ALOPEETSIA ka areaatalopeetsia laiguline juuksetus Alopecia areata (lad.k) Alopecia (ingl.k) Seletus Ebaselgetel põhjustel vallanduv koldeline juuste kaotus, mis võib viia kõigi juuste kaotuseni ja ka küünte muutusteni. Ülevaade Juuksesibula piirkonnas tekib põletik, mis viib juuksekarva väljalanguseni. Peanahale tekivad teravalt piirdunud juusteta laigud, mis enesetundes muutusi ei põhjusta. Tavaliselt on laiguline juuste väljalangemine pöörduv, kuid võib ka korduda. On levinud uskumus, et juuste väljalangemine on tõsiste haigustega võrreldes tähtsusetu kosmeetiline probleem. Siin on ära unustatud oluline tähelepanek, et juuste väljalangemine viitab organismis tekkinud haiguslikele protsessidele veel enne, kui organism tegelikult haigestub. Miks siis oodata halvimat, kui reageerida võiks juba palju varem? Juuste väljalangemine tähendab alati, põhjustest olenemata, et juuksekarva pesas olevate juuksejuurte rakkude areng on häi...
Ogakiht koosneb elusatest rakkudest, mis liiguvad sõmerkihi koosseisu sedamööda, kuidas basaalkihis rakud jagunevad. Marrasnahas paiknevad värvi- ehk pigmenditerakesed (pigment melaniin) kaitsevad organismi liigse päikesekiirguse eest. Karvad ja küüned on marrasknaha moodustised. Pärisnahk on marrasnaha all paiknev sidekoeline kiht, mis sisaldab elastseid kiude ning on seetõttu veniv, painduv ja sitke. Pärisnahas paiknevad karvanääpsud, veresooned, higi-ja rasunäärmed ning närvid (karvade närvilõpmed ja retseptorid). Higinäärmete abil reguleerime naha temperatuuri. Karv kinnitub karvatuppe. Karvatupe külge kinnitub lihas (nn. karvapüstitajalihas), mis kokku tõmbudes tõstab karva püsti. Nahas olevad rasunäärmed eritavad rasu, mis takistab vee pääsu kehasse ja väldib mitmete ainete kahjulikku mõju. Naha ülesanded Lisaks katteelundkonnale on nahal ka kaitsevõime ning veel mitmeid
SISSEJUHATUS Mis on inimese suurim organ? Selle küsimusele vastus on nahk. Nahk koosneb tuhandetest osadetest. Siia kuuluvad higinäärmed, rasunäärmed, närvilõpmed, karvanääpsud, kollageenkiud, veresooned, rasvarakud ja poorid. Tõsiselt nahk on inimese suurim organ ning tema põhiülesanne on organismi kaitstmine. Teine tähtisülesanne on kehatemperatuuri reguleerimine. Kolmandaks nahk reageerib valule, puudutustele ja survele. Nahata inimene ei saa elada. Isegi tähtsusetu nahakahju võiks olla haiguste põhjuseks. 1. NAHA EHITUS Nahk jaotatakse neljaks funktsionaalseks piirkonnaks (joonis 1) 1. Epidermis e. Marrasknahk, 2. Derma e. Pärisnahk, 3. Nahaderivaadid (karvanääpsud, rasunäärmed, aro- ja ekriinsed higinäärmed), 4. Nahaaalune rasvkude. 1 http://www.psoriaasikeskus.ee/uvb/nahatyyp.htm Epidermis koosneb järgmistest kihtidest (joonis 2): 1. Sarvkiht (stratum corneum) 2. Sõmerkiht (stratum granul...
Alternatiivsed juuksehooldus tooted, millega saab juukseid ja peanahka hooldada, ravida, pesta 1. Kakaopulber Midagi lihtsat ning looduslikku brünettidele, kui juuksed kipuvad päikese käes tuhmuma. Sega kakaopulber kokku jogurti, mee ja õunaäädikaga ning kasuta segu niisketel juustel. NIPP: Punapead saavad kakaopulbrit asendada kaneeliga. See on tõhus nipp juuste kasvuks ja tooni hoidmiseks. Blondid, kasutage kodustes maskides sidrunit, kummeliteed või kartuleid, et lisada sära. 2. Suhkruvesi Magusaarmastajatele – suhkruvesi on suurepärane abimees käharpeadele. Lisa supilusikas suhkrut klaasikesse vette ning tõmba seejärel õrnalt seguga läbi kuivade juuste. 3. Aspiriin Tänu aspiriinis leiduvale salitsüülhappele paneb see koduapteegis leiduv abimees tuhmid juuksed uuesti särama ja parandab juuksevärvi. Lahusta 8-10 aspiriinitabletti vees ja kanna segu juustele. Kümne minuti pärast loputa juukseid ...
Ogakiht koosneb elusatest rakkudest, mis liiguvad sõmerkihi koosseisu sedamööda, kuidas basaalkihis rakud jagunevad. Marrasnahas paiknevad värvi- ehk pigmenditerakesed (pigment melaniin) kaitsevad organismi liigse päikesekiirguse eest. Karvad ja küüned on marrasknaha moodustised. Pärisnahk ehk derma on marrasnaha all paiknev sidekoeline kiht, mis sisaldab elastseid kiude ning on seetõttu veniv, painduv ja sitke. Pärisnahas paiknevad karvanääpsud, veresooned, higi-ja rasunäärmed ning närvid (karvade närvilõpmed ja retseptorid). Higinäärmete abil reguleerime naha temperatuuri. Karv kinnitub karvatuppe. Karva kasvavasse algusossa-karvasibulasse-toovad toitaineid veresooned. Karvatupe külge kinnitub lihas (nn. karvapüstitajalihas), mis kokku tõmbudes tõstab karva püsti. Nahas olevad rasunäärmed eritavad rasu, mis takistab vee pääsu
Vahel võib juuste värvus olla viiteks kehvveresusele, pigmenditustõvele, neeruhaigustele (blond juus). Patoloogiline on ka juuste enneaegne hallinemine. Juuste värv võib muutuda ka mõnede ravimite kasutamise järgselt ja oluliste toitainete puudumise korral. 2.4Juuste kasvamine Teatavasti asetsevad juuksekarvad oma juureosaga karvanääpsudes, mille põhjas karvasibulas toimub juukse kasv. Kasvuks vajalikud ained saab karvasibul enda all oleva sidekoelise karvanäsa kaudu. Esimesed karvanääpsud tekivad lootel pealael, kulmude piirkonnas ja huulte nahal, kus neid täheldatakse juba kolmandal raseduskuul. Esialgu paiknevad need hõredalt, kuid aja jooksul nende arv suureneb ja neid ilmub järk-järgult ka teistesse piirkondadesse. Sündimise momendiks on karvanääpsude arv juba lõplikult välja kujunenud, kuid muutused nääpsude ehituses ja talitluses kestavad veel kaua. Karvanääpsus ei toimu karva kasv kunagi pidevalt vaid tsükliliselt. Nimelt kõhetub
Nahaprobleemid imikutel Nahk on inimkeha suurim elund, mis koosneb marrasnahast, pärisnahast ja nahaalusest rasvkoest. Marrasnaha alumise osa rakud kasvavad, jagunevad ja rändavad nahapinnale, täitudes keratiiniga, mis annab nahale tugevuse ning elastsuse. Marrasnahas leidub ka melanotsüüte, mis toodavad melaniini, mille ülesandeks on kaitsta pärisnahka päikese UV kiirguse eest. Melaniin annab ühtlasi nahale värvuse. Pärisnahas asuvad rasunäärmed, higinäärmed, närvid, veresooned, lümfisooned, karvanääpsud, lihaskiud, närviretseptorid ning nahavigastusi parandavad rakud. Nahk kaitseb imiku nahaaluseid kudesid hõõrumise, bakterite, viiruste, vedelikukaotuse ja UV-kiirguse kahjuliku toime eest. Samuti osaleb nahk lapse soojusregulatsioonis, ainevahetuses ning hingamises. Nahk on ka tunde-elund, mille kaudu kogeb imik ümbritsevast keskkonnast erinevaid stiimuleid: soojust, külma, puudutust, survet, valu, jne. Vastsünd...
Alopeetsia Alopeetsia ehk juuksekadu on kõikidel inimestel täheldatav normaalne füsioloogiline protsess, mis on seotud karva tsüklilise kasvuga. Eristatakse karva kasvu-, vahe- ning puhkefaasi. Et tsüklite vaheldumine karvafolliikulites ei toimu üheaegselt ning aktiivsed ja puhkavad karvanääpsud on juustega kaetud peanahal läbisegi, siis normaalselt kulgeva protsessi korral pole juuste hõrenemine märgatav. Tavaliselt langeb päevas välja umbes nii palju karvu, kui on inimesel eluaastaid. Juuksenäsad muutuvad aga aastatega väiksemaks ning kasvav karv jääb peenemaks. Vananedes osa karvanääpse ja -näsasid taandareneb, seega on mõningane juuste hõrenemine vanemas eas loomulik. Tavaline ehk androgeenne kiilaspäisus on päriliku eelsoodumusega
,,Erinevate taastumisvahendeid inimese turgutamiseks" Füüsilikalised taastumisvahendid. Saun. Sauna liigid: · Türgi ehk araabia saun ehk kuumaõhusaun · Soome saun · Rooma saun · Vene saun ehk leilisaun · Iiri saun · "Indiaani saun" ehk higistamistelk · Aurusaun · Suitsusaun · Saunabuss Saunateraapia. Termoregulatsioon. Kehasoojust reguleeritav süsteem kahandab organismi talitust väliskeskkonna tingimuste muutustega ja säilitab ühtset kehasoojust. Tsivilisatsiooni hüvedest ümbritsetud tänapäeva inimene kaitseb aga end talle mugava mikrokliimaga, riietub talvel soojalt, liikumiseks kasutab sõidukit. Niiviisi ei koorma inimene termoregulatsiooni mehhanisme täiel määral ning ebasoodsatesse tingimustesse sattudes ei toimi need siis vajalikus ulatuses - tekivad külmetushaigused. Samas käivitavad suured temperatuuri muutused kor...
Kordamine 1. Luud ja liigesed ül: tugifun., vereloome (luuüdi), elundite kaitse, liikumine, min.ainete ainevah. luud: kolju: ajukolju -- otsmiku-, oimu-, kiiru-, kukla-, sõel- (ülem. ja keskm. karbik), kiilluu (vastsünd. lõgemed, täiskasv. luust. - tek. õmblused) ja näokolju -- sarna-, nina-, ülalõua-, alalõua-, pisara-, sahk-, keele-, suulaeluu, alum. ninakarbik lülisammas: kaela-, rinna-, nimme-, ristluu-, õndraluuosa; kaela- ja nimmelordoos, rinna- ja ristluuküfoos; 1. kaelalüli- atlas e kandelüli, 2. kaelalüli- aksis e telglüli; 7-12-5-5-3/5 rindkere: roided (12) -- pärisroided 1.-7., ebaroided 8.-10. (kinnit. 7. külge), vallasroided 11.-12. (kinnit. lihaste külge), rinnak õlavööde: abaluu, rangluu ülajäse: õlavarreluu, küünarluu (mediaalne), kodarluu (lateraalne), randmeluud (8 tk, 2 rida) -- trapets-, trapetsoid-, kuu-, lodi-, hernes-, kolmkant-, päit-, konksluu, kämblaluud (5), sõrmel...
Termoregulatsioon- selle tõttu püsib keha temperatuur üldjuhul kindlas vahemikus, välisoludes 36-37C. Termoregulatsiooni keskuseks on hüpotalaamus, mis reguleerib soojuskadu. Kui keha vaja jahutada, siis soojuskao suurenemiseks hakkab inimene higistama ning veri liigub nahalähedastesse väiksematesse veresoontesse. Kui keha soojuskadu on vaja vähendada, siis lõpetatakse higi tootmine ning veresooned tõmbuvad kokku. Lisaks tõmbuvad kokku karvanääpsud ning tekivad külmavärinad. Glükoosist hakatakse soojust tootma. 3.11 Kust saab inimene energiat? Inimene saab energiat toidust. Seeddimise käigus lõhustatakse toit olekulideks, mida rakud kasutada saavad. Lõhustumisprotsessides vabaneb energia. 70% moodustab füsioloogiliste protsesside käigus hoidmine ( aju tarbib 20% sellest) 20% moodustub kehaline aktiivsus 10% läheb seedimisele
kihiks. Ogakiht koosneb elusatest rakkudest, mis liigubad sõmerkihi koosseisu sedamööda, kuidas basaalkihis rakud jagunevad. o Marrasnahas paiknevad värvi-e.pigmenditerakesed (pigment melaniin) kaitsevad organismi liigse päikesekiirguse eest. . o Karvad ja küüned on marrasknaha moodustised. Pärisnahk on marrasnaha all paiknev sidekoeline kith, mis sisaldab elastseid kiude ning on seetõttu veniv, painduv ja sitke. Pärisnahas paiknevad karvanääpsud, veresooned, higi-ja rasunäärmed ning närvid (karvade närvilõpmed ja retseptorid). Higinäärmete abil reguleerime naha temperatuuri. Karv kinnitub karvatuppe. Karva kasvavasse algusossa-karvasibulasse- toovad toitaineid veresooned. Karvatupe külge kinnitub lihas (nn karvapüstitajalihas), mis kokku tõmbudes tõstab karva püsti. Nahas olevad rasunäärmed eritavad rasu, mis takistab vee pääsu kehasse ja väldib mitmete ainete kahjulikku mõju. 2
kihiks. Ogakiht koosneb elusatest rakkudest, mis liigubad sõmerkihi koosseisu sedamööda, kuidas basaalkihis rakud jagunevad. o Marrasnahas paiknevad värvi-e.pigmenditerakesed (pigment melaniin) kaitsevad organismi liigse päikesekiirguse eest. . o Karvad ja küüned on marrasknaha moodustised. · Pärisnahk on marrasnaha all paiknev sidekoeline kith, mis sisaldab elastseid kiude ning on seetõttu veniv, painduv ja sitke. Pärisnahas paiknevad karvanääpsud, veresooned, higi-ja rasunäärmed ning närvid (karvade närvilõpmed ja retseptorid). Higinäärmete abil reguleerime naha temperatuuri. Karv kinnitub karvatuppe. Karva kasvavasse algusossa-karvasibulasse- toovad toitaineid veresooned. Karvatupe külge kinnitub lihas (nn karvapüstitajalihas), mis kokku tõmbudes tõstab karva püsti. Nahas olevad rasunäärmed eritavad rasu, mis takistab vee pääsu kehasse ja väldib mitmete ainete kahjulikku mõju. 2
Vahel võib juuste värvus olla viiteks kehvveresusele, pigmenditustõvele, neeruhaigustele (blond juus). Patoloogiline on ka juuste enneaegne hallinemine. Juuste värv võib muutuda ka mõnede ravimite kasutamise järgselt ja oluliste toitainete puudumise korral. 2.4. Juuste kasvamine Teatavasti asetsevad juuksekarvad oma juureosaga karvanääpsudes, mille põhjas karvasibulas toimub juukse kasv. Kasvuks vajalikud ained saab karvasibul enda all oleva sidekoelise karvanäsa kaudu. Esimesed karvanääpsud tekivad lootel pealael, kulmude piirkonnas ja huulte nahal, kus neid täheldatakse juba kolmandal raseduskuul. Esialgu paiknevad need hõredalt, kuid aja jooksul nende arv suureneb ja neid ilmub järk-järgult ka teistesse piirkondadesse. Sündimise momendiks on karvanääpsude arv juba lõplikult välja kujunenud, kuid muutused nääpsude ehituses ja talitluses kestavad veel kaua. Karvanääpsus ei toimu karva kasv kunagi pidevalt vaid tsükliliselt. Nimelt kõhetub
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Noorsootöö- ja täiendõppe osakond Taastusvahendid Anna-Christi-Karita Aruksaar NT-1 Tallinn 2008 TAASTUSVAHENDID MASSAAZ massaaz- kõige vanem tehnika valu vaigistamiseks, organite formuleerimiseks, kudede taastuseks ja peaaegu kõigi sisemiste kõrvalkallete korrastamiseks. ükski tervendav meetod ei toimi tervikuna ilma massaazita. Ayurveda tõestab selle praktilist kasu. Ayurvedas koosneb inimkeha kolmest olemise toimimisest (tridosha), millede tasakaalus olek tagab täieliku tervise, ebakõlad aga tekitavad haigusi. elujõud, energia (e. prana) jaotub organismis just tänu nende kolme olemuse rahulikule koostoimele. Arvestades massaazi tähtsust, põhinevad kõik tervendavad kursused Keralas terviklikule lähenemisele keha ja teadvuse vahel, ning on tõestanud oma efektiivsust paljude haiguste ravimisel. · ,,AROOMI...
takistab bakterite ja mürgiste ainete sattumist kehasse. kaitseb keskkonna kahjulike mõjude eest. reguleerib kehatemperatuuri. kaitseb siseorganeid, kudesid ja lihaseid igapäevad löökide ja müksude eest. võimaldab tunnetada puudutusi, temperatuuri, rõhku, valu Nahk jaguneb: 1. marrasknahk- koosneb tihedast surnud rakkudest, sarvkihist ja elusate rakkude kihist 2. pärisnahk- asuvad vere- ja lümfisooned, higi- ja rasunäärmed, närviretseptorid, karvanääpsud, silelihasrakud 3. nahaaluskude- rasvkude Tugi- ja liikumiselundkond Luustik ehk skelett on tugi ja liikumiselundkonna passiivne osa Inimese luustik koosneb omavahel seondunud luudest. Luud võivad seonduda: 1. liikuvalt- liigestega, nt põlveliigesega 2. painduvalt- sidekoe või kõhrega, nt selgroolülid 3. liikumatult- luuõmblustega, nt koljuluud Luud koosnevad: 1. luurakkudest ja rakuvaheainest 2. mineraalainetest, mis annavad tugevuse 3
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
