Rahvusvaheline kaubandus KT1 (0)

Tartu Ülikool - Majandus - Rahvusvaheline kaubandus

1 Hindamata

Rahvusvaheline majandus

MERKANTILISM : 2 ERISTUVAT PERIOODI, MERKANTILISMI PÕHITEESID NENDE ETAPPIDE KAUPA, MERKANTILISMI PÕHIERINEVUS KÕIGIST JÄRGMISTEST TEOORIATEST , MERKANTILISMI KRIITIKAD.’
Merkantilism-Koolkond poliitilises ökonoomias ja kapitali esmase akumulatsiooni ajastu (XV - XVIII saj.) - riikide majanduspoliitika , mis peegeldas kaubanduskapitali huve, kui see ei olnud veel seotud tööstuskapitaliga.
Varane merkantilism-

rahvusriigid olid alles tekkimas, kuld täitis sel perioodil tähtsat osa riigi keskvõimu tugevdamisel, armee ülesehitamisel ja teiste rahvuslike institutsioonide tekkimisel;

suurem väärismetalli kogus tähendas rohkem raha ( münte );
omades rohkem raha oli võimalik pidada ülal tugevamat sõjaväge;
ekspordi stimuleerimine toetas tootmist ja tööhõivet riigis.

Raha Roll
Inglismaa varased merkantilistid [1] - 16. saj. lõpul täheldati kulla ja hõbeda väljavoolu riigist Hollandisse. Seda tingisid kaks faktorit :
(1) 16 sajandi Holland oli suhteliselt arenenum kui Inglismaa, kuna Inglismaa eksportis toorainet ja importis tööstuskaupu Hollandist. Vahetuskurss Inglismaa jaoks halvenes pidevalt. Seetõttu osutus kasulikuks eksportida Inglise metallraha ja vermida see Hollandis sealseks rahaks. Varased merkantilistid ei osanud seda nähtust seostada kaubandusbilansi defitsiidiga.
(2) Teiseks oli Inglise metallraha väljavool seotud ka selle kullasisalduse langusega, kuna kuningavõim laskis sajandi algul välja uued mündid , mis olid väiksema kullasisaldusega, kuid säilitasid endise nominaalväärtuse. Seetõttu oli kasulik vanu münte eksportida.
Varased merkantilistid soovitasid kolme poliitikat:

(1) Välja lasta standardkaaluga mündid.
(2) Kasutada valitsuse reguleeritud vahetuskurssi.
(3) Keelata raha eksport täielikult.

Hilised merkantilistid - soodsa kaubandusbilansi saavutamine
Väliskaubanduse riiklik reguleerimine

Impordi allasurumiseks - kõrged tollimaksud , koguselised impordipiirangud
Ekspordi edendamiseks - suured eksporditoetused.

Eriti agaralt rakendasid merkantilistid oma ideid emamaa ja kolooniate vahelistes suhetes: eksporditi tööstuskaupu ja toodi sisse odavat toorainet.
Hilisaja merkantilistid – kaubandusbilanss
Thomas Mun (1571-1641), Ida-India Kompanii direktor , avaldas 1630. aastal raamatu “Inglismaa Varakassa läbi väliskaubanduse”, kus summeeris briljantselt kaubanduskapitalismi uued ideed:

oletagem, et ekspordime igal aastal kodumaist kaupa
2 200 000 naela eest ja ostame vastu 2 000 000 naela eest,
säilitades kaubanduses pidevalt sellist suhet, on võimalik varakambri varasid igal aastal 200 000 naela võrra suurendada.

Mun arendas ka ideed tööstuskaupade (artificial produce) ekspordiks tootmisest oma loodusressursside ja tooraine (natural produce) baasil ning vahetuskaubandusest (carrying trade), mille käigus Indiast ostetud kaubad müüakse edasi teistesse riikidesse.
Merkantilistide põhitees oli: kasumit luuakse ringlussfääris ja riigi rikkus peitub rahas
- algselt propageeriti raha ja väärismetallide akumulatsiooni riigis;
- hiljem propageeriti positiivset väliskaubanduse bilanssi.
MERKANTILISMI KRIITIKA
Merkantilistide esimeseks kriitikuks võib lugeda D. Hume’i (XVIII saj.), kes väitis, et ihaldatud kasu võib saada vaid lühikese aja jooksul.

Kui näiteks Inglismaa saavutaks kaubandusest kulla-hõbeda sissevoolu (see on käsitletav rahana), kasvab rahamass, mis viib hindade tõusule Inglismaal võrreldes kaubanduspartneritega.
Tulemusena soovivad Inglise residendid hakata ostma välismaal toodetud kaupa, Inglise eksport väheneb. Kokkuvõttes: edu kaubandusbilansi ülejäägist võib olla lühiajaline.

[1] Hume, David (1711-76) - inglise filosoof - idealist , psühholoog, ajaloolane
Teooriad.
Merkantilistide teooria eeldab, et maailmamajandus on staatiline (nn. “maailmapirukas”, mida jagada, on konstantne ), sellisel juhul oleks maailmakaubandus tõepoolest null-summaline mäng ja kõik ei saaks ühel ajal võita. Antud eeldus ei pea paika, niisiis ka mitte järeldused.

Hilisemad kriitikad (neo- e. uusmerkantilistlike vaadete kohta) seovad kaubandusbilansi ülejäägi maksebilansiga. Kaubandusbilansi ülejäägist tekkiv probleem ei tarvitse otsekohe silma paista, kuid varem või hiljem ilmneb neli olulist aspekti:

Deindustrialiseerimine. Siin võib tuua näiteks Suurbritannia hiljutise kogemuse seitsmekümnendate lõpust - kaheksakümnendate algusest, mil tõdeti, et väliskaubanduse ülejääk toob sisemaal kaasa ebasoovitavaid tagajärgi. Nafta ekspordi arvel tekkinud kaubandusbilansi ülejäägist finantseeriti tööstuskaupade importi , kuna kodune tööstus tegi samal ajal vähikäiku. Ka tõmbab ülejääk ligi nn. “kuuma” raha, mis toob kaasa oma valuuta ülehindamise, see aga vähendab ekspordi konkurentsivõimelisust. Seda nähtust on maailmas hakatud kutsuma “hollandi haiguseks”1 ilmingute järgi, mille kutsus Hollandis viiekümnendatel esile Põhjamere gaasi eksport.

Tagasimõju efekt. Kuna kõik rahvusvahelised maksed on tasakaalus, siis tähendab ühe riigi maksebilansi ülejääk, et teised on defitsiidiga. Kellegi pidev ülejääk võib esile kutsuda vastumeetmeid ja panna kaubanduspartnereid rakendama omapoolseid impordipiiranguid, mille tulemusena häirub rahvusvaheline kaubandus tervikuna . Lõpuks võivad vastumeetmed vähendada ka vaadeldava riigi ekspordivõimalusi; see ongi tagasimõju efekt.

Inflatsioon . Nõudlusest põhjustatud inflatsioon tekib, kui majanduses on enam-vähem täielik tööhõive - ülejääk on ergutussüst majandusele. Ülejääk suurendab raha pakkumist ja viib inflatsioonile (kui just vahetuskurss pole vabalt ujuv).

Koduse elustandardi langus. Riik, mis praktiseerib märkimisväärset maksebilansi ülejääki, surub alla koduse elatustaseme, sest välisvaluuta reserve saab muuta kaubaks ja teenusteks ilma kodumaise ressursikuluta.

ABSOLUUTSE EELISE SEADUS: LOOMULIK JA OMANDATUD EELIS. SMITH’I TEOORIA PÕHIJÄRELDUSED. OLGE SUUTELISED TÕESTAMA SMITHI TEOORIA PAIKAPIDAVUST ÜLESANDES!
Absoluutse eelise seadus.

Smith pani aluse rahvusvahelise kaubanduse teooriale , mis on saanud tuntuks kui absoluutse eelise seadus.
Selle teooria järgi saavad omavahelisest kaubandusest kasu mõlemad partnerid, kui nad spetsialiseeruvad nendele kaupadele, mille tootmiseks neil on absoluutne eelis.
Absoluutne eelis võib kujuneda lähtuvalt kahest alusest :
Loomulik e. looduslik eelis, mille tekkepõhjuseks on soodsad looduslikud tingimused (erilised klimaatilised tingimused, maaressursid, maavarad jne).
Omandatud eelis, mille põhjuseks on tehnoloogia , tööoskuste ja vilumuste kõrge tase (näiteks oli Šveitsil pikka aega selline positsioon käekellade tootmisel).
Absoluutse eelise seadus (3)
Laissez faire!

Smithi tees oli, et juhul kui kaubavahetus erinevate riikide vahel toimub vabalt (puuduvad valitsuste kehtestatud kitsendused):

Siis riigid spetsialiseeruvad vastavalt oma tootmiseeldustele ja igaüks hakkab tootma just neid kaupu, mida suudab toota kõige efektiivsemalt.
Tootmisressursid paigutatakse ümber nendesse tootmisharudesse, millel on eelisseisund (absoluutne eelis) võrreldes teiste riikide vastavate tootmisharudega.
Lõpptulemusena muutub tootmisprotsess efektiivsemaks maailmas tervikuna, kaubatootmine kasvab ning omavahelisest kaubavahetusest saavad kasu kõik selles osalejad.

SUHTELISE EELISE SEADUS ( RICARDO KÄSITLUSES). RICARDO SEADUSE PIIRANGUD JA NENDE HINNANG. OLGE SUUTELISED TÕESTAMA RICARDO TEOORIA PAIKAPIDAVUST ÜLESANDES!
SUHTELISE EELISE TEOORIA
Suhtelise eelise teooria annab vastuse probleemile: mis juhtub siis, kui üks riik omab absoluutset eelisseisundit kõikide kaupade ja teenuste osas?
Suhtelise eelise mõiste

Ka ebavõrdsete partnerite vahel, kellest üks on eelisseisundis kõikide kaupade tootmisel, on võimalik vastastikune kasu.
Selleks peab absoluutses halvemuses olev riik spetsialiseeruma selle kauba tootmisele, mille osas tema mahajäämus on väiksem (siin on tema suhteline eelis) ja importima kaupa, mille osas absoluutne mahajäämus on suurem.
Absoluutses eelisseisundis olev riik (mõlema kauba tootmine efektiivsem) spetsialiseerub aga selle kauba tootmisele, kus tema eelisseisund on suurem (siin on tema suhteline eelis).

Ricardo mudeli piirangud

mudelis on ainult kaks riiki ja kaks kaupa;

kaubavahetuse aluseks on vabakaubandus ;

tööjõud on absoluutselt mobiilne oma riigis ning täiesti immobiilne rahvusvaheliselt;

transpordikulusid ei arvestata;

tootmiskulud on konstantsed iga võimaliku tootmismahu juures;

ainukeseks arvesse võetavaks tootmisteguriks on töö.
Ricardo mudeli universaalsus
Ometi on Ricardo mudel, vaatamata lihtsustamisele, parim lähtepunkt rahvusvahelise kaubanduse tundmaõppimise alustamiseks.
Ricardo algmudelit on hiljem märkimisväärselt laiendatud ja paremustatud, kuid see on aluseks, millele kaasaegsed teooriad on üles ehitatud.

SUHTELISE EELISE SEADUS (PÜSIVATE ALTERNATIIVKULUDE NÄITEL). PÜSIVATE ALTERNATIIVKULUDE OLEMUS JA SIIT TULENEV SPETSIALISEERUMISE ULATUS. AUTARKIA .
G. Haberler viis 1936. aastal suhtelise eelise teooria alternatiivkulu alusele. Teatud kauba tootmisel omab suhtelist eelist riik, kus alternatiivkulu antud kauba tootmiseks on väiksem.
Seetõttu osundatakse suhtelise eelise seadusele vahel ka kui suhtelise kulu seadusele
. Püsivate alternatiivkulude juures spetsialiseeruvad mõlemad riigid täielikult oma suhtelise eelise kauba tootmisele ja loobuvad üldse tootmast teist kaupa
Autarkia - välismajanduslik isoleeritus, väliskaubanduse puudumine.
Tarbimine autarkia tingimustes
Kui ühendame ühiskonna samasuskõvera tootmisvõimaluste rajaga , saame leida tasakaalupunkti antud riigis autarkia tingimustes:

Kaubanduse puudumisel kujuneb tasakaalupunkt kohas, mis võimaldab ühiskonnale kõrgeima samasuskõvera - s.t. riigi tootmisvõimaluste raja ja samasuskõvera kõrgeimas puutepunktis.
Kahe kõvera ühesugune kalle puutepunktis väljendab riigisisese relatiivse hinna tasakaalu ja peegeldab riigi suhtelist eelist.

SUHTELISE EELISE SEADUS (KASVAVATE ALTERNATIIVKULUDE NÄITEL). KUIDAS TULETATAKSE AUTARKIA TOOTMIS-TARBIMISTASAKAAL SELLISES MUDELIS? SELGITADA, MIKS EI TOIMU TÄIELIKKU SPETSIALISEERUMIST.
SUHTELISE EELISE TEOORIA RAKENDUS KASVAVATE
ALTERNATIIVKULUDE KORRAL
Kasvavad alternatiivkulud tähendavad, et riik peab loovutama kasvavas koguses üht kaupa, selleks et vabastada piisavalt ressursse täiendava ühiku teise kauba tootmiseks.
Mittetäielik spetsialiseerumine

Kasvavate alternatiivkulude mudelile baseeruv kaubavahetus eeldab, et täielikku spetsialiseerumist ei toimu, sest see pole otstarbekas toodete alternatiivkulude ja suhteliste hindade tõttu.

Võrreldes tasakaalukogustega autarkia tingimustes võidavad mõlemad 20 X ja 20 Y, s.t. mõlemate tarbimisvõimalused kujunevad suuremaks . Tasub rõhutada, et tootmise spetsialiseerumise puhul ja kaubavahetuse vahendusel on mõlemal riigil võimalik tarbida tasemel, mis on väljaspool nende tootmisvõimaluste rada (kaubanduse puudumisel on see aga teatavasti ka tarbimisvõimaluste rajaks ).
Kasvavate alternatiivkulude korral ei toimu kunagi täielikku spetsialiseerumist mitte kummaski riigis. Põhjuseks, miks jätkatakse ka nn. mitte-spetsialiseerumise kauba tootmist, on alternatiivkulude kiirenev suurenemine peale suhteliste hindade tasakaalupunkti saavutamist

TOOTMISTEGURITE PROPORTSIOONIDE TEOORIA. TEOORIA KITSENDUSED, HINNANG NEILE. LISATEOREEMID H-O TEOREEMI JUURDE.
H-O teooria (tootmistegurite proportsioonide teooria) tundub olevat sobivaim rahvusvahelise kaubanduse olemuse selgitamiseks enamikul juhtudel.
See teooria võimaldab siduda rahvusvahelise kaubanduse kodumaise tootmistegurite paigutuse ja sissetulekute jaotusega.
Teooria abil on võimalik analüüsida seoseid rahvusvahelise kaubanduse ja riigi majandusliku arengu ning kasvu vahel; on võimalik uurida ka seoseid kaubanduse ja rahvusvahelise kapitaliliikumise vahel.
Tootmiskulude proportsioonide teooria on piisavalt üldine
H-O teooria tugineb mitmele eeltingimusele:

Tegemist on kahe riigi (riik 1 ja riik 2), kahe kauba (kaup X ja kaup Y) ja kahe tootmisteguriga (töö ja kapital ).

Mõlemad riigid kasutavad ühesugust tootmistehnoloogiat.

Mõlemas riigis on kaup X töömahukas ja kaup Y kapitalimahukas.

Mõlemas riigis on mõlema kauba tootmisel konstantne mastaabiefekt.

Mõlemas riigis on spetsialiseerumine mittetäielik.

Mõlemas riigis on ühetaolised tarbimisharjumused (maitse- eelistused ).

Mõlemas riigis on mõlema kauba tootmisel täiuslik konkurents .

Eeldatakse täielikku tootmistegurite mobiilsust siseriigiliselt ning absoluutset immobiilsust rahvusvaheliselt.

Eiratakse transpordikulusid, tolle ja muid piiranguid, mis takistaksid kaupade rahvusvahelist liikumist.
Heckscher -Ohlini teoreem : riik ekspordib kaupu, mille tootmisel suhteliselt intensiivselt kasutatakse antud riigi külluslikke tootmistegureid ja impordib kaupu, mille tootmisel suhteliselt intensiivselt kasutatakse antud riigis nappe tootmistegureid.
Rybczynski teoreem - maailmaturu muutumatute hindade tingimustes toob ühe tootmisteguri pakkumise kasv riigis kaasa selle riigi toodangu kasvu valdkondades, kus kasutatakse intensiivselt antud ressurssi. Näiteks, kui mingis riigis suureneb kapitalivaru esialgse situatsiooniga võrreldes, hakkab ta tootma rohkem kapitalimahukaid kaupu ja vähem töömahukaid kaupu - tulemusena muutub tema tootmiskõver .
Heckscher-Ohlin-Samuelsoni teoreem e. tootmistegurite hindade võrdsustumise teoreem: kui kehtivad kõik H-O mudeli eeldused, siis viib rahvusvaheline kaubavahetus tootmistegurite hindade ühtlustumiseni erinevates riikides. Selle teoreemi kohaselt toob kaubavahetus palgataseme languse neis riikides, kus ta enne oli kõrge ja palgataseme tõusu seal, kus ta enne oli madal. Teoreem kehtib muidugi vaid siis, kui kõik H-O mudeli eeldused on täidetud. Eriti oluline on kaubandustõkete puudumine ja juurdepääs tehnoloogiatele. Näiteks, Euroopa Liidus võib rääkida sellest, et kaubandustõkete kõrvaldamine on tõepoolest toonud kaasa sissetulekute ühtlustumise liikmesriikides.
Stolper -Samuelsoni teoreem - tõketeta rahvusvaheline kaubandus soosib külluslikku tegurit ja piirab nappi tegurit. Arutleme: algselt on tööjõuvaeses riigis töötasu kõrge, kuna seal napib tööjõudu. Kaubavahetuse tekkides peab see riik konkureerima nendega, kus tööjõud on odavam ning see surve hakkab töötasu alla suruma . Kapitali aga hakatakse intensiivsemalt kasutama ja rent selle kasutamise eest tõuseb, niisiis võib siin näha selle teguri soosimist. Teoreem selgitab, miks majanduses võib alati leida huvigruppe, kes ei soovi kaubavahetuse kasvu.
Leontiefi paradoks

LEONTIEFFI PARADOKS JA SELLE SELGITUSED .
USA majandusteadlane W. Leontief kontrollis 1951. aastal Heckscher-Ohlini teooria paikapidavust USA väliskaubanduse andmetel.
Erinevad uurijad on vähemalt veerandsajandi vältel püüdnud leida selgitusi Leontiefi paradoksile ning tulemused võiks koondada järgmisse loetellu2:

USA-s valitsev nõudlus kapitalimahukamate kaupade suhtes.

Ümberpööratud tegurimahukus.

USA impordipiirangute moonutav mõju.

USA loodusressursside iseärasused.

Inimkapitali küllus USA-s.

USA suhteline eelis tehnoloogiamahukates tööstusharudes.

Erinevused nõudluses.
Paradoksi selgitamisel on püütud arvestada ka asjaolu, et Leontiefi arvestusetes on vaid kaks tootmistegurit - töö ja kapital , kõrvale jäävad loodusvarad ja maa. On alust oletada, et USA sõltub tugevasti mõnede loodusressursside impordist ja nende hankimine on reeglina kapitalimahukas protsess. Niisiis teeb toorainet importiv kaubanduse struktuur USA impordi automaatselt kapitalimahukaks.
Eelnevalt nägime, et Leontief ise pidas töö kui toomisteguri diferentseeritust üheks võimalikuks paradoksi selgituseks. Oskustöö ja kõrgharidusega inseneride ja uurijate küllus USA-s loob tema suhtelise eelise ka tehnoloogiamahukates tootmisharudes.
Umbes kolmkümmend aastat peale Leontiefi paradoksi sõnastamist esitati sellele väga huvitav selgitus , mille kohaselt Leontief rikkus ühte Heckcsher-Ohlini teoreemi eeldust, mis nõuab maitseerinevuste puudumist

RIIKIDE SARNASUSE TEOORIA – TEKKEPÕHJUSED JA OLEMUS.
Peamiseks teguriks , mis kujundab riikide kompetentsi ja oskused teatud tööstuskaupade tootmisel, on koduse nõudluse tingimused.
Siit järeldub, et valdkondades, kus rahvusvahelisse kaubavahetusse on haaratud töödeldud kaubad, on nõudluse mõjul võtmetähendus
SARNASE TURU VAJADUS

Enne kui minna ebakindlamale välisturule tahab iga tootmisharu kõigepealt müüa oma toodet tuttavates siseturu tingimustes.
Kuna tootmine algselt areneb enamasti siseturu nõudlusest tulenevatel tootmisotsustel, siis järeldub siit, et oma tooteid õnnestub kõige paremini müüa sarnase nõudluse struktuuriga välisturgudel.
Nii jõutakse järelduseni, et tööstuskaupade rahvusvahelise kaubanduse baasiks on enamasti sarnane ( kattuv ) nõudlus kaubanduspartnerite turgudel.

RIIKIDE SARNASUSE TEOORIA

Kui kahel partneril (riigil) on samad nõudluse tingimused, ostetakse seal ka tooteid, millel on sama keerukuse aste ja kvaliteedi tase.
Maitse-eelistusi peab toetama ostujõuline nõudmine , st peab olema sarnane sissetulekute tase.
Mida suurem on rahvuslike nõudluse struktuuride kattuvus (sissetulekute tase ühe elaniku kohta), seda suurem on potentsiaal kaubavahetuseks sarnaste tööstuskaupade osas.
Erinevalt teguriteooriast, mis kontsentreerub eri riikide majandusstruktuuride erinevuste uurimisele, on riikide sarnasuse teooria põhiraskus asetatud rahvuslike majandusstruktuuride sarnasusele, mis loob aluse kasulikuks kaubavahetuseks.

HARUDEVAHELISE KAUBANDUSE ERIVORMID JA NENDE TEKKEPÕHJUSTE SELGITUS.
HARUSISENE KAUBAVAHETUS
( kauplemine sarnaste kaupadega )
Siiani käsitletud kaubavahetusmudelid on tegelnud harudevahelise kaubandusega, mis viitab erinevatest tootmisharudest saadud toodete vahetamisele rahvusvahelise kaubavahetuse vormis: nisu  kangas ; teras  arvutid ; tööstustoodang  tooraine. Harudevaheline kaubandus hõlmab kaupade vahetuse, mille valmistamiseks on tarvis erinevaid tegureid: oskustööjõud (keeruline tööstustoodang)  ressursimahukus (tooraine). Harudevaheline kaubavahetus toimub riikide vahel, millel on erinev ressurssidega varustatus ja seda võib selgitada suhtelise eelise seadusega (Heckscher-Ohlini teoreem). Selle mudeli järgi spetsialiseerudes kujuneb riigis erinevus eksporditavate ja imporditavate kaupade vahel.

Harusisene kaubavahetus tundub esmapilgul ühitamatu suhtelise eelise teooriaga.
Ricardo või Heckscher-Ohlini mudelis ei ekspordi-impordi riik üheaegselt sama kaupa.
Nt on reaalses tegelikkuses California aga üheaegselt nii oma veinide suur väljavedaja kui ka prantsuse veinide sissevedaja, Jaapan ekspordib Toyota’sid ja impordib Volkswagen’eid jne.

Arenenud riikides tekib harusisene kaubavahetus sageli, kui tootjad igas riigis toodavad oma “põhilise” tarbijategrupi jaoks, kuid ignoreerivad “vähemuse” tarbeid .
Harusisene kaubavahetus tõstab tarbijate valikuvõimalusi (nn. ”täis kaubariiul”) ning suurendab tootjate konkurentsi samas tooteklassis.
Harusisest kaubavahetust diferentseeritud toodetega saab põhjendada kattuva nõudluse segmentidega kauplevates riikides (riikide sarnasuse teooria - Linderi teooria).
Põhjenduseks saab kasutada ka masstootmise efekti kaalutlusi.
Homogeensete kaupade jaoks on kaubanduse tekkepõhjused küllalt lihtsalt hoomatavad.

Riik võib eksportida ja importida sama kaupa transpordikulude vähendamiseks. Näiteks on USA ja Kanada piir tuhandeid kilomeetreid pikk. Transpordikulude (ja seeläbi ka kogukulude) kokkuhoiu nimel võib New Yorgi ostja (USA) osta tsementi Quebecist (Kanada), kuna tootja Washingtoni osariigis (USA) müüb seda Briti Kanada Kolumbia provintsi ostjale. Sel juhul on mõlema jaoks kaup odavam!

Teine põhjus homogeensete kaupade kaubavahetuseks on hooajalisus. Sellise kaubanduse näiteid võib otsida põhja- ja lõunapoolkera kaubandusest (näiteks liiguvad teatud kaubad regulaarselt USA ja Brasiilia vahel, Lääne-Euroopa ja Lõuna-Aafrika vahel jne.). Aja erinevused mõjutavad ka kaubandust elektrienergiaga. Kuna selles harus on püsivkulud väga suured, püütakse seadmed täisvõimsusega töös hoida. Nii on tarbimise mõõna ajal otstarbekas elektrienergiat eksportida ja kõrgema tarbimise ajal importida.

Suurem osa harusisest kaubandusest tekib aga diferentseeritud kaupade puhul. Siin torkavad silma masinaehitus , keemiatööstus ja transpordivahendite tootmine. Kaasaegses majanduses on märkimisväärne osa toodangust esindatud diferentseeritud toodetega samast laiast tootegrupist. Sõiduautode osas võib väita, et automargid nagu Ford , Honda , Toyota, Chevrolet, Peugeot jne ei ole tarbijate jaoks sugugi samaväärsed. Sellisel juhul saavadki tootegrupis tekkida kahesuunalised kaubavoolud.
Harusisesel spetsialiseerumisel tõuseb vähem kohandumisprobleeme kui harudevahelisel spetsialiseerumisel. Nüüd on ressursse tarvis ümber paigutada ühe kindla tootmisharu sees, mitte harude vahel. Harudevahelise spetsialiseerumise tulemuseks on ressursside ümberpaigutumine impordiga konkureerivatest harudest eksporti laiendavatesse harudesse. Kohandumisraskused on paratamatud, kui ressursid (tööjõud!) on immobiilne geograafiliselt või ametialaselt - sel juhul tekib massiline struktuuriline tööpuudus . Harusisesel spetsialiseerumisel selliseid kohandumisraskusi ei tarvitse tekkida.

TOOTE ELUTSÜKLI TEOORIA JA SELLE ÜHE PÕHITEESI ÜMBERMÕTLEMISE VAJADUS KAASAJAL.
Pole olemas universaalset reeglit, mille järgi iga toode vältimatult peaks oma elutsükli jooksul maailmas ümber paigutuma.
On vaid tees, mis seisab selles, et kui uuringud ja arendustegevus lakkavad olemast otsustavaks suhteliseks eeliseks , siis tootmisharu paigutub riikidesse, millel on suhteline eelis teiste sisendite osas (näiteks odav tööjõud).
Nii võiks ju spekuleerida ideega, et ühel päeval muutub “kolmas maailm” tähtsaimaks autode eksportijaks maailmas, kuid tegelikult võib tema praegune ebaeelis selle toote osas isegi süveneda, kui harus tekib uus kõrgtehnoloogia läbimurre

MASSTOOTMISE EFEKT JA VÕIMALUSED SPETSIALISEERUMISEKS.
Rahvusvahelise kaubanduse kujunemise üheks võimalikuks selgituseks on ka masstootmise e mastaabisäästu efekt, mis tähendab kulude vähenemist tooteühikule tootmismahu kasvades.
Majanduslikust aspektist võib mastaabisäästu efektile leida mitmeid põhjendusi:

võimalus spetsialiseeruda tööjõu ja tehnika osas;
võimalus kasutada tootmiskonveiereid;
võimalus kasutada kaasnevaid tooteid;
võimalus saada hinnasoodustusi tootmissisendite ostmisel .

Hüpotees ütleb, et piisavalt suur siseturg soodustab nende kaupade eksporti, mis alluvad masstootmise efektile.
Masstootmise efekt soodustab väga sügavat spetsialiseerumist - ta teeb väiketootjatel raskeks suurtootmisega konkureerimise. Seepärast tendeerivad tooted, mis on alluvad masstootmise efektile, olema toodetud mõne (või ka ühe) suure kompanii poolt.
Rahvusvahelises kaubanduses annab masstootmise efekt täiendava kulustiimuli tootmise spetsialiseerimiseks. Selle asemel, et toota väikestes kogustes iga vajaminevat toodet, spetsialiseerub riik piiratud arvu toodete suurtootmisele ja astub kaubavahetusse.
1
2

.DOCX Laadi alla originaalfail 10 lk · .docx · 67 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-12-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti

67 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Craisy12 Õppematerjali autor

Rahvusvahelise kaubanduse esimese kontrolltöö küsimused-vastused.

kaubavahetus alternatiivkulu teoreem nõudlus eksport alternatiivkulud merkantilistid ülejääk masstootmise efekt eelisseisund

Sarnased õppematerjalid

docx

Rahvusvaheline majandus, kordamisküsimuste vastused

"hollandi haiguseks"1 ilmingute järgi, mille kutsus Hollandis viiekümnendatel esile Põhjamere gaasi eksport. 3. Tagasimõju efekt. Kuna kõik rahvusvahelised maksed on tasakaalus, siis tähendab ühe riigi maksebilansi ülejääk, et teised on defitsiidiga. Kellegi pidev ülejääk võib esile kutsuda vastumeetmeid ja panna kaubanduspartnereid rakendama omapoolseid impordipiiranguid, mille tulemusena häirub rahvusvaheline kaubandus tervikuna. Lõpuks võivad vastumeetmed vähendada ka vaadeldava riigi ekspordivõimalusi; see ongi tagasimõju efekt. 4. Inflatsioon. Nõudlusest põhjustatud inflatsioon tekib, kui majanduses on enam- vähem täielik tööhõive - ülejääk on ergutussüst majandusele. Ülejääk suurendab raha pakkumist ja viib inflatsioonile (kui just vahetuskurss pole vabalt ujuv). 5. Koduse elustandardi langus. Riik, mis praktiseerib märkimisväärset maksebilansi

Rahvusvaheline majandus

docx

Välismajandus kordamisküsimused

Millist rahvusvahelist kaubanduspoliitkat toetas A. Smith. Millist rolli nägi ta valitsusel riigi majanduselu korraldamises. puuduvad valitsustepoolsed kitsendused. 3. Millised on absoluutse eelise teooria eeldused? Kirjeldage lühidalt iga eeldust ja analüüsige selle kehtivust. Tootmistegurid ei saa riikidevaheliselt liikuda See eeldus garanteerib, et riigi tootmisraja kuju ja asukoht ei muutuks, kui rahvusvaheline kaubandus algab. Seega mudelis eeldatakse, et terve rida tänapäeva majanduses esinevaid tendentse, nagu legaalne ja illegaalne immigratsioon või multinatsionaalsed korporatsioonid pole lubatud. Selle eelduse tulemusena näiteks ei saa tööjõud riikide vahel liikuda ja seega puudub alus palkade ühtlustumiseks erinevate riikide vahel pärast kaubavahetuse teket. Kaubavahetuses puuduvad tõkked Eeldatakse vaba kaubavahetust kõigi kaupade osas

Välismajandus

odt

Väliskaubandusteooria

kuidas selle fundamentaalsete koostisosade muutused seda mõjutavad. Deskriptiivne lähenemine; sõltumatu eetilistest hinnangutest. Normatiivne majandusteooria õpetus sellest, kuidas majandussüsteem peaks funktsioneerima. Käsitleb väiteid, mis on loogilised tuletised teatud eeldustest; üleüldise heaolu kontroll. ÜLDISE TASAKAALU MUDEL Üldise tasakaalu all mõistetakse olukorda, kus tootmine, tarbimine, hinnad ja järelikult ka rahvusvaheline kaubandus on üheaegselt tasakaalus. Lihtsustavad eeldused: 1) Kõik majanduses osalejad lähtuvad ratsionaalsest käitumisest; 2) maailmas eksisteerivad vaid kaks riiki, mis kauplevad vaid kahe kaubaga; 3) suhteliste hindade kasutamine; 4) mõlemas tööstusharus on täiuslik konkurents ja tootmises puudub ülevooluefekt/välisefekt. 5) tootmistegurid on vabalt liikuvad mõlema tööstusharu vahel ühe riigi raames; 6) ühiskonna samasuskõverat saab esitada üksikindiviidide samasuskõverate summana.

Majandusteaduse alused

doc

Eksami vastused

RAHVUSVAHELINE MAJANDUS KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mõisted: rahvusvaheline majandus, välis- ja sisemajandus, maailmamajandus, majanduskord, uus rahvusvaheline majanduskord. · Rahvusvaheline majandus- käsitleb riikide vastastikust majanduslikku sõltuvust, ta analüüsib kaubavoolusid, teenuste liikumist ja makseid ühe riigi ning ülejäänud maailma vahel, neid voogusid reguleerivat poliitikat ja selle mõju riigi heaolule; uurib üksikute rahvusriikide vahelisi suhteid maailma nappide ressursside jaotamisel inimvajaduste rahuldamiseks. · Välismajandus- hõlmab riikidevahelised tehingud, nagu rahvusvaheline kaubandus,

Rahvusvaheline majandus

doc

Kaubandusteooriate üldistus

Rahvusvaheline majandus Klassikaliste kaubandusteooriate üldistus Tunnused Merkantilism Absoluutse eelise Suhtelise eelise teooria Heckscher-Ohlini teooria Ricardo Püsivad Kasvavad teooria

Kaubandus

doc

Klassikaliste kaubandusteooriate üldistus

Rahvusvaheline majandus Klassikaliste kaubandusteooriate üldistus Tunnused Merkantilism Absoluutse eelise Suhtelise eelise teooria Heckscher-Ohlini teooria Ricardo Püsivad Kasvavad teooria

Rahvusvaheline majandus ja põllumajanduskaubandus

doc

Rahvusvahelise majanduse konspekt

teorrem) Majandus on suhteliselt efektiivsem tootes selliseid kaupu, mille tootmiseks kasutatakse intensiivselt neid tootmistegureid, millega riik on suhteliselt hästi varustatud. Kuidas mõjutab kaubavahetus Heckscheri-Ohlini mudeli puhul sissetulekute jaotust? Tootmistegurite hinna võrdsustumine Autarkia tingimustes teenib tööjõud koduriigis vähem kui välisriigis, ja maaomanikud teenivad koduriigis rohkem kui välisriigis Tootmistegurite hinna võrdsustumise teoreem: rahvusvaheline kaubavahetus viib homogeensetelt tootmisteguritelt teenitavate absoluutsete ja suhteliste tulude täieliku võrdsustumiseni riikide vahel Viidates sellele, et rahvusvaheline kaubavahetus asendab tootmistegurite rahvusvahelist liikuvust. Miks Heckscheri-Ohlini mudel reaalsete riikide kaubavahetuse struktuuri kirjeldamiseks ei sobi? · Kolm eeldust, mis on olulised tootmistegurite hindade võrdsustumiseks ja mis reaalses elus ei kehti:

Rahvusvaheline majandus

doc

Rahvusvaheline majandus arvestustöö

on piiramatu (s.t. lõpmatult elastne). Jooniselt võime lugeda, et vabakaubanduse tekkides saab riigis olema nõudlus 80 tootele, s.h. 20 neist täidetakse kodumaise pakkumisega ja 60 imporditakse. Loomulikult langeb kodumaise toote hind samuti 8000 dollarile ja omamaine tööstus saab konkurentsist kahju: kasum langeb, töötajad tuleb vallandada ning algab surve valitsusele üleskutsega kaitsta kodumaist tootmist. 10. GATT GATT- Bretton Woodsi konverentsil 1947. aastal koostatud rahvusvaheline leping, mille peamiseks eesmärgiks oli kaubanduspiirangute langetamine. Kuigi juriidiliselt ei ole GATT organisatsioon, on ta ajalooliselt täitnud rahvusvahelist kaubandust koordineerivat orgi rolli. Kuigi algselt pidi GATT saama aluseks Rahvusvahelisele Kaubandusorganisatsioonile (ITO), ei jõutud selleni kunagi. Praeguseks on GATTi ülesanded üle võtnud WTO. Peamiseks kohustuseks on tollimaksu vähendamine impordilt GATT-i liikmesriikidest

Majandus

Rohkem sarnaseid