DÜSTROOFIAD Margit Olvi HO16perh DÜSTROOFIAD EHK DEGENERATSIOONID Need on rakkude ja nende vaheaine kahjustused ehk väärastused, mis on tekkinud ainevahetusprotsesside häirete tagajärjel, ning tingitud ainevahetuskomponentide (valkude, rasvade, süsivesikute, pigmentide, mineraalide) kvalitatiivsetest ja kvantitatiivsetest muutustest. VALKDÜSTROOFIAD Rakkude ja nende vaheaine kahjustused, mis on tingitud liht- ja liitproteiinide muutustest. Sõmerjas ehk granulaarne düstroofia Ainevahetushäire, mis avaldub valgulise päritoluga graanulite kogunemises maksa-, südamelihas-, ja neerurakkudesse. Kaasneb rakkude mahu suurenemine, sest moodustunud graanulid imavad endasse suurel hulgal vett. Rakkude paisumuse tulemusena suurenevad ka organite mõõtmed, konsistents pehmeneb ja koejoonis muutub ebaselgeks.
INIMENE 1. Inimese süstemaatiline kuuluvus: *Riik loomariik *Hõimkond selgroogsed *Klass imetajad *Selts esikloomalised *Sugukond inimlased *Perekond inimene *Liik homo sapiens 2. Mis on kude? Ühesuguse tekke, ehituse ja talitlusega rakkude vaheaine kogum' 2. Mis on kude? Ühesuguse tekke, ehituse ja talitlusega rakkude vaheaine kogum' 3. Nimeta loomsete kudede liigid Epiteelkude, Sidekude, Närvikude ja Lihaskude 4. Iseloomusta Epiteelkude - välispinda kattev ja kaitsev kude. Katavad nahka, limaskesti ja koosnevad ainult rakkudest. Võimelised kiiresti paranema. Paikneb nahas ja näärmetes. Sidekude - see kude, mis seob ja hoiab eri kudesid koos. Sidekude jaguneb üle kogu keha, ta on organite ja teiste kudede vahel. Seob kudesid.
1.Võrdlemine: Taime-,loomarakk: taimsed koed on teistsugused, neil puudub vaheaine (kude koosneb ainult rakkudest), surnud rakkude esinemine tüüpiline, varuaineks tärklis, insuliin, autotroofne, rakukest ,tsentraalvakuool, plastiidid. Loomsetel omane vaheaine kudedes, surnud rakud ainult välispinnal, kuid mitte sees.varuain. glükogeen, heterotroofne, puudub rakukest, lipiidivakuool ,plastiide pole. Seene-, loomarakk: Seenerakul 2x membr. Peal rakukest,(loomsel puudub) mis koosneb kitiinist, raku sees tsütoplasma, tuum, organellid, tsütoplasmavõrgustik, ribosoomid, lüsosoomid, mitokondrid. Mõlemal rakul on varuainena glükogeeni ning mõlemad on heterotroofsed, lipiidivakuoolid, neil puuduvad plastiidid.
Seedekulgla seintes on retseptorid, mis reageerivad toiduainete sisaldusele ja seedekulgla seinte venitamisele. Peensoole seintes 2 koehormooni: 1. ergutab seedeensüümide tegevust, 2. toitu neutraliseerivate ainete eritust. Nälja ja täiskõhutunnet reguleerib peaajus hüpotalamus. 3. Luustiku koostis ja tähtsus Toetab keseb siseha, kaitseb siseelundeid. ~200luud. Luud sisaldavad Ca ja P. (toeluu, lamelüü, lühiluu) 4. osteoblastid (raku vaheaine tootjad) Osteotsüüdid (luurakud) Osteoklastid (hävitavad vajadusel raku vaheainet) Osteoporoos e. Luude hõrenemine. Seda mõjutab pärilikkus, vähene liikumine, toitumine, Ca, D-vitamiin. 5. keraliiges (õlaliiges) plokkliiges (küünarvarre liiges) silinderliiges (kaelalülide juures) 6. 7. Lihaste liikumise toimumine kõigis lihasrakkudes on proteiinikiud (valk ), mis koosneb aktiinist ja müosiinist, mis liiguvad üksteisele vahele
Moodustab liigutusi tegevaid lihaseid. Valkudeks on müosiin ja aktiin. * Silelihaskudepaikneb elundite seintes, kontraheerub automaatselt, aeglasemad kui vöötlihaskude. Tahtele allumatu * Südamelihaskude paikneb südames, tahtele allumatu 5. Nimetage kude, milledel on regeneratsioonivõime. Epiteelkude, lihaskude, sidekude, närvikude. 6. Selgitage mõisted: Düstroofia e. degeneratsioonid on rakkude ja nende vaheaine kahjustused e. väärastused, mis on tekkinud ainevahetusprotsesside häirete tagajärjel, ning tingitud ainevahetuskomponentide (valkude, rasvade, süsivesikute, pigmentide, mineraalide) kvalitatiivsetest ja kvantitatiivsetest muutustest. Atroofia elundi või koemahu vähenemine, millega kaasneb funktsiooni langus Nekroos on rakkude suremine koes, mis põhjustab koe kärbumist Kasvaja e. neoplasma e
Üks masin valas automatselt alumiiniumi vormi kuid teise masina jaoks oli vaja töötaja kindlat kätt. Vormi valamiseks on vaja alumiinium sulatada elektriahjus, mida on seal kaks tükki. Väiksemaid detaile valmistati survevalumasinaga. Seal oli vaja töötajal pressitud alumiinium detail lihtsalt masinast eemaldada ja vorm suruõhuga puhastada, jupid valmisid umber 30sek intervallidena. Sellele lisaks on veel liivakärnide valmistamise seade. Seal segatakse spetsiaalne liiv ja vaheaine, mis peale ahjus käiku lagunevad. Hetkel kui meie grupp seal oli valmistati mingisugust torudetaili. Järeltöötluses on kasutusel erinevaid lintsaage, mis on kõik erinevate mõõtmetega, lihvpinke, puurpinke, ekstsentrikpresse sobivate stantsidega. Siis on neil veel vibroseade vanni ja kuivatuslauaga. Termilises töötlemises kasutatakse suurt karastusseadet, kus ahju ees on põhimõtteliselt väike passein kuhu detailid lastakse ja vanandusseadet.
Kiudkõhr eriti palju kollageenkiude, lülidevahelistest ketastes 4.Elastne kõhr palju elastseid kiude, asub kõrvalestades, kõris LUUKUDE: LUUÜMBRIS luu välimine kiht, sidekoest ümbris, KÄSNAINE luu sissemine osa , PLINKAINE luu väliminer osa LUUÜDI , OSTEOBLASTID luukoe noored rakud, OSTEOTSÜÜDID- luukoe küpsed rakud, OSTEOKLASTID luud lagundavad rakud Rakud moodustavad luukoest väga väikese osa, enamik on raku vaheaine. Rakuvaheaine kaltsiumsoolad, täiskasvanul umbes 1 kg Ca. Hambaemailis soola 97% - organismi kõige tugevam kude. Luukoes asuvad kollegeenkiud nagu betonis raudtalad! LIHASKUDE : VÖÖTLIHASKUDE, lihaskiud: kiired ja aeglased. SILELIHASKUDE: soolestiku seintes, nahas, veresoonte seintes jm, kontraheeruvad automaatselt. SÜDAMELIHAS, rakud veidi suuremad. Lihaskoes on vähe rakuvaheainet, enamiku moodustavad lihasrakud. NÄRVIKUDE: 1.NEURON närvikoe rakk 2.NÄRVIIMPULSS annavad
Nimeta pildil olevaid rakke ja nende ülesandeid Missugustest rakkudest moodustub pildil kujutatud elund? Kuidas nim. membraanitranspordi protsessi, mille abil sisenevad rakkudesse kapillaaridest suured molekulid? Iseloomusta joonisel olevat kudet (rakud, vaheaine, ülesanne) Näita noolega ja nimeta missugused biomolekulid on pildil oleva organelli koostises. Nmeta ka, mida pildil on kujutatud. Kas pildil on organell või inklusioon? Nimeta! Kirjelda tema talitlust. (kõigi kolme pildi kohta: ribosoom, lüsosoom, tsentriool) Nimeta joonisel olevad struktuurid, koed ja rakud Nimeta joonisel olevad struktuurid koed ja rakud Nimeta joonisel olevad struktuurid, koed ja rakud Nimeta mikrotuubulite ül? (2p)
vakuool, mitokonder. Loomarakk on loomariiki kuuluva organismi rakk. Ühised omadused, mis eristavad neid teistest rakkudest. (taimerakk + seenerakk) Loomarakk ei sisalda plastiide (kloroplast, kromoplast, leukoplast), rakukesta ja tsentraalvakuooli (vakuoolid pole üldiselt üldse omased loomarakule). 3) Kude: sama ülesande ja sama ehitusega rakkude kogum. Epiteelkude: rakud tihedalt, puudub raku vaheaine, mitmekihilised. *naha epiderm *limaskestad *näärmed, ! katab !kaitseb !näärmevedelik Sidekude: rakud hõredalt, eri kujuga, palju rakuvaheainet. *luud, kõhred *veri, lümf *rasv *kõõlused, !tugi ! varud !kaitse !siduv funktsioon !transport Lihaskude: SILELIHAS: rakud väiksed, häävjad, ühetuumsed. *siseelundite seinte lihased !aeglane, ei allu tahtele. VÖÖTLIHAS: rakud pikad, kiud, palju tuumi, vöödilised. *skeletilihased !kiired+ tugevad, alluvad tahtele.
Inimese anatoomia ja füsioloogia 1.Koe mõiste: ühisuguse ehituse, talitluse ja tekkega rekud ning nende poolt moodustatud vaheaine moodustavad koed 2.Nimeta kudude põhirühmad, nende lühiiseloomustus Koe põhirühmi on 4: 1 epiteel (kattekoed) katavad keha välis- ja sisepindu(nahk) 2 tugi-toitekude (sidekoed) tal on palju rakkudevahelisi toitainet ning ta seob teisi kudesi 3 lihaskoed neil on omane kontraktsiooni kokkutõmbevõime 4 närvikude moodustab närvisüsteemi, pea-seljaaju ning närvid 3.Nimeta kukude liigid, nende esinemine inimorganismis
täidab tugi-,toite-,kaitsefunktsiooni). Epiteelkude:katteepiteel(naha pindmine, siseelundite kiht), näärmeepiteel, sensoorne epiteel. Sidekude:veri(7%keha massist), lümf(lümfoplasma, lümfotsüüdid), retikulaarne sidekude(luuüdis, lümfisõlmedes, põrnas), rasvkude(nahaaluskoes, rasvikud), kohev sidekude(lihaskiudude vahel), tihe sidekude(kõõlused, südamed), kõhrkude(liigeste kõhrelised pinnad), luukude(vaheaine õõntes). Lihaskude:silelihaskude(nahas), vöötlihaskude(skeletilihased, keel), südamelihaskude(süda). Elund-kehaosa, millel on kindel kuju, ehitus, asend, funktsioonid(luud, lihased, süda,maks) Elundkond-ehituselt, talitluselt, arengu poolest sarnased elundid(tugi-liikumiselundkond). Süda asend-2/3 paikneb keha keskjoonest vasakul, 1/3 paremal. Südame kambrid-parem ja vasak koda, parem ja vasak vatsake. Parem koda(ülemine, alumine õõnesveen, pärgurge). Vasak koda(neli kopsuveeni).
1. Organell raku osake. Histoloogia teadus, mis uurib kudesid. 2. Kude sarnase ehituse, talitlusega rakkude kogumik. 4 põhikudet: lihaskude, närvikude, sidekude, epiteelkude. Vere vormelemendid: Erütrotsüüdid punased verelibled, ülesanne on hapniku transport. Leukotsüüdid valged verelibled, ülesanne on osaleda immuunsussüteemi töös. Trombotsüüdid vereliistakud, ülesanne on osaleda vere hüübimisel. Emofiilia veri ei hüübi. Plasma raku vaheaine, mis seob kõik verekomponendid ühtseks tervikuks. 3. Organ e elund on kudede kogum. 4. Elundkond- organsüsteem. Taimedel pole elundkondi aga organid on. 5. Populatsioon ehk asurkonnaks nimetatakse ühe liigi isendite kogumit teatud territooriumil, mille piires on võimalik nende vaba ristumine. Nt Hiiumaa rebased. 6. Liik paljud ühe liigi populatsioonid kokku. 7. Ökosüsteem ise reguleeruv seostatud tervik, kus kõik on toiduahelate ja aine
eriti vastupidavaks. Kiudkõhre esineb lülidevaheketastes, häbemeliiduses jm. Kõhre pinnal asetseb elastsetest ja kollageenkiududest koosnev kõhreümbris. Kõhres ei ole närve ega veresooni. Kõhrkude saab toitaineid veresoonterikka kõhreümbrise kaudu. Kõhrkoel on peamiselt tugifunktsioon. 2.3 Luukude Luukude koosneb rakkudest, mitneraliseerunud põhiainest ja kiududest. Haralise kujuga luurakke nimetatakse osteotsüütideks. Need paiknevad vaheaine õõntes, kusjuures luurakud on omavahel jätketega ühendatud. Põhiaines esinevad kaltsiumi ja fosfori soolad annavad luudele tegevuse. Luukoes esinevaid kollageenkiude nimetatakse osseiinkiududeks. Olenevalt kiukimpude asetusest eristatakse põimikulist ja lamellaarset luukudet. Põimikulises luukoes on osseiinkiudude asetus korrapäratu, selline luukude esineb täiskasvanu organismis kõõluste kinnituskohtades ja kolju õmbluste piirkonnas.
2)keemilise energia arvel kemosünteesijad (osad bakterid) b)heterotroofid kasutavad oma aine- ja energiavajaduse rahuldamiseks väliskeskkonnast saadavaid valmis orgaanilisi aineid Metabolism - organismis toimuvad aine- ja energiavahetusprotsessid kokku Koosneb 2-st : 1)assimilisatsioon sünteesiprotsesside kogum; kulub energiat 2)dissimilatsioon lagunemisreaktsioon , tekivad vesi ja C02 Seosed nende vahel: D annab A-le energiat; A annab D-le aineid Universaalne geneetiline vaheaine on ATP ehk adenosiintrifosfaat Tekib, kui ühinevad: adeniin + riboos + 3H3P04 Ass.: ATP + H20 -> ADP + H3PO4 ADP + H20 -> AMP+H3PO4 Diss.-AMP+H3PO4->ADP+H20 ADP+H3PO4->ATP+H20 GTP energia valkude sünteesiks, ATP, GTP, CTP, UTP Rna sünteesiks ATP, GTP, CTP, TTP vajalik DNA 2-koristumisel Energiavarustus süsivesinike baasil: 1. ettevalmistav etapp: polüsahhariidid lagunevad monosahariidideks
Inimese anatoomia 1. KOED Inimesel on 4 tüüpi kudesid: 1. kattekude-naha pindmine kiht ja seedekulgla sisepind. Tema ülesandeks on katta teisi kudesid ja elundeid. Nende kuju võib olla erinev, kuid nad paiknevad tihedalt üksteise kõrval. 2. side-ja tugikude-seovad teisi kudesid ja rakke üksteisega ja toetavad neid. Üksteisest paiknevad nad üsna kaugel. Rakkudevahelist ruumi täidab vaheaine, mis võib olla tahke(luu vaheaine), vedel(vereplasma) või elastne(kõhre vaheaine). Sageli on vaheaines ka kiude, mille tõttu on nende kudede tõmbetugevus suur. 3. lihaskude-talle on omane liigutustalitlus ning lihaskoe rakud on võimelised kokku tõmbuma. 4. närvikude-koosneb närvirakkudest, millest on moodustunud peaaju, seljaaju ja kõik närvid. Närvikude võtab vastu ärritusi ja juhib närviimpulsse. Närvirakkude jätked on ühenduses teiste
Inimese anatoomia 1. KOED Inimesel on 4 tüüpi kudesid: 1. kattekude-naha pindmine kiht ja seedekulgla sisepind. Tema ülesandeks on katta teisi kudesid ja elundeid. Nende kuju võib olla erinev, kuid nad paiknevad tihedalt üksteise kõrval. 2. side-ja tugikude-seovad teisi kudesid ja rakke üksteisega ja toetavad neid. Üksteisest paiknevad nad üsna kaugel. Rakkudevahelist ruumi täidab vaheaine, mis võib olla tahke(luu vaheaine), vedel(vereplasma) või elastne(kõhre vaheaine). Sageli on vaheaines ka kiude, mille tõttu on nende kudede tõmbetugevus suur. 3. lihaskude-talle on omane liigutustalitlus ning lihaskoe rakud on võimelised kokku tõmbuma. 4. närvikude-koosneb närvirakkudest, millest on moodustunud peaaju, seljaaju ja kõik närvid. Närvikude võtab vastu ärritusi ja juhib närviimpulsse. Närvirakkude jätked on ühenduses teiste
Funktsioonid: Sisaldab ja säilitab raku pärilikku informatsiooni Reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse Juhib raku elutegevust valgu sünteesi kaudu Tuum puudub erütrotsüütidel- ja trombotsüütide ning vöötlihasrakkudel on mitu tuuma. Mitokonder Organell, mis varustab rakku energiaga. Pulkjad või ümarad organellid. Nende välimise mebraani sees on kurruline (harjakesed) sisekiht, mille pinnal asuvate ensüümide abil sünteesitakse energiarikast ATP-d. Mitokondreid täidab vaheaine maatriks. Mitokondrite arv rakus sõltub raku aktiivsusest. Kui rakk vajab rohkesti energiat, poolduvad mitokondrid, et seda ülesannet täita. Funktsioonid: Mitokondris toimub rakuhingamine, st glükoos reageerib hapnikuga, mille tulemusel vabaneb soojusenergia ja tekib süsihappegaas ja vesi Mitokondrites toimub ATP süntees. Maatriksis on DNA, RNA ja mitokondriaalsed ribosoomid Kunagi olid mitokondrid iseseisvad bakterid, seda tõestavad: Membraan Rõngas DNA olemasolu
Apoptoosil on oluline roll näiteks embrüo arengus, kus selle protsessi abil eemaldatakse varasemate evolutsiooniastmete tunnused, mis lootel arengu käigus tekivad.[4] Samuti kujunevad tänu liigsete rakkude apoptootilisele surmale loote arengus sõrmede ja varvaste vahed. Apoptoosi mittetoimumise korral võib organism areneda väärarengute, stigmade (näiteks sündaktüülia) või atavismidega (näiteks kolmas rinnanibu). 26. Rakkudevaheline keskkond — kudede erinevused rakkude ja vaheaine proportsioonis, vaheaine põhiollus, selle peamised komponendid. Ekstratsellulaarne maatriks (inglise extracellular matrix) ehk rakuvaheaine on loomarakkudevaheline (väline) võrgustik, mis koosneb erinevatest rakkude valmistatud ning nende sekreteeritud (väljutatud) polüsahhariididest ja valkudest[1]. Ekstratsellulaarse maatriksi (nüüdsest rakuvaheaine) peamine ülesanne on toimida kudede ehitusliku osana (pakub struktuurset tuge) ning mõjutada nende arengut ja talitlust.[1].
Rakud paljunevad, kasvavad, teostavad üldist ehk põhiainevahetust. Rakkude bioloogiline staatus pole veel lõplikult määratud. Rakud võivad üle minna suvalise koe koostisse - selliseid nimetatakse embrüo tüvirakkudeks. 2. Spetsiifiline etapp a) rakkudes avalduvad vaid koetüübile omased geenid, mis hõlmavad 5-10% geenide üldarvust b) rakkudes algab koetüübile omaste valkude süntees c) muutub rakkude kuju ja paigutus d) kujuneb välja raku vaheaine e) üleminek ühest koetüübist teise on välistatud, spetsialiseerumine on pöördumine Organogenees See on organite teke. 1. Peavad olema kujunenud koed 2. Peavad toimuma programmeeritud muutused rakkudega a) rakkude valikuline hukkumine b) rakkude valikuline ümberpaiknemine c) rakkude valikuline jagunemine Näide - sõrmede jagunemine jäsemepungast. Peavad kujunema sõrmed ja sõrmevahed.
1. Tugi- ja liikumiselundkonna jagunemine: Passiivne osa Luustik Aktiivne osa Lihastik (skeletilihastik) 2. Skeleti funktsioonid Mehaaniline-ülesanne: Toestada, kaitsta, liikuda Bioloogiline-ülesanne: Osaleda mineraalainete (peamiselt kaltsiumi ja fosfori) ainevahetuses ja vereloomes 3. Luukoe ehitus Luukude koosneb rakkudest, mis on omavahel jätketega ühendatud, mineraliseerunud põhiainest ja kiududest. Haralise kujuga luurakke nimetatakse osteotsüütideks, paiknevad vaheaine õõntes. Olenevalt kiukimpude asetusest eristatakse põimikulist ja lamellaarset luukudet. Lamellaarne luukude koosneb lamellidest, mille osseiinkiud paiknevad paralleelsete kimpudena. 4. Luu kui elundi ehitus (toruluu näitel) Toruluul eristatakse kahte jämenenud otsa ja silindrilist keskosa keha ehk diafüüsi. Luude jämenenud otsad koosnevad käsnainest, mis pealt on kaetud õhukese plinkaine kihiga. Luu otsmise osa suurem liigesepinna poolne osa on
ruumi, kus nad võivad kahjustada teisi rakke ning põhjustada põletikulisi reaktsioone. 29) Kudede jagunemine - I EPITEELKOED II SIDE- EHK TUGIKOED III LIHASKOED IV NÄRVIKOED 30) Epiteelkoe ehitus ja ülesanded - Epiteelkude on rakukiht, mis katab keha või organismi vaba pinda, samuti rakkude kogum, mis esineb näärmetes. Ehituselt on epiteelkude rakk-kude, see tähendab, et rakud domineerivad rakkude vaheaine üle. Epiteelkude paikneb elundite pinnal, mitte elundite sisemuses. Epiteelkude jaguneb katteepiteeliks ja näärmeepiteeliks. 31) Sidekoe ülesanded - Sidekoe funktsiooniks on: · kudede ühendamine ja toestamine · transport · kaitse 32) Veri, koostis ja ülesanded - Veri koosneb õrnkollakast vereplasmast ja selles olevatest vere vormelementidest: punastest verelibledest (erütrotsüütidest),
Sagitaaltelg Sagitaaltasapind (jagab keha paremaks ja vasakuks pooleks) · Joonis lk 22 6. Liigutuste liigid telgede suhtes. Sagitaaltelg kallutamine, eemaldamine, lähendamine (eest-taha) Frontaaltelg painutus, sirutus (vasakult-paremale) Vertikaaltelg pöörlemine (ülalt-alla) 7. Luukoe ehitus. Luukude koosneb rakkudest, mineraliseerunud põhiainest ja kiududest. Luurakud haralise kujuga, nim. osteotsüütideks, paiknevad vaheaine õõntes, on omavahel jätketega ühendatud. Põhiaine sealsed Ca ja fosfori soolad annavad luudel tugevuse. Osseiinkiud (kollageenkiud). Olenevalt kiukimpude asetusest eristatakse põhimikulist ja lamellaarset luukude. Põhimikulises - osseiinkiudude asetus korrapäratu (esineb kõõluste kinnituskohtades ja kolju õmbluste piirkonnas) Lamellaarne koosneb lamellidest, osseiinkiud paiknevad paralleelsete kimpudena. Osteoon =
Samuti reguleerivad vee tasakaalu (rakurõhk), kindlustavad rakkude laengu ning transpordiprotsessid raku tasandil. Neid leidub veres ja kõikide rakkude tsütoplasmas. Naatrium on rakuväline element, rakus on teda vähe. Kaalium on rakusisene element, väljaspool rakku on teda vähe. * NaCl 9% on füsioloogiline lahus, võib olla ka vereasendaja. Ca+-ioonid kuulub luukoe koostisesse (fosfaadina, karbonaadina). Ca sisaldab luukoe vaheaine. D-vitamiin seob Ca. Juhul kui on Ca puudus, siis organism ei omasta Ca ning võib tekkida patoloogia (nt. väikelastel rahhiit). Kalamaks sisaldab palju D-vitamiini. Väikelaste luud on elastsed, sest soolade sisaldus nendes on madal. Inimses vananedes kaltsiumisoolade kontsentratsioon tõuseb. Koos sellega omandavad luud suurema tugevuse, aga ka hapruse. Luudehõrenemine ehk osteoproos. Samuti osaleb Ca+ vere hüübimisprotsessis, kindlustab lihaste töö (Ca puudusel tekivad
kehakesteks. Apoptootiliste kehakeste eliminatsioon naaberrakkude fagotsütoosi teel. Nekroos ehk kärbus – mitmesuguste kahjustavate tegurite toimel tekkiv rakkude programmeerimata surm. Kudede hävimine elusas organismis, haaratud võivad olla üksikud rakud, elundite osad või terved organismid . 22. Koed, põhitüübid (klassifikatsioon)– ühte funktsiooni täitvate rakkude ning nende poolt produtseeritud ETM (rakkude vaheaine) kogum.Koe moodustumiseks peavad rakud: üksteist ära tundma, omavahel adhereeruma. Kudede 4 põhitüüpi: epiteelkude, sidekude, lihaskude, närvikude. Diferentseerumine toimub üheaegselt nii rakulisel kui koelisel tasemel 23. Epiteelrakud, tüübid (lühikirjeldus)- katteepiteel, näärmeepiteel, neuroepiteel;katavad keha või organi vaba pinda (ei paikne organi sisemuses)Rakkudevaheline ruum on väga väike (takistab koevedeliku
1. Koe mõiste: ühesuguse ehituse, talitluse ja tekkega rakud ning nende poolt moodustatud vaheaine moodustavad koed. 2. Nimeta kudede põhirühmad, nende liigid, esinemine inimorganismis: koe põhirühmi on 4: I epiteel ehk kattekoed katavad keha välis- ja sisepindu. Nt naha ja limaskestade pindmine kiht, seedetrakti sisepind, näärmed. II tugi- toitekude ehk sidekude tal on palju rakkudevahelist ainet ning ta seob teisi kudesi. Nt veri, lümf, rasv. Jaguneb omakorda kohev sidekude, mis paikneb
müofibrille, ülesandeks on aidata näärmeid sekreedi eraldamisel Epiteel on hea regeneratsioonivõimega, normaalselt regenereerub täielikult, eluiga 3 päevast kuni 90 päevani Sidekude Mitmekesine mesenhümaalset päritolu kudede rühm. Kolm ehituslikku komponenti: rakud, põhaine ja kiud. Sidekude jaguneb: 1. Veri ja lümf (puuduvad kiud) 2. Kitsamas mõttes sidekude (kiud- ja eriomadustega koed) 3. Skeletikoed (kõhr- ja luukude) Veri Koosneb vormelementidest (rakud) ja vedel vaheaine (vereplasma). Verd on 7% kehamassist. Plasma on 55-60% verst, rakke (erütrotsüüte) 45%, 1% leukotsüüte. Vormelemendid(rakud) on punalibled, valgelibled ja vereliistakud e. trombotsüüdid A. Granulotsüüdid a. Basofiilsed b. Neutrofiilsed c. Eosinofiilsed B. Agranulotsüüdid a. Monotsüüdid b. Lümfotsüüdid Erütrotsüüdid kaksiknõgusad (suur pindala) , ilma tuumata. Punased hemoglobiini tõttu.
vaene veri. Veen on veresoon, mida mööda veri voolab südame suunas. Veenides(v.a. kopsuveen) voolab CO2, kuid väratiringe soontes ka toitainetest küllastunud veri. Peenimad veenid kannavad veenulite nimetust. Kapillaarid paiknevad võrgustikena arterite ja veenide vahel. Lääbimõõt on 5-15µm. Kapillaarides täidab veri oma vahendavat funktsiooni. 40. Kudede mõiste ja jaotus Kudede mõiste- Organismi ehitusmaterjal, ühesuguse tekke, ehituse ja talitlusega rakutüüpide ning rakkude vaheaine kogum, taime või looma organi osa. Kudede jaotus (4 suurt rühma) – Epiteelkoed, Tugikoed, Lihaskoed, Närvikoed 41. Epiteelkoed Epiteelkoed koosnevad kandilistest rakkudest. Epiteelrakud on polaarselt diferentseerunud: nende mõlemal pool tuuma asetsevad pooled erinevad oma ehituselt. Peamisteks ülesanneteks on vabade pindade katmine (katteepiteel) ja nõre valmistamine – sekretsioon (näärmeepiteel). Katteepiteel jaguneb rakkude kuju ja kihistuse alusel järgmiselt:
f) Horisontaaltasapind - läbib keha horisontaalselt ja jaotab selle ülemiseks ja alumiseks osaks. 6. Liigutuste liigid telgede suhtes: a) Abduktsioon - eemaldamine. b) Aduktsioon - lähendamine. c) Ekstensioon - sirutamine. d) Fleksioon - painutamine. e) Rotatsioon - pööramine. 7. Luukoe ehitus: Koosneb rakkudest, mineraliseerunud põhiainest ja kiududest. Haralise kujuga luurakke nim. osteotsüütideks. Need paiknevad vaheaine õõntes. Luurakud on omavahel jätketega ühendatud. Põhiaines on Ca ja P soolad, mis annavad luudele tugevuse. Eristatakse põimikulist ja lamellaarset luukudet. Põimikulises luukoes on kollageenkiudude (osseiinkiudude) asetus korrapäratu (kõõluste kinnituskohad ja kolju õmbluste piirkonnad). Lamellaarne luukude koosneb lamellidest, seal paiknevad kollageenkiud paralleelsete kimpudena. Luu välispinnal asetsevad välimised üldlamellid, sees piiravad luuõõnt sisemised üldlamellid
süntaanpark Parkimise tulemusena tekkinud põikisidemete hulka iseloomustab naha liimistumistemperatuur. Liimistumistemperatuur näitab, kui tugev on park! Pargi tugevuse iseloomustamine: Pargitud nahk on mehaaniliselt vastupidav, säilitab kuivades oma struktuuri, mitte ei muutu sarvetaoliseks massiks. Samuti tõuseb tema vastupidavus erinevate välistingimuste suhtes. Töötlemata nahkades on kollageenikiud ümbritsetud rakuvaheainega. Märjana on vaheaine libe ja liikuv, tal on tugevad liimivad omadused, kuivades muutub aga sarvjaks, tugevaks ja jäigaks. Naha ja pärgamendi vananemise kiirust mõjutavad järgmised endogeensed tegurid: naha liik töötlemisprotsess, nahas leiduvad lisandained Parkimine tõstab naha mehaanilist vastupidavust, suureneb liimistumistemperatuur ja naha keemiline stabiilsus. Vananemisele vastupidavuse vähenemise järgi reastuvad erinevalt töödeldud nahad järgmiselt: pärgament kroompark, valgepark
(taimed, loomad, seened) 6. Populatsiooni uurivad Ökoloogia, Evolutsionism ja Geneetika. (KULDkogred tiigis) 7. Liike uurib Süstemaatika. (HARILIK Võilill) 8. Kooslust uurib sünökoloogia. (Taimekooslus, loomakooslus) 9. Ökosüsteemi uurib Süsteem-ökoloogia. (Mets, järv, põld, meri, raba, ookean) 10. Biosfääri uurib globaal-ökoloogia. (Atmosfäär kuni 15km, Hüdrosfäär kuni 11km ja Litosfäär kuni 2km KOE moodustavad sarnase ehituse, talitluse ja päritoluga rakud ja raku vaheaine. POPULASIOON - a) ühe liigi isendid, kes asustavad teatud territooriumit. b) isendid, kes ristuvad omavahel vabalt c) isendid kes on isoleeritud teistest sama liigi populatsioonidest. N : KULDkogred tiigis KOOSLUS - Hõlmab kõik antud alal esinevad populatsioonid. ÖKOSÜSTEEM - hõlmab antud territooriumil nii elusorganismid kui eluta keskkonna, mis üksteist vastastikku mõjutavad.
Säsi rakud paiknevad väätidena, mida ümbritseb tihe kapillaaride võrgustik. 34. Seljaaju hallaine Seljaaju keskel paiknev seljaaju tuumi (neuronite koondisi) sisaldav hallaine jaotatakse ees-, taga- ja külgsammasteks (cornu ventrale, dorsale et laterale), mida ühendab kommissuur. Eessamba ganglionirakkude enamiku moodustavad motoorsed rakud nucleus motorius medialis et lateralis. Külgsambas paiknevad nucleus intermediomedialis et intermediolateralis, dorsaalse samba ning vaheaine piiril nucleus proprius cornu dorsalis ning rinnaosa dorsaalsamba mediaalses osas paikneb nucleus thoracicus. 35. Higinäärmete jaotus ja ehitus Higinäärmed (gl. sudorifera) on higi (sudor) eritavad difuusselt peaaegu kogu nahas leiduvad lihttubuloossed näärmed. Sekretsioonitüübilt jagunevad higinäärmed merokriinseteks ja apokriinseteks näärmeteks. 36. Silma vikerkesta ja ripskeha ehitus
Temperatuuri, mille juures põikisidemed hakkavad katkema nimetatakse naha liimistumistemperatuuriks. Liimistumistemperatuur näitab, kui tugev on park! Pargi tugevuse iseloomustamine Pargitud nahk on mehaaniliselt vastupidav, säilitab kuivades oma struktuuri, mitte ei muutu sarvetaoliseks massiks. Samuti tõuseb tema vastupidavus erinevate välistingimuste suhtes. Töötlemata nahkades on kollageenikiud ümbritsetud rakuvaheainega. Märjana on vaheaine libe ja liikuv, tal on tugevad liimivad omadused, kuivades muutub aga sarvjaks, tugevaks ja jäigaks. Igal loomaliigil on erineva paksuse ja pinnastruktuuriga nahk. Toornaha töötlemisel eraldatakse karvkate, marrasknahk ning nahaalune sidekude. Järelejääv osa derma, pärisnahk -, mida nimetatakse mälvaks, läheb parkimisele. Naha mehaanilist ning keemilist töötlemist nimetatakse parkimiseks. Naha ja pärgamendi vananemise kiirust mõjutavad järgmised endogeensed tegurid: naha liik
abduktsioon ja lähendamine e. adukstioon. Liikumine vertikaaltelje suhtes on pöörlemine e. rotatsioon. Jäsemete (käed, jalad) pööramine sissepoole e. pronatsioon ja pööramine väljapoole e. supinatsioon. 8) Luukoe ehitus Luukude koosneb elusatest rakkudest mis on omavahel jätketega ühendatud, mineraliseerunud põhiainest (Ca ja P soolad) ja kiududest. Haralise kujuga luurakke nimetatakse osteotsüütideks, paiknevad vaheaine õõntes. Olenevalt kiukimpude asetusest eristatakse põimikulist ja lamellaarset luukudet. Lamellaarne luukude koosneb lamellidest, mille osseiinkiud paiknevad paralleelsete kimpudena. Luukoes toimuvad pidevalt protsessid, millega vana luukude lammutatakse ja asendatakse uuega. 9) Luu kui organi ehitus (toruluu näitel) Luu kui organi koosseisu kuuluvad luuümbris – sidekoeline veresoonte ja närviderikas luu väliskate, mis puudub ainult liigespindadel. Liigesekõhr –
retroversioon. Ümber sagitaaltelje toimub eemaldamine e. abduktsioon ja lähendamine e. adukstioon. Liikumine vertikaaltelje suhtes on pöörlemine e. rotatsioon. Jäsemete (käed, jalad) pööramine sissepoole e. pronatsioon ja pööramine väljapoole e. supinatsioon. 7) Luukoe ehitus? Luukude koosneb rakkudest mis on omavahel jätketega ühendatud, mineraliseerunud põhiainest ja kiududest. Haralise kujuga luurakke nimetatakse osteotsüütideks, paiknevad vaheaine õõntes. Olenevalt kiukimpude asetusest eristatakse põimikulist ja lamellaarset luukudet. Lamellaarne luukude koosneb lamellidest, mille osseiinkiud paiknevad paralleelsete kimpudena. 8) Luu kui organi ehitus? (toruluu näitel) Luu kui organi koosseisu kuuluvad luuümbris sidekoeline veresoonte ja närviderikas luu väliskate, mis puudub ainult liigespindadel. Liigesekõhr katab luude liigesepindu. Luuüdi täidab käsnolluse põrgakestevahelisi ruume ja üdiõõnt.
retroversioon. Ümber sagitaaltelje toimub eemaldamine e. abduktsioon ja lähendamine e. adukstioon. Liikumine vertikaaltelje suhtes on pöörlemine e. rotatsioon. Jäsemete (käed, jalad) pööramine sissepoole e. pronatsioon ja pööramine väljapoole e. supinatsioon. 7) Luukoe ehitus? Luukude koosneb rakkudest mis on omavahel jätketega ühendatud, mineraliseerunud põhiainest ja kiududest. Haralise kujuga luurakke nimetatakse osteotsüütideks, paiknevad vaheaine õõntes. Olenevalt kiukimpude asetusest eristatakse põimikulist ja lamellaarset luukudet. Lamellaarne luukude koosneb lamellidest, mille osseiinkiud paiknevad paralleelsete kimpudena. 8) Luu kui organi ehitus? (toruluu näitel) Luu kui organi koosseisu kuuluvad luuümbris – sidekoeline veresoonte ja närviderikas luu väliskate, mis puudub ainult liigespindadel. Liigesekõhr – katab luude liigesepindu. Luuüdi – täidab käsnolluse põrgakestevahelisi ruume ja üdiõõnt.
valgekommissuuriks – kommissuuri keskel paikneb ependüümirakkudega voodertatud tsentraalkanal Seljaajus eristatakse tsentraalselt paiknevaid neuronite perikaarüone ja gliiat sisaldavat hallainet, mis oma kujult meenutab H-tähte või liblikat, ja perifeerselt paiknevat valgeainet Hallaine moodustab paarilised ventraal- ja dorsaalsarved, nende vahel paikneb külgmine vaheaine, mis moodustab seljaaju torakolumbaalosa segmentideks külg- e lateraalsarved Valgeaine koosneb enamuses müeliniseerunud, erineva jämedusega närvikiududest – valgeaine kiud on rühmitunud kummalgi poolel kolmeks väädiks: dorsaalseks, lateraalseks ja ventraalseks SUURAJU KOORE EHITUS Suuraju jaguneb anatoomiliselt vasakuks ja paremaks poolkeraks – poolkerasid katab hallainest moodustunud koor
retroversioon. Ümber sagitaaltelje toimub eemaldamine e. abduktsioon ja lähendamine e. adukstioon. Liikumine vertikaaltelje suhtes on pöörlemine e. rotatsioon. Jäsemete (käed, jalad) pööramine sissepoole e. pronatsioon ja pööramine väljapoole e. supinatsioon. 7) Luukoe ehitus? Luukude koosneb rakkudest mis on omavahel jätketega ühendatud, mineraliseerunud põhiainest ja kiududest. Haralise kujuga luurakke nimetatakse osteotsüütideks, paiknevad vaheaine õõntes. Olenevalt kiukimpude asetusest eristatakse põimikulist ja lamellaarset luukudet. Lamellaarne luukude koosneb lamellidest, mille osseiinkiud paiknevad paralleelsete kimpudena. 8) Luu kui organi ehitus? (toruluu näitel) Luu kui organi koosseisu kuuluvad luuümbris sidekoeline veresoonte ja närviderikas luu väliskate, mis puudub ainult liigespindadel. Liigesekõhr katab luude liigesepindu. Luuüdi täidab käsnolluse põrgakestevahelisi ruume ja üdiõõnt.
Seda nim sünaptiliseks peetuseks ja sellle moodustab aeg, mis kulub atsetüülkoliini vabanemiseks närvilõpmest, difusiooniks presünaptiliselt membraanilt postsünaptilisele ja seosumiseks postsünaptilisele membraani koliniretseptoritega. *Erinevalt närvi- ja lihaskiudude kahepoolsest erutusjuhtivusest saab neuromuskulaarne sünaps erutust edasi anda vaid ühesuunaliselt närvilt lihasele. *Erutuse ülekanne neuromuskulaarses sünapsis tekib keemilise vaheaine (mediaatori) atsetüülklollini toimel.Kui atsetüülkoliin vabaneb aktiivsena sünapsipilusse ja kandub edasi postsünaptilise membraanini ja reageerib seal asuvate kolinoretseptoritega, avanevad postsünaptilise membraani (lõpp-plaadi) Na+-kanalid ja toimub membraani depolarisatsioon. Tekib lihaskiu lõpp-plaasi potentsiaal, mis kutsub esile mööda lihaskiudu leviva aktsioonipotentsiaali tekke. · Lihaskontraktsiooni füsioloogia
annaabi.ee 
