Imikuiga ja lapsepõlv (0)

Imikuiga ja lapsepõlv
24.09. 2016
Füüsiline ja sensomotoorne areng imikueas :
Imikueas inimlapse ebaküpsus on ilmne, kui me vaatleme otseselt aju.
Luuakse imiku ajus uusi närviühendusi ja kõrvaldatakse vanu niisuguse jahvatava kiirusega nagu 100 000 ühendust sekundis.
Kuid isegi sünnihetkel on imiku ebaküps aju valmis paljude tegevuste juhtimiseks .
Näiteks töötavad imiku meeled üsna hästi – lapsed eristavad eri kõrguse ja valjusega hääletoone ja eelistavad varakult ema höölt tundmatu naise hääle
Vastsündinu nägemistaju pole veel täiesti välja arenenud: näevad vastsündinud u 30 cm kaugusele ( imetava ema näeo kaugus)
Nad eristavad hästi eredust ja värve ning suudavad silmadega jälgida liikuvaid esemeid
Vastukaaluks vastsündinu suhteliselt arenennud sensoorsetele võimetele on imikutel algul vähene kontrollvõime kehaliste liigutuste üle.
Nad siputavad kohmakalt ega suuda pead püsti hoida.
Kuid neil on hulk tähtsaid reflekse, sealhulgas ka haaramise refleks –
Kui ese puudutab imiku käelaba, paneb ta sürmed selle ümber kõvasti kokku.
Kui eset tõsta, ripub imik selle küljes ja laseb end koos esemega üles tõsta ning jõuab paar minutit kanda kogu oma keha.
On olemas ka teised tähtsad refleksid:
Otsimisrefleksiks on see, et kui lapse põske kergelt puudutada, pöördub lapse pea ärrituse allika poole, tema suu avaneb ja pea pöördub kuni ärritaja on ta suus.
Inmemisrefleks: võtab tegevuse selat üle ja paneb lapse automaatselt imema seda, mis iganes ta suhu on sattunud.
Esimeseks sünnipevaks on lapsel juba kontroll oma tegevuse üle ja oskuste paranemine leiab aset veel tervelt 10 aastat.
Kõigepealt üpib imik end pöörama (tavaliselt 3. elukuuks ),
Siis istuma (6. elukuuks), siis roomama ja käima (tavaliselt 12. elukuuks).
Kuid ükski imik ei ole teise sarnane ega ükski kultuur teise sarnane.
Vastsündinud, nagu ka täiskasvanud, tunnevad vastumeelsust hapu maitse suhtes. Nad kõverdavad suud ja väljendavad „vastikust“.
Vastsündinud eristavad ka magusaid vedelikke ning väljendavad seejuures emotsionaalset heaolu.
Ebameeldivate (mädamuna) ja meeldivate (piima, mee) lõhnade puhul näitavad vastsündinud beebid välja sarnaseid vastikust või rahulolu väljendavaid emotsiioone.
Esimese 6 elupäeva joosul õpivad vastsündinud ära tunda oma ema piima lõhna.
MOTOORNE ARENG ESIMESEL ELUAASTAL
KUU KÄITUINE

Kõhuli asetatult kergitab lõuaotsa; hoiab pead mõne sekundi püsti

Kõhuli asetatult tõstab pead

Pöörab küljelt seljale

Tõstab pead ja rindkeret, hoiab pead püsti

Pöörab küljelt küljele

Istub, kui kergelt toetada

Keerab seljalt kõhule; astumisreaktsioon.

Püüab agaralt roomata; istub lühiest aega iseseisvalt

Võib end ümber pöörata, kui põrandale jätta.

Sisab, kui püsti hoida.

Tümbab end mööbli najale püsti

Roomab käpuli; mööblist kinni hoides astub , külg ees.
TUNNETUSLIK ARENG IMIKUEAS ( kognitiivne )
Imikul peavad tekkima sensoorsed ja motoorsed oskused, nii et kui suudab maailma tajuda ja selles ringi liikuda .
Kuid tal peab tekkima ka arusaamine maailmast, milles ta elab.
See arusaamine hõlmab lihtsaid tõdesid füüsilisest maailmast (nt. Seda, et asjad kukuvad maha, kui neid hästi kinni ei hoita) –
Ja ka sündmistest (ntt. Et vedeliku kallamisel ühest klaasist teise jääb vedeliku hulk samaks).
Selle protsessi kõige tähtsam uurija on Šveitsi psühholoog Jean Piaget
Kuigi nii mõndagi Piaget vaateid on vaidlustatud – see mida ta kogus, analüüsis ja kuidas küsimusi püstitas on mõjutanud hilisemate uurijate tööd.
Piaget järgi toetub laps testsugust tüüpi mütlemisele kui täiskasvanu.
Piatet arvates sünnib täiskasvanulik mõtlemine alles pärast seda, kui laps on läbinud teatud hulga intellektuaalse kasvamise staadiume:
Sensomotoorne (sünnist kui 2. eluaastani),
Preoperatsionaalne (kuni 7. eluaastani),
Konkreetsed operatsioonid (7.-12. eluaastat ),
Formaalsed operatsioonid (alates 12. eluaastast).
Piaget väitel koosneb sensomotoorsel perioodil kogu imiku maailm tema enda aistingutest.
Kui imik vaatab kõristit, on see seetõttu teadlik sellest, et ta seda vaatab, kuuid tal puudub arusaam küristist jäävast iseseisvast objektist.
Kui imik pilgu kõristilt ära pöörab (ega seega näe enam seda) – lõpetab kõristi oma eksistentsi.
Seda mida imik ei näe – polegi olemas.
Samuti imukul puudub arusaam objekti jäävusest – arusaamine sellest, et objektide olemasolu ei sõlu selleest, milline on parajasti meie sensoorne või motoorne suhe nendega.
Piaget järgi on sensomotoorse perioodi suuurim saavutus jõudmine arusaamale, et objektid eksisteerivad iseseisvalt;
Need on olemas isegi siis, kui neid pole käeulatuses, nähtavad, kuuldavad ega kombitavad.
Piaget arvates teeva selle arusaamise võimalikuks lapse ühe keerukamad skeemid – maiilmaga suhtlemise viisid.
Teadlane uskus, et vastsündiul on väga vähe skeeme ja need puudutavad peamiselt imiku kaasasündinud reaktsioone, nagu haaramine.
Pakuvad need tagevusmustrid imikule ainsa võimaluse maailmaga suhtlemiseks ja annavad tallae seeläbi esimesed vaimsed kategooriad maailma lahterdamiseks.
Esimeste elukuude jooksul täiustab lapse neid skeeme ja arendab neid edasi ning üpib neid integreerima keerukamateks toimetulekuviisideks.
Selline areng sõltub 2 pritsessist, millel põhineb kogu tunnetuslik areng;
Assimilatsioon ja kohandamine (akkomodatsioon).
Assimilatsiooni ja kohandamise kaudu täiustab ja eristb laps oma skeeme ja loob järk-järgult uued skeemid, mis parandavad tema võimet maailmaga suhelda.
Kui laps saab skeemide kasutamisel üha osavamaks, õpib ta lõpuks kasutama ka mitut skeemi korraga - samaaegselt vaatama ja kätt sirutama või haarama ja imema.
Kui objekt vabaneb seosest mingi kindla tegevusega , aitab see omakorda luua arusaama objekti iseseisvast eksistentsist, seega objekti jäävusest.
Piaget uskus, et sensomotoorne periood lõpe siis, kui lapsel tekinud arusaam objekti jäävusest, see juhtub u. Kaheaastasena.
Sellepigpoolest on 2-aastase vaimne maailm Piaget arvates väga kaugel. Täiskasvanu omast.
See tuleneb asjaolust, et kaheaastane veel ei ole ppinud oma vaimseid representatsioone koherentsel viisil seostama.
Piaget nimetas vaimsete representatsioonide käsitlemist operatsioonideks.
Seetõttu andis ta perioodile enne nende vaimsete peratsioonide ilmnemist nimeks preopreratsionaalne periood.
Preoperatsionaalsel perioodil ei suuda apsed läbi teha katset, mis kontrollib oskust koguse säilimist tuvastada.
Ühes seda tüüpi katses näidatakse lapsele esialgu kahte rida münte ja laps jääb nõusse, kummaski reas on münte ühepalju
Seejärel nihutab katse korraldaja ühe rea mündid üksteisest kaugemale.
Viienda või kuuenda eluaastani arvab laps üldiselt, et sellees reas on nüüd rohkem münte, sest-
„need ulatavad kaugemale“.
Kuid umbes kuuendast eluaastast elates lapse enam ei kahtle sellest, et münte on tihedas ja häredas reas võrdselt.
Miks koolieelikud koguse säilitamisest aru ei saa=?
Piaget arvates on probleem sellest et...
...............
Umbes seitsmendast eluaastast, kui laps on õppinud oma vimseid representatsioone omavahel seostama –
Algab konkreetsete operatsioonide periood.
Laps suudab ka enda vaimseid representatsioone mitmesugusel viisil ümber kujundada ja tännu sellele aru saada sellest, mis juhtub siis kui vedelik esialgsesse klaasi tagasi kallata.
Piaget arvates on lapse vaimsetel võimetel aga ikka veel olulisi piiranguid – suudavad nad vaimselt opereerida ainul konkreetsete objektide või sündmustega (sellest on pärit ka selle perioodi nimetus).
PIAGET: TEADMISTE PÄRITOLU i
Piaget soovis selgitada, kuidas toimub teadmiste omandamine päris algusest peale. Ta vüitis, et teadmised konstrueeritakse motoorsete tegevuste kaudu, imis ühendavad imiku reaalsusega.
I alastaadium: refleksid – esmane seos imiku ja reaalsuse vahel, toimub reflekside kaudu. Refleksid on eelkohastunud spetsiifilistele objektidele, kuuid hhiljem rakendatakse suurele hulgale objektidele.
Assimileerib refleks uusi objekte ning akommodeerub omakorda nende objektide uute omadustega.akse. (Kestab kuuendast elunädalast 4. elukuuni). Imik avastab oma keha.
II alastaadium: esmased tsirkulaarreaktsioonid + on eesmärgipärased, mitte enam pelgalt refleksist tintigut. Sellel on siht, milleni jõudes tegevus lõpet
III alastaadim: teised tsirkulaarreaktsioonid (4. elukuu kuni 8. elukuu).
Esmased TR koordineeruvad...
PIAGET: TEADMISTE PÄRITOLU II
IV alastaadium: koordineeritud teisesed tsirkulaarreaktsioonid. Kestb 9.- 12. elukuuni. Beebi oskab lõppeesmärgi saavutamiseks rakendada organiseeritud tegevuste jagasid. Ning tuleb toime rohkem kuui ühe tegeuse tagajärgedega.
V alastaadium: kolmandased tsirkulatsioonid: laps suudab kavatsuslikult oma tegevusmustreid katse-eksituse meetodil varieerida. Selle staadiumile väga tüüpiline on esemete vankrist välja loopimine, mis võimaldab lapsel uurida nende lennutrajektoore, avastada midagi raskusjõu kohta.
VI alastaadium. Representatsioonid . Imikuiga lõpeb võimega luua representatsioone. Piaget mõtleb selle all reaalsuse vaimset esitamist iseendale ehk reaalsuse tasesitamist. Rpres. Annavad tunnistust viivitusega imiteerimine, kujutlusmängu ja kne arenemine. Sümbolilised repres. Tekitavad reaalsuse ja kujutusvõime tajagajärjel. Sümboleid kasutatakse objektide asemel, nad esindavad..
PIAGET TEOORIA KRIITIKA: MARGARET DONALDSON
Donaldsoni meelest tuleks lapsi testida situatsioonides , millel on nende jaoks „inimlik tähendus“.
Testida ülesannetega, mis on sõnastatud lapsele igapäevaelust tuttavates sotsiaalsetes terminites.
Donaldsoni ekkksperiment lapseea egotsentrismi kohta (lapse ülesandeks on peita nukupoissi ühe või 2 politseiniku eest):
DONALDSONI KRIITIKA II
Tema uurimuses lapsed määretlesid u. 90% juhtudest õigesti.
Neid tulemusi ei saa kooskõlastada Piaget teooriaga.
Aga uurijad peavad vastama 2 küsimusele:

Kas laps on teadlik sellest, et eksisteerib tema enda oma sõltumatuid vaatepunkte ja

Kas laps oskab ette kujutada, mida keegi teine mõnest teisest asukohaks näeks.

Cox arvates nukk ( politseinik ) ja „kolme mäe“ testid testivad ikka erinevaid perspektiivne (nt...)
SOTSIO -EMOTSIONAALNE ARENG IMIKUEAS JA LAPSEPÕLVES
Imikutel on juba esimestest elupäevadest peale kalduvus inimeste nägusid vaadelda.
Isegi mõne minuti vanused vastsündinud vaatavad kauem skemaatilist nägu kui segamini aetud sümboleid.
Imikud kipuvad ka näoilmeid jäljendada.
Meltzoff : uuringu läbiviija istuvad vastamisi vähem kui 21 päeva vanuste lastega ja tegid nägusid.
Uurijad sirutasid näiteks keele suust välja või tegid suu pärani lahti. Laste näo hoolikal jälgimisel selgus, et kui uurija keelt suust välja ajas, tegi seda ka laps.
Imikud pöravad nägudele tähelepanu ja reageerivad ilmetele ning õpivad selle käigus oma suhtluspartneri ilmet.
KIINDUMINE
Kui lapsed hakkavad sotsiaalse maailmaga tutvust tegema, siis loovad nad ka oma esimesed sotsiaalsed suhted oma hooldajaga (tavaliselt emaga).
Sellest annab tunnistus asjaolu, et kuue- kuni kaheksa kuu vanuste laste puhul ilmnema nn. Separatsiooniärevus (lahusleku rahutus).
Side (kiindumine) saab alguse psüholoogilisest turvatundest, mida ema imikule pakub.
Seda on palju uurinud Harry Harlow oma katsetes.
Harlow tegi katseid reesusahvidega, kasvatades neid ilma emata steriilsetes puurides.
Igas puuris oli 2 kunstema. Üks neist oli valmistatud traadist ja teine pehmest froteeriirest.
Ühel jhul oli traatkuju küljes lutt , millest sai piima, froteekujul see puudus. Teisel juhul sai piima ainult froteekuju küljest.
Harlow mõõtis, kui palju aega veedavad ahvibeebid kummagi kuju juuures.
Tulemus: mõlemal juhul veetsid ahvibeebid froteest ema juures palju rohkem aega kui traatema juures.
Kiindumise tekkimisest on oluline roll turvalisust pakkuval kontaktil, mitte söögil.
Kas kindlustunne (ja mitte söök ) on olulisim ka inimlaste kiindumise puuhul?
Selle andis vastuse briti psühhiaater John Bowlby.
Tema arvates kiinduvad lapsed oma hooldajasse sellepärast, et see on täiskasvanu, kes tagab lapsele turvalisuse tugipunkti, suhte (ja imiku puhul koha), milles laps tunneb end turvaliselt.
Laps kasutab seda tugipunkti pelgupaigana, kuui tunneb end ohustatuna ja Bowlby väitel annab see lapsele turvatunde, mis lubab tal keskonnaga tutvust teha.
Laps saab ette võtta seiklusi tundmatusse, uudistada ja ’ppida, sest ta teab, et kui ta peaks raskustesse sattuma, saab ta alati tugipunkti juurde tagasi pöörduda.
Bowlby arvates on kiindumisel evolutsiooniline seletus.
Näiteks kohe kui pardipoeg suudab kõndida (u. 12 tundi pärast koorumist ), otsib ta mis tahes liikuvat stiimulit ja järgneb sellele.
TEMPERAMENDI ROLL
Osa beebisid on kartlikud uute stiimulitega kokku puutudes, osa aga ei paista hirmu tundvat ja lausa otsivaid uusi stiimuleid.
Mõned beebid kohanevad uue olukorraga kergesti, teisi vaid häirivad isegi väikesed muutused rutiinis või keskkonnas.
Teadlased nimetavad sellist varieeruvust temperamendi erinevuseks.
Seda määratletakse kui iseloomulikku emotsioonide ja kitumise mustrit, mis on märgatav juba vüga noores eas ja mille määravad suures ulatuses geenid .
Autelusid on peetud aga selle üle, kuuidas imiku temperamendti kirjeldada.
Üks kategooriate sünteem eristab kolme tüüpi lapsi;
„Kerged Beebi“ on mängulised ja kohanevad uute olukordadega kiiresti
„Rasked beebi“ on kegesti ärrituvad ja püüavad uutest olukordadest eemale hoida.
Teise skeemi järgi kategoriseeritakse beebisid kolmemõõtmelisel skaalal –
Esimene mööde nõitab lapse aktiivsust
Teine + seda kas ta on pigem rüümsameelnKolmas seda – kuidas beebi ennast kotrollib
Hoolimata temperamendi kategoriseerimisviisist tundub siiski, et geenid mõjutavad seda väga tugevalt.
Teame seda tänu sellele, identsetel kaksikutel (kellel on sama genoom) on tavaliselt väga sarnane temperament
VANEMATE KASVATUSSTIILI ROLL
Mõned vanemad on ranged , teised vähem ranged; mõned on närviised ja mõned mitte; osa põhjendab oma korraldusi –
„Mine magama, siis tunned end homme paremini“, osa aga rakendab oma võimu –
„Mine, krt, magama!“
Kogu sellest mitmekesisusest hoolimata paukuvad uurijad välja, et kasvatussstiile saab suures osas hinnata kahes dimensioonis.

Erinevad vanemad selle poolest, kui vastuvõtlikud nad oma laste suhtes on, ja sellega seoses, kui palju nad reageerivad laste tegudele või vajadustele

Kui nõudlikud ja kontrollivad nad oma laste kitumise suhtes on
Diana Baumbrid kirjeldas neid nelja stiili üksikasjalikult
Autoritaarsed vanemad (nõudlikud ja vähe vastuvõtlikud) peavad kinni rangetest standarditest selle kohta, kuidas laps tohib ja ei tohi rääkida või käituda.
Vanemad püüavad oma laste käitumist vastavalt neile vormida.
Sellised vanemad kehtestavad ranged reeglid ja karistavad karmilt iga üleastumist.
Autoritaarsete vanemate arvates pole reegleid tarvis lastele selgitada.
Nad eeldavad, et lapsed alluvad vanemlikusele..
Tiese äärmuse moodustavad kõikelubavad vanemad (vähenõudlikud ja vastuvõtlikud).
Nad kehtestavad vähe reegleid.
Sellised vanemad ei püüa oma autoriteeti peale suruda, kehtestavad vähe piiranguid, ei kontrolli nii palju.
Kipuvad mitte hoolima kindlatest kellaaegadest (näiteks magamamineku aja või telerivaatamise suhtes) ja karistavad harva.
Nad esitavad laste ka vähe nõidmisi, mis puudutavad näiteks mänguasjade ärapanemist, koolitöid või majapidamistöid.
Kolmas lähenemisviis jääb kahe äärmuse vahele:
Autoriteetsed vanemad – kasutavad oma võimu, kuuid võtavad vastutasuks endale ka kohustuse reageerida laste arvamustele ja mõistlikele soovidele.
Sellised vanemad kehtestavad käitumisreeglid ja hoolitsevad selle eest, et neid täidetaks;
Vanemad annavad lapsele ülesaindeid ja ootavad tema küpset käitumist.
Samas pühenduvad nad ka sellele, et õpetada laps sobivalt käituma.
Neljanda rühma moodustavad hoolimatud vanemad (kes ei ole vastuvõtlikud ega nõudlikud)
Sellised vanemad suhtuvad lastesse loiult ega esita neile nõudmisi
Põhjus v’ib olla selles, et neil on palju omi muresid , mis ei jäta laste jaoiks aega
Nad kehtestavad vähe reegleid ja nõudmisi ning on laste vajaduste suhtes võrdlemisi osavõtmatud.
Miks võtavad vanemad omaks ühe neist stiilidest ja jätavad teised kõrvale?
Üks põhjus on sotsiaalmajanduslik – näiteks seostatakse vaesust vähesema osalusega
Teine põhjus – lapse iseloom. Kui laps on sõnakuulmatu ja agressiivne, oma vanematel keeruline autoriteetset stiili kasutada
Kangekaelsed või impulsiivsed lapsed aga kipuvad nõudma ega nõudlikumat tüüpi kasvatust.
Samas kõpsevad lapsed erinevas tempos – laps, kes õpib varakult roomama, kõndima, rääkima või lugema – kohenldatakse teisiti kui last, kes areneb aeglasemalt.
Last, kes mõistab ja austab loogilist põhjendust („Ära puutu seda, sest saad kõrvetada“)-
Koheldatakse tõenäoliselt vastuvõtlikumas stiilis kui last, kes seda ei tee.
KÕNETAJU IMIKUEAS
Erinevates keeltes on erinevad foneemid ning foneeme, mida eristatakse ühes keeles, ei pruugita eristada teises keeles isegi juhul kui tegemist on lähedaste keeletega.
Inglise keeles on r ja l erinevad foneemid, kuid jaapani keeles mitte.
Imikud õpivad väga kiiresti selgeks kselle keele foneemid, mida nad kuulevad. Kasvades mitmekeelses perekonnas, pole neil raskusi ka kahe või enama keele foneemide ära õppimisel.
Werker ja Tees võrdlesid 3 imikute gruppi, kes kasvasid ühekeelses kogukonnas
Mõned nädala pärast sündi suutsid imikud, kes oli kuulnud ainult inglise keelt, eristada võrdselt hästi kõigis kolmes keeles esinevaid foneeme.
Üheaastastena lapsed, kes kuulsid..
IMIKUD: SKEEM
Meltzhoff ja Borton testisid 29 päeva vanuseid imikuuid, andes neile teatud kindla kujuga luti.
Mõned imikud said sileda luti, teised aga kühmudega luti.
Mõlemal juhul asetati lutt beebilile suhu nii, et ta seda ei näinud.
Imik uuris lutti aktiivselt nii keele kuui huultega.
Pärast asetati luttide mudelid – beebid eelistasid pigu fikseerida millega nad olid suu kaudu tutvunud.
Oluline on ka see, et suu abil toimub taktiilne uurimine on nägemisega seotud juba ühekuuselt.
Meltzoff ka väitis, et kui Molyneux oleks oma küsimuse esitanud imikuule, siis oleks ta seda lahendanud.
MÄNG ESEMETEGA
Ka imik mängib esemetega, kuid tema tegevus on liiga praktiline selleks, et olla sümboliline. Sümbolilises mängus peab üks objekt esindama teist. Esemetega mängus domineerib tähendus objekti füüsiliste tunnuste üle.
Sümboliline mäng loob lähima arengu tsooni, kus lapsed võivad kujutlustes uurida oma arussaamise kaugemaid piire .
Näiteks, kepp oa varases sümbolilises kasutuses on indeks, mis esindab füüsiliselt objekti.
Lõpuks võib aga peaaegu ükkõik mis asi esindada midagi muud.
Piaget väitis, et eelkooliealiste mängus domineerib assiilitatsioon..
MÄNGUDE LIIGID JA NENDE ISEÄRASUSED
Harjutamismäng: juba imikud mängivad – on kehalise liigutamisega seotud tegevused. Sensomotoorne mäng. Laps võib leida uusi lahendusi asjade omavaheliseks – juhuslikud kombinatsioonid (nt. Vajutavad juhuslikult nupule)
Tahtlikud kombinatsioonid – ilnevad siis, kui uus käitumine on kaalutletult ühildatud ning mängus ilmnevad uued suunad – harjutamismäng soodustab kognitiivset arengut.
Harjutamismäng on seotud jooksmisega, ronimisega, hüppamisega e. Kogu keha haarav liikumine.
Ilmneb esimise eluaasta lõpul
Laps õpib tundma oma füüsilisi võimeid, kuidas tegutseda enda kontrolli all.
Smith HM mõjutavad tegurid: 1) ruumi suurus 2) Eelnevate võimaluste puudumine
KEELELISE ARENGU VÕTMETEOORIAD I
Õppimisteooria , kõneorgani teooria, kognitiivne teooria ning sotsiaalse interaktsiooni teooria.
Õppimisteooria: lapsed „õpivad“ keelt kasutama operantse tingimuse kaudu. Ta arvates, sarrustatakse laste teatuid kindlaid häälestusi. Sarrustuseks ei ole toit, ega vesi, vaid vanemate heakskiit ja julgustamie. Omandatakse keel matkimise, arjutamise ja tagasiside kaudu.
ÕT kohaselt on väga oluline lastega palju ja õigesti rääkida ja laste juttu pidevalt parandada.
Kuid ÕT jääb hätta 2. eluaasta lõpul toimuva sõnavara arenguspurdi seletamisega.
Kõneorgani teooria: lapsel on kaasasündinud teadmised keele kohta, kuuigi nad ei ole võimelised neid teadmisi sõnastama.
1.5 a. Ja puberteedi vahel on nn keele omandamise kriitiline periood – millal laps on bioloogiliselt valmis keelt omandama.
Sensitiivne perood – periood, millal on kõige mugavam keelt omandada (lühem kui eelmine ).
KEELELISE ARENGU VÕTMETEOORIAD II
Kognitiivne teooria: keeleomandamine on seotud kognitiivse arenguga.
Tähtis on lapse loovus ja aktiivsus keelereeglite avastamisel.
Kognitiivne areng seab piirid lingvistilisele arengule.
Näiteks eeldab keele tähendusliku kõlje omandamine mõistetest arusaamist.
Lapsel on kergem omandada neid grammatilisi vorme, millele ka tegelikus elus midagi vastab
Sotsiaalse interaktsiooni teor.: esindaja rühutavad, et keelt omandatakse teiste inimestega suheldes. J.Bruner – omandab laps teadmisi keelest peamiselt okodus oma vanematega suheldes.
Hoidekeel – kui vanemad röögivad aeglasemalt, lihtsustatakse struktuuri, lausung on lühem jne.
Teoreetikud arvavad , et hoidekeel on hädavajlik (ainuüksi televiisorit vaadates rääkima ei õpi!!).
On oluline, et laps suudaks kõnevoolu segmenteerida ja juttu ümbritsevate asjadega seostada.
Uuringud näitavad, et juba 4-aastane laps räägib noorematega hoidkeeles.
KÕNEARENG EELKOOLIEAS: ETTEVALMISTUS KOOLIKS
3-4 aastane laps on oma emakeele suures osas omandanud . Kuid ei oska ta veel reegleid sõnastada, aga räägib asju ka sjadest mida kohal ei ole.
Koolis kasutatakse dekontekstualiseeritud keelt- räägitakse mitu lausungit järjest asjadest, mida ei ole siin ja preaegu.
Mis on hea: rääkida ja jutustada lastele ja põhjedada, miks maailma asjad on nii või teisiti. Samas on väga oluline küsimustele vastat!!
Dekontestualiseeritud keelekasutus areneb ka koos vaematega raamatuid „ lugedes “ (koos vaadatakse pilte, arutletakse asju).
On vaja ka erinevaid suhtluspartnereid (eakaaslased), eriti see puudutab suuremaid lapsi.
Uurimused näitavad, et laps õpib keelt ka kaudselt – kui ta kuuleb pealt, mida suured inimesed omavahel räägivad, kuuid mõjutab ka TV.
KEELELINE ARENG JA SEONSOORSED KAHJUSTUSED
Varane keeleline areng pimedatel lastel:
Oma esimesed sõnad ütlevad väga hilja (23. kuni 26. elukuul).
Nägijatele tähendab sõna „vaatamine“ silmadega uurimist , pimedatele lastele – samuti uurimist objekti tajumiseks kasutava domineeriva moodaalsusega – kätega (puudutuste kaudu).
Pimedad lapsed kasutavad visuaalse info asemel puudutuste ja kuulmise teel saadavad infot.
Pimedad omandavad sõnu sama kiiresti kui nägijad, kuid nende arusaamine on teine. Pimedad on esialgu tõrksad sõnad konteksti laiendamiseks.
Jõuavad pimedad mitmesõnaliste lausungiteni samas punktis kui nägijadki.
Kui sõnavara ulatub 100 sõna – siis hakkavad nad oma sõnu kombineerima.
VIIPEKEELE OMANDAMINE KURTIDEL LASTEL
Kurtide laste keeline areng varieerub äärmiselt suures ulatuses.
Mõned kurdid omandavad keelet sama hästi kui kuuljad. Kuid kui on tegemist sügava kurtusega siis tekkivad raskused.
Lastel, kes sünnivad kurdina või jäävad kurdiks esimese eluaasta jooksul, on tunduvalt raskem keelt omandada kui neil, kes jäävad kurdiks pärast 1.a.
Tähtis tegur: kas vanemad on kurdid või mitte –
Kurtide vanemate kurtidel lastel läheb paremini kui kuuljate vanemate kurtide lastel (kogemus ja varane viipekeele oskus).
Viipekeeled on ka erinevad nagu ka tavalised keeled, kuid viipekeele omandatakse sama kiirusega kui tavalist kõnekeelt.
Kui kurdid lapsed hakkavad viipeid kasutama, teevad nad seda esialgu sotsiaalses kontekstis tuttavaks saanud objektidele ja sündmuste viitamiseks, samamoodi kui kuuljad lapsed.
Mõned ajukoore kahjustused viivad võimetuseni end kõned ja kirjas väljendada või kõnest ja kirjast aru saada.
Seda tüüpi häiret nimetatakse afaasiaks e. Kõnehalvatuseks. See on peaaegu alati tingitud kahjustustest (enamasti insuldist) vasakus ajupoolkeras.
Võimetus end kõne ja kirja väljendada on motoorne e. Ekspressiivne afaasia
Häire tägajärg on: tumm vaikimine või katkendlik, telegraafi stiilis kõne.
Sensoorne afaasia (e. impressiivne): patsiendid on võielised end kõnes ja kirjas väljendada kuid ei saa aru, mida neile üteldakse.
Inimesed räägivad kiiresti ja vabad – kuid ütlevad nad tegelikult väga vähe (sõnakompott). „Ma olin seal teises, ja siis pärast seda, kui nad olid ma olin seal“
See afaasia põhjuseks on nn Wernike keskuse kahjustus.
KESKMINE LAPSEIGA . KOOLI MÕJU I
Keskmises lapseas mõjutavad laste arengut väga palju nende kogemused kooliga . Eelkõige arenevad kooli kirja- ja matemaatilised oskused.
Firth´i kolmefaasiline lugemisstrateegia teooria (käsitleb seda kuidas lapsed kasutavad erinevad lugemisstrateegiad):
1. Faas: kasutavad logograafilist strateegiat ( pöörduvad tähelepanu üksikutele tühedele). Lapsed õpivad sõna ära tundma nende välise kuj põhjal!
2. Faas: kasutavad alfabeetilist strateegiat, „täht- häälikud “. Reeglipäraste sõnade lugemise oskus.
3). Faas: ortograafiline faas. Sõnad lahutatatakse ...
KOOLI MÕJU II: LUGEMINE, KIRJUTAMINE JA FONOLOOGILINE TEADLIKKUS
Thorstad leidis, et itaalia lapsed üpivad lugema palju kiiremini kui võrreldavate vimetega briti lapsed.
Itaalia keele puhul alfabeetiline strateegia on mõttekam kui inglise keele kontekstis
Lapsi saab õpetada sõnu kirjutama samal ajal, kuui nad nemad lugema õpivad!!
Lapsed üpivad harilikult lugema mõni aeg pärast seda, kui nad on õppinud rääkima.
Kurdid lapsed: 1% kurtidest loeb kooli lõpetamisel nende eale vastaval tasemel (häälikutest arusaamine on puudulik ning ei saa riimumisest aru).
MATEMAATILISED OSKUSED I
Matemaatiliste võimete oluline komponent on selle arvutussüsteemi mõistmine, mida kasutatakse ühiskonnas, kuslaps üles kasvab.
Arvutde esitamine: arvude esitamise süsteeme võib jagada formaalseteks (mida kasutavad kirjalikke numbrimärke) ning mitteformaalseteks –
Kasutatakse arvude esitamiseks objekte või kehaosi .
Kõige levinum on araabia arvude sõsteem, mida on eksplitsitselt eistatud.
Loendama õppimine: uurimused näitavad, et juba imikud teavad midagiarvudest (nt. Suudavad eristada kahte ja kolme vahel ja kolme neljast).
See võime (määratleda väkeste hulkade – kuni 4 objekti) kannab nime visuaalne haaramine (subitsing). ...
MATEMAATILISED OSKUSED II
Loendama õppimine parandab tunduvalt laste võimet võrrelda objektide hulkasid.
Õpivad lapsed arvutussüsteemi erinevaid aspekte lahus....
MATEMAATILISED OSKUSED III
Liitmmine ja lahutamine: lihtsate liitumisülesannete lahendamisel on leitud 3 arengustaadiumi.
Need on kõigei loendamine, juurde loendamine ja arvulise faktide meenutamine .
Lihtsam strateegia on: iga liidetav esitatsõrmedel ja loendatakse kokku koguarv (loeb kokku kui palju sõrmi).
Kuid seda on raske rakendada kui summa on rohkem kui 10. Seetõttu hakkavad lapsed juurde loendama, ikka kasutades oma sõrmi.
Groen ja Parkman: algkoolilapsed loendavad juurde suuremale arvule – näiteks tehes 2+7 loendavad nad juurde 7-le, mitte kahele
Algkooli lõpuks asendub kõvasti loendamine harilikult hääletu loendamisega.
Hiljem asendub see meetod arvuliste faktide ammutamisega mälust, milles arvude liitmine teostatakse varasemates liitmistehetes antud vastuste ...
MATEMAATILISED OSKUSED IV
Teisel juhul loendab lapse vähendatavast allapoole (8-2).
Keerukam aritmeetika: algkooliealiste lapsele tekivad erilisi raskusi 2 aspekti – murrud ja mitmekohalised arvud.
Murrud: toetuvad lapsed liitmisel ja lahutamisel esialgu loendamisele.
German: lastel on ka raskusi nii murdude järjestamisega kui ka arusaamsiega, et murde on lõpmatu hulk ....