D. eutektoidmuutuse (L>E(Pb+Sb) ja tegemist on kahefaasilise struktuuriga Score: 5/5 4. Tegemist on FeC eutektoidse sulamiga. Millise muutuse tagajärjel antud struktuur tekib ja mitmefaasilise struktuuriga on tegemist ning millised on faasid? Student Response Feedback A. eutektmuutuse (L>E(A+T) ja tegemist on kahefaasilise struktuuriga ning faasideks on A ja T B. eutektoidmuutuse (A>E(F+T) ja tegemist on kahefaasilise struktuuriga ning faasideks on F ja T C. eutektoidmuutuse (A>E(F+T) ja tegemist on ühefaasilise struktuuriga ning faasiks on T D. eutektoidmuutuse (A>E(F+T) ja tegemist on kahefaasilise struktuuriga ning faasideks on Fe ja C Score: 5/5 5.
Stressi põhjuste peamised valdkonnad on mitmesugused katastroofid, elusündmused ja töö. Stress võib tekitada mitmesuguseid ebameeldivaid nähte: närvilisust, masendust, unehäireid, väsimust jm. See kuidas stressiga toime tulla sõltub nii probleemide lahendamise, kui ka emotsionaalse eneseregulatsiooni oskusest. Järgnevas neljas osas räägin täpsemalt stressi erinevatest faasidest, põhjustest, tagajärgedest ning toimetuleku võimalustest. Millisteks faasideks jaguneb stress? Stress jaguneb kolmeks erinevaks faasiks: häire faas, vastupanu faas, kurnatuse faas. Häire faasis tajub inimene ärevust, ta peab otsustama, kas võidelda stressori vastu või põgeneda või loobuda võitlemast. Vastupanu faasi iseloomustab inimese vastuseis stressori mõjule. Kurnatuse faasi jõutakse siis, kui stressor mõjub pikemat aega. Inimene võib loobuda stressoriga võitlemast. Kuid ta võib ka täiesti kurnatuna siiski vastupanu lõpule viia
kolmefaasilise struktuuriga Score: 5/5 Küsimus 4 (5 points) Tegemist on Fe-C eutektoidse sulamiga. Millise muutuse tagajärjel antud struktuur tekib ja mitmefaasilise struktuuriga on tegemist ning millised on faasid? Student Response: Õppija Vastuse variandid vastus a. eutektmuutuse (L->E(A+T) ja tegemist on kahefaasilise struktuuriga ning faasideks on A ja T b. eutektoidmuutuse (A->E(F+T) ja tegemist on kahefaasilise struktuuriga ning faasideks on F ja T c. eutektoidmuutuse (A->E(F+T) ja tegemist on ühefaasilise struktuuriga ning faasiks on T d. eutektoidmuutuse (A->E(F+T) ja tegemist on
Student Response D. Eutektmuutuse (L->E(Pb+Sb) ja tegemist on kolmefaasilise struktuuriga Score: 5/5 4. Tegemist on Fe-C eutektoidse sulamiga. Millise muutuse tagajärjel antud struktuur tekib ja mitmefaasilise struktuuriga on tegemist ning millised on faasid? Student Response A. eutektmuutuse (L->E(A+T) ja tegemist on kahefaasilise struktuuriga ning faasideks on A ja T B. eutektoidmuutuse (A->E(F+T) ja tegemist on kahefaasilise struktuuriga ning faasideks on F ja T C. eutektoidmuutuse (A->E(F+T) ja tegemist on ühefaasilise struktuuriga ning faasiks on T D. eutektoidmuutuse (A->E(F+T) ja tegemist on kahefaasilise struktuuriga ning faasideks on Fe ja C Score: 5/5 5. Mitu faasi on antud mikrostruktuuril? Tegemist on puhta vase mikrostruktuuriga.
Eutektmuutuse (L->E(Pb+Sb) ja tegemist on ühefaasilise struktuuriga D. Eutektmuutuse (L->E(Pb+Sb) ja tegemist on kolmefaasilise struktuuriga Score: 5/5 4. Tegemist on Fe-C eutektoidse sulamiga. Millise muutuse struktuur tekib ja mitmefaasilise struktuuriga on tegemist Student Response A. eutektmuutuse (L->E(A+T) ja tegemist on kahefaasilise struktuuriga ning faasideks on A ja T B. eutektoidmuutuse (A->E(F+T) ja tegemist on kahefaasilise struktuuriga ning faasideks on F ja T C. eutektoidmuutuse (A->E(F+T) ja tegemist on ühefaasilise struktuuriga ning faasiks on T D. eutektoidmuutuse (A->E(F+T) ja tegemist on kahefaasilise struktuuriga ning faasideks on Fe ja C Score: 5/5 5. Mitu faasi on antud mikrostruktuuril? Tegemist on puhta v
C. Eutektmuutuse (L->E(Pb+Sb) ja tegemist on ühefaasilise struktuuriga D. Eutektmuutuse (L->E(Pb+Sb) ja tegemist on kolmefaasilise struktuuriga Score: 5/5 4. Tegemist on Fe-C eutektoidse sulamiga. Millise muutuse tagajärjel antud struktuur tekib ja mitmefaasilise struktuuriga on tegemist ning millised on faasid? Student Response A. eutektmuutuse (L->E(A+T) ja tegemist on kahefaasilise struktuuriga ning faasideks on A ja T B. eutektoidmuutuse (A->E(F+T) ja tegemist on kahefaasilise struktuuriga ning faasideks on F ja T C. eutektoidmuutuse (A->E(F+T) ja tegemist on ühefaasilise struktuuriga ning faasiks on T D. eutektoidmuutuse (A->E(F+T) ja tegemist on kahefaasilise struktuuriga ning faasideks on Fe ja C Score: 5/5 5. Mitu faasi on antud mikrostruktuuril? Tegemist on puhta vase mikrostruktuuriga. Student Response
suurenevad. 18. Millised on kromosoomid interfaasi alguses? Lahtikeerdunud nukleosoomsed fibrillid. 19. Millised on kromosoomid interfaasi lõpus? Kahekromatiidilised. 20. Milleks on vajalik DNA replikatsioon enne mitoosi? On oluline, et tekkivatele tütarrakudele jääks ühesugune kromosoomistik. 21. Mis on mitoos? Raku jagunemine. 22. Millised tütarrakud moodustuvad mitoosi tulemusena? 23. Millisteks faasideks jaotatakse mitoos? Profaas, metafaas, anafaas, telofaas. 24. Milline on kahekromatiidilise kromosoomi ehitus? 25. Milline on ühekromatiidilise kromosoomi ehitus? 26. Mis toimub profaasis? Metafaasis? Anafaasis? Telofaasis? 27. Millised rakud jagunevad ja millised mitte? 28. Mis on rakkude diferentseerumine? Diferentseerumine on see, kui interfaasis rakk omandab vastava koe tüübile iseloomuliku kuju ja talitluse. 29. Mis on meioos?
20.Millised on kromosoomid interfaasi alguses? Haploidsed 21.Millised on kromosoomid interfaasi lõpus? Diploidsed 22.Milleks on vajalik DNA replikatsioon enne mitoosi? Tagatakse kromosoomide arvu püsivus ja kahe tütarraku geneetiline identsus. 23.Mis on mitoos? Päristuumse raku jagunemine, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus ja kahe tütarraku geneetiline identsus. 24.Millised tütarrakud moodustuvad mitoosi tulemusena? Geneetiliselt identsed tütarrakud. 25.Millisteks faasideks jaotatakse mitoos? · Profaas · Metafaas · Anafaas · Telofaas 26.Milline on kahekromatiidilise kromosoomi ehitus? Koosneb kahest kromatiidist, mille ühenduskohas on tsentrosoom. 27. Milline on ühekromatiidilise kromosoomi ehitus? Koosneb ühest kromatiidist, tsentrosoom puudub. 28.Mis toimub profaasis? · Kromosoomide kokkupakkimine transpordiks · Tuumakesed ja tuumaümbris kaovad · Moodustub mitoosi kääv 29.Mis toimub metafaasis? 30.Mis toimub anafaasis?
18. Millised on kromosoomid interfaasi alguses? Lahtikeerdunud nukleosoomsed fibrillid. 19. Millised on kromosoomid interfaasi lõpus? Kahekromatiidilised. 20. Milleks on vajalik DNA replikatsioon enne mitoosi? On oluline, et tekkivatele tütarrakudele jääks ühesugune kromosoomistik. 21. Mis on mitoos? Raku jagunemine. 22. Millised tütarrakud moodustuvad mitoosi tulemusena? Niitjatst valkudest koosnevad kääviniidid 23. Millisteks faasideks jaotatakse mitoos? Profaas, metafaas, anafaas, telofaas. 24. Milline on kahekromatiidilise kromosoomi ehitus? Koostises kaks identset DNA molekuli 25. Milline on ühekromatiidilise kromosoomi ehitus?koostises vaid üks DNA molekul 26. Mis toimub profaasis? Metafaasis? Anafaasis? Telofaasis? LEHEL OLEMAS! 27. Millised rakud jagunevad ja millised mitte? Taimedel algkoerakud, hulkraksed ei jagune lõputult,
keskelt kokku (tänu tsütoskeleti valkudele) Kestaga rakkudel moodustub vahe- lamell ja siis mõlemalt poolt kujunevad rakukestad. 15. Mida nimetatakse interfaasiks? Aega kahe jagunemise ehk mitoosi vahel. 16. Milleks on vajalik DNA replikatsioon enne mitoosi? Tagatakse kromosoomide arvu püsivus ja kahe tütarraku geneetiline identsus. 17. Millised tütarrakud moodustuvad mitoosi tulemusena? Geneetiliselt identsed tütarrakud. 18. Millisteks faasideks jaotatakse mitoos? Profaas Metafaas Anafaas Telofaas 19. Mis toimub profaasis? Kromosoomide kokkupakkimine transpordiks Tuumakesed ja tuumaümbris kaovad Moodustub mitoosi kääv 20. Mis toimub metafaasis? Kromosoomid liiguvad raku keskossa ja paigutuvad ühele tasapinnale. Kromosoomid on max kokku keerdunud ja on mikroskoobis sel ajal kõige paremini vaadeldavad. 21. Mis toimub anafaasis?
AINE EHITUSE ALUSED KORDAMISKÜSIMUSTE VASTUSED 1. Mida nimetatakse aine faasideks? Loetle vähemalt kolm aine faasi. V: Erinevaid aine olekuid nimetatakse aine faasideks. Aine faasid: tahke( jää), vedel(vesi), gaas(aur), plasma 2.Mis on faasisiire? Mis toimub aineosakestega faasisiirete korral? Nimeta faasisiirded V: faassiire- Faasisiire on protsess, kus aine läheb ühest faasist teise. Faasi siirdes toimub aineosakeste omavahelises paigutuses muutus. Faasi siirded- tahe, vedel, gaasiline. 3. Milleks muutub faasisiirde käigus kehade siseenergia kuigi keha temperatuur jääb samaks (ei muutu)?
Füüsikas nim. aine erinevate omadustega olekuid faasideks. Protsessi, kui aine läheb ühest faasist teise nim. faasisiirdeks. Soojushulka, mis neeldub või eraldub faasisiirdel ühe massiühiku kohta nim. siirdesoojuseks. Kui aine läheb gaasilisest faasist üle vedelasse, nim. siiret kondenseerumiseks ehk veeldumiseks. Üleminekut vedelast faasist gaasilisse nim. aurumiseks. Üleminekule vedelast faasist tahkesse nim. tahkumiseks ehk kristallisatsiooniks. Üleminekut tahkest faasist vedelasse nim. sulamiseks. Üleminekut tahkest faasist gaasilisse nim. sublimatsiooniks. Üleminekut gaasilisest faasist tahkesse nim. härmatumiseks. Faasi siiret, mille puhul muutub tahke aine kristallstruktuur nim. rekristallisatsiooniks. Igale faasisiirdele vastab antud aine korral kindel temp. mida nim. siirdetemp. mis sõltub rõhust. Võimalik on kolme faasi tasakaal, mis esineb ainult ühel kindlal rõhul ja temp. sellist rõhu ja temp. väärtust nim. antud aine ko...
Keema uurib erinevate ainete molekulide vahelisi vastastikmõjusid. Füüsika uurib osakeste paiknemise seaduspärasusi aines üldiselt, sõltumata konkreetsetest ainetest. Faasideks nimetatakse füüsikas aine erinevate omadustega olekuid. Faasisiirdeks nimetatakse protsessi, kus aine läheb ühest faasist teise. Siirdesoojuseks nimetatakse soojushulka, mis neeldub või eraldub faasisiirdel ühe massiühiku kohta. Kondenseerumiseks ehk veeldumiseks nimetatakse aine üleminekut gaasilisest faasist vedelasse. Aurumiseks nimetatakse aine üleminekut vedelast faasist gaasilisse. Tahkumiseks/Kristallisatsiooniks nimetatakse aine üleminekut vedelast faasist tahkesse. Sulamiseks nimetatakse aine üleminekut tahkest faasist vedelasse. Sublimatsiooniks nimetatakse aine üleminekut tahkest faasist gaasilisse. Sublimatsiooniks nimetatakse tahkise aurumist. Härmatumiseks nimetatakse aine üleminekut gaasilisest faasist tahkesse. Rekristallisatsiooniks nimetatakse f...
Score: 1,5/1,5 2. Tegemist on Fe-C eutektoidse sulamiga. Millise muutuse taga tekib ja mitmefaasilise struktuuriga on tegemist ning millised Student Response A. eutektmuutuse (L-> faasideks on A ja T B. eutektoidmuutuse ( ning faasideks on F C. eutektoidmuutuse ( faasiks on T D. eutektoidmuutuse ( ning faasideks on F
1. Millest koosnevad meid ümbritsevad kehad? Millistest osakestest kehad koosnevad? Ainest, aine osakestest. 2. Mida nim füüsikas aine faasideks? Loetle vähemalt kolme. Ainekogus, tervikuna samade omadustega. Vedel, gaas, plasma ja tahke. 3. Mis on faasisiire? Mis toimub ainekestega selle korral? Aine üleminek ühest faasist teise. Aine omadused muutuvad. 4. Kirjelda tahkise siseehitust: Kuidas asetsevad aineosakesed, millised jõud, kuidas liiguvad? Kuju säilitav aine, molekulid lähedal ning võnguvad. 5. Mis on tahkise välisteks tunnusteks? Säilib ruumala ja kuju. 6. Millist keha omadust nim isotroopuseks?
Võrsumine Mida nimetatakse võrsumiseks? Võrsumine on taime harunemise vorm, kus esimese järgu külgharud moodustuvad ainult võrse alusel, tavaliselt maapinna lähedastest või maaalustest pungadest. Võrsumine on iseloomulik põõsastele ja mitmeaastastele rohttaimedel. Võrsumise faasid Võrsumine on kasvufaaside 21s-30s faas, see võib ka varem pihta hakata, kuid siis tõuseb see kasvufaas ka nö 21sse faasi. Nendeks võrsumise faasideks on – 21.Esimene kõrvalvõrse nähtav: võrsumise algus 22. Kolmas kõrvalvõrse nähtav Staadiumid järgnevad kuni.. 29. Üheksa ja enam kõrvalvõrset nähtav Ja edasi muutub asi kõrsumiseks.. Võrsumisfaas Võrsumisfaasis (algab 10...16 päeva pärast tärkamist, 3...4 lehe moodustumisel) kujunevad taimel välja võrsed ja lisajuured (narmasjuurestik). Need saavad alguse võrsumissõlmest, mis paikneb 1...2 cm sügavusel. Võrsumissõlm on kõrrelistel taimedel väga oluline organ (kui võrsumissõlm saab viga siis taim hu...
13.Mis toimub karüokineesis? Rakutuuma jagunemine 14.Mis toimub tsütokineesis? Tsütoplasma jagunemine 15.Mis toimub interfaasis? Organellide arvu suurenemine, ensüümide süntees, DNA replikatsioon, ATP süntees 16.Milleks on vajalik DNA replikatsioon enne mitoosi? Tagatakse kromosoomide arvu püsivus ja kahe tütarraku geneetiline identsus. 17.Millised tütarrakud moodustuvad mitoosi tulemusena? Keharakud, geneetiliselt identsed 18.Millisteks faasideks jaotatakse mitoos? Profaas, metafaas, anafaas, telofaas 19.Mis toimub profaasis? Tuumamembraan laguneb, kromosoomid keerduvad kokku, tekivad kääviniidid 20.Mis toimub metafaasis? Kromosoomid ekvatoriaaltasandil ja tsentrioolid rakupoolustel 21.Mis toimub anafaasis? Kääviniidid lühenevad, toimub kromotiidide lahknemine poolustele 22.Mis toimub telofaasis? Tuumamembraani moodustamine 23.Milleks on meioos vajalik?
rekristalliseerumistel Score: 2/2 Küsimus 2 (2 points) Tegemist on Fe-C eutektoidse sulamiga. Millise muutuse tagajärjel antud struktuur tekib ja mitmefaasilise struktuuriga on tegemist ning millised on faasid? Student Response: Õppija Vastuse variandid vastus a. eutektmuutuse (L->E(A+T) ja tegemist on kahefaasilise struktuuriga ning faasideks on A ja T b. eutektoidmuutuse (A->E(F+T) ja tegemist on kahefaasilise struktuuriga ning faasideks on F ja T c. eutektoidmuutuse (A->E(F+T) ja tegemist on ühefaasilise struktuuriga ning faasiks on T d. eutektoidmuutuse (A->E(F+T) ja tegemist on
sellest tunduvalt erineda. Kuu liigub sarnaselt Päikesega läänest itta, kuid tunduvalt kiiremini. See on tingitud Kuu tiirlemisest ümber Maa vastupäeva suunas. Kuu teeb täisringi tähtede taustal tähekuu jooksul (27,3 ööp.). Samal ajal pöörleb kuu ümber oma telje nii, et Maa poole jääb ikka üks ja sama külg. Kuu niisugune pöörlemine on välja kujunenud Kuu poolt põhjustatud Maa ookeanite loodete pidurdaval toimel. Kuu erinevaid ilminguid nimetatakse Kuu faasideks. Päike valgustab alati poole kuu pinnast, mida me siis näeme Maalt kas täielikult või osaliselt või üldsegi mitte, sõltuvalt sellest, missugune Kuu valgustatud pinnast on parajasti Maa poole pööratud. Esineb hästi harva ja on vaadeldav lühikest aega. Päikesevarjutus tekib, kui kuu varjutab meie eest päikese. Selle korral lõikab Maa pind Kuu täis- ja poolvarju koonuseid. Täielik päikesevarjutus algab ja lõpeb alati osalise päikesevarjutusega
Linnastumisega kaasneb linnakultuuri levik. Lineaarse linnastumise mudelis võetakse vaatluse alla kogu riigi linnad ning teineteisest eraldatakse linnakeskus ja seda ümbritsev tagamaa. Seejärel vaadeldakse, kas rahvaarv keskuses ja seda ümbritseval tagamaal suureneb või väheneb ning kummas on suurem kasv või vähenemine. Sellise vaatluse tulemusel on võimalik leida neli linnastumise faasi, mis on omakorda jaotatud veel kaheks alafaasiks. Peamisteks faasideks on linnastumine (urbanisation), eeslinnastumine (suburbanisation), vastulinnastumine (counterurbanisation) ja taaslinnastumine (reurbanisation). Linnastumises toimub rahvastiku määraline ja suhteline kontsentratsioon ehk kogunemine linnaregiooni, ees- ja vastulinnastumises toimub vähenemine ehk dekontsentratsioon, ja taaslinnastumises jälle kogunemine. See üldistatav mudel on pärit Lääne-Euroopas 1980. aastate alguses läbi viidud
rekristalliseerumisel D. kahe erineva faasi mehaaniline segu, mis tekib tardfaasist elementide erinevatel rekristalliseerumistel Score: 1,5/1,5 2. Tegemist on Fe-C eutektoidse sulamiga. Millise muutuse tagajärjel antud struktuur tekib ja mitmefaasilise struktuuriga on tegemist ning millised on faasid? Student Response A. eutektmuutuse (L->E(A+T) ja tegemist on kahefaasilise struktuuriga ning faasideks on A ja T B. eutektoidmuutuse (A->E(F+T) ja tegemist on kahefaasilise struktuuriga ning faasideks on F ja T C. eutektoidmuutuse (A->E(F+T) ja tegemist on ühefaasilise struktuuriga ning faasiks on T D. eutektoidmuutuse (A->E(F+T) ja tegemist on kahefaasilise struktuuriga ning faasideks on Fe ja C Score: 1,5/1,5 3. Mis on keemiline ühend? Student Response A. Cu(Zn) B. Fe3C C
tardfaasist elementide erinevatel rekristalliseerumistel Score: 1,5/1,5 2. Tegemist on Fe-C eutektoidse sulamiga. Millise muutuse struktuur tekib ja mitmefaasilise struktuuriga on tegemist Student Response A. eutektmuutuse (L->E(A+T) ja tegemist on kahefaasilise struktuuriga ning faasideks on A ja T B. eutektoidmuutuse (A->E(F+T) ja tegemist on kahefaasilise struktuuriga ning faasideks on F ja T C. eutektoidmuutuse (A->E(F+T) ja tegemist on ühefaasilise struktuuriga ning faasiks on T D. eutektoidmuutuse (A->E(F+T) ja tegemist on kahefaasilise struktuuriga ning faasideks on Fe ja C Score: 1,5/1,5 3.
Glükolüüs Püruvaadi transformatsioonid 1. Defineerige mõistet ,,glükolüüs" ja iseloomustage glükolüüsi järgmistest aspektidest: Glükolüüs : · Ensümaatiliste reaktsioonide ahel, mille käigus glükoos muudetakse püruvaadiks · Raku tsütoplasmas kulgev universaalne ainevahetusrada · Anaeroobsetes rakkudes ainus ATP-d tootev rada · Aeroobsetes rakkudes esimene etapp süsivesikute oksüdatsioonil a) lähtesubstraat / substraadid - glükoos b) millises raku kompartmendis reaktsioonid toimuvad - tsütoplasmas c) protsess on aeroobne / anaeroobne - hapniku defitsiidi korral toimub anaeroobne glükolüüs ja hapniku küllaldasel olemasolul aeroobne glükolüüs, need erinevad püruvaadile järgnevate reaktsiooniproduktide poolest. d) kas / milline on energiavajadus (ATP vormis) protsessi käivitamiseks - esimeses faasis tarbitakse 2 molekuli ATP, et teda hiljem r...
see nii ei ole. Tähistaeva aastaringne muutumine on tingitud Maa tiirlemisest ümber päikese mööda oma trajektoori. Öö ja päeva vaheldumine ning aastaajad on Maa looduse elutsüklite aluseks kui ka inimeste. Kuud märkame taevas mitmel moel, vahest on ta suur hele ketas ning vahest on ta üks peenike kriips taevas või täiesti nähtamatu. See olek muutub sujuvalt suurest väikeseks ning väikesest suureks(noor kuu ja vana kuu). Neid erinevaid ilminguid nimetatakse kuu faasideks. Need faasid vahelduvad aeglaselt ning alguse faasist ja lõpu faasini on umbes 29,5 maa ööpäeva ehk umbkaudselt 1 kuu. Kuud näeme me taevas selle pärast, et Kuu pinnalt peegeldub meieni Päikesevalgus, mis muudab Kuu meile nähtavaks. Kuu satub 2- 5 korda aastas Maa ja Päikesega ühele joonele mille järel tekivad varjutused. Päikesevarjutus tekib siis kui Kuu varjutab meie eest Päikese. Sel hetkel lõikab Maa pind Kuu täis- ja poolvarju koonuseid. Kuuvarjutus tekib siis kui kuu satub
segu, mis tekib vedelfaasist üheaegsel väljakristalliseerumisel Score: 1,5/1,5 2. Tegemist on FeC eutektoidse sulamiga. Millise muutuse tagajärjel antud struktuur tekib ja mitmefaasilise struktuuriga on tegemist ning millised on faasid? Student Response Feedback A. eutektoidmuutuse (A>E(F+T) ja tegemist on kahefaasilise struktuuriga ning faasideks on F ja T B. eutektoidmuutuse (A>E(F+T) ja tegemist on kahefaasilise struktuuriga ning faasideks on Fe ja C C. eutektoidmuutuse (A>E(F+T) ja tegemist on ühefaasilise struktuuriga ning faasiks on T D. eutektmuutuse (L>E(A+T) ja tegemist on kahefaasilise struktuuriga ning faasideks on A ja T Score: 1,5/1,5 3.
2011–2015 tiirles Merkuuri orbiidil Messenger, et uurida Merkuuri omadusi ja keskkonda. 19. oktoober 2018 lasti Jaapani ja Euroopa kosmoseagentuuri koostöös missioonile BepiColombo kosmoselaev, mis peaks jõudma Merkuurile 2025 aastal. 6 Merkuuri faasid Kui Merkuur tiirleb ümber Päikese, siis tema heledus ja kuju muutuvad. Neid muutuseid nimetatakse Merkuuri faasideks, mis on vaadeldav vaid suures teleskoobis. Ühelpool Päikest paistab ta sirbina ja teisel pool oleks nähtav kogu pind. Mõlemal puhul tõuseb ja loojub planeet koos Päikesega, nii et Maalt vaadelda ei saa. Merkuuri faasid on täisfaas, poolfaas ja noorfaas. Merkuur paistab kõige heledamana siis, kui ta on pool- ja täisfaasi vahel. Merkuur astroloogias Merkuur valitseb astroloogias asjaliku mõtlemist, loogikat, kohanemisvõimet, käteosavust ja infovahetust. Merkuuri
hetkel ka aktuaalne nii meedias kui kogu ühiskonnas. Pidevalt olen kuulnud ja lugenud teismelistest, kellel on probleeme koolis ja kogu ühiskonnas ja mind ei jäta see teema külmaks, nad on ju tulevased täiskasvanud. Ja minu eesmärgiks on läbi töötada mitmed allikad. Kuna teema on aktuaalne, siis tahaksin teada saada, mis on teismeiga, mis sellega kaasneb ja milliseid teismeea faasid on olemas? Käsitlen oma referaadis üldiselt teismeea teemat ning selle jagunemist faasideks. Minu arvates kogevad tänapäeva lapsed teistmoodi oma teismeiga kui mõned head kümned aastad tagasi. Tänapäeval on see protsess kiirenenud. Kõik lapsed on erinevate arengutasemetega. Ma tean, et arengut mõjutab nii perekond, sõbrad, religioon ja füüsiline tegevus. Plaanin uurida millisteks faasideks on teismeiga jaotatud? Mis toimub erinevates vanustes laste arengus? Mis iseloomustab teismeealisi? 3 1. TEISMEIGA
2. Tegemist on Fe-C eutektoidse sulamiga. Millise muutuse tagajärjel antud struktuur tekib ja mitmefaasilise struktuuriga on tegemist ning millised on faasid? Student Response Value Correct Answer A. eutektmuutuse (L->E(A+T) ja tegemist on kahefaasilise struktuuriga ning faasideks on A ja T B. eutektoidmuutuse (A->E(F+T) ja tegemist on 100% kahefaasilise struktuuriga ning faasideks on F ja T C. eutektoidmuutuse (A->E(F+T) ja tegemist on ühefaasilise struktuuriga ning faasiks on T Student Response Value Correct Answer D
tähekuu jooksul. Samal ajal pöörleb kuu ümber oma telje nii, et maa poole jääb üks ja sama külg. Kuu niisugune pöörlemine on välja kujunenud kuu poolt põhjustatud maa ookeanide loodete pidurduval toimel. Kuu faasid Kuu näitab end väga mitmel moel, alates heledast täiskettast ja lõpedades nähtamatu olekuga, mis siis uuesti vähehaaval üle sirbitaolise kuju ja valgustatud poolkera jälle täiskuuks muutub. Neid kuu erinevaid ilminguid nimetatakse kuu faasideks. Kuu valgus on kuu pinnalt tagasipeegeldunud päikesevalgus. Kuu valgus on kuu pinnalt tagasipeegeldunud päikesevalgus. Päike valgustab alati poole päikese pinnast, mida me siis näeme maalt kas täielikult või osaliselt, sõltuvalt sellest, missuguse osa kuu valgustatud pinnast on parajasti maa poole pööratud. Maa ise aga valgustab kuud maalt peegeldunud päikesevalgusega, see nn.tuhkvalgus on hästi näha siis, kui kuu paistab kitsa ribana tema ülejäänud,
FAASISIIRDED Faasisiireteks nimetatakse neid protsesse, kus keha läheb üle ühest faasist teise. Agregaatolekud ja faasid Aineid jaotatakse agregaatolekuteks ehk faasideks, kus ühte olekusse klassifitseeritakse ained, millel on ühesuguseda füüsikalised omadused. Selgub, et ühes olekus võib olla veel alagruppe ehk faase, millel on faasi ühesugused füüsikalised omadused, erinevatel ainetel erinevad füüsikalised omadused. Nt. süsiniku aatomid võivad moodustada kas teemandile või grafiidile vastavad kristallvõred. Ühed ja samad süsiniku aatomid, erineva kujuga kristallvõred. Järelikult on erinevad füüsikalised omadused. Teemant on kõva,
Sulamifaas Sulam on aine, mis on saadud kahe voi enama komponendi (A, B, ...) kokkusulatamise või -paagutamise teel. Metallisulam on sulam, mille põhikomponent (üle 50%) on metall. Sulamisüsteem- antud komponentidest kõikide võimalike sulamite kogum. Sulami komponent- aine, mis moodustab sulami. Sulami faas- termodünaamilise sulamisüsteemi kõige ühesuguste keemilise koostise ja ühesuguste füüsikaliste omadustega osade kogum, mida süsteemi teistest osadest eraldab piirpind. Faasideks võivad olla keemilised elemendid, tahked või vedelad lahused ning keemilised ühendid. 3. Sulamite struktuur: mehaaniline segu (eutektikum, eutektoid), tardlahus ( asendus- ja sisendustüüpi), keemiline ühend Mehaaniline segu- sulami faas, mille korral koosneb sulam komponentide A ja B kristallidest. Eutektikum- mehaaniline segu, mille terades on vaheldumisi ühel ajal eraldunud tardfaasid. Eutektikum tekib vedelast lahusest kristalliseerumise tulemusena.
16. Looded on taevakeha kuju perioodilised moonutused, mille põhjustab teise taevakeha gravitatsioonilinekülgetõmme. Enamasti peetakse loodete all silmas Maa ning eriti maailmamere kuju moonutusi. Maailmamere loodeid nimetatakse ka tõusuks ja mõõnaks, vastavalt sellele, kas meretase on loodete tõttu keskmisest kõrgemal või madalamal. 17. Vaata vihikust jooniseid! 18. Kuu erinevaid ilminguid nimetatakse Kuu faasideks. Need vahelduvad suhteliselt aeglaselt, siis kui Kuu teeb Maalt vaadates täistiiru Päikese suhtes. 19. Kui atmosfäär on väga läbipaistev (arktiline õhumass), siis võib märgata kuuketta olemasolu korral taevas ka selle tumedat külge, mida nimetatakse tuhkvalguseks 20. Tabel planeetide kohta vihikus! 21. Alates avastamisest kuni 2006. aastani nimetati teda planeediks ning loeti Päikesesüsteemi
Klientuuri; 7. Miks on mõned tootjafirmad vähemtuntud kui nende margitooted? Toote etiketil on toote nimetus suurema kirjaga kui tootja nimetus; 8. Kuidas mõjutavad tehniliste uuenduste tempo ja konkurentsikeskkond toote elutsüklit? langeb toote hind ja läbimüük; 9. Millise toote elutsükli faasi kohta käivad alltoodud väited? (Mõnikord vaadeldakse elutsüklit mitte nelja, vaid viieetapilisena. Sellisel juhul on faasideks juurutusfaas, kiire kasvu faas, aeglustuva kasvu faas, küpsusfaas ja langusfaas): o- tehakse minimaalselt kulutusi müügitoetusele; - langusfaas o- maksimaalsed kulutused müügitoetuseks; - kiire kasvufaas o- nõrgemad konkurendid on sunnitud turult lahkuma; - küpsusfaas o- toodete valikut laiendatakse; -aeglustuva kasvufaas o-müügitoetus peab looma esialgse nõudluse; - langusfaas o-müügimaht on tundlik majanduses toimuvate muutuste suhtes; - langusfaas
makroenergilisuse kriteeriumiks. Milliseid makroenergilite molekulide esindajaid te teate? Kirjutage vähemalt neist ühe põhimõtteline struktuur. 12.Joonistage skeem, mis kujutab katabolismi ja anabolismi energeetilist vahekorda ja kommenteeriga. 13.Mille toimel ja kus vitamiin D3 sünteesitakse? Milline on d3 vitamiini a)nimetus, b) lähteühend (prekursor), c) aktiivne vorm, d) bioloogiline vorm. 14.Glükolüüsi reaktsiooniahel koosneb ____ üksikreaktsioonist. Millisteks faasideks ja võib need reaktsioonid energia aspektist jaotada? Millises vormis ja kui palju saadakse energiat 1 mooli glükoosi glükolüütilisel lagundamisel? 15.Mitu reaktsiooni ja millsied on gülkolüüsi regulatsioonipunktideks? Mille poolest nad ülejäänud reaktsioondiest erinevad? Millised on regulatsiooni põhimõtted? 16.Glükolüüsi reaktsiooniahela tinglikuks lõpp-produktiks on _______. (milline 3c ühend?).Kuid TCA-sse sisenevad Co-A-ga aktiveeritud _________ (millied
Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Mis on kiire jahutamise eesmärk? Vali üks või enam: a. Kiirel jahutusel tekivad tasakaalu oleku struktuurid, mis tagavad hea tugevuse ja kõvaduse b. Kiire jahutus on vajalik austeniidi stabiliseerimiseks madalatel temperatuuridel, et see säiliks ka toatemperatuuril kogu ulatuses c. Joonpaisumisest tekitatud pinged, mis tagavad suure kõvaduse d. Austeniidi kiirel jahutamisel ei lagune see ferriidi ja tsementiidi faasideks vaid tekib, martensiit, mis tekitab suure kõvaduse Küsimus 5 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Millistest operatsioonidest ja järjekorrast koosneb süsinikterase karastamine ja noolutamine? Vali üks või enam: a. Austenitiseerimine, aeglane jahutus, noolutamine b. Noolutamine, kiire jahutus (karastus), austenitiseerimine c. Austenitiseerimine, kiire jahutus (karastus), noolutamine d. Austenitiseerimine, kiire jahutus, vanandamine Küsimus 6
a. Suurendada terase sitkust kõvaduse ja tugevuse arvelt tagamaks optimaalsed detaili omadused b. Suurendada terase kõvadust ja tugevust c. Suurendada terase sitkust ja kõvadust samaaegselt d. Noolutamise eesmärgiks on suurendada tugevust vähendades kõvadust Küsimus 4 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Mis on kiire jahutamise eesmärk? Vali üks või enam: a. Austeniidi kiirel jahutamisel ei lagune see ferriidi ja tsementiidi faasideks vaid tekib, martensiit, mis tekitab suure kõvaduse b. Kiire jahutus on vajalik austeniidi stabiliseerimiseks madalatel temperatuuridel, et see säiliks ka toatemperatuuril kogu ulatuses c. Joonpaisumisest tekitatud pinged, mis tagavad suure kõvaduse d. Kiirel jahutusel tekivad tasakaalu oleku struktuurid, mis tagavad hea tugevuse ja kõvaduse Küsimus 5 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst
Võistleja otsustab ise, millist kõrgust ta soovib ületada. Kolme ebaõnnestunud katse järel peab sportlane võistluset lahkuma. · Parema haarde saamiseks teiba kasutamisel võib kasutada sobivat määret kätel või teibal. Teibi kasutamine käel või sõrmedel ei ole lubatud. Teivashüpe. 3. Kõrgushüpe jaguneb järgmisteks faasideks: hoojooks, äratõuge, õhulend ja maandumine. · Hoojooksul kogub hüppaja kiirust ja valmistub äratõukeks.Äratõukel loob hüppaja vertikaalse kiiruse ja alustab lati ületamiseks vajalikku pöörlemist. Maandumisel on oluline hüppe ohutu lõpetamine. · Kõrgushüppes ei kasutata abivahendeid. · Kõrgushüppe postid asuvad teineteisest umbes 4 meetri kaugusel. Nende vahel on ümmargune sirge latt läbimõõduga 30 cm
Difusioon esineb ka tahkistes, kuid vähesel määral (aatomite ja molekulide paigutusel on kindel kord). Soojusjuhtivus on kõigi tahkiste tavaline omadus, juhivad soojust paremini kui vedelikud ning amorfsed ained. Metallide hea soojusjuhtivus on tingitud metalli kristallis vabalt paiknevatest elektronidest. Tahkistel sisehõõrdejõud puudub, kuna puudub omadus voolata. Metallide voolamisel on tegu monokristallide nihkega üksteise suhtes väliste jõudude mõjul. Faasideks nimetatakse aine erinevate omadustega olekuid. Metastabiilse olekuga on tegu, kui aine esineb ühes faasis sellise rõhu ja temperatuuri väärtuses, kus ta tegelikult peaks olema teises faasis. Faasisiirdeks nimetatakse protsessi, kus aine läheb ühest faasist teise. Siirdesoojuseks nimetatakse soojushulka, mis neeldub või eraldub faasisiirdel aine ühe massioleku kohta, on vastupidiste protsesside puhul vastupidine. Kondensatsiooniks e.
6. Agregaatolekud Aine võib esineda kolmes olekus gaasilises, vedelas ja tahkes. Neid olekuid nimetatakse aine agregaatolekuteks. Aatomite ja molekulide paiknemine ja soojusliikumise iseloom määrabki aine agregaatoleku ja seega ka aine füüsikalised omadused. Kaugeltki mitte kõik aatomite ja molekulide paiknemise viisid pole taandatavad kolmele agregaatolekule. Füüsikas nimetatakse aine erinevate omadustega olekud faasideks. Erinevates faasides on aine molekulide või aatomite paigutus ja soojusliikumise iseloom erinev. Seega on ka aine agregaatolekud erinevad faasid. Faase on rohkem kui agregaatolekuid. Ühe agregaatoleku raames võib esineda mitu faasi. Erandiks on vaid gaasiline olek , mille raames mitu faasi ei eksisteeri. Aine erinevad faasid on teineteisest eraldatud eralduspinnaga. 7. Faasisiirded Protsessi, kus aine läheb ühest faasist teise,
• Varade kinnistatuse probleem – talude põhivaradel on vähe või pole üldse alternatiivseid kasutamise võimalusi • Hindade langus on suurem – võrreldes teiste hindadega ning samuti talunike tulude suhteline langus võrreldes teiste majandusharudega Taastootmisteooria • Tootmist vaadeldakse kui süsteemi, milles materiaalsed ressursid (tööobjektid) muudetakse tööjõu ja töövahendite abil toodanguks. • Taastootmine jaotub faasideks, milledeks on tootmine, jaotamine, vahetus ja tarbimine. • Taastootmise kaks tüüpi – lihtne (tootmisprotsessi kordamine endises mahus) ja laiendatud (tootmisprotsessi kordamine suuremas ulatuses) taastootmine • Tootmisprotsessi iseloomustab eelkõige ressursside hulk Tootmistegurid • Tootmissisenditeks maa, töö ja kapital • Mõju järgi aktiivsed (töö ja ettevõtlus) ja passiivsed (maa ja reaalkapital) • Olemuse alusel algseteks (töö ja
Delfis ja mujal 150–190 m). Hiljem lisandusid pikemad jooksud (diaulos, hippios, dolichos), pentatlon ehk viievõistlus (kettaheide, kaugushüpe, odavise, staadionijooks ja maadlus) ning relvisjooks. 2 Kõrgushüpe Kõrgushüpe on samuti üks kergejõustiku alasid. See kujutab endast üle kõrge lati hüppamist. Kõrgushüpe jaguneb järgmisteks faasideks: hoojooks, äratõuge, õhulend ja maandumine. *Hoojooksul kogub hüppaja kiirust ja valmistub äratõukeks. *Äratõukel loob hüppaja vertikaalse kiiruse ja alustab lati ületamiseks vajalikku pöörlemist. *Maandumisel on oluline hüppe ohutu lõpetamine. Kõrgushüpe on ala, mis nõuab ohutut maandumispaika. Kui tunnis on palju õpilasi, ei ole selle õpetamine eriti tõhus. Kõrgushüppematil võib eelnevalt teha akrobaatilisi harjutusi, mis sarnanevad flopiga.
järjestikuse ebaõnnestunud katseni. Kolme ebaõnnestunud katse järel peab sportlane võistluselt lahkuma, kui ei ole seis võitja selgitamisel võrdne mitmel osalejal. Sel juhul toimuvad ümberhüpped. Sama kehtib ka teivashüppes. Kõrgust peab tõstma korraga vähemalt 2 cm. Mitmevõistluses tohib kogu võistluse ajal latti tõsta 3 cm kaupa. Võistleja peab ära tõukama ühelt jalalt. Katset ei loeta, kui latt kukub võistleja süül maha. Kõrgushüpe jaguneb järgmisteks faasideks: hoojooks, äratõuge, õhulend ja maandumine. Hoojooksul kogub hüppaja kiirust ja valmistub äratõukeks. Äratõukel loob hüppaja vertikaalse kiiruse ja alustab lati ületamiseks vajalikku pöörlemist. Maandumisel on oluline hüppe ohutu lõpetamine. Kõrgushüppes ei kasutata abivahendeid. Vaid kõrgushüppeks kasutatavad jalanõud erinevad teistest naelikutest selle poolest, et kannaosas on lisaks veel neli naela, tänu millele on hoovõtul veelgi väiksem libisemisvõimalus.
Konspekt raamatust ,,Avasta tulevik" Skisofreenia on vaimuhaigus, mis puudutab üht inimest sajast kogu maailmas. Skisofreenia puudutab inimesi nii noores, vanas kui keskeas ning seda kohtab igas majanduslikus seisuses ja väga erineva etnilise taustaga inimeste seas. Skisofreenia puudutab võrdselt nii naisi kui mehi. On täheldatud, et sikisofreenia esineb perekonniti, ja et teatud keskkonnafaktorite mõju võib haigestumise tõenäolisemaks muuta. Ometigi tuleb tõdeda, et me ei tea haiguse tegelikke põhjuseid. Skisofreeniat peetakse tihti ,,lõhenenud isiksuse häire" tulemuseks. Taoline vääriti mõistmine põhineb ,,skisofreenia kui mõiste tuletamisel kahes kreekakeelset sõnast: ,,lõhenema" ja ,,vaim(sus)". Ometi oli mõiste eesmärgiks näidata mõtte-, tunde- ja tahteprotsesside võimetust toimida ühtse ja mõtestatud tervikuna, mis juhib inimese tegevust. Sobivate ravimite kaasabil on võimalik sümptomeid stabiliseerida. ...
jäävaid kivimeid. Pinnast vaadeldakse harilikult kolmefaasilise süsteemina: tahke kivimiskelett, tühikutes olev vesi ja õhk. Looduslikes oludes võib konkreetse ehituse all nimetatud faaside vahekord oluliselt muutuda. Vastavalt faaside vahekorrale eraldatakse : Ühefaasilised pinnased. Kuivad pinnased. Ainsa faasi moodustab jäik kivimiskelett. Tühikutes on ainult õhk. Kahefaasilised pinnased. Need on veega küllastunud pinnased. Faasideks on kivimiskelett ja tühikuid täitev vesi. Kolmefaasilised pinnased. Faasideks on kivimiskelett ja tühikuid täitev vesi ja õhk. 2. MILLISEL KAHEL KUJUL ESINEB VABA VESI PINNASES? KIRJELDADA VASTAVAID PROTSESSE. Vabavesi esineb pinnases gravitatsiooni- ja kapillaarveena. Gravitatsioonivesi on pinnasevesi kõige harilikumal kujul. Tema liikumine pinnases on tingitud gravitatsioonijõust.
tasakaaluasendi vedeliku ulatuses ruumi ulatuses Säilitavad kuju ja Säilitavad ruumala Ei säilita ei kuju ei ruumala ruumala Faasid · Aine võib esineda kolmes olekus tahkes, vedelas ja gaasilises. Neid olekuid nimetatakse aine agregaatolekuteks. · Ühes ja samas agregaatolekus võivad aine omadused olla erinevad.Erinevate omadustega olekuid nimetatakse faasideks. · Faase on rohkem kui agregaatolekuid. · Üleminekut ühest faasist teise nimetatakse faasisiirdeks. Faasisiirded GAAS KO ND E EN IN SE M ER TU N AU U A
4. Mis on amorfne aine ja võrdle seda tahkisega? Näited Amorfne aine – tahke aine, millel on omadus voolata väga aeglaselt. Näiteks klaas, plastiliin ja pigi. Võrreldes tahkisega puudub amorfsel ainel kristallstruktuur ja sulamistemperatuur. 5. Mis vahet on faasil ja agregaatolekul ? Ainel on kolm agregaatolekut, milles aine võib esineda: gaasiline, vedel ja tahke olek. Ühe oleku erinevate omadustega olekuid nimetatakse faasideks. Näiteks tahke agregaatoleku raames on ainel eri faasides erinev kristallstruktuur. Näiteks tina, mis on üldjuhul pehme ja hõbedase võib madalamal temperatuuril muutuda hallikaks pulbriks. 6. Mida tähendab isotroopia ja anisotroopia? Isotroopia – füüsikaliste omaduste mittesõltuvus suunast. Gaas, vedelik, tahkis. Radioaktiivsus. Anisotroopia – füüsikaliste omaduste sõltuvus suunast. See on omane ainult tahkistele. Valguse murdumine 7
4. Mis on amorfne aine ja võrdle seda tahkisega? Näited Amorfne aine tahke aine, millel on omadus voolata väga aeglaselt. Näiteks klaas, plastiliin ja pigi. Võrreldes tahkisega puudub amorfsel ainel kristallstruktuur ja sulamistemperatuur. 5. Mis vahet on faasil ja agregaatolekul ? Ainel on kolm agregaatolekut, milles aine võib esineda: gaasiline, vedel ja tahke olek. Ühe oleku erinevate omadustega olekuid nimetatakse faasideks. Näiteks tahke agregaatoleku raames on ainel eri faasides erinev kristallstruktuur. Näiteks tina, mis on üldjuhul pehme ja hõbedane võib madalamal temperatuuril muutuda hallikaks pulbriks. 6. Mida tähendab isotroopia ja anisotroopia? Isotroopia füüsikaliste omaduste mittesõltuvus suunast. Isel. Gaas, vedelik, tahkis. Radioaktiivsus. Anisotroopia füüsikaliste omaduste sõltuvus suunast. See on omane ainult tahkistele. Valguse murdumine 7
Süütejärjekord Süütejärjekord ei ole sama, mis silindrite järjekord, küll aga sama mis töötaktide järjekord silindirs. Kolb mootori töötamine ja gaasijaotus faasid Neljataktilise töötsükkel toimub kahe väntvõlli pöörde jooksul. Sisse ja väljalaske klappe ei avata ja ei suleta täpselt siis, kui kolb on Ü.S.S või A.S.S, vaid kas varem või hiljem. Väntvõlli pöördenurki klappide avamise alghetkest sulgumsi hetkeni väljendatuna kraadides nimetatakse gaasijaotus faasideks. Kahetaktilise mootori korras akende avamise ja sulgumis hetkeni. Klappide avamise ja sulgemise hetked määratakse teoreetiliselt võttes arvesse mootori väntvõlli maksimaal pöörlemis kiirust. Mida suurematel pööretel on ettenähtud mootori töö, seda suuremad on gaasijaotuse faaside nurgad. Gaasijaotus faaside nurkade erinevused saadakse nukkvõlli nuka erinevate kujudega. Selline klappide avamise moodus suurendab tunduvalt mootori võimsust
algusest. 2) erineva linnastumise mudel- pärit 1990-ndate aastate algusest. Lineaarse linnastumise mudel on pärit 1980. aastate alguses Lääne-Euroopas läbiviidud empiirilistest uurimistest linnade ja nende tagamaade kohta. Mudeliga vaadeldakse, kas rahvaarv keskuses ja seda ümbritsevas tagamaal , kasvab või kahaneb ning kummas on kasv või kahanemine suurem. Lineaarse linnastumise mudeli peamisteks faasideks on: 1) linnastumine; 2) eeslinnastumine; 3) vastulinnastumine ja 4) taaslinnastumine. Taaslinnastumine on linnadesse tagasi-migratsiooni arengusuund peale eeslinnastumise perioodi. Taaslinnastumise näiteid võib Euroopast tuua alates 1980. aastatest kui linnakeskused muutusid taaskord atraktiivseks. Buzar jt. (2007) väidavad, et
Kui testimise käigus avastatakse viga, mille juured on arhitektuuris, siis koskmudeli kohaselt saab pöörduda tagasi arhitektuuri muutmise juurde alles siis, kui tarkvara on kasutusse läinud (vt noolte suundi joonisel). Kokkuvõte: Otsused süsteemi kohta tehakse varajases faasis ja süsteem ei pruugi lõpuks teha seda, mida kasutaja tahab (nõuded on varakult külmutatud) Samas ei tea ka klient alguses, mida ta tahab ja tema ebakindlus on täiesti loomulik. Projekti range jaotus faasideks ei luba kliendi muutunud nõuetele kergelt vastu tulla. Seega on mudel kasutatav siis, kui nõuded on selged ja nad muutuvad vähe. Koskmudel on sobilik suurtele süsteemidele, mida arendatakse mitmes erinevas kohas korraga. Sel juhul lubab eelnev korralik planeerimine töid paremini koordineerida 7 3. Inkrementaalne arendusmudel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
