5. elektron üliväike neg. laenguga osake, mis moodustab aatomis tuuma ümbritseva elektronkatte. 6. tuumalaeng aatomi tuuma pos.laeng; prootonite arv tuumas. 7. massiarv tuumaosakest arv aatomituumas; tähis A 8. istroopid keemilise elemendi teisendid, millel on ühesugune prootonite arv(tuumalaeng), kuid erisugune neutronite arv (ja massiarv). 9. elektronkate aatomituuma ümber tiirlevate elektronide kogum, koosneb elektronkihtidest. 10. allkiht 11. elektronkatte väliskiht ( e.aatomi väliskiht) elektronkatte osa, koosneb tuumast teatud kaugusel tiirlevatest elektronidest. 12. aatomorbitaal aatomi osa,milles elektroni leidumise tõenäosus on väga suur 13. Molekul aine väikseim osake, koosneb omavahel kovalentse sidemega aeotud aatomitest. 14. lihtaine aine, mis koosneb ainult ühe keemilise elemendi aatomitest. 15. liitaine keemiline ühend; aine, mis koosneb mitme erineva keemilise elemendi
1)Ioonilineside-vastasmärgiliste laengutega ioonide vaheline tõmbejõud ioonkristallis.Elektronegatiivsus- iseloomustab elemendi aatomi võimet tõmmata keemilises sidemes enda poole ühist elektronpaari.Moleku- laarne aine-koosneb molekulidest.Molekulides on aatomid ühendatud kovalentsete sidemetega.2) Aatomid tahavad, et nende väliskiht oleks täielikult elektronidega täitunud.5) A)Iooniline side,ioonvõre B)kovalentne, molekulvõre C)kovalentne,molekulvõre D)iooniline,ioonvõre E)metalliline,metallvõre.6)B,C.7)Molekulaarne koosneb molekulidest.Mittemolekulaarne koosneb aatomitest v ioonidest,mis on omavahel seotud keemiliste sidemetega.8)Mida suurem on erinevus elektronegatiivsuste vahel,seda polaarsem on. 1)Kovalentne side-tekib ühiste elektronipaaride moodustamisel aatomite vahel.Molekulorbitaalid tekivad
Tuumalaeng (Z) = Aatomi number = Prootonite arv Massiarv (A) = Prootonite ja neutronite arv (nukleonite arv) A = Z + N Looduses on erinevaid isotoope. Elementide aatomid, millel on erinev arv neutroneid, kuid ühesugune prootoneid on isotoobid. (Eelneva tõttu on ka erinev aatommass). Prootium 1 prooton, 1 elektron Deuteerium 1 prooton, 1 neutron, 1 elektron Triitium 1 prooton, 2 neutroni, 1 elektron Elektronide arvu elektronkihil saab leida 2n(ruudus) Väliskiht mahutab KUNI 8 elektroni: 1kuni 2 elektroni 2kuni 8 elektroni 3kuni 18 elektroni 4kuni 32 elektroni IB väliskihil on 1 elektron. Elektronkihtide arvu näitab perioodinumber (Mendelejei tabelis vasakul servas). (1;2;3;4;5;6;7;8 kihti) Näited: H väliskihil 1 elektron Mg väliskihil 2 elektroni Al väliskihil 3 elektroni S väliskihil 6 elektroni
Ei suuda isegi paberilehte läbida. Alfakiirgus Alfakiirguse avastas Ernest Rutherford 1899. aastal. Alfaosakeste kiirgust nimetatakse ka alfakiirguseks. Alfakiirgus on alfalagunemisel tekkiv alfaosakeste voog. Kõige väiksema läbitungimise võimega kiirgus. Alfakiirguse väike läbimisvõime tuleneb tema suurest massist, tugevast elektrilaengust ja alfaosakeste väikesest kiirusest. Alfakiirgus Väline alfakiirgus inimesele ohtlik ei ole, sest isegi naha surnud rakkudest koosnev väliskiht pidurdab alfakiirguse efektiivselt. Kokkuvõte Alfalagunemine on tuumareaktsioon, mille puhul aatomituumast kiirguvad välja alfaosakesed () Alfaosake koosneb kahest prootonist ja kahest neutronist. Alfakiirgus on alfalagunemisel tekkiv alfaosakeste voog. Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Alfalagunemine http://et.wikipedia.org/wiki/Alfaosake http://tera.chem.ut.ee/~ivo/ak2/Radio_AKII.pdf http://et.wikipedia.org/wiki/Alfakiirgus Tänan kuulamast!
RHODOSE KOLOSS Sten-Eric Otto 1. • Kolossi ehitati 12 aastat. Toetudes mitmetele allikatele ja Rhodose raidkirjadele võib üsna suure tõenäosusega väita, et Chares alustas töid 303.a. eKr ja lõpetas 291.a. eKr. 2 . • Kuju kõrguseks arvatakse olevatolnud 37 meetrit. Arheoloogid on järeldanud, et kuna kuju ehitamiseks kasutatud pronksi hulk oli suhteliselt väike, siis võis olla ainult kolossi väliskiht tehtud pronksist, mis tõenäoliselt vormiti massiivse raudsõrestiku ümber. 3. • Keegi ei tea, kus see kuju täpselt asetses või kuidas ta välja nägi. Enamus, mida teatakse Rhodose kolossist, rajaneb tolle aja kirjutajate teateil. Näiteks arvati, et kuju seisis harkisjalu sadama sissepääsu ees, nii et laevad võisid tema jalge vahelt läbi sõita. 4 . • Enam poolehoidu sai kirjeldus, kus oletatakse, et Chares kujutas Heliost sihvaka noormehena, kiirtepärg
TUUMALAENG võrdub arvuliselt elemendi järjenumbriga perioodilisussüsteemis. ELEKTRONKATE tuuma ümbritsevad elektronid. ELEKTRONIDE VÄLISKIHT elektronide arv väliskihil ehk elemendi rühmanumber, välisel elektronkihil võib olla kuni 8 elektroni. KEEMILINE ELEMENT kindla ühesuguse tuumalaenguga aatomite liik. IOON laenguga aatom või aatomite rühmitus. KATIOON positiivse laenguga ioon. ANIOON negatiivse laenguga ioon. MOLEKUL liht- või liitaine väikseim osake, millel on kõik selle aine põhilised keemilised omadused, koosneb aatomitest. AATOMMASS aatommassiühikutes väljendatud aatomi suhteline mass. MOOL aine hulk, mis sisaldab 6*1023 aineosakest. MOLAARMASS aine ühe mooli mass grammides. AVOGADRO ARV osakeste arv ühes moolis aines; NA=6,02*1023 dm3/mol. GAASI MOLAARRUUMALA kõikide gaaside ühe mooli ruumala normaaltingimustes; Vm=22,4 dm3. KEEMILINE SIDE aineosakeste vahelise vastasmõju kindel viis, t...
Litosfäär- maakera väline pind. Suure tugevusega maa väliskiht, mis koosneb maakoorest ja vahevöö pealmisest tahkest osast. 50-200km. Litos. on lõhenenud laamadeks. Eristatakse kahte tüüpi maakoort: mandriline maakoor(3-kihti- settekivimid, graniidikiht, basaldikiht), ookeaniline maakoor(2-kihti- settekivimid, basaldikiht) Maakoor Ülemine vahevöö 350 Alumine vahvevöö 2900 Välistuum(vedel) Sisetuum(tahke) 5140 Maa keskpunkt 6370 MÄESTIKE TEKE Kivimikihid alluvad külgsurvele, toimub KURRUTUS. Kivimikihid surutakse kurdudesse, tekib kurdmäestik
Esimesele elektronkihile mahub maksimaalselt 2 elektroni. Tuumast kõige kaugemat elektronkihti · PT tabel ja aatomi ehitus Aatomi järjenumber näitab aatomi tuuma laengut , elektronide ja prootonite arvu. Perioodi number näitab elektronide kihtide arvu.Rühma number näitab elektronide arvu aatomi väliskihis.Ioonid tekivad ,siis kui aatom loovutab või liidab elektrone .Kui aatom liidab siis tekivad anioonid ja kui aatom loovutab siis tekivad kationid.Väärisgaaside väliskiht on täis (oktett ,8kihti) Na +11 l 2)8)1) · Ioonde teke aatomist Väärisgaasidel väliskiht on täielikult täidetud elektronidega. Üldreeglina on väliskihis sel juhul 8 elektroni-elektron oktett ( v.a. heelium). Keemilise reaktsiooni käigus võivad aatomid loovutada oma väliskihi elektrone või teistelt aatomitelt elektrone juurde võtta. Elektronide liitmise või loovutamisega üritavad aatomid saavutada elektronoktetti. Kui aatom liidab või
Heitlehine puu. Lehed (kuni 10 cm) lehvikukujulised, basaalroodsed, enamasti kahehõlmalised, kiilja, lühivõrsetel peaaegu sirge alusega. Leheroots 2-10 cm. Lehe ülemine äär võib olla ebakorrapäraste madalate sisselõigetega. Lehed on pikkvõrsel vahelduvalt ühekaupa, lühivõrsetel 3-6 kaupa männastes või kimbus. Suvel pealt sinakas- ja alt helerohelised, muutuvad hilissügisel kuldkollasteks. Õitsemine, viljad Ploomikujulise vilja väliskiht lihakas, sügisel muutub kollaseks kuni oranzikakspruuniks. Sisemine seemnekate kõva, luuviljaliste seemet meenutavat ,,pähklit" kasutatakse Hiinas toiduks. Hõlmikpuu õitseb kevadel ja on tuultolmlev liik. Hõlmikpuu hakkab õitsema alles 2030 aasta vanuselt. Kasutusalad Hõlmikpuu pähklid on traditsiooniline Hiina toit. Meditsiinis soovitatakse neid astma, köha, ja põiehädade ravimiseks. Tooreste seemnetega ravitakse vähki, keedetutega ravitakse seedimist.
Maakoores- hapnik, alumiinium,räni , Universumis- vesinik, heelium 6) Kuidas muutuvad metallilised omadused rühmas ja perioodis ? Rühmas- ülevalt alla tugenevas, Perioodi: vasakult paremale nõrgenevad 7) Mitu rühma ja perioodi on tabelis ? 7 perioodi, 18 rühma 9) Elektroniskeemi koostamine aatomi kohta ? 10) Mis on isotoobid ? Isotoob on ühe ja sama keemlise elemendi aatomeid, mis erinevad neutronite arvu poolet tuumas. 11) Mis on elektronoktett ? 8 elektroniga väliskiht, mis esineb väärisgaasides 12) Mis on väärisgaasid, metallid ja mittemetallid ja kus kohas tabelis asuvad ? Väärisgaasid on elemendid mille aatoimid ei liida ega loovuta elektrone, sest neil on püsiv väline elektronkiht, asuvad 8 A rühmas, Metallid on elemendid, mille aatomid loovutavad elektrone Mittemetallid on elemendid mille aatomid liidavad ja loovutavad elektrone, asukoht paremal üleval nurgas. 13) Metalliaatomid loovutavad elektrone. 14) Mis on keemiline element
hakkab tähest välja kiirgama. Kui tähe tuumas on vesinik otsa lõppenud ja muutunud heeliumiks, siis tuumareaktsioonid lakkavad ja täht läheb tasakaalust välja. Tähe tuum tõmbub kokku, kuid tema väliskihid paisuvad ja jahtuvad - tähest saab kas punane hiid või punane ülihiid. Punase hiiu heeliumtuum kuumeneb omakorda, kuni algavad termotuumareaktsioonid, mis viivad tähe tuumas olevate ainete muutumiseni (heelium-süsinik -hapnik-neoon-magneesium-räni-väävel- raud). Punase hiiu väliskiht aga jääb gaasiliseks. Surm: See, mis nüüd järgneb, on suurte ja väikeste tähtede korral erinev. Väiksemad tähed kaotavad nüüd oma gaasilised kihid ja muutuvad valgeteks kääbusteks. Suurte tähtede korral aga tõmbub nende raudtuum kokku ja plahvatab omaenda külgetõmbejõu mõjul. Gaasilised väliskihid paiskuvad maailmaruumi supernoovana. Raudtuum aga laguneb mõne sekundi jooksul uuesti heeliumiks, millest seejärel tekivad kõik olemasolevad keemilised elemendid
Nahk Nahakihi ehitus Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Marrasnahk - naha õhuke väliskiht (0.05-0,6 mm), kujutab endast mitmekihilist kattekude ehk epiteeli. Marrasknaha pealmise kihi - sarvkihi rakud on surnud ja täidetud vees lahustuva valguga (keratiin). Aeg-ajalt need eralduvad (nt peanahalt kõõm). Sarvkiht kaitseb naha alumisi kihte kulumise eest. Sarvkihi all asub sõmerkiht, mis koosneb sõmeralistest lamedatest rakkudest Sõmerkihile järgneb kasvukiht, mis jaguneb ogakihiks ja basaalkihiks. Ogakiht
Third level rhodoslased kolossi Fourth level Fifth level ehitamise eest tasumiseks. Kuju ehitamiseks kasutati 12,7 tonni pronksi ja 7,6 tonni rauda. Arheoloogid on kindlaks Click to edit Master text styles teinud, et ainult kolossi Second level väliskiht on tehtud pronksist, Third level Fourth level mis tõenäoliselt vormiti Fifth level massiivse raudsõrestiku ümber. Andmed Click to edit Master text styles Kolossi ehitati 12 aastat Second level
KUSTUTUS-PÄÄSTETÖÖDE KAITSERIIETUS PÄÄSTJA KAITSERIIETUS • Kaitseriietus peab koosnema erinevatest kokkusobivatest rõivastest • Igal rõival või selle kihil on oma ülesanne • Täieliku kaitse tagab kaitseriietus, mis on õigesti hooldatud • Et tagada vajalikku kaitset, tuleb kaitseriietus korralikult selga panna PÄÄSTJA KAITSERIIETUS • ALUSPESU • VAHERIIETUS • KUSTUTUSRIIETUS • KIIVRISUKK • TULETÕRJEKIIVER • TULETÕRJEKINDAD • TULETÕRJESAAPAD • TULETÕRJEVÖÖ PÄÄSTJA KAITSERIIETUS ALUSPESU • PUUVILLANE MATERJAL ON KEHALE KÕIGE MUGAVAM • LASEB KEHAL “HINGATA” • EI HAKKA KÕRGETEL TEMPERATUURIDEL SULAMA PÄÄSTJA KAITSERIIETUS VAHERIIETUS • MUGAV • ERISTAVAD SOOJUSKIIRGUSE JA KÜLMA • IMEVAD ALUSPESUST TULEVA NIISKUSE ENDASSE JA JUHIVAD SELLE EDASI VÄLIMISTESSE RIIETE KIHTIDESSE • TOPELTRIIDEST ÕLAOSA PÄÄSTJA KAITSERIIETUS KUSTUTUSRIIETUS • VÄLISKIHT • NIISKUSBARJÄÄR ...
Molekul aineosake mis koosneb aatomitest. Molekulil on antud ainele iseloomulik koostis. Molekulivalem näitab millistest aatomitest molekul koosneb. Indeks näitab sama elemendi aatomite arvu molekulis. Miks molekulid tekivad? looduses esinevad üksikute aatomitena ainult väärisgaasid (VIIIA) sest nendel on välimine elektronkiht elektronidega täidetud. Molekulide tekkimine tähendab üleminekut püsivamasse seisundisse, st saavutada elektronidega täidetud väliskiht. (seal on energiasisaldus väiksem) Energia miinimum printsiip kõik süsteemid püüavad saavutada minimaalse potentsiaalse energiaga olukorda. (väikseim energiakasutus) Keemiline side on jõud või mõju mis seob aatomi molekuliks või ioonid kristallideks. Keemiline side hoiab ka aatomeid molekulis koos. Kovalentne side ühiste elektronpaaride abil moodustunud keemiline side, mis tekib enamasti mittemetalliliste elementide molekulides aatomite vahel. AATOMMASS JA MOLEKULIMASS
termotuumareaktsioonid. Vesinik muutub heeliumiks ja vabaneb tohutult palju energiat, mis hakkab tähest välja kiirgama Kui tähe tuumas on vesinik otsa lõppenud ja muutunud heeliumiks, siis tuumareaktsioonid lakkavad ja täht läheb tasakaalust välja. Tähe tuum tõmbub kokku, kuid tema väliskihid paisuvad ja jahtuvad tähest saab kas punane hiid või punane ülihiid Punase hiiu heeliumtuum kuumeneb, kuni algavad termotuumareaktsioonid. Väliskiht jääb gaasiliseks Väiksemad tähed kaotavad oma gaasilised kihid ja muutuvad valgeteks kääbusteks Suurte tähtede korral aga tõmbub nende raudtuum kokku ja plahvatab omaenda külgetõmbejõu mõjul. Gaasilised väliskihid paiskuvad maailmaruumi supernoovana. Raudtuum aga laguneb mõne sekundi jooksul uuesti heeliumiks, millest tekivad olemasolevad keemilised elemendid. Lõpuks jääb järele väga tihe neurontäht ehk pulsar
Fruktoos- puuvilja suhkur 2. Lihtsamad liitsuhkrud Maltoos e. linnase suhkur(idandatud seemned) Sahharoos e. suhkrupeedi suhkur; suhkruroo suhkur Laktoos e. piimasuhkur- sisaldub piimas 3. Polüsahhariidid-keerulised liitsuhkrud Tärklis- kartulist(on taimede tähtsaim varuaine) Tselluloos- taimerakkude kestad on tselluloosist Kitiin- putukate väliskiht ja jõevähi koorik koosneb kitiinist Glükogeen- loomorganismide varuaine talletatakse maksas Lipiidid: ... on orgaaniliste ühendite klass. Ei lahustu vees. Rasvad Õlid Vahad Steroidid nt: kolesterool, vitamiin D, suguhormoonid jne. Fosfolipiidid on liitlipiidid, mis esinevad rakumembraani koostises. Valgud e proteiinid: ... on biobolümeerid, mille monomeerid on aminohapped 1. Valgu ülessanded: Ensümaatiline funktsioon-seotud toidu seedimisega
laenguga osake, mis moodustab aatomis tuuma ümbritseva elektronkatte. 6. tuumalaeng aatomi tuuma pos.laeng; prootonite arv tuumas. 7. massiarv tuumaosakest arv aatomituumas; tähis A 8. istroopid keemilise elemendi teisendid, millel on ühesugune prootonite arv(tuumalaeng), kuid erisugune neutronite arv (ja massiarv). 9. elektronkate aatomituuma ümber tiirlevate elektronide kogum, koosneb elektronkihtidest. 10. allkiht 11. elektronkatte väliskiht ( e.aatomi väliskiht) elektronkatte osa, koosneb tuumast teatud kaugusel tiirlevatest elektronidest. 12. aatomi raadius 13. aatomorbitaal aatomi osa,milles elektroni leidumise tõenäosus on väga suur 14. vakantne orbitaal 15. elektronpilv 16. Molekul aine väikseim osake, koosneb omavahel kovalentse sidemega aeotud aatomitest. 17. lihtaine aine, mis koosneb ainult ühe keemilise elemendi aatomitest. 18
häälestamisel. Inimkeha läbiva voolu tugevus sõltub pingest ja keha elektritakistusest. Peamiselt määrab keha takistuse naha sarvkuda, mille aktiivtakistus moodustab peamise osa keha kogutakistusest. Aktiivtakistuse teiseks komponendiks on hästijuhtivate nahaaluste kudede ja organite takistus. Nii moodustab inimkehaga kontaktis olev voolujuhe kondensaatori, mille üheks plaadiks on voolujuhe (elektrood) ja teiseks plaadiks nahaalused koed, dielektrikuks aga õhuke naha väliskiht (sarvkude), mille aktiivtakistus RH on lülitatud paralleelselt selle kondensaatoriga. Kui elektrivool läbib inimkeha, toimuvad seal keerulised biofüüsikalised protsessid. Inimkeha takistuse suurus muutub laiades piirides ja sõltub mittelineaarselt järmistest teguritest: · Naha seisukord (kuiv, märg, puhas, vigastatud jne.); · Voolujuhiga kokkupuutumise tihedus; · Kokkupuute pindala; · Keha läbiva voolu tugevus; · Rakendatud pinge;
häälestamisel. Inimkeha läbiva voolu tugevus sõltub pingest ja keha elektritakistusest. Peamiselt määrab keha takistuse naha sarvkuda, mille aktiivtakistus moodustab peamise osa keha kogutakistusest. Aktiivtakistuse teiseks komponendiks on hästijuhtivate nahaaluste kudede ja organite takistus. Nii moodustab inimkehaga kontaktis olev voolujuhe kondensaatori, mille üheks plaadiks on voolujuhe (elektrood) ja teiseks plaadiks nahaalused koed, dielektrikuks aga õhuke naha väliskiht (sarvkude), mille aktiivtakistus RH on lülitatud paralleelselt selle kondensaatoriga. Kui elektrivool läbib inimkeha, toimuvad seal keerulised biofüüsikalised protsessid. Inimkeha takistuse suurus muutub laiades piirides ja sõltub mittelineaarselt järmistest teguritest: Naha seisukord (kuiv, märg, puhas, vigastatud jne.); Voolujuhiga kokkupuutumise tihedus; Kokkupuute pindala; Keha läbiva voolu tugevus; Rakendatud pinge; Voolu toime kestus.
1. Eksotermilistes reaktsioonides on lähteainete energia kõrgem kui saadustel. Eksotermilistes protsessides on soojusefekt H < 0. 2. Endotermilistes reaktsioonides on saaduste energia kõrgem kui lähteainetel. Endotermilistes protsessides on soojusefekt H > 0 . 3. Kovalentne side tekib aatomite vahel ühe või mitme ühise elektronipaari abil. 4. Aatomid moodustavad omavahel kovalentseid sidemeid selleks, et saada täis oma väliskiht. 5. Kordne side on kovalentne side, mis on moodustunud mitme ühise elektronpaari abil. 6. Mittepolaarse kovalentse sideme korral on ühine elektronipaar jaotunud võrdselt mõlema aatomi vahel, sest mõlemad aatomid tõmbavad elektronipaari sama tugevusega. 7. Polaarse kovalentse sideme korral tõmbab mittemetallilisem element ühist elektronipaari tugevamini enda valdusesse, sest ta elektronegatiivsus on suurem ning ta tõmbab elektronipaari tugevamalt. 8
.. ; b) elemendile.... Mitu elektronkihti on nendel aineosakestel? Z=7 elektronskeem- Ca2+: +20/2)8)8)...[2)] see kandilises sulus kiht kaob, sest Ca iooni laeng on +2, mis tähendab, et ta loovutas 2 elektroni ära. Elektronvalem- Ca2+ :1s22s22p63s23p6...[4s] Elektronskeemi ei saa siia teha, aga see on see ruutude süsteem nooltegaväärisgaasid üksikaatomitena, mitte molekulidena nagu teised gaasilises olekus lihtained? Nad asuvad 8A rühmas, nende väliskiht on täielikult täitunud. 9. Miks moodustavad aatomid omavahel kovalentseid sidemeid? Väärisgaasid ei esine molekulidena vaid üksikaatomitena, kuna nende väliskiht on juba elektronidega täidetud. 10. Kuidas jaotub mittepolaarse/polaarse kovalentse sideme korral ühine elektronpaar aatomite vahel? Miks? Aatomid moodustavad omavahel kovalentseid sidemeid selleks, et saada väliskihti täitunud
Keemia kontrolltöö Keemiline side Energia muutus keemilistes reaktsioonides Keemiline side aatomite- või ioonidevaheline vastastikmõju, mis seob nad molekuliks või kristalliks. Vääriskaaside aatomite väliskiht on täielikult elektronidega täitunud. ( Elektronktett ) Keemiline reaktsioon protsess, milles tekivad ja/või katkevad keemilised sidemed. Keemiliste sidemete tekkel energia alati eraldub, keemiliste sidemete lõhkumisel tuleb energiat kulutada. Lähteainetes olevate keemiliste sidemete katkemisel energia neeldub, uute keemiliste sidemete tekkimisel energia eraldub. Termokeemiline võrrand reaktsioonivõrrand, milles on märgitud ka reaktsioonis eralduv
Räägiti legendi, et Heliose käsul olevat Rhodose saar merepõhjast üles kerkinud. Sellepärast peeti Heliost ka saare kaitsjaks. Kolossi autoriks on Kreeka kuulus kujur Lysippose õpilane skulptor Chares. Jumal seisis kõrgel marmorpostamendil. Materjalina olevat kasutatud valget marmorit ja pronksi. Arheoloogid on järeldanud, et kuna kuju ehitamiseks kasutatud pronksi hulk oli suhteliselt väike, siis võis olla ainult kolossi väliskiht tehtud pronksist, mis tõenäoliselt vormiti massiivse raudsõrestiku ümber. Heliose kuju ehitust alustati alt ning iga valminud osa valati üle mullaga, et ehitusmeistrid saaksid ronida kõrgemale järgmist detaili valmistama. Chares kujutas Heliost sihvaka noormehena. Kuju seisis harkisjalu sadama sissepääsu ees, nii et laevad võisid tema jalge vahelt läbi sõita. Tema keha oli kergelt taha kallutatud ja parem käsi oli merele vaatavate silmade kaitseks laubal. Vasak käsi
aatomid ühinevad molekulideks ja kristallideks. Väärisgaaside aatomitel on väliskihis enamasti kaheksa elektroni ja seetõttu on ta püsivas olekus. Väärisgaasid on just üksikaatomitena oma kõige püsivamas olekus. Kuna nad üritavad oma olekut säilitada, siis neil pole kalduvust ühineda. Teiste elementide aatomid ühinevad molekulideks ja kristallideks, et saavutada püsivat olekut, kuid selleks peavad nende väliskiht olema elektronidega täidetud. Kuidas moodustub vesinikside ? Ainetes, milles vesinikuaatomid on seotud fluori, hapniku või lämmastiku aatomitega, tekivad lisaks kovalentsetele sidemetele ka vesiniksidemed. Vesinikside tekib enamasti molekulide vahel. NB! Korrata elektronskeemi, elektronvalemit ja ruutskeemi, täppskeemi ning ainetes keemilise sideme liigi määramist, kristallvõre tüübi määramist.
Sellest tehtud riided imevad hästi niiskust ja kuivavad võrreldes villaste esemetega kiiremini. Linakiudu kasutatakse tööstuslikult kangatööstuses, teiste materjalide koostises (n geotekstiil), majade soojustuses, käsitsi valmistatud jalgrattaraamide koostises (kuni 80% lina, Museeuw Bikes), autotööstuses (näiteks Mercedes-Benz kasutab linakiudu istmete täidismaterjalina), biodiisli valmistamisel, paberitootmises, kasutatakse ära isegi linakiudude puhastamisel saadud väliskiht, millest valmistatakse pressplaate ning mida tarvitatakse loomadele allapanuks. Madalama klassi linakiudu kasutatakse mattide, vaipade, nööride, puldani, kottide jne tegemiseks. Linakiudu kasutatakse ka rahakupüüride koostises ning sigaretipaberi koostises. Eestis Eestimaal on kasvatatud kiulina rohkem kui 3000 aastat, tuntuimad linakasvatusalad on Rõuge, Räpina, Vigala, Vastseliina jt. Varaseimad viited linale on Tamula I kiviaja
Selleks, et hingel oleks kuhugi tagaisi tulla, surnu keha balsmeeriti, muudeti muumiaks ja asetati haudehitisse 9. Nimeta kolm kuulsaimat püramiidi. Kirjelda üht neist põhjalikult. Cheopsi püramiid e. Suur püramiid, Kairo lähedal Kõik 4 külge keskmiselt 230 m pkkused. Alguses kerkis püramiid 146,6 m kõrgusele maapinnast. Ehitatud peaaegu ideaalselt tasandatud platsile. Südamiku ehitamiseks kasutati kollakat lubjakivi ja väliskiht laoti valgest lubjakivist. Dzoseri püramiid Sakkaras. Giza püramiid, Vana riik 10. Kuidas kujutati inimest ,,egiptuse poosis"? Inimesi kujutati egiptuse pärases poosis-hoogsalt sammudes, jalad küljelt, rind otsevaates, pea ja käed jällegi profiilis, silm otsevaates. 11. Kuidas kujutati Egiptuse kujutavas kunstis vaaraosid ja kuidas lihtrahvast? Vaarosid kujutati kas seistes või istudes ja üsnagi suurtena. Lihtrahvast kujutati väikestena ja alati töötades 12
Malahhiiti kasutatakse näiteks ehete valmistamisel. Usutakse ka, et see kristall on puhastava toimega, kaitstes selle kandjat negatiivse energia eest ning sümboliseerib (edasi) liikumist, muutumist ja uuestisündi. Ainet on äga laialdaselt kasutatud värvainena. See tekib puhtast vasest niiske õhuga reageerimisel ka normaaltingimustel, peamine põhjus, mis vasega kaetud esemed aegamööda sinakaks muutuvad. Kõige tuntum näide antud aine juures on USA-s New Yorgis asuv vabadussammas, mille väliskiht on loomulikult kattunud antud hüdroksiidiga. On leidnud kasutust ka taimekaitsevahendina ja keraamilise värvainena.
Kordamine Bioloogia Algloom Rakutuumaga üherakuline organism, kes toitumistüübilt sarnaneb enamasti loomadega. Nad kuuluvad Protistide hulka ja toituvad bakteritest ja üherakulistest vetikatest. Elavad vees või niisketes pinnastes. Paljunevad pooldudes. Toitub valmis orgaanilisest ainest , hingamisel tarbivad hapnikku ja nad moodustavad tsüste. Pelliikul Tsütoplasma tihenenud väliskiht, mis ümbritseb alglooma. Tsüst Tugeva kesta ja vähese veesisaldusega moodustis, mis tekib paljudel ainuraksetel puhkeperioodiks või ebasoodsate keskkonnatingimuste üleelamiseks. Kulendid Tsütoplasma väljasopistused amööbidel liikumiseks ja toidu haaramiseks. Toitevakuool Seedemahla sisaldav põieke algloomade tsütoplasmas, selles seeditakse toit. Pulseeriv Vakuool Põieke algloomade tsütoplasmas liigse vee ja kahjulike ainete eemaldamiseks.
Telekommunikatsiooni eriala lõpetanud ja nad rääkisid, mida ning kuidas me peaksime rohkem õppima ehk jagasid oma kogemusi meiega. See annab väga hea ja kindlama tunde, et oleme valinud väga perspektiivse ning huvitava eriala. Teiseks loengute sarnasuseks võiks nimetada optilisest kaablist rääkimist, mida mainiti mitmes loengus ning professor Taklaja näitas meile optilisest kaablist joonist, kus oli ära toodud erinevad osad: südamik, kattekiht ja väliskiht. Minu lemmikuteks loenguteks/teemadeks oli raadiojaamade paiknemine ja raadiolainete levimine ning GSM-i areng. Tänu raadiojaamadest rääkimisest oli mul kergem. Insenerivõistlusest osa võtta, sest meile tuli just raadiolainetega seonduv ülesanne, mille pidime 24 tunni jooksul ära lahendama. Oliver Gailan rääkis väga hästi GSM-i teisest, kolmandast ja neljandast põlvkonnast, mida oli väga huvitav kuulata. Kui aastal 1993 ehk
Neil puuduvad hambad, veedavad suurema osa enda elust mis kadusid umbes 150-200 maapinnal, nende silmad asetsevad miljonit aastat tagasi. otse alla. Maapealsetel kilpkonnalistel on Merikilpkonnalistel asetsevad silmad lühikesed ja vastupidavad jalad. aga näärmete läheduses, mis Enamasti nad liiguvad aeglaselt kaitsevad liigse soola eest. enda raskete kestade pärast. Nende väliskiht on osa nahast. Kilpkonnaliste jäsemete värvus on Erinevalt maodest, kilpkonnalised enamasti kollakas pruunikas nagu järk-järgu haaval vahetavad enda pea. nahka tükkidenda ja seda pidevalt. PILDID I ARENG Keha fossiilide põhjal arvatakse, et esimesed kilpkonnalised eksisteerisid umbes 220 miljonit aastat tagasi. Nende koor oli suurimaks kaitseks kõigis evolutsiooni etappides.
Süda asub kopsude vahel, rinnaku taga ning selle alus on suunatud ülespoole ja tipp allapoole. Südame sein koosneb sise-, lihas- ja väliskestast. Sisekest e. endokard vooderdab kogu südame sisepinda ning sarnaneb ehituselt ja arengult veresoone seina sisekihiga. Lihaskest e. müokard on paks vöötlihaskoest moodustis, mis koosneb omavahel ühenduses olevatest vöötlihaskiududest. Kodade lihaskest on 2-, vatsakeste lihaskest 3- kihiline. Südame väliskiht e. epikard koosneb õhukesest sidekoekihist ja seda katvast ainukihilisest epiteelist (EE 9, 1996). Südamelöökide sagedus võib olla inimestel erinev. Täiskasvanud inimesel lööb süda umbes 70 korda minutis, vastsündinutel aga umbes 140 korda minutis. Südamelöökide arv sõltub treenitusest: mida treenitum on inimene, seda vähem peab süda tööd tegema, et verd vereringesse paisata. Südame löögisagedus võib vastavalt hetkevajadustele kas kiireneda või aeglustuda
Inimkeha läbiva voolu tugevus sõltub pingest ja keha elektritakistusest. Peamiselt määrab keha takistuse naha sarvkude, mille aktiivtakistus moodustab peamise osa keha kogutakistuse. Aktiivtakistuse teiseks komponendiks on hästijuhtivate nahaaluste kudede ja organite takistus. Nii moodustab inimkehaga kontaktis olev voolujuhe kondensaatori, mille üheks plaadiks on voolujuhe (elektrood) ja teiseks nahaalused koed, dielektrikuks aga õhuke naha väliskiht, mille aktiivtakistus Rh on lülitatud paralleelselt selle kondensaatoriga (C). Sellise kontakti skeem: Takistust mõjutavad tegurid: naha seisukord; voolujuhiga kokkupuutumise tihedus; keha läbiva voolu tugevus rakendatud pinge voolu toime kestus. Katses kasutatud varustus: voltmeeter, lampvoltmeeter, sunt ja kaks lolli, kes endast voolu läbi laseksid. U mV I= , mA Rs U Z = V , k I UV generaatori voltmeetri näit, V;
Füüsiliste vigade tekkimise vältimiseks mitte kasutada ülemäärast jõudu. Sobiv komponent ja liides sobivad tavaliselt vähese jõuga kokku. Väga tavaline viis kuidas arvuteid kahjustatakse, on staatilise elektri tõttu. Inimeste puhul tekib staatiline elekter tavaliselt triboelektrilisuse tõttu. Teatud materjalid koosnevad aatomitest, millel on tuumaga nõrgalt ühenduses olevad elektronid. Seega nad kaotavad oma väliskihi elektrone kergesti. Teisalt on aatome, mille väliskiht ei ole täiesti täis ja ta tahab elektrone saada. Arvestame, et tegu on stabiilsete materjalidega. Seega kui sellised kaks materjali, kokku saavad, vahetavad nad elektrone. Üks saab negatiivselt laetuks (See kes võttis elektrone) ja teine positiivselt laetuks (See kes andis elektrone). Inimese puhul esineb selline efekt kui me kanname näiteks villast kampsunit. Meie keha saab laetud ja kui me puudutame elektroonikat, anname me laengu ära süsteemile. Selle käigus me
tardkivimid,graniit.Ookeaniline maakoor:õhem(kuni 20km), raskemad kivimid, noorem(kuni 18milj a), suurema tihedusega(3), settekivimid ja tardkivimid(basalt).Vahevöö - koosneb kuumast ja tihedast kivimimassis. Jaguneb ülemiseks ja alumiseks vahevööks, kivimeteoriitide sarnastest kivimitest koosnev. Selle ülaosas on mõnesaja km paksune plastiline astenosfäär. Maakoort koos astenosfääri peale jääva vahevöö osaga nimet litosfääriks, maa tahke väliskiht. Mineraalid:graniit, teemant. Kivimid: tardunud laavavool. Maak: rauamaak. Mida nimet maakideks? Majanduslikku huvi pakkuvad kivimid ja mineraalid. Mineraal on looduslik tahke lihtaine vüi keemiline ühend, mis esineb iseloomuliku kuju ja kindla struktuuriga kristallina. Kivim on mineraalide tugevalt kokku tsementeerunud kogum, mis looduses esineb kihi, tardunud laavavoolu v mõnd teist tüüpi kivimkehana.ookeaniliste laamade eemaldumine -
energiat kulutada. Reaktsioonil eralduvat või neelduvat energiat nim reaktsiooni soojusefektiks. Reakts võrrandeid milles on märgitud reaktsioonis eralduv või neelduv soojushulk, nim. termokeemilisteks võrranditeks. Eksotermilistes reaktsioonides energia eraldub, endotermilistes reaktsioonides energia neeldub. Väärisgaaside aatomite väliselektronkiht on elektronidega täidetud ja seetõttu kõige püsivamas olekus. Elektronidega täidetud väliskiht sisaldab reeglina 8 elektroni ehk elektronokteid. Püsiva elektronkihi võivad aatomid saada vajaliku arvu elektronide üleandmisel ühtedelt aatomitelt teistele. Moodustunud ioonide vahel tekivad ioonilised sidemed. Püsiva elektronkihi võivad elementide aatomid saavutada ka ühise elektonipaaride moodustamisel teiste aatomitega Ühiste elektronipaaride moodustamisel tekivad aatomite vahel kovalentsed sidemed.
,võtab juurde,kihte on vähem Mida tugevamad on mittem.omadused,seda nõrgemad on metallilised omadused;sda kergemini võtab juurde. Tuumalaeng on suurem-aatomi raadius on väiksem-tugevam oksüd.,elektronkihte vähem,mittemetallilisem,kerge elektrone juurde võtta.Tuumalaeng on väiksem-aatomi raadius on suurem-nõrgem oksüd.,elektronkihte rohkem,metallilisem-oksüdeerija,kergem ära anda elektrone. Aatomi muundumine katiooniks-antakse ära elektrone,raadius väheneb,väliskiht kaob.Aatomi muundumine aniooniks-võetakse elektrone juurde,raadius kasvab. A-rühmade keemiliste elementide oksüdatsiooniastmed. Maksimaalne(kõrgeim) o.a=rühma number Minimaalne(madalaim) o.a=rühma number -8 Metallilistel elementidel negatiivse o.a-ga ühendeid ei ole(madalaim o.a=0 lihtsaines) Mittemetallilised elemendid võivad esineda ühendites nii pos.kui ka neg. o.a-ga a)negatiivne o.a-ühendis metallilise elemendiga ja vähemaktiivse mittemetalliga b)positiivne o
Sensoorsed- ülenev Piklikajus on hingamise,südametegevus ja vasamotoorsed keskused Bilo tingitud refleksid i nado bilo napisat 3 primera Vasak kops ladina keeles i kus asub ( PULMO DEXTER),vasakus pooles rindkereõõnes Kopsuvärat-(HILUS PULMONIS)-see on süvend, mis asub kopsu mediaalse pinna keskosas, mida läbivad peabronh, kopsuarter, närvid, bronhiaalsed sisse arterid, 2 kopsuveeni, lümfisooned, bronhiaalveenid (välja). Perineum-lahkliha Periost- luu ümbris Perimetrium- emaka väliskiht Peristaltika- soole lainelised lihaskontraksioonid Peritoneum-kõhukelme Pleura-kopsukelme Perikard- südame paun Perelümf- kuulmevedelik(sisekõrvas labirintide vahel) Peridont-hambaümbrus STERNUM-rinnak COSTAE-roided CLAVICULA-rangluu RADIUS-kodarluu TIBIA-sääreluu PELVIS-puusaluu ULNA- küünarluu Poslednee zadanie Pelvis-vaagen Artivulatio-liiges Gaster-magu I esjo 4toto bilo neznaju Tugikoe(na pervoj stranice budet vrode 3 zadanie i nado bilo tri napisat,mozes vsjo
on marrasknahk ehk epiderm, mille all on pärisnahk. Pärisnaha all on rasvkude. Püsimeik kantakse kulmudele, silmadele, huultele ja nüüd ka põskedele kõrgekvaliteedilise aparatuuri ning pigmentidega naha pindmistesse kihtidesse ca 0,3-0,5 mm sügavusele. Sõltuvalt nahatüübist ja elustiilist püsib tulemus 3-5 aastat, aga soovitav on käia kord aastas värvi värskendamas Marrasknahk ehk epiteelkude on naha õhuke väliskiht (0.05-0,6 mm), mis kujutab endast mitmekihilist kattekude ehk epiteeli. Marrasknaha pealmise kihi - sarvkihi rakud on surnud ja täidetud vees lahustuva valguga (keratiin). Need rakud aeg-ajalt eralduvad (nt peanahalt kestenduvad rakud on kõõm). Sarvkihtkaitseb naha alumisi kihte kulumise eest. Sarvkihi all asub sõmerkiht, mis koosneb sõmeralistest lamedatest rakkudest, mis aeglaselt surevad ning nihkuvad ülespoole sarvkihti
samuti on keskaju tähtis liigutuste koordineerija ning võtab vastu ka kuulmisaistinguid. Väga suur on lindude väikeaju, mis on tasakaalu ja liigutuste koordinatsiooni keskus (seega tähtis lendamisel). Piklikust ajust algab 12 paari peaajunärve. IMETAJAD - Imetajate närvisüsteemi kõige keerukamaks osaks on peaaju. Peaaju kõige tagumine osa väikeaju - kooskõlastab ja juhib loomade keerukaid liigutusi. Ent eesaju suured poolkerad on keerukama ehitusega. Suurte poolkerade väliskiht koosneb närvirakkudest, mis moodustavad ajukoore. Paljudel imetajatel, sealhulgas ka koeral, on suurte poolkerade koor sedavõrd suurenenud, et ei asetse mitte ühtlaselt sileda kihina, vaid moodustab volte - ajukäärusid. Mida käärulisem on ajukoor, seda arenenum ta on ja seda rohkem on temas närvirakke. Kui katsealusel koeral eemaldada suurte ,poolkerade koor, siis säilivad loomal põhiinstinktid, ent kaovad kõik omandatud harjumused ja uusi tingreflekse enam ei teki.
PÕHIMÕISTED AATOM - aineosake, koosneb tuumast ja elektronidest; molekuli koostisosa. TUUMALAENG võrdub arvuliselt elemendi järjenumbriga perioodilisussüsteemis. ELEKTRONKATE tuuma ümbritsevad elektronid. ELEKTRONIDE VÄLISKIHT elektronide arv väliskihil ehk elemendi rühmanumber, välisel elektronkihil võib olla kuni 8 elektroni. KEEMILINE ELEMENT kindla ühesuguse tuumalaenguga aatomite liik. IOON laenguga aatom või aatomite rühmitus. KATIOON positiivse laenguga ioon. ANIOON negatiivse laenguga ioon. MOLEKUL liht- või liitaine väikseim osake, millel on kõik selle aine põhilised keemilised omadused, koosneb aatomitest. AATOMMASS aatommassiühikutes väljendatud aatomi suhteline mass. MOOL aine hulk, mis sisaldab 6*1023 aineosakest. MOLAARMASS aine ühe mooli mass grammides. AVOGADRO ARV osakeste arv ühes moolis aines; NA=6,02*1023 dm3/mol. GAASI MOLAARRUUMALA kõikid...
Keemia mõisted Aatom aineosake, mis koosneb aatomituumast ja elektronidest; molekuli koostisosa. Tuumalaeng Elektronkate aatomi tuuma ümbritsev elektronide pilv. See jaguneb elektronkihtideks ja need omakorda alamelektronkihtideks ja orbitaalideks. Elektronide väliskiht ehk valentselektronkiht on suurima peakvantarvuga elektronkiht. Keemiline element kindla tuumalaenguga aatomite liik. Ioon laenguga aatom või aatomite rühmitus. Molekul molekulaarse aine väikseim osake, kovalentsete sidemetega seotud aatomite rühmitus. Aatommass aatomi mass, mis on väljendatud aatommassiühikutes; tähis Ar. Mool ainehulga ühik, mis sisaldab Avogadro arvu aineosakesi; tähis n, ühik mol.
Keemia põhimõisted (loetelu) 1) Aatom - väiksem osake, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused. Aatom koosneb aatomituumast ja elektronkattest. 2) Tuumalaeng - võrdub prootonite laengute summaga, s.t prootonite arvuga. 3) Elektronkate - koosneb elektronkihtidest, mis omakorda koosnevad elektronidest. 4) Elektronide väliskiht - elektronide arv väliskihil ehk elemendi rühmanumber, välisel elektronkihil võib olla kuni 8 elektroni. 5) Keemiline element - kindla tuumalaenguga aatomite liik.(aatomite liik, millel on ühesugune tuumalaeng) 6) Ioon - on laenguga aatom või aatomirühm.( on aatom või molekul, mis on kaotanud (või juurde saanud) ühe või mitu valentselektroni, mis annab talle positiivse või negatiivse elektrilaengu) 7) Molekul - aine osake, mis koosneb aatomitest.
mis paiknevad rindkeres ja võimaldab hingamist Lülisamba nimmeosa Selja nimmeosa koosneb viiest nimmelülist ja on ühendatud ristluuga. Nimmelülid on märksa suuremad, sest peavad taluma suuremat pinget 4 Lülide ehitus Lülikeha koosneb käsnollusest,mida ümbritseb lompakta ehk plinkolluse nimeline väliskiht. Viimane on väga tugev ja meenutab välimuselt elevandiluud. Elastne käsnollus moodustub omavahel põimunud luulamellide võrgustikust. Just selline ehitus muudab lülid survele ja raskusele vastupidavaks. Kuna keharaskus kandub lülisambalt puusade kaudu jalgadele, ületavad alumised seljalülid oma mõõtmetelt ülemisi, et suurema koormuse all paremini toime tulla. 1. Lülikaarest moodustuv seljaaju kanal kaitseb selles paiknevat seljaaju. 2
Elektronid tiirlevad tuuma ümber erinevatel kaugustel. Järelikult on elektronkate kihilise ehitusega. Iooniks nimetatakse laengut omavat aineosakest. Keemilise reaktsiooni käigus võivad aatomid ehk neutraalsed osakesed loovutada oma väliskihilt elektrone teistele aatomitele või elektrone teistelt aatomitelt endale võtta. Sellega püüavad aatomid saavutada väärisgaasidega analoogset püsivat elektronkatet, kus väliskihil oleks kaheksa elektroni. Kaheksa elektroniga väliskiht on elektronokett. Kui aatom loovutab või liidab elektrone, omandab ta laengu ja muutub iooniks. Aatom, mille väliskihil on 1-3 elektroni, loovutab neid, aatom, mille väliskihil on 4-7 elektroni, liidab elektrone. Liites elektrone muutub aatom negatiivse laenguga osakeseks ehk aniooniks. Elektronide eemaldamisel aatomist tekib positiivne osake ehk katioon. Oksüdatsiooniaste (o.- a.) on suurus, mis võrdub elemendi aatomite formaalse laenguga ühendis, kus kõik
Kuressaare Ametikool Ärikoolituse osakond Arvutiteeninduse eriala Referaat: Kompositsioon Juhendaja: Maila-Juns Valdre 3.1 Väljendusvahendid: Tekstuur (ld. textura kude, ühendus) koostisosade omadustest tingitud ehituslaad, lähedane mõistele faktuur; kunstis viitab peamiselt teose vormi (näiteks välispinna) omadustele pind 1) Ruumi kahemõõtmeline osa või kahemõõtmeline kujund. 2) Asjade väliskiht (pealmine kiht). 3) Tasapinnalise kunsti alus. joon Ühe mõõtmega vorm. Suurema tähtsusega jooned on on sirgjoon ehk sirge, mis tähistab põhilisi orienteerumissuundi; regulaarne kõverjoon on ring. Mõistest "joon" tulenevad mõisted "pind", "keha" jm. Punkt Rangelt võttes saab sellega tähistada üksnes asukohta pinnal või ruumis, kuna
magnetvälja ja siis kasutatakse terminit elektromagnetväli. Neid välju tekitavad raadiosaatjad, televisioon, telefonivõrgud, mobiiltelefonid jm. Ohtlik on mikrolaineahi, sest seal esineb teatud energialeke. Mikrolainete puhul ei ole otseseid kahjustusi täheldatud. Kuid on selgunud geneetiliste defektide tekkimise oht, nt ajukasvajad, vähk, agressiivsus jm. Mobiiltelefonide tekitatud kiirgus on kahjulik alla 18 aastastele, sest nende kolju väliskiht on õhem. 1 minutilise telefonikõne ajal tekitatud võnkesageduse häire taastumiseks kulub ca 10 minutit. Tervisehäireid põhjustavad sageli väga nõrgad väljad. Kõrgsagedusvälja kiirgavad aparaadid ka siis kui nad on välja lülitatud, kuid ühendatud võrku. Püsielektriväljad Staatiline elekter Mõõdetakse volt meetrites ( V/m). Vähese õhuniiskuse korral laaduvad kunstkiust materjalid. Ehitusmaterjalid, riided, põrandakatted jm
KEEMIA EKSAMIKS MõISTED: 1) Aatom üliväike aineosake, mis koosneb aatomituumast ja elektronkattest 2) Tuumalaeng aatomi tuuma positiivne laeng, mis on määratud prootonite arvuga tuumas. Võrdub järjekorra numbriga. 3) Elektronkate aatomituuma ümber tiirlevate elektronite kogum, koosneb elektronkihtidest. 4) elektronide väliskiht 5) keemiline element aatomituumas sama arvu prootoneid omavate aatomite klass. 6) isotoop keemilise elemendi kindla neutronite arvuga esinemisvorm...(?) 7) allotroop üks mitmest võimalikust lihtainest, mida mingi keemiline element moodustab. 8) ioon laenguga aatom või aatomite rühm 9) molekul molekulaarse aine väikseim osake, mis koosneb kovalentsete sidemetega seotud aatomitest 10) aatommass aatomi mass massiühikutes 11) mool ainehulk
monopol nüüd nendele, kuni hollandlased hakkasid Indoneesiasse kaneeliistandusi rajama. Sellest ajast ekspordib Indoneesia umbes 8000 tonni kaneeli aastas. 2. Kaneeli saamine Kaneelikange tehakse Tseiloni kaneelipuu koorest ning korjamine toimub vihmaperioodil, mil koor kergesti oksa küljest lahti tuleb. Koor seotakse kimpudesse ning jäetakse 1-2 päevaks mattide alla käärima. Seejärel eraldatakse koore sise- ja väliskiht ja lastakse puhastatud koorel päikese käes kuivades rulli tõmbuda. Tüüpilise kollakaspruuni värvi omandab kaneel kuivamisel. Kaneelikangi moodustavad mitu rulli üksteise sisse lükatuna. Parim kaneel tuleb Sri Lankalt, kuid tseiloni kaneelipuud kasvatatakse ka Tellicherryl, Jaaval, Sumatral, Lääne-Indias, Brasiilias ja Egiptuses. 3. Omadused Kaneel on oma omaduselt väga aromaatne, veidi magusa maitsega, kuid samal ajal ka pisut mõrkjas maitseaine
Saturni suurim kuu Titaan, mis on ühtlasi Päikesesüsteemis suuruselt teine kuu ja ühtlasi suurem kui planeet Merkuur, on ainus kuu meie Päikesesüsteemis, mis suudab hoida märkimisväärset atmosfääri.Enamik kuudest on traditsiooniliselt nimetatud Titaanide järgi Kreeka mütoloogiast. Füüsikalised omadused Saturn kuulub hiidplaneetide hulka, ehk Jupiteri rühma. Planeet on klassifitseeritud gaasihiiuks, väliskiht koosneb peamiselt gaasist ja puudub piiritletud välispind, kuigi planeedil võib olla tahke tuum. Planeedi rotatsioonist tingituna on Saturn poolustelt kokku surutud sferoid. Ekvatoriaal- ja polaarne raadius erinevad peaaegu 10% (60 268 km versus 54 364 km). Saturn on ainus planeet Päikesesüsteemis, mis on veest hõredam (ligi 30%). Kuigi Saturni tuum on veest oluliselt tihedam, on planeedi keskmine tihedus vaid 0,69 g/cm3 gaasilise väliskihi tõttu. Saturni mass on 95 Maa massi.
annaabi.ee 
