bronhiaalpuu. Bronhioolid on kõhrede- ja näärmetevabad bronhide lõppharud. Kopsu alveoolid on õhukeste seinadega ja suure pindalaga, see soodustab gaaside kiiret difusiooni. Hingamisteede üleminek alveolaarsüsteemiks toimub järk-järgult üksikute alveoolide ilmudes bronhioolide seintesse. 26. Kopsud
mürkained kahjutuks, võtab osa mikroobse infektsiooni vastasest tõrjest, toimib ka lootel vereloomeorganina. Paikneb vahetult diafragma taga. Pankreas ehk kõhunääre pehme konsistentsiga roosakashall näärmeline organ. Paikneb selgroo ning mao ja kaksteistsõrmiku algusosa vahel, maksa tagaküljel. Suunab hormoonid, insuliini ja glükagooni verre. 11. Hingamisteede mõiste; hingetoru, bronhid 12. Kopsud Kopsud hingamiselundid, paiknevad rinnaõõnes, on seotud peabronhide, veresoonte ja neid ümbritsevast sidekoest moodustunud kopsujuurtega. Kopsusid eraldab teineteisest rinnaõõnt pikuti poolitav kesksein. Kops toetub kopsupõhimikuga vahelihasele. Kopsud on kaetud kopsukelmega, mis muudab kopsude välispinna siledaks ja läikivaks. 13. Kuseorganid Kuseorganid on neerud ja kuseteed. Neerud oakujulised, punakaspruunid eritusorganid. Ülesanne on ainevahetuse jääkproduktide eemaldamine verest uriini näol
tekke vältimiseks! AV! KÕRVALKILPNÄÄRMED GLANDULAE PARATHYROIDEAE -kilpn sagarate tagapinnal väikeste PARATHORMOON e -Ca ja P AV, taseme tõus veres ovaalsete kehakestena paratüreoidiin -suureneb Ca sisaldus veres (luustiku arvel) -4 tk (2 üleval, 2 all) -tõuseb fosfaatide eritumine uriiniga -iga kaal u 0,05g AV! TÜÜMUS ehk harknääre THYMUS - rinnaõõnes sternumi taga TÜMOSIIN -mõju organismi kasvule ja arengule -2 sagarat, lümfoidne kude -vajalikud teiste hormoonide toime -lümfoidne kude, milles arnevad TÜMOPOIETIINID realiseerimiseks lümfotsüüdid, areneb 5.ea-ks -seotud in immuunsüsteemiga -näärme mass suurneb sugu- TÜMULIIN -T-lümfotsüütide “väljaõpe”, stimulatsioon,
ESIMENE 1. Süda, anatoomilised näitajad, funktsioon. Südamel on neli kambrit: parem-vasak vatsake, parem-vasak koda. Südant katab kolm kihti endokard, müokard, epikard. Müokard on vatsakestes kolme-, kodades kahekihiline. Eristatakse tippu ja põhimikku. Südame funktsioon on kokkutõmmete abil kehas verd tsirkuleerida. 2. Erutuse teke ja juhtivus südames. Automatism. Automatism on koe või raku (südame) võime erutuda temas endas tekkivate impulsside mõjul. Erutus tekib südames endas südames endas, nn siinussõlmes ning kandub südames edasi mööda erilisi lihasrakke. Kõige pealt kontakteeruvad kojad, siis vatsakesed. Erutusjuhtsüsteemi moodustavad siinussõlm, atrioventrikulaarsõlm, Hisi kimp, tema sääred ja lõppharu. Sääred moodustavad Purkinje kiude. 3. Südame tsükkel. Südamelöök jagatakse süstoliks (kokkutõmme) ning diastoliks (lõõgastumine). Südametsükkel algab koja süstoliga, mille käigus koda annab vatsakesele lisa verd ...
valgusisaldus 10..29 g/l on aga vereplasma omast tunduvalt madalam. Mineraalne sisaldus on suht sama neil. Erinevatest kehapiirkondadest pärit lümfi koostis võib olla väga erinev. Lümfiga tuuakse vereringesse tagasi koevedelikesse üle läinud valku ja lipiide. Ööpäevas tekib ~2l lümfi. Lümfi voolamiskiirus on väike, sellele aitavad kaasa lümfisoonte silelihaste rütmilised kokkutõmbed, lümfisoontes olevad klapid ja nn lihaspump, mmis masseerib lümfisooni ning rinnaõõnes valitsev neg rõhk soodustab lümfi tagasivoolu venoossesse süsteemi. Lümfiringe toodab lümfotsüüte, mis hävitavad baktereid ning toksilisi aineid. Kaitsefunktsioon. Võtab osa ka rasvade transpordist. KOLMAS 1. Kopsude ventilatsioon (sisse- ja väljahingamine) Välja hingamise käigus uuendatakse kopsude ventilatsiooniga osa alveoolides olevast gaasisegust: kopsukapillaaride gaasivahetustsoonis olev veri rikastub hapnikuga ning annab ära CO2te.
(väljavenimisaste) 30. Mäletsemise mehhanism ja tähtsus. Toidu teistkordne suhu saatmine eesmaost. Toimub võrmiku lisakontraktsioon – eemaldab äsja neelatud sisu söögitoru avausest ja asendab selle massiga, mis on veidi juba fermenteeritud. Pehme suulagi tõstetakse üles, suletakse ninamised hingamisteed. Sissehingamislihaste kontraktsioonid laiendavad rinnakorvi. Tekib suurenenud negatiivne rõhk rinnaõõnes, söögitoru laieneb, kõhuõõne rõhk samuti tõuseb. Tekib rõhkude erinevus võrkmiku ja söögitoru valendiku vahel – toit läheb söögitorru. Antiperistaltilised liigutused kannavad suhu. Mälutakse ja neelatakse jälle alla. Funktsioon: - peenestatakse toit põhjalikumalt, - soodustatakse mikroorganismide juurdepääsu, - segatakse aluselise süljega, mis neutraliseerib vatsasisaldise happesust - toit lükatakse antiperistaltiliste kontraktsioonidega söögitoru kaudu suhu
2) Fonatsioonielundid (kõri oma elunditega e. alumina hääleallikas). Ülesanne: hääle tekitamine. 3) Artikulatsioonielundid ülemine hääleallikas (neel-, suu- ja ninaõõs). Ülesanne: hääle kujundamine häälikuteks. 8. Missugused on meie hingamiselundid? Elundid: ninaõõs, hingetoru, kopsutorud, kopsud 9. Millised on hingamise faasid ja liigid? Hingamise faasid: 1) Sissehingamine aktiivne tegevus, mille jooksul roided tõusevad> rinnaõõnes madalam rõhk > õhk kopsudesse. Vahelihas tõmbub kokku. 2) Hingamispaus 3) Väljahingamine passiivne tegevus, lihased lõtvuvad, diafragma samuti, õhk voolab välja Liigid: 1) Jõudehingamine kui ei kõnele, vahetame välja 0,5 1 liiter õhku, toimub tavaliselt nina kaudu.. Sisse-väljahingamise faasid on ühepikkused. Faase minuti jooksul umbes 15. Tavaliselt me jõudehingamist ei kuule. 2) Kõhuhingamine diafragma töötab aktiivselt kaasa
Organid on kindla kuju ja asukohaga ning nende tgevus on omavahel seotud. Torujate organite (seede-,hingamis-, kuse- ja suguorganid) ehitus on kihiline.Organid, mille valendik on väliskeskkonnaga ühendatud keha loomulikkude avade (suuava, sõõrmed, pärakuava, häbemeava, nisakanalid) kaudu, on valendiku poolt kaetud sidekoelise limaskestaga. Keskmist kihti , mis koosneb lihaskiududest, nim lihaskestaks. Vabu pindu, mis ei ole väliskeskkonnaga ühenduses, katab serooskest. Rinnaõõnes nimetatakse seda pleuraks, kõhu- ja vaagnaõõnes peritoneumiks. Ühesugust ülesannet täitvad organid moodustavad organite süsteemi. Eristatakse liikumis-, seede-,hingamis-, eritus-, sugu-, vereringe- ja meeleorganeid, närvisüsteemi, keha väliskatet ja sisenõrenäärmeid. Liikumisorganite all mõeldakse luid, liigeseid, sidemeid ja lihaseid. Lihased kujutavad endast aktiivseid liikumisorganeid, ülejäänud moodustavad passiivse osa, mida nimetatakse skeletiks. 32. Silm
-Kui on kolmas kiht, siis on see tavaliselt põikikiht, võib olla nii kõige välimine kui kõige sisemine. Serooskest: -On õhuke, läikiv, libe kile -Eritab vähesel hulgal seroosvedelikku -Võib imendada vedelikke ja gaase -Peaülesanne on võimaldada elunditel üksteise suhtes liikuda (libiseda) NB! Põletike järel aga võib kokku kleepuda – tekivad liited. -Erinevates piirkondades erinevad nimetused: kõhuõõnes – kõhukelme ehk peritoneum, rinnaõõnes – rinnakelme ehk pleura, südame ümber – südamepaun ehk perikard Väliskest ehk adventiitsia: -Koosneb sidekoe kiududest, mis algavad ühelt elundilt ja kinnituvad teisele elundile -Peaülesanne on siduda elundid üksteise külge -Võimaldab elunditel siiski ka pisut liikuda (tänu sidekoe elastsusele!) -Läbi tema kulgevad tihti suured närvid ja veresooned elundite vahel Seedeelundid (organa digestoria)
Kollateraal- kõrvalveresooned Anastomoos- veresoon, millest võib veri voolata teise versoonde Kapillaar- kõige peenem veresoon, nähtavad mikrsoskoobi all. Kappilaarides toimub ainetevahetus vere ja kudede vahel. Erinevused arteri ja veeni seina ehituses: · Veenil on sein vähem vetruvam ja langeb kokku kergemini · Veenidel on tagasivooluklapid · Veene on umbes 2x rohkem Süda cor - asub rinnaõõnes kopsude vahel keskseinandi eesimses alumises osas Südame seina kihid: · Sisekiht- endokard vooderdab südameõõnt · Lihaskiht müokard moodustab südameseina kõige paksema kihi ja koosneb südamelihasest · Väliskiht- epikard on serooskest,koosneb õhukesest sidekoekihist ja seda katvast mesoeteelist. Perikard- epikardist moodustnud väljaspoole teine leste ehk südamepauna.
ning selle seedimise omapärale on seedekanali alaosade ilme ja ehitus loomaliigiti väga erinev. Ühtlane on neil osadel vaid seina histoloogilise ehituse printsiip. Seedekanali sein, välja arvatud suuõõs ja neel, on kolmekestaline. Seestpoolt on ta kaetud limaskestaga, mis suupilu- ja pärakupiirkonnas läheb üle nahaks. Söögitorust alates lisandub limaskestale vahelmise kestana lihaskest. Seedekanali väliskestaks on kõhuõõnes, vaagnaõõne eesosas ning osaliselt ka rinnaõõnes kelme ehk serooskest. Väljaspool kere õõsi katab seedekanalit välimise kestana kohevakiulissidekoeline adventitsiaalkest. Seedekanali limaskest on seedefermentide produtseeriaks, imendusorganiks ja oluliseks retseptoorseks väljaks. Seedekanali algusosas, kus toit esineb veel vähe peenestatuna ja seedituna, on limaskesta ülesanne eeskätt temast väljaspool asetsevate kestade kaitsmine. Vastavalt ülesandele ja asukohale ning sellest
kuid nad on varustatud silelihaskiududega (nagu bronhidki). Parem bronh on laiem ja lühem kui vasak. Vasak peabronh jaguneb kaheks ja parem kolmeks sagarbronhiks, millest igaüks viib ühte kopsusagarasse. Sagarabronhid jagunevad segmendibronhideks, mis varustavad õhuga vastavaid kopsusegmente. Kopsud. 3 Kopsud paiknevad rinnaõõnes, kummalgi pool südant. Neid kaitseb rinnakorv. Alaosaga toetuvad kopsud vahelihasele ning nende ülaosa ulatub rangluudest veidi kõrgemale. Kops on koonusekujuline käskijas rikkaliku verevarustusega elund. Ülemist kitsenevat osa nimetatakse tipuks, alumist laiemat põhimikuks. Parem kops koosneb kolmest, vasak kahest sagarast. Sagarate vahel on lõhed, mis on kopsude pinnal nähtavad. Iga sagar koosneb segmentidest, mis on varustatud ühesuuruste bronhidega (paremas 11, vasakus 10)
MÕISTED KOLLATERAAL - KÕRVALVERESOONED KAPILLAAR – KÕIGE PEENEM VERESOON SÜDAME MINUTIMAHT- VERE MAHT, MILLE PAREM VÕI VASAK VATSAKE PAISKAB VÄLJA ÜHE MINUTI JOOKSUL. (TAVALISELT um. 5 LIITRIT; TUGEVAL PINGUTUSEL kuni 25 LIITRIT ) TAHHÜKARDIA - SÜDAMETÖÖ KIIRENEMINE ÜLE 100 KORRA MINUTIS REFRAKTAALPERIOOD – AEG, MIL SÜDAMELIHAS POLE SUUTELINE VASTU VÕTMA JA KONTRAKTSIOONIGA REAGEERIMA UUELE IMPULSILE ANEEMIA- VAEGVERESUS HÜPOTOONIA- NORMIST MADALAM VERERÕHK OSTEOTSÜÜT- KASVATANUD LUURAKUD. OSTEOBLAST – LUURAKKUDE NOORVORME nim. OSTEOBLASTIDEKS NEFRON- NEERU STRUKTUURILIS-FUNKTSIONAALNE ÜHIK, MILLES TOIMUB URIINI VALMISTAMINE (KUS TEKIB UURIA) OVULATSIOON- KÜPSE MUNARAKU VÄLJUMINE MUNASARJAST (14 MENSTRUAALTSÜKLI PÄEVAL). SÜGOOT- VILJASTATUD MUNARAKK DEFEKATSIOON- ROOJAMINE FLAATUS- SOOLESTIKU KAUDU VÄLJUV GAAS („PUUKS“:) SÜNAPS- NÄRVIIMPULSI ÜLEKANDEKOHT NÄRVI...
alaosade ilme ja ehitus loomaliigiti väga erinev. Ühtlane on neil osadel vaid seina histoloogilise ehituse printsiip. Seedekanali sein, välja arvatud suuõõs ja neel, on kolmekestaline. Seestpoolt on ta kaetud limaskestaga, mis suupilu- ja pärakupiirkonnas läheb üle nahaks. Söögitorust alates lisandub limaskestale vahelmise kestana lihaskest. Seedekanali väliskestaks on kõhuõõnes, vaagnaõõne eesosas ning osaliselt ka rinnaõõnes kelme ehk serooskest. Väljaspool kere õõsi katab seedekanalit välimise kestana kohevakiulissidekoeline adventitsiaalkest. Seedekanali limaskest on seedefermentide produtseeriaks, imendusorganiks ja oluliseks retseptoorseks väljaks. Seedekanali algusosas, kus toit esineb veel vähe peenestatuna ja seedituna, on limaskesta ülesanne eeskätt temast väljaspool asetsevate kestade kaitsmine. Vastavalt ülesandele ja
ning selle seedimise omapärale on seedekanali alaosade ilme ja ehitus loomaliigiti väga erinev. Ühtlane on neil osadel vaid seina histoloogilise ehituse printsiip. Seedekanali sein, välja arvatud suuõõs ja neel, on kolmekestaline. Seestpoolt on ta kaetud limaskestaga, mis suupilu- ja pärakupiirkonnas läheb üle nahaks. Söögitorust alates lisandub limaskestale vahelmise kestana lihaskest. Seedekanali väliskestaks on kõhuõõnes, vaagnaõõne eesosas ning osaliselt ka rinnaõõnes kelme ehk serooskest. Väljaspool kere õõsi katab seedekanalit välimise kestana kohevakiulissidekoeline adventitsiaalkest. Seedekanali limaskest on seedefermentide produtseeriaks, imendusorganiks ja oluliseks retseptoorseks väljaks. Seedekanali algusosas, kus toit esineb veel vähe peenestatuna ja seedituna, on limaskesta ülesanne eeskätt temast väljaspool asetsevate kestade kaitsmine. Vastavalt ülesandele ja asukohale ning sellest
lõpeb ülemise ja alumise õõnesveeni ning südame pärgurkega südame paremas kojas (arterites arteriaalne veri, veenides venoosne veri). 2. Väike e kopsuvereringe algab kopsutüvega südame paremast vatsakesest, läbib kopsud, lõpeb tavaliselt nelja kopsuveeniga südame vasakus kojas (arterites venoosne veri, veenides arteriaalne veri). Süda on ringesüsteemi keskne elund, mis verd enesest läbi pumbates tagab vere pideva ringluse kehas. Paikneb rinnaõõnes, keskseinandis. Kaalub 300 g. Südame ümber on perikard (südamepaun), mis sarnaneb ehituselt liigesekapsliga. Südame seina ehitus: · Endokard südame sisekest, kaetud endoteeliga (õhuke sisemine rakukiht, sarnaneb siseelundite epiteeliga); endoteeli all on elastse sidekoe kiht. Endokard moodustab ka südameklapid. · Müokard südame lihaskest, kodade seintes 2-kihiline, kuni 3mm paks; vatsakeste seintes 3-kihiline, paremal 5mm, vasakul 15mm paks
4. närvikude-koosneb närvirakkudest, millest on moodustunud peaaju, seljaaju ja kõik närvid. Närvikude võtab vastu ärritusi ja juhib närviimpulsse. Närvirakkude jätked on ühenduses teiste närvirakkudega ja moodustavad impulsse juhtiva võrgustiku. 2. ELUNDID ja ELUNDKONNAD Iga elund koosneb kudedest ja need omakorda rakkudest. Sarnase ehituse ja talitlusega koed moodustavad elundi. Inimese kõhu- ja rinnaõõnes asuvad enamik elunditest. Sarnase ehituse ja talitlusega elundid moodustavad elundkonna. Inimese keha koosneb mitmetest elundkondadest, millest igaüks täidab mingit kindlat ülesannet. Näiteks kopsud on hingamiselundkonna elundiks ja süda vereringe-elundkonna elundiks. Inimese elundid sarnanevad paljuski teiste imetajate elunditega. Nad kuuluvad sarnastesse elundkondadesse ja on ka üksteise suhtes kehas sarnaselt paigutatud.,
4. närvikude-koosneb närvirakkudest, millest on moodustunud peaaju, seljaaju ja kõik närvid. Närvikude võtab vastu ärritusi ja juhib närviimpulsse. Närvirakkude jätked on ühenduses teiste närvirakkudega ja moodustavad impulsse juhtiva võrgustiku. 2. ELUNDID ja ELUNDKONNAD Iga elund koosneb kudedest ja need omakorda rakkudest. Sarnase ehituse ja talitlusega koed moodustavad elundi. Inimese kõhu- ja rinnaõõnes asuvad enamik elunditest. Sarnase ehituse ja talitlusega elundid moodustavad elundkonna. Inimese keha koosneb mitmetest elundkondadest, millest igaüks täidab mingit kindlat ülesannet. Näiteks kopsud on hingamiselundkonna elundiks ja süda vereringe-elundkonna elundiks. Inimese elundid sarnanevad paljuski teiste imetajate elunditega. Nad kuuluvad sarnastesse elundkondadesse ja on ka üksteise suhtes kehas sarnaselt paigutatud.,
Ohjab emaka kontraktsioon, seega on raseduse oluline säilitaja. Intensiivistab ka üldist ainevahetust. Nad on naissuguhormoonid, ovulatsiooni pidurdajad. Androgeenid e. meessuguhormoonid, kutsutakse ka steroidideks. Tähtsaim meessuguhormoon on testosteroon, mida valmistavad peamiselt munandite vaherakud. Testosteroon mõjutab seemnerakkude moodustamist munandites ja sekundaarsete sootunnuste ilmnemist. Tüümus e. harkeelund- Asetseb rinnaõõnes rinnakupideme taga. Tal eristatakse 2 sagarat, mis on ühendatud sidekoe varal. Sagarad koosnevad sagarikest, milles leidub 1 rohkesti lümfoidset kude ja epitelioidseid saarekesi. Lümfoidne kude, milles valmivad lümfotsüüdid, areneb lõplikult välja 5.eluaastaks. Näärme absoluutne mass suureneb suguküpsusperioodini (kaaludes sel ajal u. 35 g). Hiljem asendub
ainevahetust. Nad on naissuguhormoonid, ovulatsiooni pidurdajad. Androgeenid e. meessuguhormoonid, kutsutakse ka steroidideks. Tähtsaim meessuguhormoon on 2 testosteroon, mida valmistavad peamiselt munandite vaherakud. Testosteroon mõjutab seemnerakkude moodustamist munandites ja sekundaarsete sootunnuste ilmnemist. Tüümus e. harkeelund Asetseb rinnaõõnes rinnakupideme taga. Tal eristatakse 2 sagarat, mis on ühendatud sidekoe varal. Sagarad koosnevad sagarikest, milles leidub rohkesti lümfoidset kude ja epitelioidseid saarekesi. Lümfoidne kude, milles valmivad lümfotsüüdid, areneb lõplikult välja 5.eluaastaks. Näärme absoluutne mass suureneb suguküpsusperioodini (kaaludes sel ajal u. 35 g). Hiljem asendub
Enamikul on saba, mis aitab osadel tasakaalu hoida, teised peletavad sellega hammustavaid putukaid. Mõnel aitab saba liikumisel okstest kinni haarata, seda kasut ka kaaslasteinfo edastamiseks. Osal imetajatel on sarved. Nina on nii hingamiseks kui lõhna tundmiseks. Suus on mitmesuguse kuju ja ülesandega hambad. Imetajatel on neli jäset. Emasloomadel on poegade toitmiseks nisad, millesse jõuab piimanäärmetes toodetud piim. Imetajate hingamiselundeiks on paarilised kopsud, mis paiknevad rinnaõõnes. Kõik imetajad, ka vees elavad, hingavad õhuhapnikku. Hingamise sagedus on imetajatel erinev: suuremad loomad hingavad harvemini, väiksemad sagedamini. Näiteks vaal võib hingamata kuni kaks tundi vee all viibida, hiir aga hingab üle 150 korra minutis. Nagu lindudelgi on imetajatel neljaosaline süda. Nende kopsu- ja kehavereringe on lahus. Seetõttu on imetajad püsisoojased, st. nende kehatemperatuur ei sõltu oluliselt välistemperatuurist.
Parasitism - looduses esinev fülogeneetiliselt kaugel olevate organismide vaheline suhe; üks variant organismide kooselust, mille puhul üks organism (parasiit) kasutab teist organismi (peremeesorganismi, peremeest) oma elutegevuseks, põhjustades peremeesorganismile toitainete kaotust, hävitades kudesid, saastades teda oma ainevahetuse jääkidega vms. 1.valendikus – seedekulglas, hingamis-ja suguelundite valendikus. 2.õõne asukad – kõhuõõnes, rinnaõõnes 3. koe asukad – lihas-, seedekoes, parenhüümelunditeks 4. raku asukad – ainuraksete hulka kuuluvad lihase-,närvirakk Kõik parasiidid toimivad patogeenselt: 1. troofiline e. toitumuslik – toitub kudedest 2. mehaaniline kahjustus – on võõrkeha (mida suuremad, seda suurem kahjustus) 3. toksiline toime – mürgistav toime (verehüübimise takistamine, närvisüsteemi kahjustamine) 4. allergiline toime – lööve, palavik, tursed 5
Parasitism - looduses esinev fülogeneetiliselt kaugel olevate organismide vaheline suhe; üks variant organismide kooselust, mille puhul üks organism (parasiit) kasutab teist organismi (peremeesorganismi, peremeest) oma elutegevuseks, põhjustades peremeesorganismile toitainete kaotust, hävitades kudesid, saastades teda oma ainevahetuse jääkidega vms. 1.valendikus seedekulglas, hingamis-ja suguelundite valendikus. 2.õõne asukad kõhuõõnes, rinnaõõnes 3. koe asukad lihas-, seedekoes, parenhüümelunditeks 4. raku asukad ainuraksete hulka kuuluvad lihase-,närvirakk Kõik parasiidid toimivad patogeenselt: 1. troofiline e. toitumuslik toitub kudedest 2. mehaaniline kahjustus on võõrkeha (mida suuremad, seda suurem kahjustus) 3. toksiline toime mürgistav toime (verehüübimise takistamine, närvisüsteemi kahjustamine) 4. allergiline toime lööve, palavik, tursed 5
- rinnaosa (12); - nimmeosa (5); - ristluuosa (5); - õndraosa (3-5). Kaela-, rinna- ja nimmeosa lülid on lahus, ristluulülid ristluuks ja õndralülid õndraluuks liitunud. Rindkeres kinnituvad selgroolülidele roided, mis eesmises osas on ühenduses rinnakuluuga. Roided koos rinnakuluuga ja vastava selgroo osaga moodustavad rindkere 21 toese rinnakorvi. Ta kaitseb rinnaõõnes olevaid elundeid ning etendab suurt osa hingamisel. Roideid on inimesel 12 paari. Seitse ülemist roiet on otse ühenduses rinnakuluuga. Kolm järgmist on ühendatud rinnakuluuga seitsmenda roide kaudu. Kaks alumist roiet on vabad (ei ulatu rinnakuluuni) ning seetõttu nimetataks neid ka vallasroieteks. Roide keha taga, all on vagu, kus kulgevad närvid ja veresooned. Jäsemete luustik jaguneb ülajäseme vöötme ja ülajäsemete luudeks. Ülajäseme vööde e
20 g/l, mis on vereplasma omast madalam, mineralisatsioon on sarnanae vereplasmale. Lümfiga tuuakse vereringesse tagasi koevedelikesse üle läinud valk ja seedetraktist lümfi imenudnud lipiide. Ööpäevas tekib lümfi u. 2 liitrit, kuid lümfi voolamiskiirus on väike. Liikumisele aitvad kaasa lümfisoonte silelihaste rütmilised kokkutõmbed ja lümfisoontes olevad klapid ja skeletilihaste lümfisooni masseeriv toime (lihaspump), kiirendades lümfivoolu kuni 10-15 korda, samuti rinnaõõnes valitsev negatiivne rõhk. Aakehast pärit lümf liigub küülusesiterni kaudu rinnajuhasse ja selles kaiudu venooosesse süsteemi kägiveeni ja rangluualuse veeni ühinemiskoha läheduses. Vasaku ja parema käe ja peapoole ja rinnapiirkonna lümf jõuab samuti rinnajuhasse. Lümfikapillaarid täidavad drenaazifunktsiooni hoides ära vedeliku kogunemise intertsistiaalsesse ruumi. Lümfisüsteemi katkemisel/sulgumisel võivad tekkida neis distaalsetel kehaosadel regionaalsed tursed e
TSÜTOLOOGIA KONSPEKT HISTOLOOGILISTE PREPARAATIDE VALMISTAMISE PÕHIETAPID Histoloogia uurimisobjektiks on inimese või katselooma organismi koed ja organid – selleks, et kude oleks võimalik valgusmikroskoobiga uurida, tuleb võetud proove töödelda ja sisestada Materjali võtmine – proov ei tohi olla liiga suur, sobiv suurus on 1x1cm, proovi lõigatakse skalpelli või žiletiga Fikseerimine – eesmärgiks on säilitada koed võimalikult elupuhuses seisundis, selleks kasutatakse nii liht- kui liitfiksaatoreid, koetükk asetatakse markeeritud kassetti (proovi nr, kuupäev) Veetustamine Sisestamine – sisestusliinid võimaldavad nii koe fikseerimist, veetustamist kui ka immutamist parafiiniga Lõikamine – parafiinblokkidest lõigatakse õhukesed lõigud, mis asetatakse alusklaasile ja kuivatatakse 12-24h Värvimine – et hinnata prepar...
kiilrakud, mis ei ulatu välispinnani. Proopria moodustab sidekude. Fibroelastne kiht on õõnesorganitest iseloomiulik ainult trahheale, milles paiknevad elastsed kiud. Submukoosa koosneb sidekoest, seal on ka trahheaalnäärmete lõpposad, mis avanevad epiteeli pinnale. Siin ka veresooni. Kondrofibrooskest sisaldab hüaliinsest kõhrkoest trahheaalrõngaid, neid ühendab sidekude ja dorsaalses seinas paiknev trahhea ristilihas. Adventitsiaalkesta moodustab sidekude. Kops (pulmo) Asuvad rinnaõõnes ja on paarilised hingamisorganid. Kops koosneb õhku juhtivast süsteemist ja veresooni sisaldavast interstitsiaalsest koest. Kopsusiseste hingamisteede hulka kuuluvad bronhid, bronhioolid ja alveolaarpuu. Bronhi (bronchus) seinkoosneb kolmest kestast: 1. limaskest - tunica mucosa 2. kondrofibrooskest - tunica chondrofibrosa 3. adventiitsiaalkest - tunica adventitia Limaskest – on valendikupoolne kest katab mitmerealine ripsepiteel. Bronhi diameetri vähenedes see madaldub
Ekspiratoorne reservmaht- pärast tavalist väljahingamist täiendavalt väljahingatud maksimaalne õhu maht Minutimaht- minutis kopse läbinud õhu maht Vitaalkapatsiteet- maksimaalne sisse- või väljahingamisel vahelduv õhu maht Jääk- e. residuaalmaht- pärast maksimaalset väljahingamist kopsudesse jääva õhu maht Kollapsi- e. minimaalõhk- õhk, mis jääb kopsudesse kopsukoe retraktsioonil Totaalkapatsiteet- vitaalkapatsiteet + jääkmaht 39) Rõhk rinnaõõnes ja kopsudes. Õhkrinna mõiste ja tagajärg. Kui välisõhu ja pleuraõõne vahel tekib õhuühendus kas läbi rindkereseina või bronhi, kaob plauraõõnes alarõhk ja kops vajub kokku. Tekib õhkrind ehk pneumotooraks. 40) Atmosfääriõhu ja alveolaarõhu koostis. Gaaside osarõhkude arvutamine. Atmosfääriõhk- 20,9 % O2, 0,03 % CO2, 79% N2 ja väärisgaase. Alveolaarõhk- pärast rahulikku väljahingamist kopsudesse jääv õhk; 14 % O2, 5,6% CO2, 80,4% N2 ja väärisgaase
Ekspiratoorne reservmaht- pärast tavalist väljahingamist täiendavalt väljahingatud maksimaalne õhu maht Minutimaht- minutis kopse läbinud õhu maht Vitaalkapatsiteet- maksimaalne sisse- või väljahingamisel vahelduv õhu maht Jääk- e. residuaalmaht- pärast maksimaalset väljahingamist kopsudesse jääva õhu maht Kollapsi- e. minimaalõhk- õhk, mis jääb kopsudesse kopsukoe retraktsioonil Totaalkapatsiteet- vitaalkapatsiteet + jääkmaht 39) Rõhk rinnaõõnes ja kopsudes. Õhkrinna mõiste ja tagajärg. Normaalselt pleuraõõnes välise atmosfääri suhtes negatiivne rõhk, et kopsud täidaksid rindkereõõne võimalikult äielikult. See negatiivne rõhk süveneb sissehingamisel (-1,0 kPa) ja väheneb väljahingamisel (-0,3 kPa). Kui välisõhu ja pleuraõõne vahel tekib õhuühendus kas läbi rindkereseina või bronhi, kaob plauraõõnes alarõhk ja kops vajub kokku. Tekib õhkrind ehk pneumotooraks. 40) Atmosfääriõhu ja alveolaarõhu koostis
arterioolide ahenemine, mille tõttu tõuseb perifeerne takistus ja suureneb arteriaalne vererõhk; veenide (reservuaaride) ahenemine, toob vereringesse rohkem verd, suureneb venoosne tagasivool südamesse, südametäitumine ja pumba jõud ehk kontrakiilsus; südame stimuleerimine, mille tõttu kasvab selle löömissagedus ja kokkutõmbumine. Kokkuvõte Süda on lihaseline verd pumpav õõneselund, mis paikneb koos südamepaunaga rinnaõõnes, diafragma peal ja rinnaku ehk sternumi taga. Inimese süda on neljakambriline, ülemised kaks on kojad ja alumised vatsakesed (ventriikel). Pikivaheseinaga jaotub süda paremaks ja vasakuks pooleks. Südamest väljuvad ja südamesse suubuvad suured veresooned. Südameklapid kindlustavad ühesuunalise verevoolu. Südamelihase enda verevarustuse kindlustavad pärgarterid (koronaarid). Südametegevus tekitab pulsina tuntava rõhulaine ning verevoolu, mis suurte arterite
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
