Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Eksami vastused". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
valuuta, toll, põh, kurss, tollimaks, tollimaksu, kvoodi, dollar, tööjaotus, import, ides, konkurents, valuutat, kapital, kaubavahetus, kvoot, vahetuse, eksport, pank, laen, vahetuskurss, tehingud, organisatsioon, maksebilansi, kursid, dumpingõudlus, alternatiiv, merkantilism, ülejääk, tehnoloogia, teoreem, finants, woods, kursside, kese, vaesus(1) Mis moodustab kaubanduse baasi, st. miks riigid ekspordivad-impordivad just neid tooteid? (2) Milliste kauplemistingimuste8 (suhteliste hindade) juures toimub vahetus maailmaturul? (3) Milline on võit rahvusvahelisest kaubandusest tootjate ja tarbijate jaoks? 8. Toolimaksu mõiste ja liigid Tollimaks1 on imporditavale või eksporditavale kaubale rakendatav maks, mille eesmärgiks on muuta kaupade suhtelisi hindu ja selle kaudu mõjutada rahvusvahelise kaubavahetuse struktuuri. Tollimaks pole üheselt mõistetav, s.t. eksisteerib terve hulk erinevaid tollimaksu liike ja määrasid, milles orienteerumiseks on neid otstarbekas liigitada. Tollimaksude klassifitseerimisel võib lähtuda mitmesugustest alustest. Tollimäärade kehtestamise põhimõtetest lähtudes võib eristada neli enamlevinud tollimaksu liiki, need on kindel, väärtuseline, kombineeritud ja liikuv tollimaks. Kindel tollimaks määratakse kindla summana oma maa valuutas sisseveetava kauba ühikult
Mõõtes dollarites oleks käive võrdne piirkonnaga OAEB. Vahetuskurss (USD/EUR) Pakkumine (EUR) E A Nõudmine (EUR) O B Valuuta hulk (EUR) Joonis 11.1 Valuuta nõudmine ja pakkumine (EUR) Maksebilansi tasakaalu iseloomustab järgmine seos: CA + B = L kus CA on jooksevkonto ülejääk, B on välislaenamine ja L iseloomustab muutust rahvusvahelises likviidsuses. Maksebilansi tehingud iseloomustavad välisraha liikumist. Seega on valuutaturgu arvestades antud tingimus täidetud. Vabalt ujuvate vahetuskursside puhul keskpank valuutaturule ei sekku ning vahetuskurss kujuneb valuuta
Tollimaks Sisseveetava koguse piiritlemine Tollimaks ei piiritle impordi kogust, see sõltub maailmaturu pakkumise ja hinna muutumisest. Kehtivusaeg Üldreeglina pole ajaliselt piiratud, on erandid: tärkava ja vananeva tootmisharu kaitseks. Mõju hinnale Muuta kaupade suhtelisi hindu, SÕE-s tõuseb hind maailmaturu hinnast tollimaksu võrra kõrgemale. Mõju tarbijale Maksavad kinni hinnatõusu võrreldes maailmaturu hinnaga. Mõju tootjale Saavad täiendavat kasumit (Joonisel a) Valitsuse osa Eelarvetulu tollimaksust (Joonisel c) Mõju rahvamajandusele Kaasneb puhas kaotus rahvamajandusele (Joonisel b+d) Välismaiste tootjate osa puudub Lõpetab kaubavahetuse Kulutoll Tollimaksu mõju avaldub täielikult ,,väikeses riigis", mis pole oma toimingutega võimeline mõjutama maailmaturu hindasid.
Selle kitsenduse peamine mõte seisneb selles, et pärast kaubavahetuse algust oleks ühel ja samal kaubal sama hind erinevates riikides. Eksport peab katma impordi See eeldus peab garanteerima, et kaubavahetus oleks tasakaalustatud ja poleks vaja rahavoogusid kahe riigi vahel. Selleks et omandada naaberriigist mingit kaupa tuleb talle mingit oma kaupa eksportida, mitte aga osta see kaup raha eest. Küsitav on selle kitsenduse paikapidavus. Siiski on suurema osa riikide puhul eksport ja import enam vähem tasakaalus. Maailmakaubanduses tervikuna aga katab suurima kaubandusdefitsiidiga riigi USA puudujäägi Jaapani ja teiste Kagu-Aasia riikide ning Saksamaa ekspordi ülejääk. Töö on ainus tootmistegur See kitsendus polnud omane ainult A. Smithile vaid ka tervele plejaadile tema järeltulijatele, kes uskusid tööväärtusteooria paikapidavusse. Selle teooria kohaselt autarkia seisundis asuvas riigis on kauba valmistamiseks kulutatud töö ainus tegur, mis määrab selle
olulist aspekti: 2. Deindustrialiseerimine. Siin võib tuua näiteks Suurbritannia hiljutise kogemuse seitsmekümnendate lõpust - kaheksakümnendate algusest, mil tõdeti, et väliskaubanduse ülejääk toob sisemaal kaasa ebasoovitavaid tagajärgi. Nafta ekspordi arvel tekkinud kaubandusbilansi ülejäägist finantseeriti tööstuskaupade importi, kuna kodune tööstus tegi samal ajal vähikäiku. Ka tõmbab ülejääk ligi nn. “kuuma” raha, mis toob kaasa oma valuuta ülehindamise, see aga vähendab ekspordi konkurentsivõimelisust. Seda nähtust on maailmas hakatud kutsuma “hollandi haiguseks”1 ilmingute järgi, mille kutsus Hollandis viiekümnendatel esile Põhjamere gaasi eksport. 3. Tagasimõju efekt. Kuna kõik rahvusvahelised maksed on tasakaalus, siis tähendab ühe riigi maksebilansi ülejääk, et teised on defitsiidiga. Kellegi pidev ülejääk võib esile kutsuda vastumeetmeid ja panna kaubanduspartnereid 1
olulist aspekti: 2. Deindustrialiseerimine. Siin võib tuua näiteks Suurbritannia hiljutise kogemuse seitsmekümnendate lõpust - kaheksakümnendate algusest, mil tõdeti, et väliskaubanduse ülejääk toob sisemaal kaasa ebasoovitavaid tagajärgi. Nafta ekspordi arvel tekkinud kaubandusbilansi ülejäägist finantseeriti tööstuskaupade importi, kuna kodune tööstus tegi samal ajal vähikäiku. Ka tõmbab ülejääk ligi nn. "kuuma" raha, mis toob kaasa oma valuuta ülehindamise, see aga vähendab ekspordi konkurentsivõimelisust. Seda nähtust on maailmas hakatud kutsuma "hollandi haiguseks"1 ilmingute järgi, mille kutsus Hollandis viiekümnendatel esile Põhjamere gaasi eksport. 3. Tagasimõju efekt. Kuna kõik rahvusvahelised maksed on tasakaalus, siis tähendab ühe riigi maksebilansi ülejääk, et teised on defitsiidiga. Kellegi pidev ülejääk võib esile kutsuda vastumeetmeid ja panna kaubanduspartnereid
meetmed pöörduvad omaenese vastu. · Ka võib töökohtade loomine ja areng ühes harus toimuda mõne teise haru arvel, tegelikult saavutatakse tööhõive eesmärgid siis, kui piirangute tulemusena tööjõud paigutub ümber kapitalimahukatest harudest töömahukatesse harudesse. · Impordipiirangute arvel loodavate töökohtade hind riigi jaoks pole selge (järgmine slaid). · Lõpuks tuleb arvestada, et välisinvesteeringud ja import ise loovad samuti töökohti, millest protektsionistliku poliitika rakendamisel ilma jäädakse. Import võib luua töökohti ka teistes harudes ja siit tulenevad survegrupid protektsionismi vastu. · Sotsiaalsed kaalutlused seoses tööpuuduse argumendiga · On väga raske mõõta rahas töötute stressi ja meeleheidet · Teisalt on raske veenda töötavaid ühiskonnaliikmeid, et nende olukord on
1. Rahvusvaheline majandus, international economics - majandusteooria osa, mis 1. uurib erinevate riikide majandussubjektide koostöö seaduspärasusi rahvusvahelise kaubanduse, tootmisfaktorite liikumise, finantside ja rahvusvahelise majanduspoliitika valdkonnas. 2. Rahvusvaheline tööjaotus, international division of labor - riikide 2. spetsialiseerumine mingile kindlale tootmisalale ja selle toodangu vahetamine teiste - riikide toodangu vastu, territoriaalse tööjaotuse kõrgeim vorm. - 3. 3. Rahvusvaheline kaubandus, international trade on kaubavahetus kahe või , -
meetmed pöörduvad omaenese vastu. • Ka võib töökohtade loomine ja areng ühes harus toimuda mõne teise haru arvel, tegelikult saavutatakse tööhõive eesmärgid siis, kui piirangute tulemusena tööjõud paigutub ümber kapitalimahukatest harudest töömahukatesse harudesse. • Impordipiirangute arvel loodavate töökohtade hind riigi jaoks pole selge (järgmine slaid). • Lõpuks tuleb arvestada, et välisinvesteeringud ja import ise loovad samuti töökohti, millest protektsionistliku poliitika rakendamisel ilma jäädakse. Import võib luua töökohti ka teistes harudes ja siit tulenevad survegrupid protektsionismi vastu. • Sotsiaalsed kaalutlused seoses tööpuuduse argumendiga • On väga raske mõõta rahas töötute stressi ja meeleheidet • Teisalt on raske veenda töötavaid ühiskonnaliikmeid, et nende olukord on
Vahetuskurss Ulvi Vaarja, Sügis 2004 Vahetuskursisüsteemid • Valitakse vahetuskursisüsteem, mis määrab vahetuskursi, mille tasemel toimuvad valuutatehingud • Vahetuskursisüsteemiga kaasnevad institutsionaalsed ja majanduspoliitilised valikud peavad olema kooskõlas valitud vahetuskursisüsteemiga Vahetuskurss • Vahetuskurss - välisvaluuta hind kohalikus valuutas Reaalne vahetuskurss - kohaliku valuuta ja riigi tähtsamate kaubanduspartnerite valuutade vahetuskursside kaalutud keskmine, kus kaalud määratakse sellega kui suur on iga kaubanduspartneri osakaal riigi väliskaubanduses Eesti krooni kurss Vahetuskursirežiimide kronoloogia Valuutakursside volatiilsus 1881- 1995 Inflatsioon 1881-1995 Vahetuskursirežiimid • IMFi klassifikatsioon: – Eraldi valuutat ei ole (dollariseerumine, euroiseerumine) – Valuutakomitee süsteem
1) tootmiskoht võib olla riigis A, kuid see on lähemal riigis B selle toote kõige aktiivsema nõudlusega piirkonnale, 2) põllumajandussaadustega kaubavahetuseks, kui riigid asuvad erinevates klimaatilistes piirkondades, 3) entrepot riigid: imporditakse suures koguses homogeenseid kaupu, seejärel nad sorteeritakse, pakitakse ja eksporditakse. Tööstusharusisese kaubanduse mõõtmise indeks: B - tööstusharusisese kaubanduse tase, X - eksport sama tööstusharu raames, M import sama tööstusharu raames horisontaalne tööstusharusisene kaubavahetus: sarnaste omaduste ja sarnase kvaliteediga kaupade sisse- ja väljavedu. vertikaalne tööstusharusisene kaubavahetus: kõrge kvaliteediga toodete eksport ja madala kvaliteediga toodete import/madala kvaliteediga toodete eksport ja kõrge kvaliteediga toodete import. Mastaabisääst hulgitootmise mastaabi laienemisest tulenev keskmise tootmiskulu alanemine.
ja institutsioonidest. Aga ka iseenda tarkusest või lollusest. 3. Selleks, et hinnata ja suunata oma majandust peab riiklikul tasemel pidama majandusarvestust ning üks oluline osa sellest oleks maksebilanss. 2 Lembit Viilup, Ph.D, Eesti IT Kolledz Maksebilanss Kajastab kaupade ja teenuste liikumist Eesti ja ülejäänud maailma vahel. 1. Tehingud, mis toovad kaasa raha väljavoolu riigist, on deebetsisendid. Import annab tulemuseks maksebilansi deebetsisendi. 2. Tehingud, mille tulemuseks on raha sissevool riiki on maksebilansi kreedit poolel. Kaupade, teenuste ja väärtpaberite eksport on peamine kreeditsisend. 3. Nii kreedit kui ka deebettehingud kajastuvad kahekordses raamatupidamises, seega on maksebilanss alati tasakaalus. Allkontod võivad olla puudu- või ülejäägiga. Allkontode bilanss näitab, kuidas rahvusvaheline kaubandus mõjutab sisemajandust.
b) IMF valuutafond c) IBRD maailmapank d) OECD majandusliku koostöö ja arengu organisatsioon, mille liige Eesti veel pole. Rahvusvahelisel majandus on ontoloogiline (olemuslik), gnoseoloogiline (tunnetuslik) ja metoodiline külg. Ontoloogiline külg näitab, mis on olemas (vabakaubanduslepingud, rahvusvahelised organisatsioonid). Gnoseoloogiline külje eesmärgiks on teadmised nt hinnad, valuutad. Metoodilist külge iseloomustab eksport, import, transiit, investeerimine. EELDUSED: 1) Ressursside piiratus loodusvarad, ressursid on ebaühtlaselt jaotatud, finantside piiratus, tööjõu piiratus, riikidevaheline sõltuvus. Autarkia- puuduvad välismajandussuhted. Riik peab toetuma oma ressurssidele. Nt Albaania, Islam. VMN vastastikuse majandusabi organisatsioon 1949 VLO varssavi lepingu organisatsioon 1955 2) Majandusloogika liigub sinna, kus soodsamad tingimused. SEOSED:
Tabel 1. SKP arvutamise meetodid Tootmismeetod Sissetuleku meetod Kulutuste meetod Lisandväärtused Põllumajanduses Eratarbimine Tööstuses Töötajate palk +Avaliku sektori tarbimine Teeninduses +Ettevõtete kasumid +Koguinvesteeringud Valitsussektoris +Põhivara kulum +Kaupade ja teenuste eksport =SKP =SKP -Kaupade ja teenuste import +Kaudsed maksud +Kaudsed maksud -Subsiidiumid -Subsiidiumid =SKP turuhindades SKP turuhindades + Netosissetulek välismaalt = RKP turuhindades RKP turuhindades + Jooksvad netoülekanded = Kasutada olev kogurahvatulu Kasutada olev kogurahvatulu - Amortisatsioon = Kasutada olev netorahvatulu VAHETOODANG on rahvamajanduses mingil perioodil toodetud hüviseid, mis kasutatakse ära selle perioodi tootlikuks tarbimiseks
sooritatud majandustehingud ülejäänud maailmaga. Ajavahemikuks on tav. kuu, kvartal või aasta · Maksebilanss on vooaruanne, mitte jäägiaruanne · Iga rahvusvaheline tehing siseneb maksebilanssi automaatselt kaks korda: kord kreedit kirjena (+) ja kord deebet kirjena (-). (Kahekordse kirjendamise põhimõte) · Maksebilanss kajastab kolme liiki tehinguid · Kaupade ja teenuste eksport ning import · Finantsvarade ost ja müük · Mõningad muud tegevused, mis toovad kaasa jõukuse siirdumise ühest riigist teise · Tavaliselt turuvälised tegevused · Aga ka näiteks kaubamärkide või autoriõigustega seotud tehingud Majandusterritoorium ja residentsus · Majandusterritoorium Valitsuse poolt hallatav geograafiline territoorium Saatkonnad, konsulaadid, sõjaväebaasid Tollivabad tsoonid
4 2 0 83-92 93 94 95 96 97 98 99 2000 Joonis 18.1. Tootmise ja kaubanduse kasv maailmas 1983–2000, % Allikas: IMF, World Economic Outlook ANDRES ARRAK 1 AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL MAJANDUSE ABC RAHVUSVAHELINE MAJANDUS KAUBAD & KAUBAD & TEENUSED TEENUSED IMPORT EXPORT RAHA RAHA K AU B AN D U S B I LAN S S = EKSPORT – IMPORT Kui EKSPORT < IMPORT, on kaubandusbilanss – Kui EKSPORT > IMPORT, on kaubandusbilanss + Eksport – oma maa kaupade ja teenuste müük välismaale Import – välismaal toodetud kaupade ja teenuste ostmine
Majanduse küsimuste vastused 1.Missugused on peamised rahvusvahelise kaubanduse tekkepõhjused? Üksikul riigil on raske varustada oma kodanike kõigi vajalike hüvistega ja selleks on vaja neid importida. Mõnikord on odavam importida, sest hind on soodsam. Ressursid on piiratud, toodete mitmekesisus(tarbijate maitse-eelistused), mitmepoolse kasu saamine. 2. Erinevad kaubanduspoliitilised vahendid ja nende peamised kasutamispõhjused. 1)Kindel tollimaks on määratud kindlas koduses valuutas väljendatud rahasummana imporditava kauba ühikult. 2)Väärtuseline tollimaks kehtestatakse teatud kindla %-na imporditava kauba hinnast. 3)Kombineeritud tollimaks on esitatav summana, kus tasutakse nii väärtuselist tollimaksu kui lisaks sellele on ka kindlat tollimaksu. 4)Liikuv tollimaks ei ole määratletud kindla rahasummana või %-na kauba hinnast, vaid on seotud teiste teguritega
1. Rahvusvaheline majandus 2. Riigipiire ületavad kaubad, teenused ning ka kapital ja sellepärast rahvusvahelise majanduse uurimisobjektideks on -rahvusvaheline kaubandus -rahandus. Alustame siis rahvusvahelise kaubandusega 3. Import- sissevedu Eksport- väljavedu Kaubanduses toimub pidev liikumine. Tooteid ja teenuseid imporditakse ning eksporditakse. Import ja eksport ei ole alati võrdsed, aga nad sõltuvad teineteisest. Meie impordime näiteks oma majapidamisse asju ning vastutasuks ekspordime oma tööjõu eest saadud tasu. Samamoodi toimub ka riigis, ühe riigi import moodustab teise riigi ekspordi. 4. Miks tekkis rahvusvaheline kaubandus? -Ressursside piiratus ja ebaühtlane jagunemine. Kõiki tooteid ei ole võimalik kõikjal toota või kui on siis ei ole see kasulik (Nt.banaanid). Hoopis odavam on seda impotida.
Saksamaa, Belgia, Itaalia, Šveits, Prantsusmaa, USA , Taani, Norra, Rootsi, Holland, Hispaania, Austria jt; 1890 aastates – Venemaa, Jaapan , India jt. 42.Bretton Woods´i süsteem (1944-1970) - sõjajärgne maailma majandus– ja kaubandusmudel, oli asutatud teise maailmasõja liitlaste poolt USA linnas Bretton Woodsi (kokku osales 44 riigi esindajat) Bretton Woodsi süsteem põhiidee: USA dollariga fikseeritud vahetuskursid, kus dollar oli omakorda fikseeritud teatud kullahulgaga (35 USD = 1 unts). Fikseeritud kursside põhimõte aitas sõja läbielamistest välja tulla. Bretton Woodsi süsteemiga ühinenud riikide keskpangad kohustusid tagama fikseeritud vahetuskursid turusekkumiste abil. Vahetuskursi lubatav kõikumine oli +/-1%.Riigi maksebilansi olulise defitsiidi korral oli võimalik vahetuskursse poliitilise otsusega muuta (nn. “kohandatav-fikseeritud” valuutakursside süsteem) 43
Teise kaupade relatiivsed suhteline eelis. Teise tootmisraja kuju ja selle kauba kauba tootmine hinnad mõlemnas kauba tootmine asukoht ei muutuks, tootmisele, mille väheneb ja selle riigis võrdsustuvad. väheneb ja selle kui rahvusvaheline osas tema import kasvab import kasvab kaubandus algab. mahajäämus on väiksem 4. Millistele põhi- Riigid tahtsid Eksport peab katma Kui spetsialiseeruda Kaubavahetuses Kaubavahetuses Kui kaks riiki mõtetele suhetes imporida nii vähe kui impordi
juurde trükkimine, mille tulemuseks oli raha väärtuse langus ning kullastandardist loobumine. 42. Bretton Woods´i süsteem Bretton Woodsi süsteem (1944 -1970) - sõjajärgne maailma majandus ja kaubandusmudel, oli asutatud teise maailmasõja liitlaste poolt USA linnas Bretton Woodsi (kokku osales 44 riigi esindajat) Bretton Woodsi süsteem põhiidee: USA dollariga fikseeritud vahetuskursid, kus dollar oli omakorda fikseeritud teatud kullahulgaga (35 USD = 1 unts) Fikseeritud kursside põhimõte aitas sõja läbielamistest välja tulla 17 Bretton Woodsi süsteemiga ühinenud riikide keskpangad kohustusid tagama fikseeritud vahetuskursid turusekkumiste abil. Vahetuskursi lubatav kõikumine oli +/-1%. Riigi maksebilansi olulise defitsiidi korral oli võimalik vahetuskursse poliitilise otsusega muuta (nn
Kulla leiukohtade avastamine 19.saj Suurbritannia roll Maailmavaluuta o Fikseeritud kursid o Transpordikulu: kullapunktid Kuni 1914, edasi vahelduv edu o Kulla-vahetuskuris standard Hea o Inflatsiooni vähesus, kindlus Halb o Paindumatus (peab olema kulda, et raha juurde trükkida), kohanemise keerulisus, pinge palkadel ja tööpuudus Woods Fikseeritud kursid o Valuuta $USD kuld (35$ unts) Probleemid: o Sõjad lükkasid USA majanduse inflatsioonile o Euroopa ja Jaapani taastumine o Kapitali liikumine hegemoonia pani raha liikuma, mis pani pinget fikseeritud kursile Vabaturg Mitte-süsteem, kullastandardi vastand vabadus valituses aga ebakindlus rahaväärtuses Pooldajad: valitsuste võimalused Vastased: ebastabiilsus Tagajärjed o Finantsturu teke
seotud osapooled saada oma riigis käibel olevat raha. Seetõttu peavad eksportijad ja importijad suutma valuutasid kiiresti ja tõhusalt ümber vahetada. Välisvaluutat ostavad ja müüvad sellele spetsialiseerunud valuutavahetajad ja pangad üle kogu maailma. Valuutaturul kujuneb igal valuutal oma hind, mida nimetatakse vahetuskursiks. Kui euro on väärt umbes 1,4 dollarit, saab ühe euro eest osta 1,4 dollari väärtuses Ameerika kaupa. Nõudlusest suurem pakkumine vähendab valuuta väärtust ja vastupidiselt kui nõudlus on suurem kui pakkumine, siis valuuta väärtus tõuseb teise valuuta suhtes. Valuutade nõudlust ja pakkumist ja vahetuskursside tugevnemist ja nõrgenemist mõjutavad järgmised tegurid: 1. Kaupade ja teenuste eksport- import. Kui mõnes riigis imporditakse kaupu ja teenuseid rohkem, saadakse niimoodi maailma valuutaturule ka rohkem oma valuutat. Kuna valuuta pakkumine seega suureneb, on tõenäoline, et riigi valuuta hind langeb. 2
Nimeline väärtpaber) - esitajaveksel (nimetu väärtpaber) Raha – üldine maksevahend ; selle vastu saab vahetada mistahes kaupu . Kaupraha – kasutatakse kaupa nagu raha Kaupa esindav raha – väärismetallid Usaldusraha – puudub materiaalne tagatis(kuid mitte täielikult), raha, mille ringlus baseerub ainult või osaliselt usalduses(nt.10% usaldus ja 90% kuld- usaldusraha). Puudub täielikult või osaliselt väärismetalli või valuuta kate. Tekkisid laeunandmiskohad. Tekkisid pangad, kuna nemad andsid laenu ja võtsid hoiusele ka. Inflatsioon – liigse raha ringlus(üleliigne) Formuleeritakse raha omadused : Raha aktsepteeritavus – raha peab olema kõigis majandustehingutes kõikide poolt vastuvõetav. Raharinglus toimub normaalselt vaid siis, kui tehinguosalised võivad olla kindlad,et saavad seda raha kasutada ka järgnevates tehingutes.
GLOBALISEERUMINE Globaliseerumine ehk üleilmastumine on maailma eri osade vastastikuse seotuse suurenemine läbi majanduslike, poliitiliste, kultuuriliste ja keskkonnaalaste protesside. Peamiseks tõukejõuks edusammud tehnika arengus. Globaliseerumine on muutnud maailma väiksemaks, globaalseks külaks. Peamiseks iseloomujooneks on turumajanduse üleilmne levik, üleilmne tööjaotus, migratsioon kogu planeedi ulatuses. Eeldused: Uute tehnoloogiate kasutuselevõtt, transpordi ja telekommunikatsiooni kiire areng Riikidevaheline koostöö Finantssfääri rahvusvahelistumine Rahvusvahelise kaubanduse liberaliseerumine Kolooniate poliitiline iseseisvumine Globaliseerumine eri valdkondades: Majanduses Kiiresti kasvab rahvusvaheline majandus Kapitali-liikumise kasv maailmas s.k. rahvusvaheliste otselepingute kasv
13. kullastandardi alamliigid algselt kehtis mündistandard, millelt hiljem mindi üle kangistandardile, millega piirati rahamärkide vahetamist. Eesti Vabariigis enne 1940.a sai rahamärke vahetada Inglise naelte vastu ning viimaseid omakordi Inglise Panga kullakangide vastu. Sellist vahetussüsteemi nim deviisistandardiks. 14. Bretton Woods'i süsteem USA-s Bretton Woodsis moodustatud valuutaliidu otsusega jäi kulla alusele USA dollar. St USA kohustus ostma kulda hinnaga 35 dollarit unts. (kulla-dollari fikseeritud suhe) 15. eesti rahasüsteem Eesti rahapoliitika põhineb fikseeritud vahetuskursi süsteemil, mida toetab valuutakomitee põhimõtetel tuginev rahapoliitiline raamistik. Seaduslik maksevahend Eesti kroon, mille vahetuskurss on fikseeritud euro suhtes (1EUR=15,6466EEK). Kehtiv vahetuskurss on ekvivalentne 1992
Kasutatakse teiseriigi valuutat (paralleelselt oma valuutaga).Riigis tegutsev keskpank loobub iseseisvast rahapoliitikast. Valuutaliidu moodustamine nendes riikides tegutsevatest keskpankadest. (eurosüsteem euro) Valuutakomitee ehk sõltumatu emiteerija süsteem Keskpanga kohustus vahetada koduvaluutat välisvaluuta vastu seadusega kinnitatud kursiga. Traditsiooniline kursi fikseerimine ankurvaluuta suhtes. Keskpank seob oma valuuta teise keskpanga valuutaga. 12. Valuuta stabiliseerimise põhimeetodid Devalveerimine ehk devalvatsioon valuuta väärtuse vähendamine teiste rahaühikute suhtes. Revalveerimine rahvusvaluuta ametliku hinna tõstmine välisvaluutade või kulla suhtes. Nullifitseerimine käibelolevate rahamärkide tunnistamine täiesti väärtusetuteks ja uute käibele laskmine, kusjuures vanu rahamärke välja ei osteta või makstakse nende eest ainult tühist hüvitist. 13. Kullastandardi olemus
Rahvusvaheline kaubandus XV peatükk · Miks vaatlevad majandusteadlased importi kui tulu ning eksporti kui tasu vahetuse eest? · Kuidas eksport ja import teineteisest sõltuvad? · Missugused on väliskaubanduses absoluutse ja suhtelise eelise erinevused? Kummal on neist kaubanduses suurem mõju? · Miks on tootlikkus väga tähtis? · Miks on riikide vahel kaubanduspiirangud? · Mis määrab vahetuskursid? · Miks on riigi maksebilanss alati tasakaalus? Absoluutne Absoluutne eelis ilmneb, kui üks riik eelis suudab toota mingit kaupa tõhusamalt kui mõni teine riik.
3. NÕUDED RVF-IGA ÜHINEVALE RIIGILE Rahvusvahelise valuutafondiga ühinedes kohustuvad riigid mitte ette võtma rahvusvahelist valuutasüsteemi destabiliseerivaid samme. Selleks tuleb neil kogu aeg anda teistele riikidele teada oma valuutakursi määramisest, ning minimeerida piiranguid, mis takistavad rahvusvaluuta vahetamist. Lisaks peavad nad ajama sellist majanduspoliitikat, mis aitab kaasa riigi rikkuse kasvule. Olulisemaks nõudeks on saanud just viimane, sest pärast kulla ja valuuta seose kadumist mõjutab iga valuuta kurssi kõige enam just riigi majanduslik tugevus ja stabiilsus. RVF ei saa oma liikmesriikidelt nende kohustuste täitmist nõuda, küll aga kasutada moraalset survet. RVF-iga vastuollu sattumine võib majandusraskustega riigile mõjuda üsna halvasti väheneb oluliselt lootus saada välislaene (1, lk. 190-191). 6 4. RVF KVOODID JA HÄÄLEÕIGUS
koduvaluuta eest kokku välisvaluutat või välisvaluuta eest koduvaluutat. Majandusteadlaste arvates on valuutainterventsioon kõige mõjusam kui 1. See on valuutaturule üllatus- seetõttu on järjestikuse interventsioonide korral esimene kõige mõjusam 2. Interventsiooni ümber tehakse kõvasti lärmi, varjatud või poolsalajased interventsioonid annavad reeglina hoopis viletsama tulemuse 3. Mitu keskpanka tegutseb koordineeritult Eristada saab 2 liiki valuuta interventsiooni: 1. Neutraliseeritud 2. Neutraliseerimata Neutraliseerimata.. sarnaneb sisuliselt vabaturutehingule, vahe on vaid selles, et riigivõlakirjade asemel müüb või ostab keskpank välisvaluutat. Keskpank võib soovida, et valuuta interventsioon ei mõjutaks intressimäärasid ja hinnataset, vaid et see tooks kaasa üksnes valuutakursi muutuse. Sel juhul neutraliseerib keskpank valuuta inter. mõju samaaegsete vabaturutehingutega. Tänu viimase tasakaalustavale mõjule
diskontovõlakiri – võlakiri, millelt kupongi ei maksta, sellised võlakirjad müüakse investoritele odavamalt (diskontoga) ning ostetakse tagasi kallimalt {nimiväärtusega) dividend – aktsionäride üldkoosoleku otsusega aktsionäridele välja makstav ettevõtte kasumi osa dividend - omanikutulu ettevõtte osanikele jaotatavast puhaskasumist. dollariseerumine – situatsioon, kus usalduse puudumisel hakkab koduse raha asemel ringlema USA dollar E eelarve ülejääk - situatsioon, kus valitsuse tulud ületavad kulusid eelarvedefitsiit – situatsioon, kus valitsuse kulud ületavad tulusid eelarvejoon (ka: eelarvepiir) – näitab hüviste kogust, mida tarbija saab antud tulude ja kaupade olemasolevate hindade juures hankida eelarvepoliitika – valitsuse (maksu)tulude kujundamise ning kulude kaudu kogunõudluse mõjutamise vahendite ja meetodite kogum
3. Ekspressmakse Rahvusvaheline ekspressmakse jõuab saajani samal või järgmisel pangapäeval Vahetuskursid ja välisvaluutaturg Välisvaluutat ostavad ja müüvad sellele spetsialiseerunud valuutavahetajad ja pangad üle kogu maailma. Valuutaturul kujuneb igal valuutal oma hind, mida nimetatakse vahetuskursiks. Kui euro on väärt umbes 1,4 dollarit, saab ühe euro eest osta 1,4 dollari väärtuses Ameerika kaupa. Nõudlusest suurem pakkumine vähendab valuuta väärtust ja vastupidiselt kui nõudlus on suurem kui pakkumine, siis valuuta väärtus tõuseb teise valuuta suhtes. Valuutade nõudlust ja pakkumist ja vahetuskursside tugevnemist ja nõrgenemist mõjutavad : 1.Kaupade ja teenuste eksport- import. Kui mõnes riigis imporditakse rohkem, saadakse niimoodi maailma valuutaturule ka rohkem oma valuutat. Valuuta pakkumine seega suureneb,on tõenäoline, et riigi valuuta langeb. 2.Raha- ehk monetaarpoliitika
ühiskonnas. Maailma rahvastik. 1. Põhimõisted: Inimgeograafia e ühiskonnageograafia sotsiaalteadus, mis uurib ühiskondlike nähtuste ruumilist korraldust. Majandus hüvede tootmise, vahetamise, jaotamise ja tarbimise süsteem. Majandussubjektid majanduses tegutsejad Maailmamajandus kogu maailma hõlmav majandus Tootmisviis eluks vajalike elatusvahendite hankimise viis, kasutatav tehnoloogia ning ühiskondlikud suhted. Geograafiline tööjaotus spetsialiseerumine nendele toodetele, mille tootmiseks on kõige paremad eeldused. Sõltuv industrialiseerimine Üleminek uuele tootmisviisile suruti teise riigi poolt peale, arendati ainult emamaale vajalikke majandusharusid. Faktooria kaubanduslik või sõjaline tugipunkt. Globaliseerumine e üleilmastumine kujuneb välja terviklik, kogu maailma hõlmav majandussüsteem, toimub järjest süvenev spetsialiseerumine (globaalne tööjaotus), kasvavad
annaabi.ee 
