Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Rahvusvahelise majanduse KT küsimused-vastused (2)

3 KEHV
Punktid

Lõik failist

Välismajanduslik kaitsepoliitika
Kontrolltöö kordamisküsimused
  • Välismajandusliku kaitsepoliitika kaks eesmärki.
    suurendada tulu, mida riigi majandus saab ülemaailmsesse tööjaotusse integreerumisest;
    kahandada või tõkestada välis-keskkonna negatiivset (destruktiivset) mõju riigi majandusele
  • Kaitsemeetmeid õigustavad argumendid: staatilised, dünaamilised ja strateegilised argumendid ja nende kriitika.
    TÖÖPUUDUSE ARGUMENT
    Impordi piiramine suurendab nõudlust kohalike toodete järele, niisiis on võimalik luua rohkem töökohti.
    Seisukoht on saanud küllalt sageli tugeva kõlajõu, sest töötud võivad moodustada tugeva survegrupi: neil on nii aega kui ka motivatsioon impordipiirangute nõudmiseks, niisiis lähevad käiku kirjad, üleskutsed, piketid, ajalehekampaaniad jms.
    • Impordi piirangutest tulenevalt teenivad välisriigid vähem antud riigi valuutat ja vastusena püüavad omakorda vähendada eksporti sellest riigist
    • Impordi piiramise tingimustes ei taha investeerida välisfirmad. Tavaliselt ei alustata investeerimist üldse enne, kui kauba ostmine vaadeldavas riigis on saavutanud teatud taseme
    • Protektsionism võib viia inflatsioonile. Kaitsevalliga kindlustatud kohalikud tootjad ei suuda tavaliselt hoiduda kiusatusest tõsta hindu, et oma kasumeid kiiresti suurendada
    • Oluline oht peitub ka selles, et tavaliselt rakendavad teised riigid omakorda vastupiiranguid ning lõpptulemuseks võib olla nn. bumerangiefekt, millal iseenda meetmed pöörduvad omaenese vastu.
    • Ka võib töökohtade loomine ja areng ühes harus toimuda mõne teise haru arvel, tegelikult saavutatakse tööhõive eesmärgid siis, kui piirangute tulemusena tööjõud paigutub ümber kapitalimahukatest harudest töömahukatesse harudesse.
    • Impordipiirangute arvel loodavate töökohtade hind riigi jaoks pole selge (järgmine slaid).
    • Lõpuks tuleb arvestada, et välisinvesteeringud ja import ise loovad samuti töökohti, millest protektsionistliku poliitika rakendamisel ilma jäädakse. Import võib luua töökohti ka teistes harudes ja siit tulenevad survegrupid protektsionismi vastu.
    • Sotsiaalsed kaalutlused seoses tööpuuduse argumendiga
    • On väga raske mõõta rahas töötute stressi ja meeleheidet
    • Teisalt on raske veenda töötavaid ühiskonnaliikmeid, et nende olukord on kokkuvõttes parem kui osa maksurahast kulutada impordi tõttu töö kaotanute palga­kompensatsiooniks
    • Võib olla ületamatult raske panna inimesi vastu võtma sunnitud pensioni kaotatud töökoha asemel
    • Komplitseerivaks asjaoluks on, et väljatõrjutud töötajad on sageli sellised, kes ei suuda leida uut töökohta, ega ole võimelised ümberõppeks
    • TOOTMISKULUDE ARGUMENT

    Osa protektsioniste õigustab oma toiminguid asjaoluga, et välismaised kaubad on odavamad, kuna mõnes riigis on väiksemad tootmiskulud . Järelikult on tarvis barjääre, et muuta importtoodete hinnad kunstlikult kõrgemaks. Näiteks lubas Euroopa Liit 1996. aasta lõpul võtta töötingimused argumendiks maailma kaubandusvaidlustes[1]. Nende väitel maksavad Euroopa kaubad heade töötingimuste loomiseks tehtud kulutuste tõttu palju rohkem kui teiste riikide omad. Nüüd tahab Euroopa Liit kehtestada kaitsetollid viletsate töötingimustega
  • Rahvusvahelise majanduse KT küsimused-vastused #1 Rahvusvahelise majanduse KT küsimused-vastused #2 Rahvusvahelise majanduse KT küsimused-vastused #3 Rahvusvahelise majanduse KT küsimused-vastused #4 Rahvusvahelise majanduse KT küsimused-vastused #5 Rahvusvahelise majanduse KT küsimused-vastused #6
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-01-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 150 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Binni Õppematerjali autor
    Küsimused ja vastused Rahvusvahelise majanduse kt-st 2011.

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    12
    docx

    Rahvusvaheline kaubandus KT2

    hädavajalike kaupadega. • Oponendid on seisukohal, et riik ei saa kunagi olla täiesti isevarustav, sest loodusressursid pole võrdselt üle maailma jaotunud. • Isevarustamine läheb tavaliselt ka rohkem maksma. 3. Tollilised piirangud: tollimaksu mõiste ja erinevad klassifikatsioonid. Tollimaks[1] on imporditavale või eksporditavale kaubale rakendatav maks, mille eesmärgiks on muuta kaupade suhtelisi hindu ja selle kaudu mõjutada rahvusvahelise kaubavahetuse struktuuri. Eksporditollide (nimetatud tavaliselt ekspordimaksuks) eesmärgiks on hoida nappe ressursse või toorainet kodus. Imporditollide eesmärgiks on siseturu (s.t. antud riigi tootjate) kaitsmine väljastpoolt tuleva konkurentsi eest Sellise jaotuse puhul on vaatluse all eelkõige tollimaksuga saavutatav lõpptulemus. • Eritollid on lisamaksud teatud kaupadele, mille sissetoomine antud riiki tahetakse muuta raskeks.

    Rahvusvaheline kaubandus
    thumbnail
    1
    doc

    Tollimaks ja mittetollilised

    Tollimaks Sisseveetava koguse piiritlemine ­ Tollimaks ei piiritle impordi kogust, see sõltub maailmaturu pakkumise ja hinna muutumisest. Kehtivusaeg ­ Üldreeglina pole ajaliselt piiratud, on erandid: tärkava ja vananeva tootmisharu kaitseks. Mõju hinnale ­ Muuta kaupade suhtelisi hindu, SÕE-s tõuseb hind maailmaturu hinnast tollimaksu võrra kõrgemale. Mõju tarbijale ­ Maksavad kinni hinnatõusu võrreldes maailmaturu hinnaga. Mõju tootjale ­ Saavad täiendavat kasumit (Joonisel a) Valitsuse osa ­ Eelarvetulu tollimaksust (Joonisel c) Mõju rahvamajandusele ­ Kaasneb puhas kaotus rahvamajandusele (Joonisel b+d) Välismaiste tootjate osa ­ puudub Lõpetab kaubavahetuse ­ Kulutoll Tollimaksu mõju avaldub täielikult ,,väikeses riigis", mis pole oma toimingutega võimeline mõjutama maailmaturu hindasid. Tollimaksu mõju tuleb hinnata komplekselt, sest tagajärjed pole ühetähenduslikud riigi kui terviku, antud tootmisharu ettevõtte ega tarbijate jaoks. Tollimaks ha

    Rahvusvaheline majandus
    thumbnail
    20
    doc

    Eksami vastused

    inimvajaduste rahuldamiseks. · Välismajandus- hõlmab riikidevahelised tehingud, nagu rahvusvaheline kaubandus, teenuste vahetamine, kapitali ja maksete liikumine jmt., mille varal riigid osalevad rahvusvahelises tööjaotuses, et tõsta oma heaolu. · Sisemajandus- selliste majanduslike operatsioonide (tootmine, jaotus/müük, tarbimine) kogum, mis leiavad aset vaadeldava riigi piires. · Maailmamajandus- riike siduv rahvusvahelise tööjaotuse ja majandussuhete süsteem. Maailmamajanduse elemendid on maailmaturg, rahvusvahelised arveldused ja krediit, rahvusvahelised organisatsioonid ning rahvusvaheline tööjaotus. · Majanduskord- iseloomustab majanduskord inimeste eksisteerimist, kooselu ja tegutsemist ühiskonnas teatud kindlaksmääratud seostes ja suhetes. · Uus rahvusvah. majanduskord- atribuutideks on kapitali suurenenud liikuvus,

    Rahvusvaheline majandus
    thumbnail
    12
    doc

    Rahvusvahelise majanduse konspekt

    Kõigepealt sellest, mida ma ei küsi ­ jooniseid ja valemeid teada vaja ei ole. Millised on kaks peamist rahvusvahelise kaubanduse tekkimise põhjust? Riikidevaheline kaubavahetus toimub peamiselt kahel põhjusel: · Riigid on teineteisest erinevad: kliima, maa, kapitaliga varustatus ja tehnoloogia. · Eesmärk saavutada tootmises mastaabiefekt. Mis on alternatiivkulu? Alternatiivkulu on majandusteaduse mõiste, mis näitab asjade tegelikku hinda ehk teise parima valiku väärtust. Tehes ühe valiku, tuleb loobuda millestki muust, sellest alternatiivist

    Rahvusvaheline majandus
    thumbnail
    11
    doc

    Rahvusvaheline majandus arvestustöö

    vaid partnerite arvel. Merkantilistide teooria eeldab, et maailmamajandus on staatiline (nn. "maailmapirukas", mida jagada, on konstantne), sellisel juhul oleks maailmakaubandus tõepoolest null-summaline mäng ja kõik ei saaks ühel ajal võita. Antud eeldus ei pea paika, niisiis ka mitte järeldused. 4. Absoluutse eelise teooria A. Smith (1723 ­ 1790) väidab, et erinevad riigid võivad toota kaupu erineva efektiivsusega ning rahvusvahelise kaubanduse abil on võimalik jõuda kõrgemale heaolu tasemele, kui riigid spetsialiseeruvad tootma seda kaupa, milles neil on absoluutne eelis -mida nad suudavad toota vähima ressursikuluga (vähima tööjõu vajadusega). Absoluutse eeliste alaliigid: Loomulik e. looduslik ­ressursid, asukoht. Omandatud- tuleneb tehnoloogia, vilumuste, (hariduse ja infrastruktuuri) kõrgemast tasemest. Olulisim

    Majandus
    thumbnail
    30
    pdf

    Maksebilanss, rahvusvaheline valuutaturg, välisinvesteeringud

    MAJANDUSTEADUSE ALUSED 55 10. Maksebilanss Varasemates peatükkides käsitleti rahvusvahelist majandust mikroökonoomilisest vaatenurgast, kus tähelepanu oli pööratud eelkõige ressursside jaotusele. Alternatiivseks võimaluseks oleks makroökonoomiline rahvusvahelise majanduse käsitlemine, pöörates tähelepanu sellistele agregeeritud suurustele nagu kogutoodang, tarbimine investeerimine, inflatsiooni määr jne. Maksebilanss ja rahvusvaheline võlgnevus Maksebilanss on statistiline kokkuvõte, mis summeerib konkreetse riigi poolt teatud perioodi jooksul sooritatud majandustehingud ülejäänud maailmaga. Maksebilanss: · kirjeldab välismajandustegevusest saadava sisemajanduse koguprodukti (SKP ­ ingl. GDP), · rahvusliku koguprodukti (RKP ­ ingl

    Majanduse alused
    thumbnail
    26
    ppt

    Trendid rahvusvahelises kaubanduses

    MAJANDUSE ABC RAHVUSVAHELINE MAJANDUS Rahvusvahelise majanduse mõiste EESTI MAJANDUSPOLIITILINE MUDEL Kaks alternatiivi: VALUUTAKOMITEE TASAKAALUSTATUD Ankurvaluuta euro EELARVE Suletud majandus ? Avatud majandus VABAKAUBANDUS PUUDUMINE Majanduse avatuse–suletuse skaalal

    Majandus
    thumbnail
    4
    doc

    Majannduse muutumine

    Majanduse küsimuste vastused 1.Missugused on peamised rahvusvahelise kaubanduse tekkepõhjused? Üksikul riigil on raske varustada oma kodanike kõigi vajalike hüvistega ja selleks on vaja neid importida. Mõnikord on odavam importida, sest hind on soodsam. Ressursid on piiratud, toodete mitmekesisus(tarbijate maitse-eelistused), mitmepoolse kasu saamine. 2. Erinevad kaubanduspoliitilised vahendid ja nende peamised kasutamispõhjused. 1)Kindel tollimaks ­ on määratud kindlas koduses valuutas väljendatud rahasummana imporditava kauba ühikult.

    Majandus




    Kommentaarid (2)

    Awelyl profiilipilt
    Awelyl: Ei olnud kasu sellest materjalist.
    08:56 18-11-2014
    Juxenmoorgen profiilipilt
    Juxenmoorgen: Oli abiks.
    19:11 28-10-2012



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun