Rahvusvaheline majandus arvestustöö (0)

Q: Milliste kauplemistingimuste8 suhteliste hindade juures toimub vahetus maailmaturul?

Vastus leiad õppematerjalist: Rahvusvaheline majandus arvestustöö

Q: Milline on võit rahvusvahelisest kaubandusest tootjate ja tarbijate jaoks?

Vastus leiad õppematerjalist: Rahvusvaheline majandus arvestustöö

Kutsekool - Majandus - Majandus

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Milliste kauplemistingimuste8 suhteliste hindade juures toimub vahetus maailmaturul?
Milline on võit rahvusvahelisest kaubandusest tootjate ja tarbijate jaoks?

Rahvusvaheline majandus

Väikeriigi eelised

Siseturg on homogeensed e. ühetaolised- majandussubjektidele kergemini mõistetav ja riiklikult paremini reguleeritav,
Välismõjudele reageerimispaindlikkus e. üldreeglina väikeriigis on väikseid ettevõtteid need on vähem inertsed ,
Väikeriigi ühiskond on kokkuhoidvam ja terviklikum,
Otsustajate ja otsuse täitjate tihedam seotus. (suurim eelis)- kindlustab suurema selguse.
Võib välja kaubelda soodsamad kaubavahetus tingimused,
Finantseering avaldab suuremat mõju annab tugevama arengu.
Väike riik võib kaitsekulud väliste partnerite kaela veeretada, läbi NATO .
Väikses riigis on suurem võimalus kommunikatsiooni vahendite ja infrastruktuuri rakendamine. NT: Eesti katmiseks mobiilsidega kulus vähe aega. Teedevõrgustik igati hea e. infrastruktuuri näide.

Väikeriigi puudused

Masstootmise eeliste puudumine põhjuseks, et siseturg väike, valitseb seaduspära mida suuremas koguses kaupa valmistada seda madalam on tema maksumus. Suurem osa suurest toodangust tuleb maha müüa teises riigis. Väikeriigi ettevõtted sõltuvad oluliselt välisturgude avatusest, stabiilsusest ja arengusuundadest,
Monopoliseerumise oht, siseturg väike mahub ainult üks suur ettevõte,
Võib tekkida hinnakartell e. salakokkulepe ettevõtete vahel, teevad näiteks ühe hinna.
Multinatsionaalseteettevõtete (MNE) suur mõjukus,
Suur sõltuvus impordist e. peab palju asju sisse ostma,
Ekspordi liigne spetsialiseeritus ja kontsentreeritus vähestele riikidele. Ei jõua niipalju toota kui tarbitakse. (Struktuurne välissõltuvus),
Väikeriik ei suuda mõjutada hindu, vahetuskursse, intressimäärasid. Väike riik on hinna võtja sellises olukorras. (Ühepoolne sõltuvus)
Piisava kvalifikatsiooni spetsialistide puudumine erinevatel aladel.

Merkantilism
Merkantilism (ladina keeles mercantia 'kaubandus') on 15. Sajandil Euroopas (Hollandi, Inglismaa, Prantsusmaa) tekkinud majandusteaduse suund. Merkantilismi pooldajad samastasid rikkuse rahaga ja väitsid, et riigi heaolu sõltub võimalikult suurtest kulla- ja hõbedatagavaradest. Nad taotlesid ekspordi soodustamist ning impordi piiramist kõrgete kaitsetollide abil (protektsionism). Nende väitel on riigile kasulik rahvastiku juurdekasv ning madalad palgad . Merkantilism - suund poliitilises ökonoomias ja kapitali esmase akumulatsiooni ajastu (XV - XVIII saj.) riikide majanduspoliitika , mis peegeldas kaubanduskapitali huve, kui see ei olnud veel seotud tööstuskapitaliga. Merkantilistide põhitees oli: kasumit luuakse ringlussfääris ja riigi rikkus peitub rahas. Sellepärast oli merkantilistliku poliitika eesmärgiks akumuleerida raha (kulda, hõbedat) oma riigis igasuguste vahenditega, millest peamisena nähti kaupade eksporti. Kapitalistlike majandusvormide arenedes ja väliskaubanduse laienedes korrigeeriti eesmärke mõnevõrra, aktiivse rahabilansi poliitika asemele tuli kaubandusbilansi poliitika. Hilisemad merkantilistid olid arvamusel, et riigil peab olema aktiivne kaubandusbilansi saldo , et kaupade sissevedu antud maale ei tohi ületada nende väljavedu. Merkantilism pidas rikkuse allikaks väliskaubandust. Niisiis võib merkantilistide vaated taandada järgmistele olulistele momentidele : a) riigi jõukus on väljendatav tema valduses oleva väärismetalli hulgaga ; b) riigi eksport peab igal juhul olema suurem kui import ; c) tuleb ergutada eksportkaupu tootva tööstuse arenemist ; d) väliskaubanduses on võimalik saada kasu vaid partnerite arvel. Merkantilistide teooria eeldab, et maailmamajandus on staatiline (nn. “maailmapirukas”, mida jagada, on konstantne ), sellisel juhul oleks maailmakaubandus tõepoolest null-summaline mäng ja kõik ei saaks ühel ajal võita. Antud eeldus ei pea paika, niisiis ka mitte järeldused.

Absoluutse eelise teooria
A. Smith ( 1723 – 1790) väidab, et erinevad riigid võivad toota kaupu erineva efektiivsusega ning rahvusvahelise kaubanduse abil on võimalik jõuda kõrgemale heaolu tasemele , kui riigid spetsialiseeruvad tootma seda kaupa, milles neil on absoluutne eelis -mida nad suudavad toota vähima ressursikuluga (vähima tööjõu vajadusega). Absoluutse eeliste alaliigid : Loomulik e. looduslik –ressursid, asukoht. Omandatud- tuleneb tehnoloogia, vilumuste, (hariduse ja infrastruktuuri) kõrgemast tasemest. Olulisim eeldus (utoopiline), et riigid ei sekku ei subsiidiumite ega tollide ega kvootidega jne . Näiteks on Kanadas looduslikud tingimused soodsad nisukasvatuseks, kuna aga
banaanikasvatus oleks siin mõeldav vaid kasvuhoonetingimustes. Equador omakorda on
efektiivne banaanikasvataja, aga ebaefektiivne nisukasvataja. Sellistes tingimustes saavad
mõlemad riigid kasu, kui nad spetsialiseeruvad absoluutse eelisega kauba tootmisele ning
siis kauplevad omavahel. Kanada spetsialiseerub nisutootmisele (s.t. toodab rohkem kui ise tarbib) ja vahetab ühe osa nisust Equadoris kasvatatud banaanide vastu. Selle tulemusena kasvatatakse ja tarbitakse kokkuvõttes rohkem nii nisu kui ka banaane, ja mõlemad, Kanada ja Equador, saavad kasu.

Suhtelise eelise teooria
D. Ricardo (1772 - 1823) väidab, et heaolu kasv on võimalik ka juhul, kui riigil ei ole absoluutset eelist. Soovitab riigil spetsialiseeruda tootmisele, kus tema mahajäämus on väikseim. Käsitlus tugines siiski vaid tööväärtusteooriale ehk siis väärtus sõltub ainult töö hulgast, mis kulutatakse teatud toote/(teenuse) valmistamiseks. Suhtelise eelise teooria annab vastuse probleemile: mis juhtub siis, kui üks riik omab absoluutset eelisseisundit kõikide kaupade ja teenuste osas. Ka sellises situatsioonis võivad kaks riiki omavahelisest kaubavahetusest mõlemad kasu saada. Selleks peab absoluutses halvemuses olev riik spetsialiseeruma selle kauba tootmisele, mille osas tema mahajäämus on väiksem (siin on tema suhteline eelis) ja importima kaupa, mille osas absoluutne mahajäämus on suurem. Absoluutses eelisseisundis olev riik (mõlema kauba tootmine efektiivsem) spetsialiseerub aga selle kauba tootmisele, kus tema eelisseisund on suurem (siin on tema suhteline eelis). Eelpool kirjeldatud ummikust aitas suhtelise eelise teooria päästa G. Haberler 1936. aastal, viies ta alternatiivkulu teooria alusele. Niisiis omab teatud kauba tootmisel suhtelist eelist riik, kus alternatiivkulu antud kauba tootmiseks on väiksem. Sellisel kujul osundatakse suhtelise eelise seadusele vahel ka kui suhtelise kulu seadusele. Alternatiivkulu saab illustreerida tootmisvõimaluste rajaga , e. transformatsioonikõveraga. Tootmisvõimaluste rada on kõver, mis näitab alternatiivseid kombinatsioone kahest kaubast , mida riik võib toota, kasutades täielikult oma ressursse parima kasutatava tehnoloogia puhul. Tabelis 5 on toodud hüpoteetiline tootmisvõimaluste loend kahe kauba (õlle ja käekellade) tootmisvõimaluste kohta Saksamaal ja Šveitsis.

Tootmisteguriteproportsioonide teooria

Kaasaegsed kaubandusteooriad
Rahvusvahelise kaubanduse teooria uurib riikidevahelist kaubavahetust pikaajalise staatilise tasakaalumudeli abil, kus lühiajalise monetaarse kohanemisprotsessi mõju ei arvestata; eristatakse puhast kaubandusteooriat ja kaubanduspoliitika teooriat. Puhas kaubandusteooria analüüsib kaubanduse baasi ja sellest tulenevat kasu. Kaubanduspoliitika teooria uurib kaubanduspiirangute põhjusi ja nende mõju. Lühidalt – kaasaegne kaubandusteooria peab vastama järgmistele küsimustele:
(1) Mis moodustab kaubanduse baasi, st. miks riigid ekspordivad-impordivad just neid tooteid?
(2) Milliste kauplemistingimuste8 ( suhteliste hindade) juures toimub vahetus maailmaturul?
(3) Milline on võit rahvusvahelisest kaubandusest tootjate ja tarbijate jaoks?

Toolimaksu mõiste ja liigid
Tollimaks1 on imporditavale või eksporditavale kaubale rakendatav maks, mille eesmärgiks on muuta kaupade suhtelisi hindu ja selle kaudu mõjutada rahvusvahelise kaubavahetuse struktuuri. Tollimaks pole üheselt mõistetav, s.t. eksisteerib terve hulk erinevaid tollimaksu liike ja määrasid, milles orienteerumiseks on neid otstarbekas liigitada. Tollimaksude klassifitseerimisel võib lähtuda mitmesugustest alustest. Tollimäärade kehtestamise põhimõtetest lähtudes võib eristada neli enamlevinud tollimaksu liiki, need on kindel, väärtuseline, kombineeritud ja liikuv tollimaks.
Kindel tollimaks määratakse kindla summana oma maa valuutas sisseveetava kauba ühikult (kaaluühik või muu ühik, näiteks - tükk). Näitena võiks tuua USA tollimaksu importveinile, mis on 37,5 senti gallonilt ( gallon = 3,89 liitrit) (tollimaksude dünaamika hindamiseks toome võrdluseks, et 1936. aastal oli sama toll 1.25 dollarit gallonilt). Kindla tollimaksu puhul ei tule toote hinnad arvesse ja säärasena on see toll diskrimineeriv ja efektiivne odavate kaupade suhtes, mõjudes vähem kallite kaupade impordile . Samuti pole selline tollimaks seotud inflatsiooniga .
Väärtuseline e. ad valorem tollimaks kehtestatakse teatud kindla protsendina imporditava kauba väärtusest (hinnast), kusjuures transpordikulud võivad olla kaasa arvatud või mitte. Sellise tollimaksu näiteks võib tuua tollid sõiduautodele USA-s - 3%, loomalihale ja juustule Jaapanis vastavalt 25 ja 35%. Väärtuselise tollimaksu iseloomulikuks jooneks on tema absoluutsumma kasv proportsionaalselt imporditavate kaupade hinnaga ja nii pole ta odavamate kaupade jaoks diskrimineeriv. Samuti on ta “isekorrigeeruv” vastavalt inflatsioonile - kuigi ta protsentuaalselt ei muutu, suureneb kaupade hindade tõustes proportsionaalselt ka tollimaksuna sisse kasseeritav summa. Väärtuselise tollimaksu kasutamisel tõusetub tavaliselt ka probleem seoses kaupade hindade deklareerimisega tollis ning maksupettuste ärahoidmiseks tekib vajadus tolliväärtusseaduse rakendamiseks.
Kombineeritud tollimaks kujutab endast kahe eelmise tollimaksu kombinatsiooni, mille puhul kauba hinda arvesse võttes tasutakse väärtuseline tollimaks, millele lisandub veel kindel tollimaks kaubaühikult.
Liikuv tollimaks pole määratletud sarnaselt ühelegi eelpooltoodud viisile, vaid on seotud mingite teiste muutujatega. Liikuva tollimaksu näiteks võib tuua Euroopa Liidu ühtse põllumajanduspoliitika raames põllumajandussaaduste impordile rakendatavad maksud2.

Tollimaksu mõju analüüs
Tollimaksu mõju avaldub täielikumalt nn. “väikeses riigis”, mis pole oma toimingutega võimeline mõjutama maailmaturu hindasid. Tollimaksu mõju tuleb hinnata kompleksselt, sest tagajärjed pole ühetähenduslikud riigi kui terviku, antud tootmisharu ettevõtete ega tarbijate jaoks. Illustreerime tollimaksu mõju hüpoteetilise näitega. Olgu meil tegemist “väikese riigiga”, kus mingi kauba tasakaaluhind autarkia tingimustes on 9500 dollarit ning nõudlus selle hinna juures võrdub 50, pakkumine samuti 50 (joonis 20). Vabakaubanduse tekkimisel oletame, et maailmaturu hind on 8000 dollarit ja pakkumine väikese riigi jaoks selle hinnaga on piiramatu (s.t. lõpmatult elastne). Jooniselt võime lugeda, et vabakaubanduse tekkides saab riigis olema nõudlus 80 tootele, s.h. 20 neist täidetakse kodumaise pakkumisega ja 60 imporditakse. Loomulikult langeb kodumaise toote hind samuti 8000 dollarile ja omamaine tööstus saab konkurentsist kahju: kasum langeb, töötajad tuleb vallandada ning algab surve valitsusele üleskutsega kaitsta kodumaist tootmist.

GATT
GATT- Bretton Woodsi konverentsil 1947. aastal koostatud rahvusvaheline leping, mille peamiseks eesmärgiks oli kaubanduspiirangute langetamine. Kuigi juriidiliselt ei ole GATT organisatsioon , on ta ajalooliselt täitnud rahvusvahelist kaubandust koordineerivat orgi rolli. Kuigi algselt pidi GATT saama aluseks Rahvusvahelisele Kaubandusorganisatsioonile (ITO), ei jõutud selleni kunagi. Praeguseks on GATTi ülesanded üle võtnud WTO. Peamiseks kohustuseks on tollimaksu vähendamine impordilt GATT-i liikmesriikidest. See oli tegelikult pōhjuseks, miks üldse GATT loodi. Kohustuseks- enamsoodustatud riigi klausel. GATT-i raames tähendab see nôuet, et kui mingi GATT-i liige annab teisele riigile ekpordi- vôi impordisoodustusi, siis on ta kohustatud laiendama need soodustused automaatselt ka kôigile ülejäänud GATT-i liikmetele. Peamine probleem seisnes selles, et suur osa GATT-i printsiipe olid lepingus osalejatele vaid soovitusliku iseloomuga. See muutis GATT-i paljudel juhtudel vaid suureks arutluskoosolekuks, millel puudus igasugune jõud tehtud otsuste täitmist riikidele kohustuslikuks muuta. Samal ajal aga toimub pidev rahvusvahelise kaubanduse kasv ja see protsess vajab teatavat riikidevahelist reguleerimist

WTO
WTO- Genfis Asutatud: 1. jaanuaril 1995. a. Liikmed: 153 (2008 seisuga) WTO asutasid GATTi osalised riigid 1995. a. WTO ülesanded on kaasa aidata WTO raames sõlmitud lepingute rakendamisele ning korraldada liikmetevahelisi läbirääkimisi, riikidevaheliste WTO lepingutest kinnipidamisega seotud vaidluste lahendamist, liikmesriikide kaubanduspoliitika korrapärast läbivaatamist. WTO põhilepinguks on üldine tolli- ja kaubanduskokkulepe GATT. Vastavalt WTO tegevusprintsiipidele peab rahvusvaheline kaubandus olema: Mittediskrimineeriv – riik ei tohi teha vahet oma kaubanduspartnerite vahel ja siseriiklike ja välismaiste toodete, teenuste vahel. Vabam – läbirääkimiste käigus vähendatakse oluliselt tariifseid ja mittetariifseid kaubandusbarjääre. Läbipaistvam ja stabiilsem – enam kindlust välisettevõtete, -investorite ja -valitsuste jaoks, et kaubandusbarjääre ei tõsteta (sh. tariifseid ja mittetariifseid) suvaliselt. Vabama konkurentsiga – saavutatakse ebaausate võtete (ekspordisubsiidiumid ja “dumping”) teel. Arengumaid eelistav – andes neile rohkem aega kohandumiseks ja muidki eriõigusi. WTO otsustava jôuga organiks on Ministrite Konverents , mis kohtub kaks korda aastas, mille vaheaegadel juhib WTO tegevust Peanôukogu, mille sekretariaat asub Genfis.

Majandusliku koostöö vormid
Majandusliku koostöö vormid- Näiteks võib otsustada mingi grupp riike kasutada ühiseid piiranguid kolmandate riikide suhtes. Seega tuleks lähemalt vaadata, missugused on erinevad riikidevahelised koostöövormid. Vabakaubanduspiirkond on koostöövorm, mille raames liikmesriigid kõrvaldavad omavahelise kaubavahetuse tõkked, ent säilitavad need igaüks eraldi kaubavahetuses kolmandate riikidega. Tolliliit iseloomustab koostöövormi, kus lisaks omavaheliste kaubandustõkete kõrvaldamisele, töötavad liikmesriigid välja ühised tollieeskirjad kolmandatest riikidest imporditavate kaupade osas. Ühisturg erineb kahest eelmisest selle poolest, et lubatud on ka liikmesriikide vaheline tööjõu ja kapitali vaba liikumine. Majandusühendus on koostöö vorm, mille raames liikmesriigid ühtlustavad oma majanduspoliitikad, sealhulgas monetaar -, fiskaal- ja sotsiaalpoliitika ning tootmistegurite liikumisega seotud probleemid.

Maksebilansi olemus ja tähtsus
Maksebilanss on staatiline aruanne, mis summeerib süstemaatiliselt teatud ajaperioodil (kuu, kvartal , aasta) konkreetse riigi ( sisemaa ) majandustehingu kõigi teiste riikidega (välismaaga). Sise-ja välismaa eraldusjooneks pole seejuures mitte riigipiit, vaid majandususubjektide residentsus.
Maksebilanss :

Kirjeldab välismajandustegevusest saadava sisemajanduse kogutoodangu (SKT; ingl. k. gross domestic product; GDP), rahvusliku kogutoodangu (RKT, ingl. k. gross national product; GNP) ning rahvusliku kogutulu ( rahvuslik kogutoodang tulude aspektist ; ingl. k. gross national income ; GDI) kujunemist.

Näitab välisfinantseerimisallikate struktuuri.

Aitab hinnata ja võrrelda riigi välismajanduslikku positsiooni teiste riikidega.

Aitab selgitada välisvaluutareservide muutumise põhjusi.
Niisiis on maksebilanss lihtsalt kõigi majandustehingute (kaupade, teenuste, finantsvarade liikumise) süstemaatiline kokkuvõte teatud ajaperioodi kohta riigi residentide ja muu maailma vahel. Maksebilanss pole ei bilanss , ega kasumiaruanne , vaid fondide voo aruanne, mis näitab muutusi varades, kohustustes ja puhasväärtuses teatud perioodi jooksul.

Maksebilansi struktuur
Horisontaalselt jaotub maksebilanss kolme suurde alabilanssi (kontosse).

Jooksevkonto (JK) – tehingud kaupade ja teenuste ostul-müügil ja ülekanded;

Kapitali- ja finantskonto (FK) – kajastab kapitali eksporti ja importi , mis toimub valdavalt otseinvesteeringute, väärtpaberite ostu-müügi, laenude andmise-võtmise jms. vormis;

Reservkonto ( R) – ametlik rahvusvaheliste reservide konto: tehingud monetaarse kulla ja teiste reservvaluutadega, nagu konverteeritavad valuutad, riigi “reserve tranche” IMF-is ja tema osa SDR- ides sealsamas.

Jooksevkonto
Jooksevkonto on tasakaaluarvestussüsteem eksporditavate ja imporditavate kaupade ja teenuste rahalise väärtuse vahel teatud ajaperioodil. Positiivseks (jooksevkonto ülejääk) peetakse seda juhul, kui kaupu eksporditakse suuremas väärtuses, kui imporditakse. Vastasel juhul on tegu jooksevkonto puudujäägi ehk defitsiidiga. Maksebilanss koosneb jooksevkontost ning kapitali- ja finantskontost. Jooksevkonto jaguneb omakorda kaupadeks, teenusteks, sissetulekuks ja jooksevülekanneteks. Selles registreeritakse eksport ( kreedit ) ja import ( deebet ). Ekspordi ja impordi väärtuste vahe on iga liikmesriigi ja kõigi teiste riikide jooksevtehingute saldo ning Euroopa Liidu tehingute ja Euroopa Liitu mittekuuluvate riikide tehingute saldo. Nimetatud kahe käibe vahe on „jääk”/”saldo”.

Finantskonto
Finantskontodes tuuakse välja nii finantsvarade ja -kohustuste seisud (bilansid) perioodi alguses ja lõpus kui ka perioodi jooksul aset leidnud finantsvarade ja -kohustuste muutused (vood). Viimased jaotatakse omakorda tehinguteks ja vara muudeks muutusteks. Tehingud toimuvad institutsionaalsete üksuste vahel või mõnel juhul ka üksuse sees vastavalt vastastikusele kokkuleppele. Vara muud muutused on muutused, mis ei toimu tehingute tulemusena. Need on näiteks varade hinna- või valuutakursi kõikumisest tulenevad väärtuse muutused, ümberklassifitseerimised, erakordsetest sündmustest tekkinud varade või kohustuste väärtuse muutused Finantskontos tuuakse finantsvarad ja -kohustused välja seitsme põhikategooriana (vt tabel 1). Jaotus põhineb eelkõige finantsvara likviidsusel. Vajadusel esitatakse instrumente detailsemalt alamkategooriatena (näiteks jaotatakse laenud lühi- ja pikaajalisteks). 1 Rahakuld ja Rahvusvahelise Valuutafondi arvestusühikud (SDRid) 2 Sularaha ja hoiused 3 Väärtpaberid (v.a aktsiad ) 4 Laenud 5 Aktsiad ja muud osakud 6 Kindlustustehnilised eraldised 7 Muud saadavad /makstavad arved
Üldiselt võib välja tuua kolm põhivaldkonda, milleks finantskontosid kasutatakse: Makroanalüüs ja majanduspoliitiliste otsuste vastuvõtmine; Välisinvestorid; Riikidevaheline võrdlus.

Eesti maksebilansi koostamise süsteem

Eesti maksebilanss
Eesti maksebilansi üldist ülesehitust selgitab kokkuvõtlikult järgnev skeem.
Maksebilanss koostatakse tekkepõhisel alusel, st tehingu registreerimise aluseks on ajahetk, millal tehing osapoolte vahel sõlmiti või omandiõigus muutus, sõltumata asjaolust, kas raha on tegelikult laekunud või makstud. Kõiki maksebilansitehinguid kajastatakse turuhindades . Maksebilansi koostamisel lähtutakse kahekordse kirjendamise põhimõttest. Igal tehingul on kaks võrdse summana, kuid erineva märgiga kajastuvat poolt: kreedit (+) ja deebet (-). Kreedit näitab meie kasutuses olevate finantsressursside suurenemist, deebet aga kõnealuste ressursside kasutamist. Ideaalpildis peab seega maksebilansi kõigi kirjete summa võrduma nulliga. Maksebilansi koostamise keerukuse ning ulatuse tõttu tekivad statistilise info kogumisel aga alati ebatäpsused. Viimaseid kajastatakse maksebilansi tasakaalu viimiseks vigade ja täpsustuste kirjel.

Rahvusvaheline investeerimispositsioon
Rahvusvaheline investeerimispositsioon (-seis) on riigi kõigi majandussektorite finantsvarade ja finantskohustuste konsolideeritud koondbilanss ehk varade ja ressursside seis teatud kuupäeva seisuga väljendatuna selle kuupäeva turuhindades. Kuna konsolideerimisel sektoritevahelised ja - sisesed nõuded ja kohustused vastastikku taanduvad, kajastab rahvusvaheline investeerimispositsioon vaid riigi kui terviku välisnõudeid ja -kohustusi. Eesti Pank koostab rahvusvahelist investeerimispositsiooni alates 1996. aastast ja avaldab kord kvartalis .
Investeerimispositsiooni koostamisel järgitakse samu põhimõtteid ja definitsioone, mida maksebilansi puhul. Neist olulisemad on tekkepõhine arvestusprintsiip ning seisude kajastamine positsiooni koostamise päeva turuhindades. Investeerimispositsioon erineb klassikalisest bilansist selle poolest, et ta ei võta arvesse Eestis asuvat residentidele kuuluvat reaalvara ja omakapitali. See on ka põhjus, miks investeerimispositsioon (-seis) pole tasakaalus.

Eesti rahvusvaheline investeerimispositsioon

Valuutakursid (otsekurss, tulevikukurss)
Vahetuskurss ( exchange rate )- Valuutakurss ehk rahakurss on ühe riigi rahaühiku hind mingi teise riigi rahaühikutes. Valuutakurss muudab erinevate riikide valuutad ja nendes väljendatud hinnad omavahel võrreldavaks.
Otsekurss (direct exchange rate)- Hinnanoteering e. otsene vahetuskurss: selle puhul noteeritakse välisvaluuta hind koduses valuutas;
Tulevikukurss (forvard exchange rate)- puhul lepitakse kokku vahetuskurss, mille alusel arveldatakse mingil ajal tulevikus. Enamavaldatavad tähtajalised kursid : üks kuu ette, kolm kuud, kuus kuud, üheksa kuud jne. Kui tähtajakurss on hetkekursi suhtes soodsam, öeldakse, et see on preemiaga, kui aga tähtajakurss on hetkekursist madalam, öeldakse, et see on diskontoga.

Valuutaturu struktuur ja funktsioonid
Funktsioonid:
• Vahendada välismajandustehingute makseid (kaupade, teenuste, kapitali eest)
• Tagada vaba ettevõtluse häireteta funktsioneerimine
• Luua soodsad tingimused rahvusvaheliseks tööjaotuseks
Struktuur:

Valuutaturu tasakaal

Intressimäärade muutuse mõju vahetuskursile

Rahanõudlust mõjutavad tegurid

Rahaturu tasakaal
Rahaturu tasakaalu määravad rahanõudmise ja rahapakkumise kokkulangemine. Rahanõudmise ja rahapakkumise kujunemise vahel on oluline erinevus nõutakse reaalset raha, kaudselt nõutakse ju mitte raha vaid asju, mida raha eest osta saab ja nii suureneb koos hinnatasemega ka nõutav rahakogus. Kas ka spekulatsioonimotiivil. Samas on rahapakkumine nominaalne _ keskpank on väljastanud teatud (nominaalse) koguse rahatähti, ka rahavõimendi võimendab vaid sama nominaalset kogust. Seega raha nõudmine sõltub hinnatasemest, raha pakkumine ei sõltu. Uue tasakaalu saavutamiseks on neli teed: esiteks hinnataseme tõus, mis suurendab nominaalse raha nõudlust; teiseks intressimäära langus, mis samuti suurendab raha nõudlust, kuid hinnatase jääb samaks; sissetuleku tõus, mis suurendab raha nõudlust; ja neljandaks on võimalik, et liigne raha voolab majandusest kiiresti välja. Tegelikkuses võivad toimuda ka nimetatud efektide kombinatsioonid, osalt võib raha nõudmine suureneda ja osa liigsest rahast välja voolata.

Rahapakkumine ja vahetuskurss lühiajaliselt
Rahapakkumine (Money Supply ) - näitab ringluses oleva sularaha, laenude ja muude likviidsete vahendite kogumahtu riigi majanduses.

Raha, hindade tase ja vahetuskurss pikaajaliselt
Raha on vahetusvahend . Kaupa kauba vastu vahetades läheksid tehingukulud kole suureks, iga vahetuse tarvis läheks vaja leida niisugune inimene, kes on nõus sinul olemasolevat kraami vahetama soovitu vastu. Läbi aegade on vahetusvahendiks olnud algul kindlad kaubad , siis kuld, praegu riigi poolt tagatud paberraha .
Raha on väärtuste mõõdupuu. Kui kõik kaubad on rahas mõõdetud (on paika pandud nende hinnad), siis on ka kõigi kaupade omavaheline väärtus paigas.
Raha on väärtuse säilitamise vahend. Rahas talletatud rikkust on kõige lihtsam muuta milleks iganes muuks kaubaks. Selleks peab raha olema esiteks materjalist mis hästi säilib ja teiseks teda peab olema lihtne koguda ja hoida. Samas raha kaotab inflatsiooni või riigikorra vahetudes väärtust, ning sukasäärde kogutud raha ei teeni protsente.
Hinnatase. Hinnatase majanduses on laia hulga toodete ja teenuste võrdlus valuutas. Kui hinnatase tõuseb, kulutavad inimesed ja majapidamised enam ostmaks oma nädalaseks tarbeks tooteid ja teenuseid. Selleks, et säilitada samal tasemel likviidsust kui enne hinnataseme tõusu, tuleb neil omada enam raha.

Ühe hinna seadus
Ühe hinna seaduse (Law of One Price ) ei saa turul müüa sarnast kaupa erinevate hindadega

Ostujõu pariteet
Ostujõu pariteet (purchasing power parities) on valuutade selline vahetuskurss, mis võrdsustab erinevate valuutade ostujõu. See tähendab, et kui konverteerida üks konkreetne rahasumma erinevatesse valuutadesse ostujõu pariteedi alusel, siis on kõigis maades võimalik selle eest omandada ühesugune " ostukorv " kaupu ja teenuseid. Teisisõnu: ostujõu pariteet on selline valuutade konverteerimise kurss, mis elimineerib erinevate riikide hinnataseme erinevuse. Seega, kui erinevate maade kulutused SKP järgi konverteeritakse ühisesse valuutasse ostujõu pariteedi abil, siis kajastavad võrdlused riikide vahel üksnes ostetud kaupade ja teenuste mahu erinevusi.

Rahvusvaheline rahasüsteem 1870-1914

Rahvusvaheline rahasüsteem 1918- 1939

Bretton Woodsi süsteem

Praeguse rahvusvahelise rahasüsteemi toimimine

IMF
Rahvusvaheline Valuutafond (inglise keeles International Monetary Fund, lühend IMF) on rahvusvahelise rahasüsteemi stabiilsuse tagamisega tegelev organisatsioon, mille loomises lepiti kokku 1944. Loodi 1945 . aastal Bretton Woodsis toimunud rahvusvahelisel rahanduskonverentsil.
Rahvusvaheline Valuutafond peakorter Washingtonis Ameerika Ühendriikides. 1970ndate aastateni oli esiplaanil rahvusvahelise kullastandardi säilitamine. Praegu on Valuutafondi prioriteetideks jätkusuutlik ja stabiilne majanduskasv ning finantskriiside ärahoidmine. Valuutafondil on kokku 187 liikmesriiki, Eesti on liikmesriik alates 1992. aastast.
Rahvusvahelise Valuutafondi peamiste tegevusvaldkondadeks on majanduspoliitika seire, finantsabi ja tehniline abi:
IMF-i seiretegevuse eesmärgiks on julgustada riike rakendama sellist majanduspoliitikat ja institutsionaalseid reforme, mis toetaksid jätkusuutlikku ja tasakaalustatud maailmamajanduse arengut.
Rahvusvahelise valuutafondi finantsabi kasutatakse aitamaks riiki ajutiste maksebilansiprobleemide ilmnemisel, et vältida likviidsuskriisi ning selle võimalikku negatiivset mõju majanduskasvule ja teistele riikidele.
Riigivõimude oskusteabe tugevdamiseks majanduspoliitika planeerimise ja rakendamise osas pakub tehnilist abi.

IBRD
Maailmapank (inglise keeles International Bank for Reconstruction and Development , IBRD) on rahvusvaheline rahandusorganisatsioon, mis on loodud selleks, et anda arengumaadele rahalist ja tehnoloogilist abi.
Maailmapank on läbinud mitu struktuurimuudatust ja sellepärast on nimetuse "Maailmapank" all mõistetud eri aegadel erisugust organisatsiooni.
Alguses tähendas Maailmapank Rahvusvahelist Rekonstruktsiooni - ja Arengupanka, mis toetas rahaliselt Lääne-Euroopa ja Jaapani majanduse taastamist pärast Teist Maailmasõda. 1960 loodi Rahvusvaheline Arenguassotsiatsioon (International Development Association, IDA), mis võttis endale osa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga ülesannetest. Mõlemad organisatsioonid eksisteerivad tänapäevani ja "Maailmapank" on ühine nimetus nende mõlema kohta.
Eri aegadel loodi nende juurde veel kolm organisatsiooni: Rahvusvaheline Rahanduskorporatsioon (International Finance Corporation, 1956), Investeeringute Tagamise Mitmepoolne Agentuur (Multilateral Investment Guarantee Agency , 1985) ja Investeerimisvaidluste Lahendamise Rahvusvaheline Keskus (International Centre for Settlement of Investment Disputes, 1965). Kõiki neid viit organisatsiooni ühtekokku nimetatakse Maailmapanga Grupiks .

Euroopa valuutasüsteem

Euroopa rahaliit
1.jaanuaril 1999 võtsid 11 Euroopa Liidu liikmesriiki kasutusele ühise raha – euro. Rahvusvaluutad kaovad järk-järgult käibelt ning nende asemele tuleb rahaühik, mille kehtivuspiirkond haarab kolmandiku Euroopast, peaaegu poole Euroopa rahvastikust. Euro on rahvusvaheliste rahaturgude üks juhtivaid vääringuid.

Euroopa vahetuskursi liit

Euroopa keskpank
Euroopa Keskpank on Euroopa Liidu institutsioon, mis vastutab euroala rahapoliitika eest 17 Euroopa Liidu liikmesriigis, mis on omaks võtnud ühisvaluuta euro (Austria, Belgia, Eesti, Hispaania, Holland , Iirimaa, Itaalia, Kreeka, Küpros, Luksemburg, Malta, Portugal, Prantsusmaa, Saksamaa, Slovakkia , Sloveenia ja Soome. Pank asub Saksamaal Maini -äärses Frankfurdis. Euroopa Keskpanga mandaat on tagada euroala hinnastabiilsus, keskpanga inflatsioonisiht on "alla 2 protsendi, kuid ligi 2 protsenti keskpikal perioodil". Keskpikk periood on määratlemata, kuid seda on mõistetud kui kahte kuni kolme aastat, nii et ajutiselt võib inflatsioon 2 protsenti ületada. Inflatsioonisiht puudutab euroala keskmist inflatsiooni.[1] Hinnastabiilsuse tagamiseks määrab Euroopa Keskpank kord kuus euro baasintressimääru: refinantseerimisoperatsioonide pakkumisintressi alammäära, laenamise püsivõimaluse intressimäära ning hoiustamise püsivõimaluse intressimäära. Euroopa Keskpanga esimene president aastail 1998–2003 oli varasem Hollandi keskpanga president Wim Duisenberg. 2003–2011 oli Euroopa Keskpanga president Jean- Claude Trichet. Alates 1. novembrist 2011 on Euroopa Keskpanga president Mario Draghi. Euroopa Keskpanga juhatusse kuulub Euroopa Keskpanga president, asepresident (alates juunist 2010 Vítor Constâncio) ja lisaks neli liiget. Euroopa Keskpanga nõukogu koosneb 23 liikmest, sellesse kuuluvad kuus juhatuse liiget ja lisaks 17 euroala riigi keskpankade presidendid. Euroopa Keskpank on üks seitsmest Euroopa Liidu institutsioonist.

.DOC Laadi alla originaalfail 11 lk · .doc · 58 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-05-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti

58 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Gaili Õppematerjali autor

1.Väikeriigi eelised2.Väikeriigi puudused3.Merkantilism4.Absoluutse eelise teooria5.Suhtelise eelise teooria6.Tootmisteguriteproportsioonide teooria7.Kaasaegsed kaubandusteooriad8.Tollimaksu mõiste ja liigid10.GATT1.WTO2.Majandusliku koostöö vormid3.Maksebilansi olemus ja tähtsus4.Maksebilansi struktuur5.Jooksevkonto6.Finantskonto7.Eesti maksebilanss8.Rahvusvaheline investeerimispositsioon9.Valuutakursid (otsekurss, tulevikukurss)10.Valuutaturu struktuur ja funktsioonid11.Rahaturu tasakaal12.Rahapakkumine ja vahetuskurss lühiajaliselt13.Raha, hindade tase ja vahetuskurss pikaajaliselt14.Ühe hinna seadus15.Ostujõu pariteet16.IMF17.IBRD18.Euroopa rahaliit19.Euroopa keskpank

toll tollimaks poliitika pank maksebilansi kaubanduse keskpanga ekspordi eelise maksebilanss investeerimispositsioon vahetuskurss inflatsioon national jooksevkonto euroopa keskpanga valuutafond valuutafondi

Sarnased õppematerjalid

doc

Eksami vastused

RAHVUSVAHELINE MAJANDUS KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mõisted: rahvusvaheline majandus, välis- ja sisemajandus, maailmamajandus, majanduskord, uus rahvusvaheline majanduskord. · Rahvusvaheline majandus- käsitleb riikide vastastikust majanduslikku sõltuvust, ta analüüsib kaubavoolusid, teenuste liikumist ja makseid ühe riigi ning ülejäänud maailma vahel, neid voogusid reguleerivat poliitikat ja selle mõju riigi heaolule; uurib üksikute rahvusriikide vahelisi suhteid maailma nappide ressursside jaotamisel inimvajaduste rahuldamiseks. · Välismajandus- hõlmab riikidevahelised tehingud, nagu rahvusvaheline kaubandus,

Rahvusvaheline majandus

ppt

Trendid rahvusvahelises kaubanduses

MAJANDUSE ABC RAHVUSVAHELINE MAJANDUS Rahvusvahelise majanduse mõiste EESTI MAJANDUSPOLIITILINE MUDEL Kaks alternatiivi: VALUUTAKOMITEE TASAKAALUSTATUD Ankurvaluuta euro EELARVE Suletud majandus ? Avatud majandus VABAKAUBANDUS PUUDUMINE Majanduse avatuse–suletuse skaalal on Eesti üks avatumaid riike maailmas Suletud majandus – majandussüsteem, millel puuduvad välismajandus- likud suhted Avatud majandus – majandussüsteem, milles lubatakse tehinguid välis- maiste majandussubjektidega Trendid rahvusvahelises kaubanduses 14 Kaubandus GDP

Majandus

doc

Majannduse muutumine

. Valitsuse majanduspoliitika on ära hoidnud kui ka tekitanud langusi. 12.Kumb on parem - rohkem või vähem valitsust? Parem oleks, kui see oleks tasakaalus, siis ei tekiks suuri langusi ja majanduskriisidel ei oleks nii suur mõju tervele maailmale. Valitsus alati ei pruugi õigeid vastuseid teha ja selleks ongi vaja ka teiste arvamusi. 13.Millise hinnangu võib anda Euroopa, Jaapani ja USA majandusarengutele sajandivahetusel? Kõige jõudsamalt on kasvanud USA majandus ja arvatavasti jõuab sellele järgi ka Jaapan. On olnud ka tagasilööke arengule. Euroopa majandus on ka arenenud, kuid mitte nii jõudsalt kui USA ja Jaapani oma. 14.Mis iseloomustab uut majandust? Uut majandus iseloomustab tehnoloogia, mis avaldab mõju majanduse üldisele seisundile. Uus majandus baseerub internetil ja sellega kaasneva arvuti ja telekommunikatsiooni arengule. Uue majanduse riigid on näitanud enneolematud kasvutempot, mida seotakse arvutitega ja nende üha

Majandus

pdf

Maksebilanss, rahvusvaheline valuutaturg, välisinvesteeringud

10. Maksebilanss Varasemates peatükkides käsitleti rahvusvahelist majandust mikroökonoomilisest vaatenurgast, kus tähelepanu oli pööratud eelkõige ressursside jaotusele. Alternatiivseks võimaluseks oleks makroökonoomiline rahvusvahelise majanduse käsitlemine, pöörates tähelepanu sellistele agregeeritud suurustele nagu kogutoodang, tarbimine investeerimine, inflatsiooni määr jne. Maksebilanss ja rahvusvaheline võlgnevus Maksebilanss on statistiline kokkuvõte, mis summeerib konkreetse riigi poolt teatud perioodi jooksul sooritatud majandustehingud ülejäänud maailmaga. Maksebilanss: · kirjeldab välismajandustegevusest saadava sisemajanduse koguprodukti (SKP ingl. GDP), · rahvusliku koguprodukti (RKP ingl. GNP) ning majanduses kasutada oleva tulu (ingl. GDI) kujunemist; · näitab välisfinantseerimisallikate struktuuri;

Majanduse alused

doc

Rahvusvaheline majandus eksami materjal

Maksutõusu ja defitsiidi vähenemisel peaks toimima vastupidine protsess. Tegelikus elus see päris nii alati ei toimi. Maksebilanss ja selle kontod. · Maksebilanss on statistiline aruanne, mis summeerib konkreetse riigi teatud ajavahemiku jooksul sooritatud majandustehingud ülejäänud maailmaga. Ajavahemikuks on tav. kuu, kvartal või aasta · Maksebilanss on vooaruanne, mitte jäägiaruanne · Iga rahvusvaheline tehing siseneb maksebilanssi automaatselt kaks korda: kord kreedit kirjena (+) ja kord deebet kirjena (-). (Kahekordse kirjendamise põhimõte) · Maksebilanss kajastab kolme liiki tehinguid · Kaupade ja teenuste eksport ning import · Finantsvarade ost ja müük · Mõningad muud tegevused, mis toovad kaasa jõukuse siirdumise ühest riigist teise · Tavaliselt turuvälised tegevused

Rahvusvaheline majandus

docx

Rahvusvaheline majandus. Mõisted eesti ja vene keeles

Majandusõpetus Teema 15.Mõisted Rahvusvaheline kaubandus ja valuutakurss 1. Rahvusvaheline majandus, international economics - majandusteooria osa, mis 1. uurib erinevate riikide majandussubjektide koostöö seaduspärasusi rahvusvahelise kaubanduse, tootmisfaktorite liikumise, finantside ja rahvusvahelise majanduspoliitika valdkonnas. 2. Rahvusvaheline tööjaotus, international division of labor - riikide 2.

Majandus

doc

Majandussfääride kogum

RAHVUSVAHELINE MAJANDUS Rahvusvaheline majandus on majandussfääride kogum, mis ületab riigipiire. SFÄÄRID: 1) Väliskaubandus 2) Teenused 3) Raha, valuutasuhted, -turg 4) Kapital, välisinvesteeringud 5) Tööjõu liikumine 6) Koostöö teaduse ja tehnika vahel, tehnoloogia 7) Rahvusvahelised organisatsioonid a) WTO maailmakaubandusorganisatsioon b) IMF valuutafond c) IBRD maailmapank d) OECD majandusliku koostöö ja arengu organisatsioon, mille liige Eesti veel pole.

Rahvusvaheline majandus

docx

Rahvusvahelise majanduse KT küsimused-vastused

Välismajanduslik kaitsepoliitika Kontrolltöö kordamisküsimused 1. Välismajandusliku kaitsepoliitika kaks eesmärki. suurendada tulu, mida riigi majandus saab ülemaailmsesse tööjaotusse integreerumisest; kahandada või tõkestada välis-keskkonna negatiivset (destruktiivset) mõju riigi majandusele 2. Kaitsemeetmeid õigustavad argumendid: staatilised, dünaamilised ja strateegilised argumendid ja nende kriitika. TÖÖPUUDUSE ARGUMENT Impordi piiramine suurendab nõudlust kohalike toodete järele, niisiis on võimalik luua rohkem töökohti.

Rahvusvaheline majandus

Rohkem sarnaseid