Ristiusu põhiharud Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused. Kristlased usuvad, et Jeesus Kristus on jumala poeg ning Vanas Testamendis ennustatud Messias. Ristiusk ise jaguneb kolmeks põhisuunaks: katoliiklus, õigeusk ja protestantism, ning paljudeks usutunnistusteks. Katoliiklus tuleneb kreeka keelsest sõnast "universaalne" ehk katolitsism, on kristluse levinuim usutunnistus. Vaimuliku peaks on paavst. Katoliikluseks nimetatakse ka Rooma Katoliku Kiriku õpetust. Katoliikluse aluseks on Piibel koos deuterokanooliliste raamatutega ehk apokrüüfidega, püha pärimus ning kiriklik traditsioon. Teistest kristlikest õpetustest eristavad katoliiklust eelkõige suure tähtsuse andmine pühale pärimusele ja pühakutele, eriti Maarjale ning ka reliikviate kultus. Tsentraliseeritud ja hierarhiline kirik, kellele kuulub ainuõigus Piibli tõlgendam...
Ristiusu levimine Euroopas Uurimustöö Koostaja: Kaari Tamtik 10. klass Juhendaja: Anne Roos Aravete 2008 2 SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................3 1. RISTIUSK....................................................................................................4 2. RISTIUSU LEVITAJAD................................................................................5 2.1. MISJONÄRID........................................................................................5 3. RISTIUSU LEVIMINE EUROOPAS..........................................................6-7 KOKKUVÕTE..........................................................................................................8 KASUTATUD KIRJANDUS..............................................................
Ingrid-Helen Kikajoon 10. sajandi keskpaiku hakkas Euroopa paisuma. Euroopa ei mahtunud enam oma piiridesse ära. Linnad hakkasid kasvama ning samas ka inimeste vajadused kasvasid. Majandusliku aspekti poole pealt hakkas rahvaarv kasvama, röövretked vähenesid kuna Euroopas kehtisid kindlad reeglid ja hoiti korda. Kirikute võrk laienes, hakati oma misjonitööd ida poole suunama. Ristiusu tulek Eestisse oli pigem poliitilise tähtsusega, kui lihtsalt püha usu toomisega. Ristimisega koos tuli vastu võtta kristlaste õigus, millel oli kaks poolt: 1) vaimulik: kirikus käimine, pihil käimine, kristlaste kommmete täitmine ning teine pool 2) ilmalik: kõik, kes usu vastu võtsid pidid hakkama maksma kümnist ning olid kohustatud osalema ristisõdades teiste paganate vastu. Eestlaste esimesed kokkupuuted ristiusuga pärinevad XI-XII sajandist. 1167. aastal määrati
Ristiusu mõju kunstile *Ristiusk tekkis 1. Sajandil pKr Palestiinas ning oli alates 313. Aastast Rooma riigiusund. 5. Sajandil võtsid ka Rooma vallutajate juhid üle ristiusu. Valitsejate juhtimisel muutus ristiusk sajandite jooksul kõikvõimsaks. Oma 2000 aasta ajaloo jooksul on ristiusk avaldanud muu hulgas väga suurt mõju kunstile. *Esiteks mõjutas ristiusk arhitektuuri. Ja esmalt räägime selle teema all sarkofaagidest. Need olid kivihauad, mis on kristliku kunsti vanimad säilinud mälestised. Algselt maeti nendesse Rooma impeeriumi idaosas, hiljem levis see komme ka läände. Sarkofaagid kaunistati kristlike motiividega, näiteks Kristuse
Meenutasid inimesi rooma maalikunstis. Seinamaalid. Meenutas tavalisi rooma seinamaale. Hakkasid tekkima keerulike kristlik sümboolika. Seinamaalid olid kohmakad. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Skulptuurid. Skulptuure ei tehtud peaaegu üldse. Tegeletei relieefikunstiga. Relieef. Hakkas arenema peale ristiusu legaliseerimist. Rõhutas Kristuse jumalikkust ja valitsejalikkust. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kasutatud kirjandus http:// cdn02.abakushost.com/youthinfo/filerepo/images/catacombs.jpg http://farm6.static.flickr.com/5135/5400323263_34941ecff5.jpg http://i.ytimg.com/vi/r2uzajo2V8/default.jpg http:// www
5. Apostlid Peetrus ja Paulus, nende tegevus. Peetrus – esimene Rooma piiskop (papa – paavst) 6. Kristlased ja Rooma riik - vastuolude põhjused Suhtumine teise usundi (paganluse) esindajatesse Keiser kui jumal – kristlaste monoteism Kristlaste tagakiusamine, märtrisurm (märter – usukannataja) RISTIUSK HILISES ROOMA KEISRIRIIGIS (§ 30) 1. Ristiusu kiriku organisatsioon (piiskopkond (diötsees, ülesanded, peapiiskop e. metropoliit, esialgsed peapiiskopkonnad: Jeruusalemm, Antiookia, Rooma, Konstantinoopol, sinod) 2. Kristluse legaliseerimine ja ristiusu vastuvõtt, hilise keisririigi lagunemise algus. Mis toimus neil aastatel? - 313. a. – - 330. a. – - 381. a. – - 395. a. - 3. Kloostrite teke (askees, eremiit, munk, klooster, tegevus, mõju) 4
Ristiusu kiriku teke ja levik Esimesi kristlikke kogudusi lõid apostlid.Ristiusu tunnistas Roomas Constatinus Suur.Aastal 381 kuulutatti kristlus Rooma riigiusuks.Esialgu olid kristluse keskusteks linnad.Suurt osa edendasid usukuulutajad e.misionärid.Kokku kestis ristiusustamisele üle tuhande aasta.Katoliku kiriku ja vaimulikkonna kujunemine-Piiskopid olid kiriku ülevaatajad.Linnas asus jumalakoda ehk katedraal.Piiskopi ülesandeks oli preestrite ametissepühitsemine.Sinod olid piiskopide tähtis koosolek vaimulikega.Kristlaste hingetöid tegi preester.Tal oli õigus pühitseda armulauda ning jagada sakramente.Katoliku kiriku õpetus-Rajanes piiblil.Esimene osa oli vana testament ja teine oli uus testament.Katoliku kiriku õpetust arendanud olid Augustinus ja Hieronymus.Augustinuse teos oli ,,Jumalariigist".Sakramendid-Rituaalsed toimingud mida võis läbi viia ainult preester.Gregorius I Suur-Oli esimene paavst kes võttis kasutusele tiitri.Grego...
Kristlased ja Rooma riik-Rooma riigis oli jumalaid palju.Erinevalt teistest olid kristlased ranged monoteistid.Nad pidasid teisi jumalaid ebajumalateks.Teiste jumalate mitte austamine tekitas kristlaste vastu umbusku ja vaenu.Kristlasi peeti süüdlasteks mitmetes õnnetustes ja usuti nendest kõike halba.Ka Rooma riigivõimu silmis oli ristiusk ebasoovitav ja oli keelatud.Korraldati aeg-ajalt kohtuprotsesse kristlaste vastu ,et sundida nad usust lahti ütlema.Kuid nad ei suutnud takistada ristiusu levikut. 2.Ristiusu kiriku teke:Ristiusu võidukäik-Keiser Constantinius legaliseeris ristiusu 313. aastal.Sellest sai kiiresti impeeriumi valitsev religioon.4 saj kuulutati ristiusk keiserriigi ametlikuks riigiusuks ja koos sellega algas mitte-kristlaste riiklik tagakiusamine.Vanade jumalate templid muudeti kirikuteks.6 saj lõpuks oli enamik Vahemere maad ristiusus. Kiriku struktuur-Piiskopkond eesotsas piiskopiga.Piiskopile alluvat piiskonda nimetati diötsees
on juutide kuningas!" Jeesuse pähe pandi pilkeks kibuvitsaokstest punutud kroon. Kui Jeesus piinates suri, pimenes päike ja Jeruusalemma templi eesriie kärises lõhki. Jeesuse surnukeha paigutati kaljusse raiutud hauda. Kolmandal päeval tõusis Jeesuse keha koos hingega surnuist üles ja läks taeva. Jeesus tuleb tagasi viimselpäeval mõistmaks kohut elavate ja surnute üle. Jeesuse elu viimase nädala sündmused on teised tähtsamad pühad ristiusu maailmas: Palmipuudepüha, Suur Reede, Vaikne Laupäev ja Ülestõusmispüha. Jeesuse ülestõusmise lugu üksnes kinnitas tema pooldajate usku. Varsti hakati teda pidama ka Jumala Pojaks, kelle Isa oli saatnud maa peale oma kannatustega inimeste patte lunastama. Jeesus Kristusesse uskujad nimetasid endid kristlasteks ja oma usku ristiusuks. Kristlus tekkis judaismi raames selle ühe sektina, milliseid oli teisigi. Jeesuse sõnumil oli aga laiem
Referaat Ristiusu teke ja areng Sisukord - Ristiusu teke - Ristiusu levik - Kristlased ja Rooma riik - Apostel Paulus - Uus Testament - Ristiusu kiriku kujunemine - Kasutatud kirjandus Ristiusu teke Ristiusk tekkis 1. saj pKr, apostlid lõid siis esimesi kogudusi. Ristiusu tunnistas lubatuks keiser Constantinus Milano ediktiga aastal 313 ja 381 kuulutati kristlus Roomas riigiusuks. Kirikust sai range hierarhia ja territoriaalse korraldusega institutsioon, millest võtsid eeskuju ilmalikud valitsejad. Ristiusk levib Roomas kõige vaesemates kihtides ja väikelinnades. Osadel vallutatud aladel võtsid inimsed selle ise vastu. Tehti misjonäritööd ja suruti peale ka vallutuste käigus, ainult Iirimaal võeti vastu rahumeelselt. Viimasena ristiusustati Leedu 14. saj
Mungakloostri ülemaks oli abt, nunnakloostri ülemaks oli abtiss. Püha Benedictus rajas Itaalia lõunaosas Monte Cassino kloostri ja kirjutas selle jaoks kloostrielu reeglid. Nende reeglite järgijaid hakati nimetama benediktlasteks. Mungad pidid palvetama ja tegema tööd kloostri majapidamises, samuti end harima ja raamatuid ümber kirjutama. Uskmatute e. paganate hulgas levitasid ristiusku misjonärid. Misjon on ristiusu lähetamine mittekristlastele. Üha esimestest pääses ristiusk võidule Iirimaal, kus tegutses misjonärina Inglismaalt pärit munk püha Patrick, kellest saab Iiri kaitsepühak. Tema nimepäev on 17. märtsil.
9.Religioon: ristiusu teke ja levik ning tõus riigiusuks. Kristluse teke. 1.sajandil tegutses Palestiinas rändjutlustaja Jeesus, kes kuulutas jumalariigi saabumisest. Sinna oli avatud tee neile, kes siiralt uskusid. Pärast Jeesuse surma hakkasid jüngrid uskuma, et tegemist oli messiaga (heebrea k messias, kreeka k christos ´salvitu´). Kümme päeva pärast seda, kui ülestõusnud Jeesus oli viimast korda ilmunud jüngritele (50 päeva pärast ristilöömist), sündis nelipüha ime Püha Vaimu väljavalamine. Nüüd hakkasid jüngrid e saadikud e apostlid rääkima võõraid keeli, nad jätkasid Jeesuse tööd ja hakkasid tegutsema tema nimel. Püha Vaimu väljavalamisega loodi esimene kogudus Jeruusalemmas e kirik (kreeka k kyriakos ´issandale kuuluv´). Esialgu levis vaid juutide hulgas nii Palestiinas kui ka diasporaas (rahva hajumine kodumaalt pagenduse tagajärjel). Tähtsamad apostlid Paulus ja Peetrus, viimane levitas kristlust juudi diasporaas ja pani alu...
Miks ristiusk muutus Euroopas väga kiiresti väga populaarseks? Maailmas on väga palju erinevaid usundeid. Indias on levinud hinduism, Türgis islam jne. Euroopas on üldiselt aga enimlevinuim kristlus ehk ristiusk. Kuid miks just kristlus on muutunud eurooplaste seas niivõrd populaarseks? Ristiusu levik sai alguse lihtrahva seast pärit juudi Jeesuse õpetustest ja kuulutustest taevariigi ning õndsuse saabumisest. Ta rääkis, et taevariiki pääsevad vaid alandlikud ja ligimesi armastavad inimesed. Jeesuse jutustustest olid eriti vaimustuses just ühiskonna alamkihtidest pärit inimesed, sest ta rääkis, et jumalariik pidi olema avatud just viletasile ja põlatuile. Juudi preestrite ja ülikute seas tekitas kristluse levik aga rahulolematust. Usuti
kunstile. Edasi tekkis 5-6 saj kristlik raamatu maal e miniatuurmaal. Varaseimad arhitektuuri näited on 4. saj. Varem käidi koos salaja ilmselt koguduse liikmete kodudes või looduses. 1-5. saj rajati maaaluseid koopaid e katakombe, mida kasutai matmispaigana. Asusid linnamüüridest väljaspool, suurte teede ääres. Sealt on pärit ka vanim seina- ja laemaalid. Alguse sai keeruline kristlik sümboolika. Sümbolid võimaldasid viidata pikkadele legendidele ja sündmustele ristiusu ajaloos.(nt kala = Kristus, ankur = lootus, paabulind = surematus, tuvi = püha vaim, võti = Püha Peetrus, kes oli taevaväravate valvur) Sageli on kujutatud erinevaid stseene Piiblist ja palvetavaid inimesi. Kunstiliselt ei ole nende väärtus suur. Tähtis on uue temaatika välja kujunemine. Vabalt seisvaid figuure ei loodud, kuna see oli liiga sarnane paganliku antiigi kommetega. Loodud on vaid Piibli teemalisi reljeefe nt sarkofaagidel. Kiriku ehitus
Ristiusu mõju kunstile. Katakombid. Sarkofaagid Y Ristiusu vastolu Rooma võimudega Y Ristiusk- radikaalne; vastolu roomlaste eetikale (kõik on võrdsed); kristlaste tagakiusamised Y 3.saj p.Kr. Roomas kriis- alguses oldi ikka ristiusu vastu, hiljem mitte; ristiusu levik Y Esilagu visuaalne kunst kristlastele lubamatu; neile oli kõige tähtsam Jumala sõna, pühakiri; Vana Testamendiga võeti üle juudi usu vaenu kujude ja piltide suhtes Y Kristliku raamatukunsti sünd; kirjutusmaterjalina levis papüürus, hiljem rohkem pärgament Y Raamatumaal e. Miniatuurmaal Y Kristlane kokkutulekukohad- algselt jõukamate koguduseliikmete elamud, aiad või vaba loodus Y 1.-2
Viimane suurem kristlaste tagakiusamine oli Diocletianuse ajal 303-31.a. Järgmine keiser Konstantinus Suur ristitakse surivoodil. Alates Milano ediktist tekivad esimesed tõsised autoriteediprobleemid. ÕPETUSLIKUD PROBLEEMID Missugune on õige õpetus? Tekib arusaam õigest õpetusest ehk ortodoksia ja valeõpetus ehk hereesia. Ketserid ehk valeõpetuse pooldajad või usutaganejad. Donatuse pooldajad ehk donatistid. Donatus oli P-Aafrikas tegutsenud preester. Ta esindab ristiusu radikaalset tiiba. Kas pattu teinud preester tohib anda sakramenti? Donatistide arvates ei tohi. Donatistid rõhutavad absoluutset puhtust. See ei ole võimalik. Ükski inimene ei ole pühak ja donatistide õpetus teeks kristlastest pühakute sekti, mis tähendaks inimeste kadumist. 4.saj kuulutatakse donatistide õpetus väärõpetuseks. Kirik peab olema ühtne, ei saa lubada kirikusiseselt mitmeid õpetusi. Ariuse õpetuse pooldajad ehk ariaanid. Arius on Aleksandria preester. See õpetus
ainult sõja ajal. Muidu olid suletud. Rooma jumalate Panteon on kujunenud Kreeka jumalate mõjul jumalate süsteem panteon. Roomas oli tunduvalt tähtsam jumalanna Vesta. Temaga seostati Rooma riigi õitseng, Rooma linnas paiknes tema tempel, kus paiknesid vestaarid. Templis oli tuli, mis ei tohtinud kustuda. 1.sajand pKr tekkis religiooni kõrvale, mis Roomas oli, ristiusk. Ristiusu teke: Küsimused: 1) Kus ja millistel põhjustel tekkis ristiusk? 2) Kuidas aitasid kaasa ristiusu levikule Rooma impeeriumis: ristiusu õpetus ise? Apostlite tegevus? Roomas levinud usundid? Rooma ametlik religioonipoliitika? 3) Mille tõttu toimusid Rooma riigis kristlaste tagakiusamised?(2) Vastused: 1) Palestiinas. Põhjus: Juudi rahvas arvas, et messias toob õnneajastu ja taastab Iisraeli muistse hiilguse. Juudid ei olnud rahul võõramaise ülemvõimuga. Ristiusu levikule aitasid kaasa järgmised asjaolud
Ristiusu pühakud ja nende kujutamine kunstis PÜHAK DOMINICUS Referatiivse töö koostaja: 2008/2009 1 - Sisukord: 1. Pühaku lugu 2. Kujutamine kujutavas kunstis 3. Kokkuvõte 4. Kasutatud kirjandus 2 - 1. PÜHAKU LUGU Domingo Guzman (Dominicus) sündis aastal 1170 Hispaanias. Ta õppis Palencia ülikoolis vabu kunste ja neli aastat teoloogiat. Kogu oma elu pühendas Dominicus võitlusele ketserluse vastu. 1206. aastal asutas ta nunnakloostri, 1214. aastal Toulouse´is kerjusmunkade ordu. 1217 andis paavst Honorius III Dominicusele ja tema vendadele "jutlustajate" nimetuse, millega esmakordselt tunnistati ühe ordu eesmärgiks jumalasõna kuulutamine. Jutlustajavendade ordu liikmed kandsid valget rüüd ja selle peal musta kapuutsiga mantlit, seepärast tunti neid ka ,,mustade munkadena". Do...
284-395 taas kindla korra jalule. Suurendas keisri ja riigi bürokraatia võimu, kärpis senati tähtsust ja kodanike vabadust. Constantinus Suur (306-336) jätkas ümberkorraldusi. 313. a legaliseeris ta ristiusu, kristlus muutus valitsevaks religiooniks. Riigi idaoss rajas pealinna Konstantinoopoli. Hilise keisririigi ajal võim kahe keisri vahel, üks idas ja teine läänes. Edaspidi ainult üks valitseja. Theodosius Suur oli
Jeesuse kaaslane ja apostel Peetrus pani aluse Rooma kristlikule kogudusele ja temast sai esimene Rooma piiskop. Apostlite tegevuse tagajärjel (eriti Paulus) tekkis varsti tihe koguduste võrk. Iga kogudus valis enda keskmeks piiskopi või presbüteri (vanema). Hierarhiat algul ei kujunenud. Tõus riigiusuks 1. ja 2. sajandi vahetuseks moodustasid kristlased umbes 5 protsenti rooma rahvast. Nende monoteistliku kultuse tõttu kiusati neid algul taga. Alles Constantinus Suur legaliseeris ristiusu ametlikult, aastal 313 Milano ediktiga. Selleks ajaks oli kristlastel kujundatud tervet riiki haarav ristiusukirik. Peamine üksus oli piiskopkond eesotsas piiskopiga. Suuremate eesotsas olid peapiiskopid ehk metropoliidid. Peapiiskopkondi oli esialgu neli: Jeruusalemm, Aleksandria, Antiookia (Süürias) ja Rooma. Hiljem lisandus Konstantinoopol. Peale legaliseerimist sai kirik Rooma impeeriumi üheks tähtsamaks organisatsiooniks ning oli üks suurimaid maavaldajaid
Arvan, et tsunft oli üks vajalikeimaid koosseise tol ajal kuna turul hakkas valitsema kord ja kauplejate vahel võrdsus. Usu ja kirikuelus jäid endiselt samaks muistsed pühapaigad, säilis animistlik maailmavaade ja tähistati varasemale ajale kohaselt kalendri tähtpäevi. Liivimaa ristisõja tagajärjel toimus usuvaldkonnas reformatsijoon ja tekkisid naiskloostrid, mis ajapikku muutusid äärmiselt vajalikeks hooldusasutusteks. Usulised hakkasid järgima ristiusu kombeid ja tavasid. Matmisrituaalides hakkas kehtima laipmatus ning hiiekohtadesse ehitati kirikud. Usulised hakkasid käima ohvriallikatel ja hakkasid ohverdama. Samuti asus kirikus tegutsema preester, kiriku elu oli ladina keeles ja kirikues hakati tegelema ristimisega. Arvan, et kalendri tähtpäevade tähistamis komme on säilinud ka tänapäeval ja see komme võiks ka edaspidi säilida. Kultuurivaldkonnas jäid samaks elu tingimused ning kanti endiselt edasi palju villaseid riideid
Keskaeg Frangi riigi valitsejad ning nende teod Frangi riik Keltide Gallia, Rooma Gallia, Merovingide Gallia, Karolingide Gallia Glodovech Lõi Frangi riigi 496 võtab vastu ristiusu Riik jagatakse ta poegade vahel Majordoomus – Kuninga koja ülem Karl Martell Esimene Frangi hertsog Pippin Lühike Algab karolingide ajastu Algas ka kirikuriik Karl Suur *Oli elu lõpuni kirja oskamatu Kuulsaim Karolingide soost valitseja Võrreldi kuningas Saalomoniga Vallutas Itaalia, Barcelona Rolandi laul Kroonitakse keisriks Feodaalsuhted Põhjused
Ristitud rahvad nimetasid neid halvustavalt "paganateks". Kõigepealt saadeti Liivimaale misjonäriks munk Meinhard, kes pidi siin paganate seas ristiusku levitama. Alguses toimus misjonitöö rahumeelselt ning mõned liivlased lasidki end ristida, nende hulgas liivlaste vanem Kaupo, kellest sai sakslaste agar abiline. Kui Meinhard Liivimaa piiskopiks pühitseti, saadi aru sakslate vallutuslikest plaanidest ning liivlased tõrkusid ristiusku vastu võtmast. Kuna misjonäride töö Liivimaale ristiusu levitamisel jäi tulemusteta, kuulutas Rooma paavst Liivimaa vastu ristisõja. Uueks Liivimaa piiskopiks määrati energiline ja võimuahne Albert, kes otsustas ristisõdijate abiga kõik Läänemere idakalda paganad ristiusku pöörata, teenides sellega au kirikule ja vara endale. Kindlama tugipunkti loomiseks rajas piiskop Albert 1201. aastal Daugava (Väina) jõe suudmesse Riia linna. Vallutatavad maad pühendati neitsi Maarjale, seepärast kutsutakse Eestit ka Maarjamaaks.1202
Ristiusu teke ja areng Vana-Rooma Impeeriumis Kevin Kadak 11 b klass 2009 Sisukord: 1. Sissejuhatus 2. Piibel ja kristlik kirjandus · Jeesuse sünd · Jüngrid · Jeesuse vangistus ja surm · Ülestõusmine ja taeva minek · Vana Testamendi koosseis · Vana Testamendi keel · Vana Testamendi ajaloolisus · Uus testament 3. Ristiusu levik 4. Kokkuvõte 5. Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Siin essees on kirjutatud ristiusust ning selle levikust. On ka lahti seletatud, kust tuli kristlus ja kes on Jumal. Pikemalt on räägitud ka sellest, mida Jumal tegi ja kuidas ta kannatas. Mina isiklikult jumalat ei usu, ning kõik materjal on saadaud kas internetist või raamatutest. Kui te juhuslikult usklik ei ole, siis kujutan ette, et see võib tunduda päris
Järgneva 150 aasta jooksul oli riigipoolne tagakiusamine vähem innukas ja sõltus kohalikest juhtidest, kuna kolmanda kristliku sajandi teisel poole püüdis Rooma riik keiser Deciuse juhtimisel taas Jeesuse rahvast täielikult hävitada, aga Decius suri sõjakäigul ja tema ettevõtmine väi sinnapaika. Järgnevalt püüdis Rooma riik keiser Valerianuse juhtimisel hävitada kristlase juhte, aga Valerianuski suri sõjakäigul. Aastal 313 kuulutas uus keiser Constantinus ristiusu lubatuks. Aastal 380 aga kuulutati kristlus riigi ametlikuks usundiks. 8 Kristlased ja Rooma riik Rooma keisririigi oli tekkinud arusaam keisri jumalikkusest juba Augustuse ajal. Ametlikul kummardati küll keisri kaitsevaimu, ent selline vahetegemine kadus kiiresti. Nii samastus keiser jumalaga. Keisri kultus oli ka patriootiline kohustus, mida kristlased keeldusid täitmast
Aastaarvud: 67 Löödi märtrina risti Peetrus (Galilea kalur), Kristuse lemmikjünger. 313 Ristiusu tunnistamine Rooma riigis lubatuks, keiser Constantinus Suure poolt, Milano ediktiga. 318-381 Ariuse ja Athanasiuse ning kummagi pooldajate vaheline tüli 381 Mõisteti ariaanlus Kontantinoopoli kirikukogul lõplikul hukka 381 Kuulutati kristlus Roomas riigiusuks 610 Sai Meka kaupmees Muhamed läkituse jumal Allahilt. 622 Vistati Mekast välja Muhamed, loetakse Islami usu alguseks. 756 Moodustati Paavstiriik ehk kirikuriik, kus paavstile kuulus ka ilmalik võim.
Portreekunstis segunesid aga paganlik ja kristlik sümboolika. Portreepilt tõrjus kodudest ajapikku paganlikud portreed välja. Ikoonikunstis kasutati piiratud hulka stseene. Tänapäeva religioosses kunstis kasutatakse nagu tollalgi kristlusest pärinevaid kujutusobjekte, nagu näiteks orantit, keda peetakse palvetaja lunastust paluva hinge sümboliks, ja karjast, kes oli ja on inimarmastuse sümbol. Karjasena kujutati ka Jeesust. Ristiusu teemad on olnud inspiratsiooniks mõnedele suurtele Euroopa meistrite poolt loodud maalidele, nagu näiteks Rubensi '' Taaniel lõvide augus", kus on kujutatud Taanieli suurt häda, kui too jumalale pühendunud mees otsustas kuninga asemel kummardada siiski vaid oma jumalat Jehoovat. Samuti on inspireerinud antud teema Bourdon`i, kes on maalinud pildi ''Vaarao tütar leiab väikese Moosese'' . Minu arvamus antud teemast on see, et ristiusk on kunsti üsna palju mõjutanud,
uude tulemisse, mistõttu igapäevast elu, selle väärtusi ja kohustusi peeti eriti ajutiseks ja tühiseks. Seetõttu oli kristlus usund, mis tahes tahtmata õõnestas kogu antiikaegset ühiskonda nii orjandust, riiki õigust kui moraali. Sellepärast võtsid Rooma riigi valitsejad aeg-ajalt ette kristlaste tagakiusamisi. Kristlasi heideti amfiteatrites rahva lõbuks metsikute kiskjate ette, piinati ja löödi risti. Piinamised ja verised hukkamised ei suutnud aga pidurdada ristiusu levikut, pigem vastupidi. Kristlaaste meelekindlus ja märterlik surmaminek kinnitasid usku ja tekitasid aukartust isegi mittekristlastes, keda hakati nimetama paganateks. 3. sajandil p.Kr. Sattus Rooma riik kriisi. Orjade juurdevool vähenes, majandus käis alla, keskvõim nõrgenes ja barbarite rünnakud sagenesid. Keisreid hakkas valima sõjavägi ja nende võimuaeg jäi tavaliselt lühikeseks. Roomlaste senine enesekindlus kadus, hakati otsima hingelist tuge erinevatest
Esialgu koguduste vahel hierarhilist alluvusvahekorda ei tekkinud. Kristlaste hulk oli kasvanud umbes 5 % - ni Rooma keisririigi rahvastikust 1. Ja 2. Sajandi vahetusel. See oli piisavalt suur hulk inimesi, et avalikkuses tähelepanu äratada. Kristlust eristas teiste jumalate kultusega range monoteism, kuid oli ka ühiseid jooni. Tõelise kristlase arvates eksisteeris ainult üks jumal, kõikidesse teistesse jumalatesse suhtuti põlastusega. Kristlased pidasid ristiusu levitamist paganate seas oma kohustuseks, seega ei näidanud nad välja oma vastumeelt paganate ja ebajumalate vastu. Kristlastele endile tähendas ebajumalate austamine kristlusest lahtiütlemist, seetõttu oli ka ohvrite toomine Rooma keisri altarile välistatud. Selline suhtumine aga tekitas kristlaste vastu vaenu ja pahameelt, eriti Rooma riigivõimu hulgas. Arvati, et Rooma jumalate põlgamine toob kaasa
Saksa reformatsiooni algus Evelin Veinberg Angelika Saar Luterlus Saksamaa panus maailmale Usupuhastuseks nimetatakse ristiusu õpetuse puhastamist Reformatsioon kiriku ja ühiskonna muutumine laiemalt Saksa keisririik 15.sajandi lõpul 16 sajandi algul Keiser Karl V (1519- 1556) Habsburgi dünastia silmapaistvamaid esindajaid Sai isalt Habsburgide riigi ja ema poolt Hispaania troonipärijaks Suurim välispoliitiline probleem: Türklaste pealetung Saksa keisririik katus paljude erisuguste suuremate ja väiksemate valduste vahel
kombeid. Võrreldes teiste usunditega oli kristlus radikaalne, nõudis igapäevast pühendumist, Jeesuse kannatusterohke elukäigu ideaaliks pidamist. Eriti oli roomlaste eetikaga vastuolus alandlikkuse nõue ja mõte, et Jumala ees on kõik võrdsed. Varastes ristikogudustes oli usk Lunastaja uude tulemisse, mistõttu peeti igapäevast elu tühiseks. See õõnestas kogu ühiskonda ja sellepärast võtsid valitsejad aeg-ajalt ette tagakiusamisi. Piinamised ja verised hukkamised ei peatanud ristiusu levikut, pigem vastupidi. 3. saj pKr sattus Rooma riik kriisi. Roomlaste senine enesekindlus kadus ja hakati otsima hingelist tuge. Hingeline rahutus väljendub ka selle aja portreekunstis. Kriis soodustas kristluse levikut, kuid valitsus jätkas selle tõrjumist. Kõige julmema jälitamise vallandas 303. aastal keiser Dicoletianus, kuid 10 aastat hiljem kulutas uus keiser Constantinus ristiusu lubatuks ja lasi ka ennast 337. aastal ristida.
liikuma Rooma sisealadele. Germaanlastel õnnestus viimane Rooma keiser kukutada ja tekkisid germaanlaste riigid. Peale Germaani riikide teket haaras riiki tsivilisatsiooni ja kultuuri langus. Frangid olid üks germaani hõimudest. Nende kuningaks sai noor ja võimukas Chlodovech, kes ühendas kõik frangid oma võimu alla ja tekkis Frangi riik. Tema juhtimisel vallutasid frangid roomlaste alad Gallias ja liitsid selle oma võimule. Kuningas Chlodovech otsustas vastu võtta ka ristiusu ja selle ilma muutusteta. See oli tark samm ja nüüd said rooma vaimulikest kuninga kindlad liitlased. Ristiusu kirik varasel keskajal Enamus Rooma keisririigi elanikke oli vastu võtnud ristiusu. Katoliku kirik ühendas kristlasi. Kirikul oli suur tähtsus, sest kirik hoolitses vaeste eest, korraldas kooliharidust ja mõistis isegi kohut. Roomlased hakkasid häda korral abi paluma kirikult, mitte keisrilt. Paavsti võim oli väga tugev eriti paavst Gregorius 1. ajal. Mitmed
kindlusepiirajad. Alaline sõjavägi koosnes 25 leegionist, mis paigutati keisririigi piiridele. Keisririigi ajal tugevdati reservväge, mida saaks suunata ükskõik millisele piirile. Suurenes ka raskerelvastuses ratsaväe osatähtsus. Mindi üle sõdurite sundvärbamisele. Rooma sõjavägi oli vanaaja lõpuks barbariseerunud ja see sai Lääne-Rooma riigi languse peamisteks põhjusteks, sest väepealikest germaanlased lähtusid endi isiklikest huvidest. 3. Ristiusu kujunemine Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused. Kristlus oli arenenud juutide usundist. Kristlased ja juudid pidasid Vana Testamenti sama pühaks. Selle abil mõisteti Jeesuse sõnumit saabuva jumalariigi kohta ja kristlaste usku temasse kui lunastajasse. Jeesus Kristus oli Vana Testamendi kuulutuste teokstegija ja uue ajastu sissejuhataja. Evangeelium jutustab tema pärimusest ja õpetustest
põhimõtteliselt tesitest usunditest. Ristiusk Roomlaste arvates: väga radikaalne, ühendada usk ja igapäevaelu, sõna ja teo ühtsus., ideaaliks ja eeskujuks võtta Jeesuse kannatusterohke elukäik. Roomlaste eetikaga oli vastuolus: käsk armastada oma nii ligimest, kui vaenlast; Jumala ees kõik võrdsed. Kristlasi kiusati taga Rooma riigi võimude poolt. See ei pidurdanud kristluselevikut - pigem kinnitas usku. 4. sajandil kuulutab keiser Constantinus ristiusu lubatuks. Esimeste ristikoguuste kunstilised vajadused ja võimalused väiksed. Visuaalne kunst esialgu kristlastele isegi lubamatu. Jumala sõna - pühakiri- tähtsaim. Pühakirja töhtsus tõi kaasa raamatukunsti sünni. Materjal - töödeldud loomanahast pärgament. Vastupidav. Pärgamendile sai maalida värvilisi pilte, mis selgitasid tekste. Tärkas kristlik raamatumaal e. miniatuurmaal. (5. - 6. sajandist pärit käsikirjad nii kõrgtasemelised, et tunnistavad varasema aerngu olemasolu.)
Muistne vabadusvõitlus (1208-1227) 12.sajandi alguses hakkasid sakslased liikuma ida suunas ja jõudsid läänemere äärde. 1143 rajati Lübecki linn. Läänemerel hakkasid liikuma saksa kaupmehed ja nende järel pastorid, ristiusu levitajad. 1184.a. saabus väinajõe suudme Liivlaste juurde munk Meinkard. Ükskülasse rajas ta linnuse ja kiriku. Liivlaste vanem Kaupo võttis vastu ristiusu ja selletõttu ristiti ka ülejäänud liivlased. Peagi liivlased pettusid ristiusus ja pesid Väinajões ristimise maha. Sellepärast tekkisid Liivlaste ja sakslaste vahel sõjalised konfliktid. Järgmiseks piiskopiks sai munk Albert, kellest kujunes eestlaste vastu peetava sõja ja ristiusu juht. 1201.a. rajas Albert Riia linna, millest sai järgneva vallutuse tugipunkt. Rooma paavst pühendas alistatava maa Neitsi Maarjamaa. 1202.a.asutas Albert ,,Mõõgavendade ordu’’. Need
Kleopatra oli hellenistliku Egiptuse viimane valitseja aastatel 51 eKr 30 eKr. Kleopatra oli Ptolemaios XII tütar ning ta oli oma isa kaasvalitseja aastatel 55-51 eKr. Hiljem Kleopatra abiellus Marcus Antoniusega, aga kui too Octavianuselt lüüa sai, siis tegid Kleopatra ja Marcus enesetapu. Arvatakse, et enesetapp sooritati tänu mürgisele ussile, kes neid mõlemaid nõelas. 5. Kes ja millal lubas Rooma imeepriumis ristiusu. Mida olulist ta veel tegi? Constantinus legaliseeris 313. aastal ristiusu, mis muutus kiiresti valitsevaks usundiks. Rajas Konstantinoopoli linna. 6. Selgita ja lisa pildid kõigile. Mirmillo gladiaator mõõgaga Secutor Secutor on vasakpoolne suure kilbiga ning väikese mõõgaga, retiaar parempoolne võrgu ja puust odaga. Hoplomachus gladiaator odaga 7. Kuidas otsustas keiser gladiaatori saatust koheselt võitluse lõppedes.
Viikingid Viikingite päritolu: Rahvas keda nimetatakse viikingiteks, elas Skandinaavias (Taanis, Rootsis ja Norras) ning kõneles vananorra keelt, millest kujunesid taani, rootsi ja norra keel. Viikingid eksisteerisid umbes 793-1066. Nimetus viiking tähendab arvatavasti (mere)röövlit, ja see käis Skandinaaviast tulnud rüüstajate kohta. Röövretked kuulusid selle suure ekspansiooni juurde, mille käigus viikingite Euroopasse ja Põhja- Ameerikasse tungisid, kuid kõik nad polnud röövlid. Viikingid ehk normannid, keda vahel kutsuti ka norrameesteks või põhjamaa meesteks, olid õhtlasi kauplejad ja kolonistid. Viikingeid nimetati ka variaakideks. Ühiskond: Rooma maailmariik skandinaaviani ei ulatanud, mis tõttu sinna ei jõudnud esialgu ka keskvalitsus, kirjalikud seadused ja ristiusk. Polnud ka tõelisi linnu. Elati väikestes külades, mida vanem või pealik, kellele kuulus suurem osa maast. Kohali...
ehituskunstis ja tehnoloogias aga jõudsid nad kreeklaste tasemest kõrgemale; teoreetiliste teaduste ja filosoofia vastu ei tuntud suurt huvi ning üritati Kreeka omadest leida juhiseid käitumiseks igapäeva- ja riigielus. 6. Rooma ajalooperioodi sündmused : *kuningriik etruskide valitsus Roomas,rooma linna asutamine *vabariik Caesari valitsusaeg, sõjad Kartaagoga *keisririik Augustuse valitsusperiood, Konstantinoopoli rajamine, ristiusu legal. 7. Lääne-Rooma languse põhjused: *pealinn viidi üle Konstantinoopolisse, mille tõttu Lääne-Rooma nõrgeneskõvast *suur rahvasterändamine, suur hulk germaanlasi asusLäneprovintsideimeeriumis *sõjaväe barbariseerumine- oli vaja lisa sõdureid,palgati ülepiiriliselt,germaan. * Ristiusu legaliseeris keiser Constantinus Suur , 4.saj 330.aastal
1. Kuidas mõjutas ristiusu kirik keskajal järgmisi kultuurivaldkondi: a) Haridus: kiriku-, ja kloostrikoolid; raamatukogud; vaimulikud olid haritud inimesed- tõlkisid ladinakeelseid tekste b) Kunst: sakraalehitised; freskod, mosaiik, ikoon; kujutati pühakuid, piiblilugusid c) Kirjasõna: raamatute ümberkirjutamine, trükkimine, tõlkimine, hoidmine raamatukogudes 2. Kuidas aitasid kloostrid kaasa ühiskonna arengule keskajal? a) Majandus: töötasid põldudel, aedades, töökodades b) Haridus: raamatute ümberkirjutamine; kloostrikoolid c) Hoolekanne: hoolitseti vaeste, orbude eest; öömaja teekäijatele 3. Islamiusu 5 sammast 1) usutunnistus; 2) palvus; 3) almus; 4) paast; 5) palverännak 4. Mis on sakrament? Mitu, nimeta? Sakrament on püha toiming, vanne. 7 sakramenti: 1) ristimine 2) usukinnitus ehk konfirmatsioon 3) armulaud 4) pihtimine 5) kiriklik laulatus 6) viimne võidmine ...
Nendeks olid relvad , ehted hõbedast või pronksist , hõbemündid.Eesti tervikuna rikastus. 3)Kirjeldage rahvusvahelisi suhteid tolle aja mõistes.Millistele allkiatele võite toetuda kirjelduse koostamisel? Rahvusvahelisi suhteid tolle aja mõistes võib tähendada , et teistest riikidest tuldi õpetati midagi uutmoodi või sõdides vaadati vastase relve.Seda võib kinnitada maa seest leitud leiud.Samuti kaubavahetus võis tähendada rahvusvahelisi suhteid. Muinasusund ja ristiusu leviku algus Õpik lk 38 1)Milles avaldus muinasusundi looduslähedus? See avaldus selles , et looduselt tuli taotleda soosivat suhtumist põlluharides kui ka jahil käies, loodust tuli lepitada nii karu tapmise kui puu maharaiumise järel. 4)Millised ristiusu kombed olid muinasaegsetele eestlastele arusaamatud?Miks? Ohverdamisest loobumine , pühapäeva pidamine , paastumine ja patukahetsus. Nad polnud harjunud selliste tavadega
KUNSTIKULTUURI AJALUGU Kunst Kordamine: ürgaja kunst, Mesop. ja V-Egiptus, antiikaeg ( Kreeta, Kreeka, Rooma), ristiusu mõju kunstile ja kirikukunst, romaani ja gooti kunst. 11.kl õp lk 36-39, lk 54-55, lk 59-75 Gerdo Virkkunen, 10.3 ÜRGAJA KUNST Miks inimene joonistab? Inimene joonistab, et jätta endast märk maha, võimalikult lihtsal moel oma mõtteid ja emotsioone väljendades. · Visuaalsete kujundite loomine levis koos sümboolse mõtlemise arenguga · Loomine oli seotud oluliste mõtete ja tunnetega, st oli oluline väljendusvahend
maal elavad põlluharijad. Kui linnad kasvasid, suurenes ka proletaaride ehk varatute linnaelanike hulk. Traditsiooniline Rooma perekond oli patriarhiline. Kogu võim oli pereisa käes. Naised olid mõne mehe eestkoste all ja poliitilisi õigusi neil polnud. Tüdrukud pidid abiellu astuma kohe peale murdeiga, kuid võisid ka mehest lahutada ja teatud juhtudel iseseisvat elu elada. Peaaegu kõigis eluvaldkondades kasutati orje. 10. Ristiusu tekkimine, Jeesuse õpetus · Idamaised usundid Rooma riigis · Erinevate rahvast euskumised olid omavahel põimunud · Religioonide ühtesulamine Vahemere piirkonnas sai alguse hellenismiperioodil ja kogu piirkonna alistamine Rooma poolt süvendas seda veelgi · Itaalias Bacchuse(kreeka Dionysos) kultus · Kreekas laialt austati Isist ja Osirist, nende poega Horost(egiptus)
algus pKr), kirjutas Rooma ajaloo linna asutamisest kuni 9 eKr. Ülistas Rooma vabariiklikku korda. Rõhutas roomalaste voorusi: vaprust, lihtsust, korda ja isamaaarmastust. Tema kirjutised on pigem legendid kui tõde, kuid annavad hea pildi roomlaste vaadetest ja ideaalidest. Seneca Rooma filosoof, kirjanik ja riigimees. Üks oma aja rikkamaid inimesi maailmas. Looming oli mitmekesine ta kirjutas traktaate, loodusteaduslikke uurimusi ja tragöödiaid. Uskus saatusesse, oli kaudselt ristiusu teerajaja. Nero kasvataja, tappis ennast tema käsul. Plinius Vanem elas esimesel sajandil, haritud inimene tundis huvi kõikide teaduste vastu. Tema teos ,,Looduslugu" koosnes 37 raamatust, tema ajaloolised uurimused ei ole säilinud, kuid neid kasutas Tacitus. Tacitus hea haridusega tunnustatud oraator. Praeguses mõistes alustas ta sõjaväeteenistusest ja sai ohvitseriks, siis oli ediil, mis tähendas tööd, siis kvestor ja preetor. 88 sai ta preetoriks, 97 konsuliks ja
Küsimused ja vastused :D 1.Selgitage kahe näite abil Chlodovechi ajaloolist tähtsust? Chlodovech - tema valitsusajal võtsid Frangid peaaegu kogu Gallia enda alla. Ta võttis vastu ristiusu 496. Aastal katoliikluse vormis. Chlodovech pani aluse Frangi kuningriigile 5. Sajandi lõpul, ning muutis Merovingide võimu päritavaks. 2.Mis kasu tõi ristiusu vastuvõtmine frankidele? Ristiusu vastuvõtmine 496. aastal kindlustas Chlodovechi võimu. Rooma vaimulikest said Chlodovechi kindlad liitlased. Tüli koral mõne teise germaani rahvaga asus ristiusu kirik peaaegu alati frankide poolele. Nii tuli ristiusu vastuvõtmine frankidele suureks kasuks. Mis kasu tõi frankide ristiusustamine katoliku kirikule? Kuna Ariuse õpetus katoliikule õpetusele järk-järgult alla jäi, andis see frankidele suure poliitilise eelise – olulist mõju ja võimu omav katoliku
1 ISLAMI JA RISTIUSUGA SEOTUD SÜNDMUSTE KRONOLOOGIA: Saj SÜNDMUSED 5.saj Püha Patricku misjoni tulemusena viidi lõpule Iirimaa ristiusustamine. Sajandi lõpul võtsid frangid kuningas Clodovechi juhtimisel vastu ristiusu. 6.saj 529 – Monte Cassino benediktlaste kloostri rajamine Kesk-Itaalias. Gregorius Suure ajal (590 – 604) hakati paavsti tunnistama kõigi kristlaste vaimulikuks juhiks. 7.saj 622 – islami usu rajanud prohvet Muhamed sunniti Mekast lahkuma Mediinasse; islami ajaarvamise algus. 630 – Muhamed naaseb koos oma pooldajatega Mekasse; araablased võtsid vastu islami usu.
455 Rooma linna rüüstamine vandaalide poolt. 7. Anglosaksi kuningriik (Britannia) Suur rahvaste ränne lõpes 568 kui langobardid rajasid Põhja-Itaaliasse oma riigi (keskus Ravenna). Slaavlased tundsid alepõllundust, olid rohkem karjakasvatajad, elasid steppides. Erinevalt germaanlastest oli ühiskond kihistunud. Suur sõjakus ja ekspansiivsus (soov vallutada). Slaavi hõime 3: ida lõuna ja lääneslaavlased. Kõige vanem slaavi riik on Bulgaaria (luuakse 7 saj). Võtavad üle ristiusu, tõlgitakse piibel vana-bulgaaria keelde. Selle keele töötas välja Kyrillos, kes on ka kaudselt slaavi tähestiku aluse panija. Druziina, erinevate hõimude pealikud, tülitsesid omavahel. Põhja pool asusid viikingid ja soome-ugri hõimud. Rjunik valitakse Novgorodi vürstiks, 862 aastal. Tema järglane vürts Oleg vallutab 882 aastal Kiievi, seda peetakse Vana-Vene riigi rajamise aastaks. 988 võtab vürst Vladimir vastu ristiusu (Bütsantsis). vene riik muutub ideoloogiliselt
Varakeskaeg 1. Millised barbarite riigid tekkisid 5. Sajandil endise Lääne-Rooma riigi aladele? Läänegootide, idagootide, frangi, vandaalide ja burgundia riik. 2. Keskaja algus ja keskaja lõpp. Algus 476a Lääne-Rooma riigi langus. Lõpp 1453 Konstantinoopoli langemine. 1492 Ameerika avastamine. 1517 Martin Lutheri usupuhastus. 3. Frangi riik (frankide ühendamine, Chlodovech, ristiusu vastuvõtmine, majordoomused, Karl suur, frangi riigi lagunemine, lääne-euroopa riikide teke) Frangi kuningas Chlodovech 5. Sajandil. Frangi riigi valitsejad: 1) Merovingid (Chlodovech) ja 2) karolingid (Pippin Lühike). Majordoomus on Frangi kuningakoja ülem. Ristiusu vastuvõtmine 496. Aastal, katoliikluse vormis. 843. Verdunis sõlmiti kokkulepe mis jagas riigi lõplikult kolmeks. Lääne-Frangi riigist sai Prantsusmaa, Ida-Frangi
Aphrodite- Venus Hades- Pluto Athena- Minerva Artemis- Diana Kronos- Saturnus 9. Riigi osa religioonis Vaimulikud: pontifex maximus- ülempreester pontifex- preester, riigiametnik flaamenid- väiksemate templite preestrid ! augurid- tuleviku ennustajad DISCIPLINA ETRUSCA ehk etruskide ennustamiskunst 10. Ristiusk tekkis just Palestriinas, sest sellelt ei nõutud seal pikka aega auavaldusi Rooma jumalatele ja jumalikustatud keisritele. Jeesus oli ristiusu rajaja. ! Apostlid- usu kuulutajad Ristiusu tähtsamad seisukohad: Kristlased olid ranged monoteistid. Oma usku pidasid ainuõigeks. Nende meelest olid teised jumlad põlastusväärsed. 11. Ristiusu levikule aitas kaasa: 1. Ristiusu põhimõtted, need läksid inimestele koheselt peale (nt kõik inimesed on jumala ees võrdsed olenemata maisest jõukusest, kõik võisid pääseda taevasse, kui õigesti käitusid) 2. Apostlite tegevus 3
Millal tekkis ristiusk? Aastal 313 kuulutas keiser Constantinus ristiusu lubaduks. Millises tolleaegses Rooma riigi piirkonnas tekkis ristiusk? Ristiusk tekkis Vahemere idarannikul Palestiinas. Mille poolest erines ristiusk roomlaste senistest usunditest? Roomlaste seniste usunditega võrreldes oli ristiusk väga radikaalne, nõudes usu ja igapäevase elu ühendamist, sõnade ja tegude ühtsust, Jeesuse kannatusterohke elukäigu eeskujuks ja ideaaliks pidamist. Roomlaste eetikaga olid vastuolus ka kristlaste alandlikkuse
AJALUGU 1. Ülevaade Euroopa ristiusustamisest. Kestis üle 1000 aasta. 1.saj pKr. Ristiusu teke Rooma võimu aluses Palestiinas juutide monoteistlikust usust-judaismist. Ristiusu rajajaks peetakse juudi rändjutlustajat Jeesust. Ristiusu kiire levik. 1.-3.saj ristiusu levik Rooma impeeriumis vaatamata kristlaste tagakiusamisele. 313.a Milano ediktiga legaliseeriti ristiusk Roomas 381.a Theodosius suur kuulutas ristiusu riigiusuks 495.a Chlodovechi lasi end ristida ning surus selle ka oma rahvale peale 988.a Venemaal võeti vastu ristiusk. Vürst Vladimiri valitsusajal. I aastatuhande lõpuks oli ristutud peaaegu kogu Euroopea (välja arvatud nö paganlik vöönd- lapimaast leeduni) 1198-1290. a toimus liivima ristisõda sh. muistne vabadusvõistlus (1208- 1227) 12.-13.saj korraldasid rootsi kuningad 3 ristiretke soome ristiusustamiseks. Alates 15
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
