Mis veebilehti külastad? Anna Teada Sulge
Facebook Like
Küsitlus


Eksami vastused (1)

3 HALB
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis sunnib vahendeid keskendama efektiivsematesse valdkondadesse ?
 
Säutsu twitteris
RAHVUSVAHELINE MAJANDUS

KORDAMISKÜSIMUSED


  • Mõisted: rahvusvaheline majandus, välis- ja sisemajandus, maailmamajandus, majanduskord , uus rahvusvaheline majanduskord.
    • Rahvusvaheline majandus- käsitleb riikide vastastikust majanduslikku sõltuvust, ta analüüsib kaubavoolusid, teenuste liikumist ja makseid ühe riigi ning ülejäänud maailma vahel, neid voogusid reguleerivat poliitikat ja selle mõju riigi heaolule; uurib üksikute rahvusriikide vahelisi suhteid maailma nappide ressursside jaotamisel inimvajaduste rahuldamiseks.

    • Välismajandus- hõlmab riikidevahelised tehingud , nagu rahvusvaheline kaubandus, teenuste vahetamine, kapitali ja maksete liikumine jmt., mille varal riigid osalevad rahvusvahelises tööjaotuses, et tõsta oma heaolu.
    • Sisemajandus- selliste majanduslike operatsioonide (tootmine, jaotus/müük, tarbimine) kogum, mis leiavad aset vaadeldava riigi piires.
    • Maailmamajandus- riike siduv rahvusvahelise tööjaotuse ja majandussuhete süsteem. Maailmamajanduse elemendid on maailmaturg, rahvusvahelised arveldused ja krediit, rahvusvahelised organisatsioonid ning rahvusvaheline tööjaotus.

    • Majanduskord- iseloomustab majanduskord inimeste eksisteerimist, kooselu ja tegutsemist ühiskonnas teatud kindlaksmääratud seostes ja suhetes.
    • Uus rahvusvah. majanduskord- atribuutideks on kapitali suurenenud liikuvus, multinatsionaalsete firmade, pankade ja tööstustegevuse kasvav põimumine, tööstusliku tootmise raskuskeskme kandumine üha heterogeensemaks muutuva Kolmanda Maailma riikidesse.

  • Rahvusvahelise majanduse teooria aine, koostisosad (rahvusvahelise kaubanduse teooria, -poliitika ja rahvusvaheline rahandus ).
    • Rahvusvahelise kaubanduse teooria uurib riikidevahelist kaubavahetust pikaajalise staatilise tasakaalumudeli abil, kus lühiajalise monetaarse kohanemisprotsessi mõju ei arvestata.
    • Kaubandusteooria analüüsib kaubanduse baasi ja sellest tulenevat kasu. Kaubanduspoliitika teooria uurib kaubanduspiirangute põhjusi ja nende mõju. Rahvusvaheline rahandus tegeleb riikide monetaarsuhetega. Välisvaluuta turud on süsteemiks, mille vahendusel toimub ühe rahvusliku valuuta vahetamine teise vastu.

  • Rahvusvaheline tööjaotus: põhilised tunnused, rahvusvahelise tööjaotuse tegurid, tööjaotuse kujunemise etapid. Globaliseerumine. Põhi-Lõuna konflikt.
    • Rahvusvaheline tööjaotus - riikide spetsialiseerumine mingile kindlale tootmisalale ja selle toodangu vahetamine teiste riikide toodangu vastu, territoriaalse tööjaotuse kõrgeim vorm.
    • Põh. tunnused. Tootmisprotsess jaotub suhteliselt iseseisvateks faasideks , staadiumideks teatud territooriumi regioonides või eri riikides. Samal ajal toimub eraldunud tootmiste ühendamine vahetuse protsessis.
    • Rahvusvahelise tööjaotuse kujunemist mõjutab kolm rühma tegureid:

    Looduslik-geograafilised tegurid- looduslik klimaatilised,,, loodusvarad , rahvaarv, territooriumi suurus, maj. geograafiline asend.
    Sotsiaal-majanduslikud tegurid- ajalugu, traditsioonid, majandus ja teaduslik-tehniline areng, tootmise tüüp ja organisatsioon , välismajanduse side tüüp.
    Tehnilise progressi tase.
    • Rahvusvahelise tööjaotuse kujunemise etapid.

    16. saj. kuni 18. saj. keskpaik tööjaotus piirdus peaasjalikult kahepoolsete suhetega erinevate riikide vahel. Tööstus oli tihedalt seotud rahvusliku turuga, eksporttoodang valmistati oma toorainest . Esmased spetsialiseerumiskolded: Euroopa, Lähis-Ida, Kaug-Ida.
    Intensiivistumisetapp peale juhtivate kapitalistlike maade üleminekut masinalisele suurtootmisele, st. umbes 19. sajandi keskelt. Masinate ja aurujõu kasutamisega võttis tööjaotus sellise ulatuse, et suurtööstus hakkas eranditult sõltuma vahetusest ja tööjaotusest.
    19. saj. lõpuks– 20. saj. alguseks “kosmopoliitse” masstoodangu arenedes oli ülemaailmne tööjaotus praktiliselt saavutatud. Kõrvuti puhtalt kaubanduslike sidemetega hakkasid levima rahvusvahelised tootmissidemed ja rahvusvaheline kapitali migratsioon .
    Kaasajaks on rahvusvahelises tööjaotuses kujunenud esemeline, detailidejärgne ja tehnoloogiline spetsialiseerumine – tõusnud on töötleva tööstuse osa rahvusvahelises kaubanduses. Kolmas maailm diferentseerub; kasvab transnatsionaalsete korporatsioonide osa maailma kogutoodangus: nad on tänapäeval maailma tootmise ja rahvusvahelise tööjaotuse peamine jõud.
    • Globaliseerumine-
    • Põhi- Lõuna konflikt- arenenud tööstusriikide ja arengumaade vaheline vastuolu ( nim. valdavalt riikide territoriaalse paigutuse järgi.).

  • Majandusliku arengutaseme mõõtmise probleem: indikaatorid – majanduslik kasv, inimarengu indeks.
    • Erinevate riikide arengutasemete võrdlemiseks soovitatakse kasutada arenguindikaatoreid. Arenguindikaatorid peaksid vastama teatud nõuetele ja täitma neilt oodatavaid funktsioone, mida võiks kokku võtta järgnevalt:

    informatiivsus (olukorra kirjeldamine, interpreteerimine, võrdlemine);
    normatiivsus (seotus konkreetse arengukontseptsiooni ja statistikasüsteemi poolt kogutavate andmetega );
    hinnangulisus (hetkeolukorra võrdlemine soovitavaga);
    otsustusfunktsioon (võimalus kasutada indikaatoreid poliitiliste plaanide ja otsuste ettevalmistamisel).
    • Arenguindikaatoritena kasutatavad näitajad:

    üksikindikaatorid (näiteks - laste surevus);
    majandusnäitajad ( rahvatulu , seesmine kogutoodang , kaalutud kasvuindeksid, tulude jaotumine );
    kompleksnäitajad e. sotsiaalsed indikaatorid(majandusindikaatorid + rahva heaolu näitajad jm.).
    • Majanduslik kasv-
    • Inimarengu indeks- Inimarengu indeks võeti kasutusele ÜRO Arenguprogrammi ( UNDP ) raames 1990. aastal. Inimareng on abstraktne muutuja , mida ei saa otseselt vaadelda ja mõõta. UNDP on välja arendanud mõõtmiskontseptsiooni, mis koosneb kolmest tasandist :

    abstraktne muutuja, mis on peamiseks huvikriteeriumiks, kuid mida otseselt ei saa vaadelda ega mõõta;
    antud abstraktse muutuja defineerimiseks kasutatavad mõõtmed (dimensioonid), mis indekseerivad saavutatud edu taseme abstraktse muutuja seisukohast , kuid mida ei saa samuti otseselt mõõta;
    empiirilised muutujad (indikaatorid), mida saab jälgida ja kvantitatiivselt mõõta.
  • Majandusliku arengu tegurid: üksiktegurite teooriad (looduslikud erinevused, rassilised ja religioossed erinevused), nende kriitika. P. Samuelsoni arengutegurite süsteem.
    • Mahajäämuse põhjuste erinevatest käsiteludest võib üldistada järgmise loetelu :

    Sisemaised - (majanduslikud põhjused – ressursside kasutamise efektiivsus, või institutsioonilised – valitsuse poliitika) ja rahvusvahelised arengutegurid (juurdepääs väliskapitalile, tehnoloogiale ja rahvusvahelisele kaubandusele) kui mahajäämuse põhjus,
    üksiktegurite otsingud (looduslikud tegurid, rassilised erinevused, religioossed erinevused),
    vaesus kui ekspluateerimise tagajärg,
    vaesus kui oma süü,
    • P. Samuelsoni kompleksne tegurite klassifikatsioon (looduslikud, demograafilised, tehnoloogilised ja kapitali tegurid). Kõik tegurid seostuvad omavahel ja mõjutavad üksteist.

  • Vaesuse nõiaring ja mahajäämuse paradoks . Arenguriikide mahajäämuse põhjendused: vaesus kui “oma süü”, vaesus kui ekspluateerimise ja ebavõrdsete kauplemistingimuste tulemus. Perspektiivid mahajäämuse ületamiseks: arengumaade kiirema arengu arvel, kaubavahetuse reguleerimise arvel, ümberjaotavate abinõude arvel.
    • Vaesuse nõiaring - arengumaade vaesus on iseennast võimendav:

    Enamuses Kolmanda Maailma riikides on madal sissetulek elaniku kohta, mis tingib madala säästude taseme ja madala nõudluse tarbekaupadele.
    Niisiis on neis riikides väga raske säästa ja investeerida. Madal investeeringute tase füüsikalisse ja inimkapitali väljendub uuesti madalas tööviljakuses riigis tervikuna .
    Tulemuseks on arengupeetus, tööpuudus ja jätkuvalt madalad sissetulekud.
    Lisaks on paljudes arengumaades peale Teist maailmasõda olnud probleemiks rahvastiku kiire kasv (demograafiline plahvatus ), mis annab oma panuse madalatesse sissetulekutesse, kuna suurendab nõudlust ilma et suureneks pakkumine.
    • Mahajäämuse paradoks väljendub selles, et kuigi arengumaades võib majanduse kasvutempo olla isegi kiirem kui arenenud riikides ning töö- ja koolikohtade loomine kiire, siis ometi arvestuses ühe elaniku kohta ei tõuse varustatus toiduainetega, kasvab tööpuudus ja napib koolikohti (kasvab kirjaoskamatute absoluutarv ).
    • Perspektiivid mahajäämuse ületamiseks:

    arengumaade kiirema arengu arvel- sissetulekute erinevus rikaste ja vaeste riikide vahel on vähenev üksnes juhul, kui arenenud riikide ja arengumaade tulude suhe ühe elaniku kohta on suurem nende kasvutempode pöördsuhtest;
    kaubavahetuse reguleerimise arvel- nt. Lima konventsioon- selle järgi peaks rahvusvahelise ebavõrdsuse vähendamiseks arengumaade osatähtsust maailma tööstustoodangus tõstma.
    ümberjaotavate abinõude arvel- rahvusvahelist ebavõrdsust võiks vastava hinnakujundusega vähendada.
  • Merkantilism: varane (rahametall) ja hilisem (kaubandusbilanss); neomerkantilism. Merkantilismi põhiline erinevus teistest kaubandusteooriatest. Kriitika.
    • Merkantilism - suund poliitilises ökonoomias ja kapitali esmase akumulatsiooni ajastu (XV - XVIII saj.) riikide majanduspoliitika , mis peegeldas kaubanduskapitali huve. Merkantilistide põhitees oli: kasumit luuakse ringlussfääris ja riigi rikkus peitub rahas.
    • Varane- poliitika eesmärgiks akumuleerida raha (kulda, hõbedat) oma riigis igasuguste vahenditega, millest peamisena nähti kaupade eksporti.
    • Hiline - aktiivse rahabilansi poliitika asemele tuli kaubandusbilansi poliitika. Riigil peab olema aktiivne kaubandusbilansi saldo, et kaupade sissevedu antud maale ei tohi ületada nende väljavedu.
    • Neomerkantilism- e. Uusmerkantilism. Propaganda merkantilistliku majandus­poliitika taaselustamiseks.
    • Põhiline erinevus- Merkantilism pidas rikkuse allikaks väliskaubandust ning et riigi rikkus peitub rahas. Kasu saab teiste arvelt.
    • Kriitika- edu kaubandusbilansi ülejäägist võib olla lühiajaline, deindustrialiseerimine( väheneb ekspordi konkurentsivõimelisus, enda valuuta ülehindamine), tagasimõju efekt(kuna kõik rahvusvahelised maksed on tasakaalus, siis tähendab ühe riigi maksebilansi ülejääk, et teised on defitsiidiga. Kellegi pidev ülejääk võib esile kutsuda vastumeetmeid ja panna kaubanduspartnereid rakendama omapoolseid impordipiiranguid, mille tulemusena häirub rahvusvaheline kaubandus tervikuna.), inflatsioon ( ülejääk suurendab raha pakkumist ja viib inflatsioonile), koduse elustandardi langus( surub alla koduse elatustaseme, sest välisvaluuta reserve saab muuta kaubaks ja teenusteks ilma kodumaise ressursikuluta.).

  • Absoluutse eelise teooria: olemus, kitsendused, tekkepõhjused (ajalooline taust). Autarkia ja loosung laissez faire ”.
    • Olemus. Omavahelisest kaubandusest saavad kasu mõlemad partnerid , kui nad spetsialiseeruvad nendele kaupadele, mille tootmiseks neil on absoluutne eelis. Looduslik ja omandatud eelis( vilumuste, tööjõu kõrge tase).
    • Kitsendused. Absoluutne eelis on vaid üks erijuhtum suhtelise eelise üldteoorias. Mis on see jõud, mis sunnib vahendeid keskendama efektiivsematesse valdkondadesse?
    • Tekkepõhjused. Tulenes A. Smithi nõue tollide kaotamise ja rahvusvahelise kaubandusvabaduse järele. A. Smith kirjutas: ”Täieliku vabakaubanduse juures on iga maa võistluse tõttu sunnitud tootma kaupa, milleks tema loomulikud eeldused on parimad ja tootmise tingimused odavaimad. Kui mingi võõras maa saab meid varustada teatud hüvistega odavamalt, kui võimaldavad kodumaised tootmiskulud , siis on kasulikum neid hüviseid
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla

    Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele faili TASUTA e-mailile

    Vasakule Paremale
    Eksami vastused #1 Eksami vastused #2 Eksami vastused #3 Eksami vastused #4 Eksami vastused #5 Eksami vastused #6 Eksami vastused #7 Eksami vastused #8 Eksami vastused #9 Eksami vastused #10 Eksami vastused #11 Eksami vastused #12 Eksami vastused #13 Eksami vastused #14 Eksami vastused #15 Eksami vastused #16 Eksami vastused #17 Eksami vastused #18 Eksami vastused #19 Eksami vastused #20
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 20 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-12-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 287 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor heimar juhanson Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Siin on vastatud kõigile eksami küsimustele.

    Märksõnad

    Mõisted


    Kommentaarid (1)

    LaGgEr profiilipilt
    Siim Lees: Väga kasulik materjal.
    06:01 27-09-2012


    Sarnased materjalid

    103
    doc
    Inseneri eksami vastused 2009
    66
    docx
    Maailmamajanduse geograafia
    45
    doc
    Majandus õpetuse aasta konspekt
    1
    docx
    Rahvusvaheline turundus
    1072
    pdf
    Logistika õpik
    46
    docx
    Juhtimine vastused
    34
    docx
    Mikro- ja makroökonoomika
    126
    doc
    Lõpueksami küsimused ja vastused 2008





    Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele
    faili e-mailile TASUTA

    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    või
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun