Sai innukaks ja ustavaks kristlaseks, osutades edaspidi ristisõdijatele hindamatut abi. 1203-1204. aastal rändas Rooma, kus kohtus paavst Innocentius III-ga, kes kinkis talle käsikirjalise Piibli. Kaupo osales ristisõdades eestlaste vastu. On arvatud, et Kaupo pidas ristiusu vastuvõtmist liivlastele kasulikuks ja vajalikuks, et saada osa Lääne-Euroopa kõrgemast vaimsest ja materjaalsest kultuurist. Tabelinus (Thabelinus) Pudiviru (umbes tänapäevase Simuna kihelkonna alal) vanem, kes olnud ristitud juba enne ristisõja algust Ojamaal. On arvatud, et Tabelinus oli üks olulisemaid Virumaa vanemaid. Henrik (Läti Henrik, Henricus de Lettis) (u. 1187- pärast 1259. a.) pärit arvatavasti Põhja-Saksamaalt Magdeburgi kandist, saabus 1205. a. Liivimaale ning pühitseti 1208. a. kevadel preestriks. Tema teenistuspiirkonnaks oli Ümera lätlaste ala ning elupaigaks Rubene
2.Kontrolltöö §4954 KORDAMISKÜSIMUSED: 1) KES OLID JA MIDA TEGID? Meinhard, Berthold, Albert, Theoderich, Kaupo, Ymant, Lembitu, Läti Henrik, Valdemar II, Tabelinus, Vesse 2)SELETA MÕISTED:kihelkond, maakond, vanem arbuja, Mõõgavendade ordu, linnus, malev, Vana Liivimaa, ordumeister, kapiitel, Taani hindamise raamat, Liivi ordu, Stensby leping, linnadepäev, maapäev, hansalinn, raad 3) MIS TOIMUS NENDEL AASTATEL? 1186, 1196, 1198, 1200, 1201, 1202, 12061207, 1208, 1210, 1211, 12121215, 21.09.1217, 1219, 1220, 1222, 1223.1224, 1227, 1242, 1236, 1241, 13431345, 1346 4)Vali loetelust 2 teemat ja arutle nende üle
Eestlased ei tundnud ega õppinudki tundma mördiga kinnitatud müüri ladumist. Muistset vabadusvõitlust ei kaotatud linnuste pärast, vaid muudel põhjustel. Elukutselised sõjamehed olid ka Eestis ainult võimalikud kui maa rahvas on küllalt jõukad, et neid relvastada ning üleval pidada. Kahjuks jäi Eestil hädavajalikust tasemest napilt puudu. Eestlastel puudus ka nii öelda vürstivõim, olid küll sulaste salgad jõukamatel üksikvanematel, nagu Lembitu ja Tabelinus, aga ka need salgad ei suutnud võistelda mõõgavendadetaoliste elukutselistega. Teiseks põhjuseks oli see, et eestlased ei tunnistanud ristiusku. Eestlastel polnud piiskop Albertile vastu panna tõelist valitsejat. Seetõttu ei tulnud kõne alla, et eestlased võtavad ristiusu ise vastu ja säilitavad poliitilise iseseisvuse. Eestlasel olid ka keerulised suhteb naabritega. Liivlastega oli raske, latgalid tahtsid kättemaksta, venelased oli
2.2. 1219-1221 Vaenlasi tuleb Eestlased 15.06.1219 Tallinna all lahing Taani Valdemar II alistamisest juurde taanlastega Theoderich Taani 1220 võiduristimine Järvas, Virus, Tabelinus Mõõgavendade Ordu Harjus Rootsi 1220 rootslased Lihulasse Rootsi Johan 08.08.1220 nende tapmine PERIOOD ja PÕHISISU VÕITLUSE TÄHTSAMAD TÄHTSAMAD JÄRELDUSED ALAPERIOOD OSAPOOLED SÜNDMUSED(aeg,koht) ISIKUD
1208 · Esimene sakslaste sissetung Eesti aladele - UGANDI maakonda Otepääle · Sakslased ristitud latgalite toel rüüstasid külasid ja süütasid Otepää linnuse · Pärast seda hakati Sakala vanema Lembitu juhtimisel vägesid koondama Muistset vabadusvõitlust käsitleb Henriku Liivimaa kroonika · Kroonikas nimetatud 8 tuntumat eestlast: Lembitu (armastatu) eestlaste üks kuulsamaid vanemaid) tema vend Õnnepäev Manivalde Wottele (võitleja) Tabelinus (tapleja) Meeme (meheke), Riitanus, Kirianus · Henriku Liivimaa kroonika on preester Henriku kirjutatud misjonikroonika, mis käsitleb tänapäeva Eesti ja Läti aladel elanud rahvaste ristimist ja alistamist sakslastele 13. saj. algul · Lehekülg Liivimaa Henriku kroonikast (pildil) · Kirjutatud LADINA keeles ajavahemikus 1224-1227 aruandena paavsti legaadile Modena Wilhelmile Liivimaa Henriku kroonikas nimetatakse Lembitut tiitliga
XII sajandil kanti ka mõnel puhul ehtena pronksristikesi. Alates XI saj. teisest poolest tundis katoliku kirik suurt huvi Eesti ristiusustamise vastu. Breemeni peapiiskop ADALBERT määras 1070 paiku Läänemeremaade rahvastele piiskopiks munk HILTINUSE (piiskopina Johannes). Tema tegevusel ei olnud eriti tulemusi. 1167 .a. pühitseti Eestimaa piiskopiks munk FULKO (Prantsusmaalt) ja temale abiks eestlasest munk Nicolaus. Ojamaa saarel ristiti Pudiviru vanem Tabelinus. Mõningaid ristiusu elemente levis ka Venemaalt, mida kinnitavad vene laensõnad, nagu „rist“, „raamat“, „papp“ jt. Ristiusku ei suhtutud esialgu vaenulikult. Võitlus ristiusu vastu XIII sajandi alguses oli tingitud selle vägivaldsest ja verisest pealesurumisest. 3
Liivlaste vanem Kaupo Eesti mandriosa vallutatakse - ristisõdijad langes (vastane) Rootslased üritasid eestisse tungida, kuid Lahing kaotati said lüüa o 1219 Sakslaste ja taanlaste vaheline Lindanisa lahing võiduristimine Lindanise ehk Tabelinus – vanim teadaolev kristlane eestis. tulevane Tallinn Poodi üles. Taani väed vs eestlased 1222 aastaks kogu eesti mandriosa Taani kuningas Valdemar II ristisõdijate käes o 1222 Eestlased tapsid piiskop Ülestõus Theoderichi
Põua ajal tuli puhastada nõ "ilmaallikat",et hakkaks vihma sadama.Pikaajalise saju puhul tuli vastavat allikat isegi umbe ajada. ristiusu mõjud 11. saj. ...Põletusmatuste kõrval levis ka laibamatmise komme//peaga lääne poole matmine//pronksristikesed(ehted)...võis leiduda ka kirikuid või kabeleid/läänemeremaade piiskop munk Hiltinus(teda ei saatnud edu)...munk Fulco/abiline eestlasest munk Nicolaus...esimene ristitud eestlane Pudiviru vanem Tabelinus///vaen ristiusu vastu puudus...pingeliseks muutis olukorra aga selle pealesurumine 13.sajandil. KAARDID nr. 1 ja 2 kontuurkaartide kogumikust.
Kuidas eestlased endale perekonnanimed said Eestlaste perekonnanimed enne XIX sajandit Vanimates kirjalikes allikates esinevad eestlaste ainunimed, st üheosalised isikunimed. Läti Henriku kroonikas nt Lembitu, Wottele, Maniwalde, Unnepewe, Meme, Kyriavanus, Tabelinus, Wytamas (Roos 1961: 343). 1255. aasta saarlaste ja ordumeistri vahel sõlmitud lepingus on nimepidi märgitud kaheksa saarlast: Ylle, Culle, Env, Muntelene, Tappete, Yalde, Melete, Cake (Tiit 1976: 485). Alles XIV sajandil pärast maa ristiusustamist ilmuvad allikatesse lisanimed. Taani hindamisraamatus on mainitud eesti soost vasalli Clemens Esto rahvust osutav lisanimi (Kahk 1992: 199, Saareste I: 139). Leo Tiik on osutanud mõnele lisanime oletatava pärandamise juhtumile XIV sajandi
Taani võitis ja alustas Põhja-Eesti ristimist. Sakslastes tekitas taanlaste võit suurt ärevust .Mõlemad pooled kiirustasid hõivama ,veel ristimata eestlaste alasid . See oli täielik võidujooks , kes kiiremini rohkem maad haarab .Hetkeks unustati kristlik vennaarm täielikult. Taanlased saatsid küladesse ette mehi , kes püstitasid puuriste ,et sakslased teaksid ,et neile pole sinna asja . Kõige enam kannatasid põliselanikud . Näiteks poodi üles Pudiviru vanem Tabelinus , kuna teda olid ristinud sakslased. Taanlased tulid kuningas Valdemar II juhtimisel Saaremaale aastal 1222 . Nad hakkasid kibekiiresti kivilinnust ehitama . Kaua nad seda teha , ei saanud ,sest saarlased ajasid nad minema , ja julgustasid ka mandrieestlasi seda tegema . Võõrastest vabastati maa juba üsna lühikese ajaga . Eestlased ei suutnud tagasi vallutada üksnes Tallinna kantsi . Eestlased otsisid jälle liitlasi venelaste seast .Venelaste vägi paigutati Otepää-, Viljandi- ja
Ristiusk mõjutas teatud kombeid põletamise kõrval levis ka laibamatus, ehete seas leidus harva ka väikesi pronksristikesi. Alates 11.sajandist tundis roomakatoliku kirik huvi Eestimaa ristiusustamise vastu. 1070 aasta paiku määrati munk Hiltinus Läänemeremaade rahvastele piiskopiks, kes aga misjonitöös tulemusi ei saavutanud. Ka hilisemad määratud piiskopid ei saavutanud esialgu midagi. Henriku kroonikas mainitakse ainult üksikuid ristituid näiteks Tabelinus. Võitlust ristiusu vastu samuti esialgu ei puhkenud. LIIVIMAA RISTISÕDA Olukord Läänemerel 12.sajandil 12.sajandil algas sakslaste Drang nach Osten. Sakslased jõudsid välja Läänemere lõunarannikule. Kannakinnituseks rajati Lübecki linn. Sealt said Läänemerel võimu saksa kaupmehed. Kaupmehed seilasid ka Soome lahel, kaubeldes nii venelaste, liivlaste, soomlaste kui ka ojamaalastega. Just kaupmeeste vahendusel hakkasid siinsetele aladele liikuma ka teised sakslased.
Lembitu - Sakala vanem ja sõjaline liider muistses vabadusvõitluses, suri Madisepäeva lahingus 21. september 1217. Vladimir vürst. 1216. sügisel tegi rüüsteretke Ugandisse, kuna teda pahandas ugandi ristimine. Valdemar II - oli Taani kuningas 12021241. Juhtis 1219 aastal Põhja-Eesti retke. Theoderich - munk, kes oli Meinhardi abiline, 1191 läkitas Meinhard Eestimaale misjonitööd tegema, hiljem Eestimaa piiskop, langes Lindanise lahingus, Mõõgavendade ordu rajaja. Tabelinus oli Virumaa vanem 13.sajandi alguses. Johan kuningas, kes koos piiskoppidega oli rootsalaste väe eesotsas 1220. a suvel kui tungisid Läänemaale. Vjatsko vürst, kes saabus Tartusse 1223 a. , kellele oli lubatud valitsusvõim Tartus ja kõigis teistes maakondades, mille suudab alistada. Suri Tartut kaitstes. ARUTLEVAD KÜSIMUSED: 1)Jääaja mõju Eesti maastikule, loodusele ja kliimale Jääaja põhjustasid kliimamuutused kogu Maal
Baltimaades tegutses ta kaks aastat, kuid ei saavutanud märkimisväärseid tulemusi. 1167. a. pühitseti Eestimaa piiskopiks Prantsusmaalt pärit Fulco. Paavst määras oma bullaga talle abiliseks Norras Stavangeri kloostris elava mink Nicolaususe ning õhutas kõiki usklikke neid toetama. Fulco külastas arvatavasti ka 1170. a.astate algul ka Eestit. Henriku kroonikas nimetatakse ka mõningaid ristituid, näitaks Ojamaal ristitud Pudiviru vanem Tabelinus. Ida- Eestisse levis ristiusu elemente ka Venemaalt, seda kinnitavad vene laensõnad: rist, raamat, papp jne. Eestlased ei suhtunud ristiusku pöördunutesse vaenulikult. Äga võitlus uue usu vastu algas 13. sajandil, mil seda vägivaldset peale suruti. 2. Ristisõja väljakuulutmine Baltikumi vastu (millal?, kus?, kes kuulutas, kes osalesid?, milliseid garantiisid kirik neile andis?) 12. sajandil algas sakslaste tung itta. Liivlased, lätlased ja eestlased olid juba varem
annaabi.ee 
