Tollimaks ja mittetollilised (3)

Tollimaks
Sisseveetava koguse piiritlemine – Tollimaks ei piiritle impordi kogust, see sõltub maailmaturu pakkumise ja hinna muutumisest.
Kehtivusaeg – Üldreeglina pole ajaliselt piiratud, on erandid: tärkava ja vananeva tootmisharu kaitseks.
Mõju hinnale – Muuta kaupade suhtelisi hindu, SÕE-s tõuseb hind maailmaturu hinnast tollimaksu võrra kõrgemale.
Mõju tarbijale – Maksavad kinni hinnatõusu võrreldes maailmaturu hinnaga.
Mõju tootjale – Saavad täiendavat kasumit (Joonisel a)
Valitsuse osa – Eelarvetulu tollimaksust (Joonisel c)
Mõju rahvamajandusele – Kaasneb puhas kaotus rahvamajandusele (Joonisel b+d)
Välismaiste tootjate osa – puudub
Lõpetab kaubavahetuse – Kulutoll
Tollimaksu mõju avaldub täielikult „väikeses riigis“, mis pole oma toimingutega võimeline mõjutama maailmaturu hindasid.
Tollimaksu mõju tuleb hinnata komplekselt, sest tagajärjed pole ühetähenduslikud riigi kui terviku, antud tootmisharu ettevõtte ega tarbijate jaoks.
Tollimaks halvendab peaaegu alati maailma kui terviku heaolu.
Tollimaks vähendab alati heaolu kõigis kaubavahetuses osalevates riikides, kaasaarvatud tollimaksu kehtestanud riigis.
Erandid: Tollimaksu lubamine – optimaalne tollimaks, kui riik nii suur, et võimeline mõjutama maailmaturu hindasid.
Dumping Hind (Odavamalt kui koduturul – ei sobi kui koduturul ei müüdagi ja tehakse ainult välisturule. Omahind ?. Less than fair value – väiksem kui õiglase hinnaga)
C – valitsuse tulu tollimaksust
A ja B – tootjate kasum ehk ümberjaotav efekt. A tootjate kasum
B tootmiskulud täiendava toodangu tootmiseks
Tarbijate kaotus A+C+B
B+D – rahvamajanduse puhas kaotus
Klassifitseerimine: rakendamise summa järgi, kaitse tugevuse järgi, tollimaksu kestvuse järgi, maksumäärade kehtestamise põhimõtte järgi.
Eksporditoll – eesmärgiks on hoida nappe ressursse või tooraineid kodus.
Imporditoll – eesmärgiks on siseturu kaitsmine väljas poolt tuleva konkurentsi eest.
Kulutoll – maks nii suur, et võimatu sisse vedada.
Tulutoll – madalal tasemel, riigieelarve saab kasu.
Tollimäärade kehtestamise põhimõtted – kindel tollimaks, väärtuseline tollimaks, kombineeritud tollimaks.
Mittetollilised piirangud
Mittetollilised piirangud on: Valitsuse osalemine väliskaubanduses. Tolli- ja kauba sisseveoprotseduurid. Nõuded tootele. Koguselised piirangud (kvoodid). Finantskontroll .
Valitsuse osalemine väliskaubanduses: Administreerimine - valitsused pakuvad erakompaniidele rutiinseid kaubanduskonsultatsioone. Riigikaubandus – valitsus tegutseb ise ostjana ja müüjana ning otsustab ise imporditavate kaupade koguste, ostmise aja ja koha üle. Subsiidiumid - subsiidiumides, millega kaitstakse kodumaiseid tootmisharusid ja soodustatakse eksporti.
Tolli- ja kauba sisseveoprotseduurid: toodete klassifitseerimine, toodete hindamine, dokumentatsiooni kontroll, toodete litsentseerimine, toodete inspekteerimine, ohutuse kaitsepiirangute rakendamine.
Finantskontrolli võtted: Välisvaluuta vahetuse kontroll, Mitmesed kursid, Krediidipiirangud, Kasumi väljaviimise piirangud.
Kvoot
Sisseveetava koguse piiritlemine – koguseline piirang, määratakse teatud kauba lubatud aastane impordimaks teatud riiki.
Kehtivusaeg – kehtivusaeg on aasta.
Mõju hinnale – hind tõuseb sõltuvalt piirangu rangusest, võrreldes potentsiaalse impordiga.
Mõju tarbijale – Maksavad kinni hinnatõusu võrreldes maailmaturu hinnaga.
Mõju tootjale – Saavad täiendavat kasumit (Joonisel a).
Valitsuse osa – puudub.
Mõju rahvamajandusele – Kaasneb puhas kaotus rahvamajandusele ( Joonisel b+d).
Välismaiste tootjate osa – Omastavad selle osa, mis tollimaksu puhul läks valitsusele, täiendav kasum (Joonisel c).
Lõpetab kaubavahetuse – embargo ehk nullkvoot.
Impordi kvoot on koguseline piirang, millega määratakse teatud kauba lubatud aastane impordimaht antud riiki.
Kvoodi rakendamine võib aidata parandada riigi maksebilanssi, vähendades kulutusi impordile ka maailmaturu hindade langemise tingimustes.
Kvoodid annavad valitsusele suurema võimu ja paindlikkuse.
Absoluutne kvoot: sellega on piiratud impordi maht teatud perioodil.
Embargo: kauba sisseveo keeld riiki(poliitilise võimu võte).
Tollikvoodid: tähendavad kvoodi sidumist tollimaksude süsteemiga.
Vabatahtlikud kvoodid: ametlik kokkulepe kahe riigi (või rohkem) vahel, millega lepitakse kokku müügikogused.
Tolliliit – omavahelises kauplemises ei ole piiranguid, muu maailmaga kauplemises on kindlad reeglid: Suurem turg , bürokraatia vähenemine, investeeringud . (1957a. Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Belgia, Holland , Luxemburg)
Turukaitse argumendid
Väliskaubanduspoliitika ül: suurendada tulu, mida riigi majandus saab ülemaailmsesse tööjaotusesse integreerumisel; kahandada või tõkestada väliskeskkonna negatiivset (destruktiivset) mõju riigi majandusele.
Enamlevinud välismajandusliku tegevuse reguleerimise argumendid on järgmised: Raha kodus hoidmine. Tööpuuduse vähendamine. Kulude ja hindade võrdsustamine. Eelarvetulude suurendamine . Riigi julgeoleku tugevdamine. Tärkava majandusharu kaitsmine. Tarbimise otstarbekas suunamine. Dumpingu vastu võitlemine.
Impordi piiramine suurendab nõudlust kohalike toodete järele, niisiis on võimalik luua rohkem töökohti – liiga ühekülgne: Impordi piirangutest tulenevalt teenivad välisriigid vähem antud riigi valuutat ja vastusena püüavad omakorda vähendada eksporti sellest riigist. Impordi piiramise tingimustes ei taha investeerida välisfirmad. Protektsionism võib viia inflatsioonile. Oluline oht peitub ka selles, et tavaliselt rakendavad teised riigid omakorda vastupiiranguid ning lõpptulemuseks võib olla nn. bumerangiefekt, millal iseenda meetmed pöörduvad omaenese vastu. Töökohtade loomine ja areng ühes harus toimuda mõne teise haru arvel. Impordipiirangute arvel loodavate töökohtade hind riigi jaoks pole selge. Välisinvesteeringud ja import ise loovad samuti töökohti, millest protektsionistliku poliitika rakendamisel ilma jäädakse.
“tärkava tööstusharu kaitse vajadus” - kodumaise tootmise edendamine ekspordi arendamiseks ,
kodumaise tootmise edendamine impordi asendamiseks.
Dumpinguga on tegu, kui kaupu müüakse välismaal odavamalt tootmiskuludest (pro: omahinnast). Dumping on kaupade müük välisturul hinnaga, mis on oluliselt madalam siseturu hinnast.
Dumpinguvastased kaitsemeetmed lubatud kui need kaks tingimust: Tõestatud müük “odavamalt kui õiglase hinna eest”. Tõestatud, et kodustele tootjatele on tekkinud materiaalne kahju.
Dumpinguvastaste meetmete puhul võib tavaliselt oodata teiste riikide vastumeetmeid, milleks on kõige sagedamini: ekspordi subsideerimine; antud riigi suhtes erimeetmete rakendamine; tootmise ülekandmine sihtriiki.
Vastandlikud survetegurid: Poliitikud -otsustajad kahe tule vahel – vabakaubanduses peitub teooria järgi tulevane majandusedu; tugev surve valijate poolt (töökohad, sissetulek) tänases situatsioonis.
Staatilised argumendid (koduse turuhäired, eelarvetulude saamine, riigi julgeolek ja patriotism, maksebilansi probleemid, tulude ümberjaotamise vajadus, tööpuudus)
Dünaamilised argumendid (tärkava tööstusharu argument, vananeva tööstusharu argument)
Strateegilise kaubanduse argumendid (impordi piiramine, ekspordi arendamine; ekspordi subsiidiumid mittetäieliku konkurentsi tingimustes; optimaalne tollimaks; dumping).