Ettevõtluse alused: ETTEVÕTE. ETTEVÕTLUS. ETTEVÕTJA. (0)

ETTEVÕTE. ETTEVÕTLUS. ETTEVÕTJA.
Ettevõtluse müüdid või tegelikkus:
1) Ettevõtjaks sünnitakse, mitte ei saada.
2) Ettevõtjaks olemine on ainus võimalus olla täielikult sõltumatu, iseenese boss.
3) Ettevõtlusega võib üleöö rikkaks saada.
4) Parem on olla ettevõtte ainuomanik, kuna siis jääb kogu teenitav tulu endale.
5) Ettevõtte võib rajada, kasutades teiste inimeste raha (nt võttes pangalaenu või saades hankijatelt krediiti) ja riskides ise vähesega.
6) Raha teeb raha.
7) Ettevõtja edu määrab suuresti õnn – ta oli kogemata õigel ajal õiges kohas. Teadmised ja oskused on seejuures vähe olulised.
8) Ettevõtja peamine motivaator on raha, ta tahab teenida suurt kasumit, et saaks seda kulutada.
9) Ettevõtja on tegutseja , mitte mõtleja. Ettevõtja võtab suuri riske.
10) Ettevõtte rajamise järel saab oma ärist kohe ära elada.
Erinevad ettevõtluse (ja ettevõtja) käsitlused
Lähenemisviis
Tunnused
„Suure isiksuse“ koolkond
Ettevõtjal on intuitiivne võime, kuues meel ja vajalikud kaasasündinud isikuomadused.
Psühholoogiliste tunnusjoonte koolkond
Ettevõtja tõukejõuks on ainulaadsed väärtused, suhtumised ja vajadused.
Klassikaline koolkond
Innovatsioon on ettevõtja tegevuse keskne tunnusjoon . Ettevõtja on loov ja leiab uusi võimalusi.
Ärijuhtimise koolkond
Ettevõtjad on majandustegevuse korraldajad; nad on isikud, kes organiseerivad, omavad, juhivad ettevõtet ja aktsepteerivad riske.
Eestvedamise koolkond
Ettevõtjad juhivad inimesi, neil on võime kohandada oma juhtimisstiil tulenevalt inimeste vajadustest ja konkreetsetest toodetest ja teenustest.
Sisemise ettevõtluse koolkond
Ettevõtja oskused võivad olla kasulikud keerulistes organisatsioonides; sisemised ettevõtjad arendavad iseseisvaid allüksusi toodete ja teenuste pakkumise laiendamiseks ning uute turgude leidmiseks
Ettevõtluse ülesanne ühiskonnas
• Pakutavate toodete/teenuste omaduste ja/või kvaliteedi paranemine.
• Kliendil suurem valik turul.
• Pakkujate tegevuse uuendamine ja arendamine.
• Uued töökohad
Ettevõtluse definitsioonid
1. Ettevõtlus on innovaatiline tegevus, mis sisaldab endas olemasolevate ressursside koondamist uueks heaolu loovaks jõuks ( Drucker , 1985).
2. Ettevõtlus on protsess, mille käigus luuakse midagi eristuvat, mis omab väärtust, pühendades sellele vajalikku aega ja jõupingutusi. Sellega kaasneb finants-, psühholoogiliste ja sotsiaalsete riskide võtmine ning tasuks on rahaline tulu ja rahuldus saavutatust. (Hisrich, 1985)
3. Ettevõtlus on protsess, mille abil indiviidid püüdlevad võimaluste poole ja kasutavad neid ära, sõltumata ressurssidest, mis sel hetkel nende käsutuses on (Stevenson & Jarillo, 1990).
4. Ettevõtlus on organisatsioonide loomine, protsess, mille tulemusena sünnib uusi organisatsioone (Gartner, 1988).
5. Ettevõtlus on mõtlemise, arutlemise ja tegutsemise viis, mida juhivad võimalused (Timmons, 1997). 6. Ettevõtlus on küsimus sellest, kuidas, kelle poolt ja milliste tagajärgedega leitakse ning kasutatakse ära võimalused uute toodete ja teenuste loomiseks (Venkataram, 1997).
Ettevõtluse määratlus Eestis
• Tulumaksuseaduse tähenduses on ettevõtlus iseseisev majandus- või kutsetegevus (sh notari, kohtutäituri ja vandetõlgi tegevus), mille eesmärk on tulu saamine kauba tootmisest , müümisest või vahendamisest, teenuste osutamisest või muust tegevusest, kaasa arvatud loominguline või teaduslik tegevus.
• Käibemaksuseaduse tähenduses on ettevõtlus isiku iseseisev majandustegevus , mille käigus võõrandatakse kaupa või osutatakse teenust, olenemata tegevuse eesmärgist või tulemusest.
• Ettevõtlusena käsitatakse ka notari, kohtutäituri ja vandetõlgi ametitegevust.
• Riigi-, valla- ja linnaasutuse ning avalik-õigusliku juriidilise isiku tegevust käsitatakse ettevõtlusena üksnes siis, kui see tegevus kujutab endast ... majandustegevust või selliseid ... tehinguid ja toiminguid , mida saavad teha ka teised maksukohustuslased ning mille maksustamata jätmine mõjutab oluliselt konkurentsi.
Levinud (sh juriidilistes) määratlustes on palju ühist, seega saab määratleda:
ETTEVÕTLUS on tulu saamisele suunatud iseseisev (majandus)tegevus (mis on kooskõlas seaduse ja moraalinormidega)
Mida teha sulgudes olevaga – alles jätta või ära võtta?
• Esimesed võiks pigem ära võtta – nt TMS on mainitud ka muu kutsetegevus, sh loominguline ja teaduslik;
• Teised võiks pigem jätta – vastasel juhul võiks näiteks varast käsitleda ettevõtjana ...
Seega:
• peale ettevõtjate võivad ettevõtlusega tegeleda (ehk tulu saada) ka muud subjektid (isikud) nagu mittetulundusühingud, avaliku sektori asutused jm;
• igasugune ettevõtjate tegevus ei pruugi olla ettevõtlus.
Ettevõtluse tunnused
• Oma organisatsioon (ka n-ö ühemehefirma), selle püsivus
• Erialateadmised, oskused
• Turul osalemine
• Avalik tegutsemine
• Riskide võtmine
• Investeeringud kapitali ja töösse
• Planeeritud tegevus
• Kestus
• Kavatsus tulu (kasumit) teenida
Kaasajal üha enam leviv vaatekoht ettevõtlusele on nn protsessikeskne (ehk protsessipõhine), milles on keskseks märksõnaks muutus (nagu ka alljärgneval joonisel):
Ettevõtluse arengut mõjutavad kohalikud tegurid
1. Kapitali kättesaadavus
2. Tööjõu kättesaadavus
3. Poliitiline olukord
Ettevõtluse põhikategooriad
Ettevõtluse kõrval on olulised veel vähemalt kaks kategooriat.
1. Ettevõtja
… on ettevõtlusega tegelev isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu ja/või teenuseid, mille müük on talle püsivaks tegevuseks.
Ettevõtja võib olla:
• füüsiline isik (iga inimene),
• juriidiline isik (seaduse alusel loodud õigussubjekt)
2. Ettevõte
… on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. Ettevõte koosneb ettevõtjale kuuluvatest asjadest, õigustest ja kohustustest, mis on määratud või olemuselt peaksid olema määratud ettevõtte tegevuseks. Sageli saab ettevõtte samastada tegevuskohaga.
NB! Ühel ettevõtjal võib olla kaks või enam ettevõtet ning ühel ettevõttel võib olla ka kaks või enam omanikku.
ETTEVÕTE
ETTEVÕTE
kui majandusüksus ehk objekt
ETTEVÕTLUS
kui tegevus ehk protsess
ETTEVÕTJA
kui isik ehk subjekt
Ettevõttemajandusõpetuses üldlevinud laiemas tähenduses on ettevõte kui igasugune plaanipäraselt organiseeritud majandusüksus, mis toodab ja turustab materiaalseid esemeid või teenuseid (Reiljan, 2002).
Laiem või kitsam ettevõtte tähendus?
Ettevõte on tööjõu ja tootmisvahenditega varustatud iseseisev majandusüksus, rahvamajanduse põhilüli, mis moodustab organisatsioonilise, majandusliku ja tootmisalase terviku (korraldab iseseisvalt tootmist, värbab ise tööjõudu ja turustab toodangu).
Majandusüksused Eestis 2015
2016 . aastal oli tegutsevaid majandusüksusi ligi 155 000. 2016. aastal lisandus 3000 üksust ehk umbes 2000 üksust vähem kui 2015. aastal, mil neid tuli varasema aastaga võrreldes juurde 5000. Tegutsevatest majandusüksustest üle poole olid äriühingud (62%) ja alla viiendiku (16%) olid füüsilisest isikust ettevõtjaid (FIE). Mittetulundusühinguid oli tegutsevate majandusüksuste koguarvust 20%. Riigi- ja omavalitsusasutusi oli nii nagu ka varasematel aastatel veidi alla 2%. Ettevõtteid (äriühinguid ja FIE-sid) oli kokku üle 120 000, neid lisandus aastaga umbes 3000.
Ettevõtteid (äriühinguid ja FIE-sid) oli kokku üle 120 000, neid lisandus aastaga umbes 3000. Äriühinguid oli ligi 95 500. 2016. aastal suurenes nende arv nagu eelmiselgi aastal umbes 4000 võrra. Traditsiooniliselt kasvas enim osaühingute arv – neid tuli juurde veidi üle 5000. Aktsiaseltside arv vähenes järjekordselt veidi üle 100 üksuse võrra.
Ettevõtete liigitus suuruse järgi
• Mikroettevõtja – osaühing, mille näitajad vastavad kõikidele järgmistele tingimustele: varad kokku kuni 175 000 eurot, kohustused ei ole suuremad kui omakapital , üks osanik , kes on ka juhatuse liige, ja kelle müügitulu on aruandeaastal kuni 50 000 eurot, alla 10 töötaja.
• Väikeettevõtja – äriühing, mille näitajatest võib aruandeaasta bilansipäeval vaid üks ületada järgmisi tingimusi: varad kokku 4 000 000 eurot, müügitulu 8 000 000 eurot ja keskmine töötajate arv aruandeaasta jooksul 10 kuni 49 inimest.
• Keskmise suurusega ettevõtja – äriühing, mille näitajatest võib aruandeaasta bilansipäeval vaid üks ületada järgmisi tingimusi: varad kokku 20 000 000 eurot, müügitulu 40 000 000 eurot ja keskmine töötajate arv aruandeaasta jooksul 50 kuni 249 inimest.
• Suurettevõtja – äriühing, mille näitajatest aruandeaasta bilansipäeval vähemalt kaks ületavad järgmisi tingimusi: varad kokku 20 000 000 eurot, müügitulu 40 000 000 eurot ja keskmine töötajate arv aruandeaasta jooksul üle 250 inimese.
Ettevõtlusvormid ehk ettevõtte õiguslikud vormid
Ettevõtlusvormid erinevad üksteisest peamiselt järgmistetunnuste osas:
• osanike vastutuse põhimõtted, suurus ja osakaal;
• äriühingu juhtimisorganid ja otsustusprotsessid, esindusõigus;
• nõutava osakapitali suurus ja sissemakse viis;
• äriühingu auditeerimise nõuded;
• igapäevase tegevuse korraldamise lihtsus (nt raamatupidamine).
Ettevõtlusvormid
Ettevõtlusvormi (ettevõtte õigusliku vormi) järgi eristatakse Eestis füüsilisest isikust ettevõtjaid (FIE) ja äriühinguid.
Füüsilisest isikust ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade müük või teenuste osutamine on talle püsivaks tegevuseks.
Äriühinguteks on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaseltsja tulundusühistu.
Kõige levinumad ettevõtlusvormid Eestis on füüsilisest isikust ettevõtja (FIE), osaühing (OÜ) ning aktsiaselts (AS).
Ettevõtlusvorm
Min. nõutav algkapital (€)
Min. nõutav asutajate arv
Varaline vastutus
Juhtimine
Füüsilisest isikust ettevõtja (FIE)
Puudub
Üks
FIE vastutab kohustuste eest kogu oma varaga
Juhtimisorganid puuduvad
Osaühing (OÜ)
2500 eurot või puudub, kui kavandatud osakapital ei ole suurem kui 25 000 eurot
Üks
Osanik ei vastuta isiklikult osaühingu kohustuste eest; osakapitali sissemakse tegemata jätmise korral tuleb vastutada tasumata sissemakse ulatuses isikliku varaga
Osaühingu kohustuslik juhtimisorgan on juhatus; osaühingul peab olema nõukogu ainult siis, kui see on ette nähtud osaühingu põhikirjas.
Aktsiaselts
(AS)
25 000
Üks
Aktsionär ei vastuta
isiklikult aktsiaseltsi
kohustuste eest
Aktsiaseltsi kõrgeim
juhtimisorgan on
aktsionäride
üldkoosolek;
aktsiaseltsil peavad
olema juhatus ja
nõukoguv
Täisühing (TÜ)
puudub; sissemaksete suurus määratakse ühingulepinguga
Kaks
Osanikud vastutavad ühingu kohustuste eest võrdselt kogu oma
Kohustuslikud juhtimisorganid puuduvad
Usaldus- ühing (UÜ)
varaga puudub; sissemaksete suurus määratakse ühingulepinguga
Kaks
Vähemalt üks täisosanik vastutab äriühingu kohustuste eest kogu oma varaga; vähemalt üks usaldusosanik vastutab äriühingu kohustuste eest tehtud sissemakse ulatuses
Kohustuslikud juhtimisorganid puuduvad
Tulundus - ühistu (TÜh)
2500
Kaks
Osanik ei vastuta isiklikult tulundusühistu kohustuste eest, kui pole kokku lepitud teisiti
Üldkoosolek on ühistu kõrgeim organ, otsused tehakse hääletusel, kus igal ühistu liikmel on üks hääl. Juhatus on ühistu juhtorgan .
Sotsiaalettevõtlus
•Sotsiaalne ettevõte on organisatsioon , mis tahab lahendada mõnda ühiskonna kitsaskohta. Seda teeb sotsiaalne ettevõte oma toodeteteenuste müügi abil.
•Ehk siis – sotsiaalne ettevõte tegutseb mingi konkreetse ühiskondliku eesmärgi saavutamise nimel, kasutades selleks ettevõtlusega teenitud tulu
Sotsiaalettevõtluse eesmärgid:
•luua sotsiaalset väärtust,
•luua majanduslikkus väärtust.
Elustiiliettevõte ja kasvupotentsiaaliga ettevõte
Elustiiliettevõte
Kasvupotentsiaaliga ettevõte
Väike töötajate arv
Orienteeritud kasvule, suurem töötajate arv (vähemalt perspektiivis)
Stabiilne tegutsemine, ei rõhuta innovatsioonile
Innovaatilisus , uute võimaluste otsing
Eesmärgiks püsima jäämine ja omanikele piisava sissetuleku tagamine
Eesmärgiks kasvav kasum ja ettevõtte tegevuse laienemine
Valmisolek võtta mõõdukaid riske
Valmisolek uuenduste ja laienemisega kaasnevateks suuremateks riskideks
Ettevõtja kui isik
• Ettevõtja on indiviid, kes rajab ja juhib äritegevust eesmärgiga saada tulu ja seda äri kasvatada.
• Talle on iseloomulik innovaatiline käitumine ja ta kohaldab oma tegevuses strateegilise juhtimise praktikat.
• Väikeettevõtte omanik on isik, kes rajab ja juhib oma äriettevõtet peamise eesmärgiga saavutada isiklikke sihte, ta on orienteeritud n-ö elustiiliettevõttele.
Ettevõtja olemus
• Isik, kes loob või alustab uusi projekte, võimalusi, ettevõtteid, ehk inimene, kes asutab uue majandusüksuse, et pakkuda uut või olemasolevat toodet või teenust uuel või olemasoleval turul.
• Isik, kes soovib ja on võimeline muutma uue idee või leiutise edukaks innovatsiooniks.
Ettevõtjatel on sageli kõrged ootused turu võimaluste osas ja nad on valmis aktsepteerima kõrgetasemelisi isiklikke, professionaalseid ja finantsilisi riske turu võimaluste ära kasutamisel . Seega ettevõtlus tähendab riskide võtmist.
Ettevõtja olemus
• Tegutseb äris kasu saamise eesmärgil
• Investeerib raha ettevõtlusesse
• Kannab rahalisi riske
• Näeb uusi võimalusi
• Genereerib ideid
Ettevõtja (sh ettevõtluse) funktsioonid:
• Ettevõtja tegutseb riskivõtjana ja selle kontrollijana;
• Ettevõtja haarab kinni tekkivatest võimalustest ja tegutseb innovaatorina;
• Ettevõtja tegutseb piiratud ressursside koordinaatorina;
• Ettevõtja käitub valvsa võimalusteotsijana;
• Ettevõtja tegutseb kapitalistina.
Ettevõtjate tüübid eelduste põhjal
1. Isikuomadustelt ettevõtja
2. Professionaal
3. Idee realiseerija
4. Sundettevõtja
5. Ettevõtja konflikti/eriarvamuse tagajärjel
6. Ettevõtja hobi baasil
7. Teise põlvkonna ettevõtja
Ettevõtjate tüübid isiksuse põhjal
•Innovaator
•Kalkuleeriv leiutaja
•Ülioptimistlik edendaja
•Organisatsiooni ehitaja
Ettevõtjate tüübid ettevõtluskogemuse põhjal
• Sündiv ettevõtja – isik, kes kaalub esmakordselt uue ettevõtte rajamist ning on juba ka asunud kulutama oma aega ja ressursse ettevõtte rajamiseks.
•Algaja ettevõtja – ettevõtja, kes on hiljuti ettevõtte rajanud, pärinud või ostnud, kuid kellel puudub varasem ettevõtluskogemus.
•Harjumuslik ettevõtja – ettevõtja, kel on juba varasem ettevõtluskogemus olemas (vähemalt kahes ettevõttes).
Omanik-juht või ettevõtja?
• Omanik-juht on iseloomulik elustiiliettevõttele, ta juhib ja korraldab ettevõtte igapäevast tegevust, kuid ei ole orienteeritud uute võimaluste leidmisele ning ettevõtte kasvule.
• Ettevõtja puhul on iseloomulik orienteeritus kasvule, uute võimaluste otsingule , innovatsioonile. Täpsemalt defineerib Burns ettevõtjat järgmiselt: ettevõtjad kasutavad innovatsioone selleks, et ära kasutada või luua muutusi ja võimalusi kasumi teenimiseks. Selle käigus paigutavad nad ressursse ümber vähem tootlikest valdkondadest kõrgema tootlikkuse ja tulususega valdkondadesse, aktsepteerides seejuures kaasnevat kõrget riski ja ebakindlust.
Omanik-juhte iseloomustavad:
• sõltumatuse vajadus;
• saavutusvajadus (ka tunnustusvajadus );
• soov kontrollida oma keskkonda ja saatust;
• võime elada ebakindluse tingimustes ja võtta mõõdukaid riske.
Ettevõtja puhul lisanduvad eeltoodule:
• võimalustele orienteeritus;
• innovaatilisus;
• enesekindlus ;
• suur energia, kindlameelsus;
• enesemotivatsioon , suurem saavutusvajadus;
• visioon (teab, kuhu tahab jõuda) ja vaist;
• valmisolek võtta suuremaid riske ja elada suurema ebakindluse tingimustes.
Ettevõtlusega kaasnevad võivad probleemid ja riskid
• Stress ja läbipõlemine
• Ülekoormus
• Kogemuste ja teadmiste puudus
• Läbikukkumise oht
• Pankrot
• Bürokraatia küllus
• Kokkupuude kuritegevusega
• Omanike vahelised lahkhelid
• …
Kes on leidur ?
• Selleks võib tõesti olla leiutaja, aga ka disainer , kunstnik, kokk , programmeerija jne – nõudlust omava toote või teenuse autor.
• Leidurit iseloomustab loovus , innovatsioon, paraku sageli ka loominguline kaos ja teatud anarhia .
• Sageli ei pruugi olla ta tugev ideede elluviimises või lihtsalt ei jõua kunagi tegudeni.
Äriidee arendamisel on mõistlik vaadata ideele otsa leiduri pilguga ☺
Ettevõtlikkus – oskuste ja võimete kogum, mis põhineb:
• analüüsivõimel,
• paindlikkusel,
• sihikindlusel,
• suhtlemis-, organiseerimis- ja eesmärkide püstitamise oskustel,
• looval ja uuenduslikul mõtlemisel,
• riskijulgusel,
• tasakaalukusel,
• võimaluste nägemisel ja nendele reageerimisel.
Ettevõtlusega alustamine
• Vajaduspõhine – sunnitud ettevõtlikkus (necessity driven entrepreneurship)
• Võimaluspõhine – nn loov ettevõtlus ( opportunity driven entrepreneurhip)
Ettevõtlusega alustamist mõjutavad tegurid
Ettevõtluse alustamiseni viivad sündmused
• Töökoha kaotus
•Õppeasutuse lõpetamine
• Konfliktid või lahkarvamused tööl
• Elukoha vahetus
•Isiklikus elus toimuvad muutused
• Suured muutused piirkonna majanduselus
•…
Ettevõtlusega tegelemist soodustavad oskused ja isikuomadused
• vaimne võimekus – loovus, intelligentsus, analüüsivõime;
•saavutusvajadus ning teotahe – valmisolek midagi ära teha koos sooviga ka vastutada - ideed on vaja ellu viia;
•sõltumatuse taotlus – ettevõtja tahab olla “ise enda boss”, ta on sageli küllaltki individualistlik tüüp,
• suhtlemisoskus – ettevõtja suhtleb sageli isiklikult nii hankijate , pangatöötajate, klientide kui ka muidugi oma töötajatega, hea suhtlemisoskus soodustab edu;
• enesekindlus koos otsustusvõimega, optimism ;
• eesmärkide seadmise oskus, millega kaasneb agressiivne, fookustatud ja sihikindel tegutsemine nende eesmärkide saavutamise nimel;
• valmisolek riskida ning tegutseda ebakindluse tingimustes;
• kalduvus kiiresti otsuseid langetada ja tegutseda.
Kasud ettevõtlusest
1. Sissetulek
2. Huvitav töö
3. Iseseisvus ja vabadus
4. Maine
5. Ideede teostamine
6. Eneseteostus
7. …
ETTEVÕTLUSKESKKOND
Peter Drucker nimetab praegust kiiret muutuste aega ,,pidevusetuse ajastuks ’’ ja Alvin Toffer nimetab praegust kiiret muutuste aega tulevikušokiks! Et olla ärimaailmas konkurentsivõimeline, peab muutuma organisatsioon, peab uuenema personal, peavad muutuma juhid – uuenema nende kompetents ja juhtimine.
Ettevõtte loomise põhjendused
•Ühiskonna tasand - millise konkreetse nõudmise täitmiseks ettevõte on loodud?
•Piirkonna tasand - mida on ta suuteline pakkuma sellele piirkonnale, kus ta asub?
•Ettevõtte tasand - milleks ettevõte on vajalik iseendale ?
Ärikeskkonna analüüsi vajalikkus
Ärikeskkonna analüüsimise vajadus tekib sellest, et:
• industriaalne keskkond suundub info- ehk teabekeskkonda,
• rahvamajandus on muutumas maailmamajanduseks,
• ühiskonna liikmed muutuvad avatumateks ja targemateks,
• ühiskond pakub tänapäeval kitsa valiku asemel palju valikuvõimalusi,
• traditsioonilised tegevusharud kaovad või uuenevad.
ORGANISATSIOONI SISE- JA VÄLISKESKKOND
Organisatsiooni keskkond on kogu organisatsiooni tegevust nii organisatsiooni seest kui väljastpoolt mõjutavate tegurite kogum. Kõige üldisemalt jagatakse organisatsiooni keskkond kaheks:
• Sisekeskkond - hõlmab elemente organisatsiooni sees. Organisatsiooni võib vaadelda kui väliskeskkonnast ressursside kogujana (tööjõud, raha, materjalid, töövahendid) ning sisekeskkonnas toimub nende konventeerimine kasulikeks toodeteks ja teenusteks. Sisekeskkonda kuuluvad – töötajad, juhtkond , aktsionärid jne.
• Väliskeskkond – koosneb kõikidest väljaspool organisatsiooni asuvatest institutsioonidest ja jõududest, millel on tegelik või potentsiaalne mõju organisatsioonile. Väliskeskkond koosneb erinevatest osadest – majanduskeskkond , sotsiaal- kultuuriline keskkond, tehnoloogiline keskkond jne
MAKROKESKKOND
Majanduslik keskkond
• Majanduskasv eri regioonides ja riikides
• Inflatsioon
• SKP muutumine
• Intressimäärad
• Olukord tööturul
• Kapitaliturgude areng ja intressimäärad
• Valuutakursid
• Välisturgude hinnatase
Sotsiaalkultuuriline keskkond
• Sissetulekute jagunemine
• Rahvastiku vanuseline struktuur
• Elanike arvulised muutused
• Sündivus
• Elanike haridustase
• Elanike tervis
• Elanike eelistused ja suhtumised
• Kultuurilised tegurid
• Migratsioon
Tehnoloogiline keskkond
Tehnoloogilised muutused toovad endaga kaasa:
• Muutused toodetes ja teenustes;
• Muutused protsessides, jaotuskanalites, müügiviisides;
• Muutused äritegevuse ülesehituses.
Valdkonna põhitrendid:
tehnoloogilise ja ka tehnilise arengu ( muudatuste ) kiirenemine,
toodete elutsüklite lühenemine, st. vanad tooted asendatakse uutega järjest kiiremini,
tehnika ja tehnoloogia kõrge osakaal kuludes (uute lahenduste kõrge hind),
uurimis- ja arenduskulude tõus ning seonduvate riskide kasv.
Mikrokeskkond
• Konkurendid, kes püüavad rahuldada tarbijaid samal tasemel või veel paremini kui Teie ettevõte.
KONKURENTS :
… on subjektide püüdlemine eesmärgi poole olukorras, kus ühe suhteline edu tähendab teise ebaedu .
…on võistlus, mille käigus inimesed ja ettevõtted konkureerivad piiratud ressurssidele.
Turustruktuur ja konkurentsi vormid
TURUSTRUKTUUR – on majandusharu struktuur, mis määrab ära ettevõtete konkurentsi tingimused. Turu struktuur jagatakse nelja põhitüüpi. Neist kolm on konkurentsi liigid ning neljas on monopol ehk sellisel turul puudub konkurents.
Konkurentsi vorme iseloomustab neli olulist tunnust:
• müüjate arv turul;
• müüjate pakutava hüvise omapära;
• uute müüjate võimalused turule sisenemiseks;
• müüjate võime mõjutada hinda.
Nendest tunnustest lähtuvalt eristatakse nelja turul konkureerimise vormi ehk turustruktuuri .
TÄIUSLIK KONKURENTS ehk täieliku konkurentsiga turg , kus pakkujal puudub võimalus hindu kontrollida, iga soovija võib turule siseneda.
• palju osalejaid;
• üks tegija ei määra hinda ega muuda ka koguturu müügikogust;
• toodang on ühetaoline (näiteks toorpiim, teravili jne);
• turule tulek ja sealt lahkumine on lihtne.
MONOPOLISTLIK TURG – tootja näeb pisut rohkem vaeva, et teha oma toode eriliseks . Monopolistliku konkurentsiga turg, see tähendab, et iga tootja on oma toodangu osas monopolist, esineb kõige enam tekstiilitööstuses,toitlustuses, elektroonikatööstuses, jne.
• palju osalejaid;
• toodang on diferentseeritud (erinev), üks pakub bistroos pitsat, teine pannkooke ja kolmas karbonaadi, mis annab võimaluse määrata hind lähtuvalt oma toodangu eripärast;
• turule tulek ja sealt lahkumine on lihtne;
• hinnad on erinevad tänu toodangu diferentseeritusele.
MONOPOL – tootmisharus ainuke toodangu pakkuja (on konkurentsi vastand ).
• turul on üks ettevõte;
• monopoli toodang on unikaalne , seda teeb vaid tema;
• turule sisenemine on peaaegu võimatu, kuid ka sealt lahkumine on raske .
• monopol määrab oma toodangu hinna lähtudes maksimaalsest kasumist.
Monopoli olemasolu eeltingimuseks on lähedase asenduskauba tootjate puudumine.
OLIGOPOL ehk oligopoolse konkurentsi puhul on tootmisharus nii vähe ettevõtteid, et igaüks neist peab arvestama, kuidas tema tegevus mõjutab väheste konkurentide käitumist.
• turul on vähe osalejaid;
• toodang on diferentseeritud või ühesugune;
• turule tulek on raskendatud, kuna konkurendid on suured ja tugevad;
• toimib ränk konkurents nii hinna osas kui koha eest turul.
Oligoopsel turul paistab kohe silma kui mõni ettevõte oma tootmismahte suurendab. Oligopoolidega käivad kaasas ka KARTELLI KOKKULEPPED - grupp ettevõtjaid lepivad kokku tootmismahtudes ja hindades.
• Kartelli kokkulepped on seadustega keelatud!
Konkurentsi positiivsed küljed:
• tootmise efektiivsus
• info liikumine
• kiire reageerimine turu nõudmistele
• kaupade mitmekesisus turul
• ressursside efektiivne paigutus
Konkurentsi negatiivsed küljed:
• nõrgemad tootjad surutakse turult välja
• hävitab ja raiskab kapitali
• kasvab majanduslik ebavõrdsus
• ei lahenda ühishüvede tootmist
Mikrokeskkond
• Kliendid ehk (?) tarbijad, kelle elulaadi ja tarbijakäitumist peame tundma ja turunduses arvestama. Oluline on teada nende ootusi ning arvestada tuleb ka nende tingimisjõuga.
• Tarnijad ehk varustajad, kelle tingimisjõuga tuleb arvestada, teades, et paljud ressursid vähenevad ja kallinevad.
Mikrokeskkond
• Regulaatorid , kes on valmis kontrollima ja mõjutama ettevõtte tegevust. Eritatakse kahesuguseid regulaatoreid:
1) valitsusepoolsed ja
2) valitsusevälised.
Esimesed on näiteks keskkonnakaitse -, töötervishoiu-, töökaitseinspektsioonid ja muud järelevalve talitused. Sõltumatud valitsusevälised regulaatorid on näiteks tarbijate liidud, tootjate liidud jt.
Mikrokeskkond
• Strateegilised liitlased ja muud sidusorganisatsioonid, millega ettevõte teeb koostööd või on moodustanud ühisettevõtte.
• Võõrkapitali omanikud , kelle huvid on kindel kapitalipaigutus, rahuldavad protsendid , varanduse kasv jne.
HUVIGRUPID
Huvigrupid on inimesed või nende grupid, kes mõjutavad või keda mõjutab organisatsiooni eesmärkide saavutamine. Huvigrupid aitavad kirjeldada organisatsiooni. Huvigruppide kaardistamine on suuresti seotud keskkonnategurite kaardistamisega, kuid meeles tuleb pidada, et huvigruppide puhul räägime konkreetsetest inimgruppidest (organisatsioonidest, töötajatest, klientidest, konkurentidest jne) ning nende tegevuse mõjust organisatsioonile.
Sama oluline huvigruppide analüüsil on läbi mõelda ka see, et kuidas organisatsioon omaltpoolt saab nimetatud huvigruppe mõjutada – millised on organisatsiooni huvid huvigrupi vastu ja millised on ühishuvid koostöö tegemiseks.
Sisekeskkond
Organisatsiooni sisekeskkonna moodustavad inimesed, organisatsiooni kultuur ja juhtimine. Organisatsiooni sisekeskkonda mõjutavad järgmised tegurid:
• Inimesed , nende teadmised, oskused, võimed, haridustase.
• Organisatsiooni kultuur - normid, väärtused ja üldtunnustatud tõekspidamised.
• Juhtimine ja struktuur, mis koosneb juhtimisest, organiseerimisest, töökorraldusest ja nendega seotud süsteemidest: informeerimine, töötajate värbamine, motiveerimine jms
Sotsiaalne innovatsioon
• Sotsiaalne innovatsioon võib tuleneda nii avalikust- kui ka erasektorist, kuid üheks olulisemaks sotsiaalseks innovaatorite grupiks on sotsiaalsed ettevõtted.
• Kuna kõik sotsiaalsed ettevõtted ei ole innovaatilised, on sotsiaalettevõtlus vaid üheks sotsiaalse innovatsiooni „tööriistaks“.
• Sotsiaalset innovatsiooni saab defineerida kui uute ideede (toodete, teenuste ja mudelite) arendamist ja rakendamist rahuldamaks sotsiaalseid vajadusi ning loomaks uusi sotsiaalseid suhteid või koostöövõrgustikke.
• Samas innovatsioon on palju enamat kui leidlikkus ja loovus. See tähendab uute ideede praktilist rakendamist rahaliselt jätkusuutlikul kuju.
• Sotsiaalse innovatsiooni eesmärk on parandada inimeste heaolu. Seega sotsiaalsed uuendused ei ole head mitte ainult ühiskonnale, vaid ka indiviidile.