Nimetu (0)

1 Hindamata

INIMESE ELUNDKONNAD.
Katteelundkond .
Koosneb epiteelkoest. Ainuke elund – NAHK.
Katteelundkond katab ja vooderdab inimese keha ning siseelundeid.
Naha ülesanded:

kaitseb vigastuste, UV- kiirguse, mikroobide, löökide eest;

on rasva ja vedeliku depooks;

osaleb soojusregulatsioonis: külma puhul tõmbuvad karvapüstitajalihased kokku, vabaneb energia, mida kasutatakse soojuseks, veresooned ahenevad ega anna vett välja; kuuma puhul veresooned laienevad, eraldub rohkem higi ning selle toimel nahapind jahtub;

nahk tunneb temperatuuri (külma ja kuuma), puudutust, survet , valu;

eritab higi (vesi ja soolad ) ning rasu ;

toodab melaniini, mis kaitseb UV-kiirguse eest ja annab nahale värvuse, ning päikesevalguse toimel D-vitamiini;

2% gaasivahetusest toimub naha kaudu.
Tugi- ja liikumiselundkond.
Koosneb luudest, lihastest , liigestest ja kõõlustest.
LUUD .
Umbes 200 luud. Vastsündinu luustik on osaliselt luustumata, moodustudes kõhrest. Kõhrerakkude jagunemisel kasvavad luud pikemaks.
Kõige väiksemad on kuulmeluud, kõige pikem reieluu, kõige suurem puusaluu.
Ülesanded:

osalevad liikumises;

tagavad püstiasendi;

toestavad keha;

kaitsevad siseelundeid;

punases luuüdis moodustuvad vererakud, eelkõige punalibled ;

kaltsiumi ja fosfori depooks.
Luude tüübid:

toruluud – pikad luud, nt sääreluu;

lühiluud – lühikesed, peened , nt randmeluud

lameluud – madalad, lühikesed, nt põlvekeder
Luude koostis: luurakud ; rakuvaheaineks kollageenikiud, mille ümber on kaltsiumi ja fosforikristallid; närvid; veresooned; keskel punane luuüdi (vererakkude tootmine) või kollane luuüdi (rasva varu). Luud ümbritseb luuümbriskude, mille rakud on jagunemisvõimelised. Selle tulemusel kasvab katkine luu kokku ning toimub luude jämenemine.
OSTEOPOROOS ehk luude hõrenemine.
Vananedes muutub uude koostis. Orgaaniliste ainete ( valgud ) osakaal väheneb ning mineraalainete (kaltsium) osakaal suureneb. Samas toimub luumassi vähenemine. Luud muutuvad hõredaks, kui

inimene liigub vähe;

tarvitab vähe piimatooteid;

joob liialt kohvi ja hapusid mahlu;

suitsetab.
Hõrenenud luud mrduvad kergemini.
LIHASED.
Umbes 400 skeletilihast. Kõige väiksemad on silmaliigutajalihased. Kõige pikem on rätsepalihas, kõige suurem suur tuharalihas .
Lihasmassi suurenemine tuleneb lihasrakkude mõõtmete suurenemisest, mitte arvu suurenemisest.
Töötav lihas vajab palju energiat, mida ta saab

lihasrakkude ATPst, sellest jätkub mõnekümneks sekundiks;

glükoosi lõhustamisest, milleks on rakus vaja glükoosi ja hapnikku;

lihastes oleva glükogeeni (glükoosi tagavara) lõhustamisest;

pikemaajalise koormuse ajal rasvade lõhustamisest.
Treenimata või ületreenitud või tööks soojenemata lihases toimub glükoosi lõhustamine vähenenud hapnikuga. Selle tulemusel moodustub piimhape , mistõttu lihased muutuvad valulikuks ja võivad tekkida lihaskrambid.
Lihased talitlevad paarilistena – kui üks tõmbub kokku, siis teine lõtvub, nt õlavarre kakspea - ja kolmpealihased.
Ülesanded:

võimaladavad liikumise;

reguleerivad kehasoojust – lihaste töös vabaneb soojus;

võimaldavad hoida tasakaalu;

annavad kehale kuju;

kaitsevad siseelundeid.
LIIGESED
Luude vahelised ühendused, mis võimaldavad või ei võimalda luude liikumist.
Liikumatud ühendused ühendavad koljuluid.
Liikuvad ühendused

keraliiges – võimaldab teha ringjaid liigutusi, nt õlaliiges;

plokkliiges – võimldab teha liigutusi ühel tasapinnal , nt põlveliiges;

silinderliiges – võimaldab teha pööravaid liigutusi, inimesel kahel ülemisel kaelalülil.
KÕÕLUSED kinnitavad lihased luudele ning lihaste kokkutõmmetel tõmbavad luu kaasa. On sidekoeline tugev väät.
Vereringe
Ülesanded:

transpordib aineid, nt hapnikku, toitaineid, jääkaineid, s.h. süsihappegaasi, tagades pideva ainevahetuse;

transpordib hormoone, antikehasid, vitamiine;

osaleb organismi sisemise tasakaalu säilitamisel;

osaleb kehatemperatuuri ühtlustamisel.
Vereringe elundid:

Süda.

Töö on tsükliline – kodade kokkutõmme, vatsakeste kokkutõmme, lihase lõtvumine
Lööb umbes 70 korda minutis – s.o. südame löögisagedus ehk pulss
Minutis läbib südant umbes 5 liitrit verd
Koosneb erilisest lihaskoest – südamelihasest, mis töötab automaatselt
Südame vasakus pooles on hapnikurikas (arteriaalne), paremas pooles hapnikuvaene (venoosne) veri
Neljaosaline
Südametegevust reguleerib närvisüsteem koos hormoonidega ( adrenaliin )
Südameklapid tagavad vere ühesuunalise liikumise

Veresooned

Südamest väljuvad suur veresoon – aort ning kopsuarterid , mis viivad hapnikuvaese vere kopsudesse
Aort jaguneb südame läheduses kolmeks arteriks
Arterid on veresooned, mis viivad verd südamest kudedesse ning sisaldavad hapnikurikast verd, v.a. kopsuarterid. Veri voolab südamelihase kokkutõmmete survel , on väga kõrge rõhu all. Lihaseline tugev elastne mitmekihiline sein
Veenid on veresooned, mis viivad verd kudedest südamesse ning sisaldavad hapnikuvaest verd, v.a. kopsuveenid. Veri voolab siseelundite lihaste kokkutõmmete abil. Veenides on klapid, mis tagavad vere ühesuunalise liikumise. Õhuke lihaseline sein.
Kapillaarid on üherakulise seinaga väikesed veresooned, mille kaudu toimub ainevahetus : hapnik ja toitained rakkudesse, jääkained veresoontesse.

Veri

Voolab kõrgema rõhuga piirkonnast madalama rõhuga alale ehk siis arteritest kapillaaridesse ja sealt veenidesse
Vererõhk on rõhk, mida veri avaldab veresoonte seintele . Kõrgeim on rõhk hetkel, kui veri paiskub südamest aorti ja madalaim, kui südamelihas lõtvub
Vererõhku mõjutavad nt sport, ärritumine, erutus, toit, vanus, veresoonte seinte seisukord , magamine, südamelihase tugevus, jne
Veri on vedel sidekude, mis koosneb plasmast (vesi + selles olevad ained, nt soolad, valgud, hormoonid) ja vererakkudest

Punalibled ehk erütrotsüüdid

Transpordivad hapnikku
Moodustavad 90% vererakkudest, neid on samapalju, kui teisi keharakke kokku
On lühiealised, vananenud lammutatakse põrnas
Ilma tuumata, pole jagunemisvõimelised, uued moodustuvad punase luuüdi tüvirakkudest
Sisaldavad valk hemoglobiini, mis seob hapnikku
Pole liikumisvõimelised, neid kannab veri

Valgelibled ehk leukotsüüdid

Sisaldavad tuuma ja rakuorganelle, on jagunemisvõimelised, aga pidevalt moodustub ka luuüdis
Asuvad lisaks verele ka lümfis ja lümfisõlmedes, kudedes
Kaitsevad organismi haigustekitajate eest
On liikumisvõimelised, võivad väljuda veresoontest kudede vahele

Vereliistakud ehk trombotsüüdid

Tuumata, väga väikesed
Sisaldavad palju ensüüme
Osalevad vere hüübimises
Vere hüübimatus ehk hemofiilia on pärilik suguliiteline puue
Pole liikumisvõimelised, neid kannab veri

Suur vereringe tagab kõikide rakkude ja kudede ainevahetuse.
Südame vasak vatsake → aort → arterid →kapillaarid →veenid → südame parem koda
Väike vereringe. Tagab vere rikastumise hapnikuga.
Südame parem vatsake → kopsuarter → kops → kopsuveen → südame vasak koda
Hingamiselundkond
Ülesandeks tagada pidev hapniku juurdevool organismi ning süsihappegaasi eraldamine
Ladustatud energia arvelt saab organism mitu päeva toiduta hakkama. Ilma hapnikuta on võimalik olla mõned minutid . Pidev hapnkuvajadus on seotud energia moodustumisega rakkudes. Glükoosi lõhustumisel vabanev energia salvestub ATP-sse
Rakuhingamine
Hapnik + glükoos → veri transpordib rakkudesse →rakkudes glükoos hapniku toimel lõhustub → moodustub energia, vabanevad vesi ja süsihappegaas, mis transporditakse verega välja
Hingamisteed
Ninaõõs (õhk soojeneb ja puhastub) → neel (lahknevad toidu ja õhu teed) → kõri (väljahingatav õhk paneb häälekurrud vibreerima ning tekkib hääl) → hingetoru ehk trahhea (õhk soojeneb ja puhastub veel) → kaks bronhi juhivad õhu kopsu → kopsualveoolid (mullitaolised moodustised, kust toimub hapniku liikumine veresoontesse)
Sissehingamisel

Tõmbub vahelihas kokku
Roietevahelised sisemised lihased tõmbuvad kokku
Roided kerkivad üles ja võlvuvad ette
Rinnaõõs laieneb
Õhurõhk kopsus väheneb
Õhk imetakse kopsu
Kopsud ise osalevad hingamisel passiivselt

Väljahingamisel

Sissehingamislihased lõtvuvad
Õhk liigub kopsust välja
Sügava väljahingamise korral töötavad ka väljahingamislihased – sisemised roietevahelised lihased ja kõhulihased
Mingi osa õhku jääb alati kopsu

Hingamisagedust reguleerib hingamiskeskus , mis asub piklikus ajus.
Retseptorid reageerivad süsihappegaasi hulga suurememisele veres ning sellega seonduvale vere pH taseme langusele.
Seedeelundkond.
Ülesandeks muuta toit rakkudele omastatavaks.
Inimene vajab pidevalt energiat

Püsiva kehatemperatuuri hoidmiseks
Ainete transpordiks kehas
Lihasrakkude kontraktsiooniks
Närviimpulsside liikumiseks
Aju kulutab toodetud energiast 20%
Organism kasutab umbes 40% energiast, ülejäänu hajub soojusena keskkonda

Toidust saab

Molekule energia saamiseks (süsivesikud, rasvad )
Rakuehituse lähteaineid (valgud)
Vitamiine (organism toodab ise vaid mõningaid nt D, K, B12)
Mikro - ja makroelemente organismi normaalseks talitluseks

SEEDEKANAL
Suu

Hambad peenestavad toidu
Keel segab ja maitseb
Sülg niisutab, ensüüm amülaasi toimel hakkavad lõhustuma süsivesikud

N
Neel

Lahknevad toidu ja õhu teed

Söögitoru

Toit liigub makku
Erituv lima soodustab toidu liikumist

Magu

Toit püsib maos umbes 3-4 tundi
Mahutab 1-3 liitrit

Mao seinte lihased segavad toidumassi
Mao limaskestas toodetav soolhape hävitab baktereid
Ensüüm pepsiini toimel hakkavad lõhustuma valgud

Maohaavandite põhjused

Bakterid nt Helica
Alkohol lõhub mao seinu
Stress
Ebatervislik toitumine (harv)
Põletikuvastased ravimid nt antibiootikumid häirivad mao normaalset keskkonda
Valuvaigistid

Peensool

3-5 meetrit
Kurruliste siseseintega, mis suurendab toitainete imendumispinda
Peensoole ja mao vahel asuv maolukuti kontrollib maost soolde tuleva toidumassi hulka
Põhiosa toitainete lõhustamisest toimub peensoole esimeses osas, mida nimetatakse kaksteistsõrmiksooleks

Soolenõre toimel lõhustuvad lõpuni valgud
Maksast nõristuva sapi toimel lõhustuvad rasvad
Kõhunäärme nõre insuliin toimel lõhustuvad süsivesikud

Peensooles imenduvad süsivesikud, valgud, vitamiinid , mikro- ja makroained veresoontesse, rasvad lümfisoontesse

Jämesool

Vesi imendub tagasi

Seedimise regulatsioon

Täis- ja tühja kõhu keskus hüpotalamuses
Närvisüsteem aktiveerib või aeglustab seedimist
Seedekulgla retseptorid reageerivad pH taseme muutustele
Kui vere glükoositase langeb tekib näljatunne

Diabeet ehk suhkruhaigus

I tüüpi diabeedi korral ei tooda kõhunääre insuliini üldse või toodab vähe. Süsivesikud ei lõhustu, vaid jäävad verre ning väljuvad neerude kaudu. Rakkudes tekib süsivesikute puudus. Raviks viiakse organismi insuliini. Esineb lastel.
II tüüpi diabeedi korral ei omasta rakud verest süsivesikuid. Raviks muudetakse toitumist. Esineb täiskasvanutel, eriti ülekaalulistel.

Maksa ülesandeid:

Eritab sappi, mille toimel lõhustuvad peensooles rasvad

Muudab mürgised ja kehavõõrad ained organismile kahjutuks nt alkohol, ravimid, nikotiin , e-ained

Lõhustab organismis mittevajalikke aineid ja rakke

Toodab kolesterooli, mis kaitseb veresooni

ladustab B-grupi vitamiine, A-vitamiini, rauaühendeid

On vere varupaigaks

Toodab süsivesikutest rasvu

Toodab piimhappest ja aminohapetest glükoosi

Toodab hormoone

Ladustab glükoosi glükogeenina

Osaleb kehasoojuse hoidmisel
Maksa lõhuvad

Raskemetallid
Alkohol
Hepatiidiviirused
Maksa rakud ei taastu , hukkunud rakkude asemele tekkib armkude

Eritumiselundkond.
Ülesandeks viia kehast välja rakkude elutegevuses tekkinud gaasilised, vedelad ja tahked jäägid.
Normaalse rakutalitluse eelduseks on organismis oleva vedeliku hulga ja koostise püsimine muutumatuna.

Neerud .

Hoiavad vee hulga stabiilse
Veri siseneb neerudesse kõrge rõhu all, mistõttu vesi sellest neerudesse filtreerub
Enne neerudest väljumist osa veest imendub tagasi
Koos veega erituvad ka soolad, valgud jm veres olev
Mitmed keskkonnamürgid ja alkohol on rasvlahustuvad , mistõttu need neerudes ei eritu, vaid liiguvad verega edasi
Nii moodustub esmane uriin, mis kusejuha kaudu liigub kusepõide ja sealt välja

Nahk.

Eritab vett, sooli, rasu.

Kopsud.

Eritab veeauru, süsihappegaasi

Soolestik.
Närvisüsteem.
Organismi talitlust reguleerivad närvisüsteem ja hormoonid
Närvisüsteem
Kesknärvisüsteem
Piirdenärvisüsteem
Koosneb närvirakkudest.
Närvirakud saadavad edasi signaale.

Sensoorsed ehk tundenärvid
Motoorsed ehk liigutajanärvid

Peaaju
Seljaaju
Somaatiline N/S
Sensoorne N/S

Suuraju

Kõige uuem ajuosa
Katab koor 3mm, koosneb närvirakkude kehadest
Parem ja vasak poolkera
Vasak: kõne, mate-
maatika, loogika, analüüs
Parem: loovus , kunst , muusika
Motoorsed ja sensoorsed keskused
Infotöötlus

Väikeaju

Liigutused, koordinatsioon , tasakaal

Ajutüvi

piklikaju + ajusild +
keskaju
Ühendab pea- ja seljaaju
Vanim ajuosa
Eluliselt tähtsad keskused: hingamine , südametegevus, seedimine

Vaheaju

Paiknevad hüpotalamus, ajuripats , limbiline süsteem (tunded)
Vahendab peaaju ja kehaosade tööd
Lihtsamad refleksid
Juhib kehalihaste tööd
Juhib siseelundite tööd
Üks osa aktiviseerib
Teine osa aeglustab

Signaalid liiguvad impulssidena
Töötab „kõik või ei midagi“ põhimõttel – kui signaal on liialt nõrk, ei anta seda edasi.
Elektrilised impulsid – Na ja K ioonide liikumise toimel
Keemilised impulsid – närvirakkude vahel olevas ruumis eritub signaal- ehk mediaator - ehk virgatsaineid, mis kas aktiviseerivad impulsi või lõpetavad selle. Nimetatakse sünapsiks.
Valuvaigistid blokeerivad rakkudevahelise erutuse ülekande, seega ei likvideeri valu põhjust, vaid valu tunde.
Alkohol, nikotiin, narkootikumid võtavad mediaatoraine koha üle ning hiljem ei suuda organism ilma selle aseaineta funktsioneerida.
Õppimine toimub närviimpulsside moodustumise alusel. Tingitud refleks .

Meeleelundid

Võtavad välis- või sisekeskkonnast infot ning edastavad selle.
Ärritus peab olema piisavalt tugev.
Kohastumine ehk adaptatsioon – meeleelund harjub signaali teatud tugevusega ega reageeri sellele enam või ei reageeri nõrgemale signaalile. Ei kohane valumeel.
Silmad, kõrvad (seal on ka tasakaalumeel), nina, keel, nahk, siseelundite retseptorid.

Sisenõrenäärmed ehk hormoonsüsteem.
Hormoonid on sisenõrenäärmete poolt eritatavad keemilised signaalained .
Sisenõrenäärmetel puuduvad juhad , hormoonid erituvad otse verre.
Hormoonide kontsentratsioon on väga väike, nad on väga spetsiifilised , pikaajalise toimega, väga efektiivsed. Iga hormoon mõjutab ainult kindlaid rakke. Toimeaeg on piiratud, sest ensüümid lõhustavad neid.
Hormoonid jagunevad vesi- ja rasvlahustuvateks ( suguhormoonid )
Reguleerivad

Sugulist arengut ja sugurakkude tootmist/küpsemist
Vererõhku
Seedimist
Soola ja vee tasakaalu
Kasvamist
Ainevahetust jne

Ajuripats

Kontrollib teiste sisenõrenäärmete tööd
Toodab mitmeid hormoone, nt kasvu- ja suguhormooni

Käbikeha

Reguleerib une- ja ärkvelolekurütmi
Kontrollib melaniini tootmist

Kilpnääre

Kontrollib ainevahetust
Toodab kasvuhormooni

Kõrvalkilpnääre

Ca ja P ainevahetus

Kõhunääre

Toodab insuliini, mis kontrollib rakkude glükoosisisaldust
Kontrollib rakkude glükoosiomastamist

Neerupealised

Toodab adrenaliini ja noradrenaliini, mis võimaldavad organismi jõuvarude kasutuselevõttu ohuolukorras

Sugunäärmed

Kontrollivad suguelundite arenemist
Sugurakkude tootmine/küpsemine

Immuunsüsteem
Organismi kaitse kehavõõraste ainete, mikroobide, viiruste eest.
Organismis tekkib vigaseid rakke, kui selline väljub kontrolli alt, moodustub kasvaja, mis vere ja lümfi kaudu levib üle organismi.
Organismi kaitsevad nahk, limaskestad , maohape.
Immuunsus

Kaasasündinud – haigused, mida inimene ei põe, ei nakatu, nt koerte katk
Omandatud – elu jooksul saadud haiguse läbipõdemise või vaktsineerimise teel

Aktiivne immuunsus –

organism põeb haiguse läbi, mistõttu moodustuvad antikehad
vaktsineerides viiakse organismi nõrgestatud haigustekitajad, mistõttu organism põeb haiguse kergel kujul läbi ja moodustuvad antikehad

Passiivne immuunsus – organismi viiakse vaktsineerimise käigus valmis antikehad nt marutaud

Immuususe kandjaks on lümfotsüüdid – vere valgeliblede hulka kuuluvad rakud

Moodustuvad luuüdis, on paljunemisvõimelised
Üht tüüpi – õgirakud – on amööbrakud, mis lahustavad viirused ja nikroobid oma tsütoplasmas
Teist tüüpi – B-lümfotsüüdid – toodavad antikehasid, mis seostuvad antigeeniga (viiruse või mikroobiga) ning nõrgestavad/surmavad selle. Iga haiguskandja jaoks moodustuvad oma antikehad. Kuna viirushaigusi antibiootikumidega ravida ei saa, siis on antikehade moodustumine eriti oluline.
T-lümfotsüüdid on infokandjad, mis hoiatavad organismi haigustekitajate sissetungi korral. HIV kasutab peremeesrakuna just neid, mistõttu organism ei saa hoiatust ja suvaline haigustekitaja võib põhjustada haigestumist ja surma, sest vastavaid antikehasid ei saa moodustuda .

Allergia tekib, kui organism reageerib mingitele ainetele justkui oleksid need haigustekitajad ning hakkab moodustama nende vastu antikehasid.
Suguelundkond .
Mehel ja naisel ainuke erinev elundkond . Ülesandeks järglaste saamine.

Et kehasisene viljastumine oleks võimalik on vajalikud välimised suguelundid.
Sisemistes suguelundites valmivad sugurakud ja suguhormoonid.

Mees.

Peamine suguhormoon on testosteroon . Mõjutab ka aju, aga selle mehhanisme veel ei tunta. On teada, et osaleb agressiivsusreaktsioonide kujunemisel.
Sperme toodavad munandid meioosi käigus.
Spermide tootmine algab murdeeas ajuriptasi hormooni toimel, mis mõjutab testosterooni tootmise algust
Sperme toodetakse murdeeast surmani kui munandid ei ole mürkainetest (alkohol, nikotiin, kekkonnamürgid) kahjustada saanud.
Ööpäevas moodustub sadu miljoneid sperme, mille eluiga on umbes neli kuud, misjärel need hävivad. Spermatogenees on pidev.

Naine.

Peamine suguhormoon on östrogeen, teada on veel vähemalt 5 naissuguhormooni, millest osa on seotud rasedusega.
Sünnimomendil on umbes miljon ebaküpset munaraku alget, mis murdeeas hakkavad ükshaaval küpsema
Ovogenees kestab umbes 50 eluaastani
Kuna muarakke elu jooksul juurde ei teki, mõjutavad neid mürgid, haigused, elu jooksul tekkinud geenihäired
Munarakud jagunevad meiootiliselt
Igas tsüklis (umbes 28 päeva) küpseb üks munarakk.
Viljastumata munarakk hävib, emaka limaskest irdub ning seetõttu eritub verd ( menstruatsioon )

.DOC Laadi alla originaalfail 16 lk · .doc · 56 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 16 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-10-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti

56 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

P.J. Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

docx

Põhikooli bioloogia eksamiks kordamine

PÕHIKOOLI BIOLOOGIA LÕPUEKSAM KONSPEKT 7.KLASS Organismide e elusolendite tunnused: · Koosnevad rakkudest · Iseloomustab kasvamine · Arenemine · Paljunemine · Ainevahetus · Reageerimine keskkonna muutustel Bakterid Koosnevad ühest lihtsa ehitusega rakust, millel ei ole tuuma. Bakterid toituvad enamasti valmis orgaanilistest ainetest. Rakud paljunevad pooldudes. Algloomad Koosnevad samuti ainult ühest rakust. Suurem osa algloomadest toitub nagu loomad, teistest organismidest (bakteritest, ja väiksematest ainurakstetest). Algloomad paljunevad pooldudes. Seened Enamik seeneriigi esindajaid on hulkraksed. Nad ei fotosünteesi, vaid hangivad seeneniidistiku abil teiste organismide toodetud toitaineid. Paljunevad eostega. Taimed Taimed on hulkraksed organismid. Taimed toodavad endale vajalikud toitained ise fotosünteesides. Paljunevad enamasti sugulise

Bioloogia

doc

Inimene

Erituselundid 1)Vajaliku lahuste kontsentratsioonide alalhoidmine kehas. 2)Keha ruumala säilitamine (veesisaldus). 3)Ainevahetuse jääkproduktide eemaldamine. 4)Kehavõõraste ainete või nende ainevahetuse jääkproduktide eemaldamine. Nahk. Higi - vesi ja soolad. Aurumine keha jahutamine. Kopsud süsihappegaas ja veeaur. Neerud, kuseteed - liigne vesi, jääkained, happed ja soolad. Ainevahetuse jääkproduktide eemaldamine. 1)Vee homoöstaasi reguleerimine2)Vere puhastamine ja filtreerimine 3)Keha vedelike happe-aluse tasakaalu reguleerimine4)Vere koostise (vedelik) keemilise koostise reguleerimine. Jämesool- väheses koguses vett, seedimata toidujäätmed. Liigne vesi imendub tagasi. Seedeelundkond- 1)suuõõnes toit peenestatakse eritub sülge, 2)liigub edasi neelu. 3)Neelamise ajal kaetakse ninaõõs ja kõri kinni. 4)Neelust liigub toit söögitorusse. 5)Toit läheb mööda söögitoru makku 6)Maos toimub toidu peenestamine, soojendamine ja segamine.7)Osaliselt seedunud toidu

Bioloogia

docx

Inimese anatoomia

Bioloogia arvestus Rakud ja koed: Rakk on organismi väikseim ehituslik ja talituslik üksus, millel esinevad kõik elu tunnused. Hulkrakses organismis sarnase ehituse ja talitlusega rakud koos rakuvaheainega moodustavad koe. Koetüübid: -Närvikude -Sidekude -Lihaskude -Epiteelkude Nahk: Naha ülesanded: 1)Kaitseb (väliste vigastuste, haigustekitajate, kiirguste, veekao eest) 2)Sünteesib erinevaid ühendeid 3)Säilitab kehatemperatuuri 4)Meeleelund 5)Eritusorgan Nahas sünteesitakse D-vitamiini. D-vitamiin on väga vajalik luude ja hammaste jaoks, kaltsiumi imendumisel, vere hüübimisel. Nahk säilitab kehatemperatuuri-nahas on hulgaliselt väikeseid veresooni ja kapillaare. Kui õhutemperatuur langeb, siis veresooned ahenevad. Kui õhutemperatuur tõuseb, siis veresooned laienevad. Läbi naha vabaneb inimene mitmesugustest

Inimene

doc

Inimese Anatoomia vastused (koed, elundid ja elundkonnad jne)

Inimese anatoomia 1. KOED Inimesel on 4 tüüpi kudesid: 1. kattekude-naha pindmine kiht ja seedekulgla sisepind. Tema ülesandeks on katta teisi kudesid ja elundeid. Nende kuju võib olla erinev, kuid nad paiknevad tihedalt üksteise kõrval. 2. side-ja tugikude-seovad teisi kudesid ja rakke üksteisega ja toetavad neid. Üksteisest paiknevad nad üsna kaugel. Rakkudevahelist ruumi täidab vaheaine, mis võib olla tahke(luu vaheaine), vedel(vereplasma) või elastne(kõhre vaheaine). Sageli on vaheaines ka kiude, mille tõttu on nende kudede tõmbetugevus suur. 3. lihaskude-talle on omane liigutustalitlus ning lihaskoe rakud on võimelised kokku tõmbuma. 4. närvikude-koosneb närvirakkudest, millest on moodustunud peaaju, seljaaju ja kõik närvid. Närvikude võtab vastu ärritusi ja juhib närviimpulsse. Närvirakkude jätked on ühenduses teiste närvirakkudega ja moodustavad impulsse juhtiva võrgus

Bioloogia

doc

INIMESE ANATOOMIA

Bioloogia

doc

Inimene (anatoomia)

2.1 Inimese üldiseloomustus Riik loomad Hõimkond keelikloomad (selgroogsed) Klass imetajad Selts primaadid (esikloomalised) Sugukond inimlased Perekond inimene Look tark inimene Inimene on sarnane loomadega, aga eriti just simpansitega. Nad samuti valmistavad ja kasutavad mitmesuguseid tööriistu. Nad on võimelised õppima viipekeelt. Inimorgani anatoomiline ehitus ja füsioloogiline talitlus ning sigimisviis on sarnased kõigi teiste imetajatega. Inimese geenida ja valkude struktuur erineb simpansite ja gorilla omast vähem kui 2%. Erinevused: 1. suur aju 2. kahel jalal liikumine 3. aeglane areng; mittesessoone sigimine 4. kõigesööja; toitu jahitakse, korjatakse, transporditakse, varutakse ja jagatakse omavahel, töödeldakse enne söömist. 5. keerukas kultuuriline käitumine 6. sotsiaalsed suhted tuginevad perekonnasuhetel 7. oskus valmistada tööriistu, luua ja kasutada te

Bioloogia

odt

Käitumise füsioloogia ja anatoomia eksamiks

KÄITUMISE FÜSIOLOOGIA EKSAM SKELETISÜSTEEM Osteoloogia õpetus luudest Sündesmoloogia õpetus luude ühendustest Luud on kõvad, veidi elastsed, kollakasvalge värvusega elundid, mis kokku moodustavad luustiku. Luustiku ülesanded: · kogu keha toestamine, luud on kas otse või kaudselt kinnituskohaks kõigile elundeile · siseelundite kaitse (kolju, rinnakorv jne) · keha sisekeskkonna keemilise stabiilsuse (pH) säilitamine (mineraalainete reserv) · luudes toimub vereloome (vererakkude tootmine) Luude ehitus: · keemiline koostis: 50% vett 17% mitmesuguseid orgaanilisi aineid e osseiin 33% mineraalsooli (Ca, P, Mg soolad jt) · 2 erinevat piirkonda: kompakta (plinkollus) tihe väline pinnakiht spongioosa (käsnollus) käsnataoline siseosa · luukoe pinda katab: liigesekõhr ligesepindadel periost paks ja tugev sidekoe kiht luu välispinnal endost õrn

Füsioloogia

docx

Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia-eksam

ANATOOMIA EKSAM Sissejuhatus Anatoomia on õpetus organismi ehitusest. Füsioloofia on teadus elusorganismide talitlusest. Homöostaas on rakkudele stabiilse sisekeskonna tagamine; püüd säilitada füsioloogilise parameetri konstantsust. See tagatakse protsesside abil, mida reguleeritakse negatiivse tagasiside põhimõttel täpse regulatsiooni abil, milles on oluline koht reflektoorsel tegevusel. Näiteks, keskonnatemp tõustes, tõuseb natuke ka inimkeha temperatuur, inimene hakkab higistama, higi aurustub keha pinnalt, alandades nii kehatemp. Palavik soodustab paranemist. Palaviku korral on soojusregulatsioonikeskus nagu ümber häälestatud ,,uutele näitudele". Bakteri mürgid või muud tegurid panevad leukotsüüdid valmistama palavikku tekitavaid aineid, mis mõjutavad keskust. Need ained on näiteks interleukiin II ning mõned teised tsütokiinid. Palavikku alandavad ravimid, nagu atsetüülsalitsüülhape, normaliseerivad soo

Bioloogia

Rohkem sarnaseid