USA (1945-1955) NSVL (1945-1955) turumajandus; sõjatootmise II maailmasõda oli NSV Liidu majanduse täielikult ruineerinud; eelisarendati rasketööstust- põhjuseks alanud külm sõda ja vähendamine->tööpuuduse kasv; võidurelvastumine lääneriikidega; riik tegi suuri kulutusi tuumarelva väljatöötamiseks ning armee (8-9 miljonit meest) majanduse ümberkorraldamine rahuaja moderniseerimiseks ning ülalpidamiseks elanike heaolu arvelt; valitses suur korterikriis; kaotajatelt saadi reparatsioonidena mitmesuguseid masinaid ja vabrikute sisseseadeid; valitses defitsiit tarbe- ja toidukaupade osas; kasvasid hinnad; jätkus sõja- ja tingimustele vastavaks; Euroopa poliitvangide kasutamine t...
RAHVUSVAHELINE MAJANDUS KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mõisted: rahvusvaheline majandus, välis- ja sisemajandus, maailmamajandus, majanduskord, uus rahvusvaheline majanduskord. · Rahvusvaheline majandus- käsitleb riikide vastastikust majanduslikku sõltuvust, ta analüüsib kaubavoolusid, teenuste liikumist ja makseid ühe riigi ning ülejäänud maailma vahel, neid voogusid reguleerivat poliitikat ja selle mõju riigi heaolule; uurib üksikute rahvusriikide vahelisi suhteid maailma nappide ressursside jaotamisel inimvajaduste rahuldamiseks.
Milles seisneb Eesti Euroopa Liiduga liitumise majanduslik olemus? Eesti Euroopa Liidus Aktiivne ja konstruktiivne partner. Hindamatu tegur Eesti poliitilise ja majandusliku profiili tõstmisel. Meie huvi: tugev ja toimiv Euroopa Liit, mis on poliitiliselt kaalukas ja rahvusvahelisel areenil konkurentsivõimeline. Eesti räägib kaasa selles, mida Euroopa Liit peab tegema. kiirendas Eesti liitumine Euroopa Liiduga majanduskasvu, pakkudes ettevõtetele avaramaid turuväljavaateid, riigile võimalusi eurotoetusi kasutada ja välisinvestoritele kindlustunnet. Pooltargumendid Vaba liikumine ja võimalus töötada välismaal Turism Järsk langus laenude intressimääradele Autode odavnemine ja tehnoloogia arenemine Topeltmaksustamise tollimaksude tühistamine kaubavahetuses Venemaaga Ühtne raha Põllumajandusega tegelejad said hea kasumi Vastuargumendid Suurenes sõidukite kindlustuse maksumus Suurenes kütuste aktsiisimaks Suurenes ...
1.Mida tähendab globaliseerumine ehk üleilmastumine? Selgita globaliseerumise olemust. Protsess, mille põhitunnuseks on maailmakaubanduse märksa kiirem kasv riigisisesega võrreldes. Levib rahvusvaheline kooperatsioon, laieneb rahvusvaheline tööjaotus. Globaliseerumise tulemusena satuvad riigid kas vastastikusesse või ühepoolsesse majanduslikku sõltuvusse, näit. raskustest maailma ühes piirkonnas ei pääse ka teiste regioonide elanikud. (maj, kriis näit. Ida -Aasias toob kaasa ka majanduse languse kõikjal mujal maailmas) Globaliseerumine ei esine vaid majanduse valdkonnas, vaid esineb ka: *kultuuriline globaliseerumine *keskkonna-alane globaliseerumine *finantsturgude globaliseerumine *teadustöö globaliseerumine jne. Too välja globaliseerumise positiivsed ja negatiivsed küljed ( tagajärjed). Positiivsed *Rahvusvaheline konkurents soodustab kvaliteetsemate kaupade turuletulekut. *Tehnoloogia kiire areng saab võimalikuks rahvusvahelist...
põhilisteks märksõnadeks saavad olema majanduskasv, mis hetkel küll kõlab negatiivses toonis, kuid juba 2010 aastal võib oodata positiivset näitajat(Joonis 1). Oma koha on kindlalt sisse võtnud inflatsioon, mis määrab paljuski meie igapäevaelu. Peatume ka tööjõuturuga seotud küsimustes, eelkõige tööhõive ning tööpuudus. Mis tulevik toob? 2007 2008 2009 2010 Sisemajandus kasv 6.3 -1.3 -1.2 2.0 (%, yoy) Inflatsioon (%, yoy) 6.7 10.6 4.9 3.3 Töötus (%) 4.7 5.0 6.7 7.7 Riigi eelarve jääk 2.7 -1.4 -2.2 -2.8 (% sisemajanduskasvust) Jooksevkonto jääk -18.5 -12.1 -8.1 -6.5 (% sisemajanduskasvust) Joonis 1 Sügisene majndusprognoos
Nõukogude liidu juhid Stalin(sündinud 1879, suri 1953) · Valitses 1924-1953 Haridutee · Nooruses pidi temast saama preester, aga halva õppeedukuse pärast visati ta sealt välja · lõpetas 1894. aastal Gori kirikukooli · Tiflisi õigeusklik vaimulik seminar Sisepoliitika · GULAG - üle Nõukogude Liidu olevad sunnitöövõrgustikud, karistust kandis üle 5,5 miljoni inimese · Isikukultus (juhikultus) · Repressioonid o tsistka - suurpuhastus, mille käigus kõrvaldati lõplikult võimu juurest vanade revolutsionääride kaader o näidiskohtuprotsessid avalikult oli need suunatud kommunistliku partei ühtsuse tagamisele ja selle kildkondlike huvidega õõnestajate paljastamisele, tegelikult aga esitati neil kõrvuti nii tõepäraseid kui ka võltsitud tõendeid ja manipuleeriti pealtvaatajatega, et mõista hukka ...
TEEMAD JA MÄRKSÕNAD Diktatuuride tekke põhjused üldiselt ja näitena Itaalias ja Saksamaal Demokraatia kriis:1)Uute, kergemni manipuleeritavate rahvakihtide kaasamine poliitilisse ellu(uute valimissüsteemide kogenematust ja rahulolematust suutsid tulevased diktaatorid edukalt ära kasutada) 2)Pettumine Versailles’ süsteemis(paljud rahvad pidasid Versailles’ rahu tingimusi ülekohtuseks ning toetaisd juhte, eks lubasid ebaõigluse jõuga heastada) 3)Pettumine demokraatlikus riigikorralduses(valimiskünnise ja traditsioonide puudumine tekitas tugeva riigisisese võimuvõitluse, mia kahjustas demokraatia autoriteeti ning tõi kaasa igatsuse nö kõva käe valitsuse järele) 4)Majanduslikud raskused(tulevased diktaatorid lubasid võimule pääsedes elujärje kiiret paranemist) Itaalia: Saksamaa: Autoritaarse ja totalitaarse süsteemi võrdlus Autoritaarne:Enamik võimust on ...
vähem majandusellu. Esinevad nii turu- kui riikliku regulatsiooni mehhanismid; seal, kus turg pole efektiivne, peab sekkuma riik ja vastupidi. Segamajanduse vundamendiks on siiski eraomandusel rajanev vaba ettevõtluse süsteem. Põhiprobleemiks on valitsuse ja erasektori tegevuse piiritlemine. Eesti on valinud segamajanduse arengumudeli. 4. SKP (SKT), RKP (RKT); RT (jagunemised, seletused). SKP- sisemajandus koguprodukt (T-toodang)- maksumus oma riigi siseselt. annab infot ka toodetud kaupade ja teenuste kohta riigis. nominaalne SKP jooksvates hindades. Reaalne SKP püsihindades. SKPkoosneb: eratarbimine, ivesteeringud, vaöitsuse lõpptarbimine, puhaseksport. ei kajasta varimajandust, ei kajasta vabaaega kui indiviidide heaolu tegurit, haridus jm näitajad jäetakse välja. RKP- rahvamajanduse koguprodukt (T-toodang)- kauba maksumus, tootmine ei pea olema toimunud riigi siseselt
Ilmumiskoht: Kirjastus. 22 Listra, E. (2005). Mida teha?: Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskonna arendamisest. – TTÜ aastaraamat 2004. Tallinn: TTÜ Kirjastus, 25–28. Randveer, Mare, Randveer, Martti. (2006). Structural Changes in Estonian Economy. − Business Interaction in Local Economies. Copyright by Congress of Political Economist, USA, 2, 249–257. Sisemajandus. (1995). – Eesti Entsüklopeedia, 8. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 524. Teatmeteose märksõnale viidatakse tekstis, kasutades lühendit sub. (EE 1995 sub sisemajandus) Õigusaktid Akti nimetus. (Ilmumisaasta). – Väljaande nimetus, number, artikli number. Vajadusel lisatakse muudatuste avaldamise andmed. Riigi Teataja asemel tohib kasutada lühendit RT. Autoriõiguse seadus. (2000). – RT I, 16, 109. Normdokumendid Standardid Standardi nimetus
Ilmumiskoht: Kirjastus. 22 Listra, E. (2005). Mida teha?: Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskonna arendamisest. – TTÜ aastaraamat 2004. Tallinn: TTÜ Kirjastus, 25–28. Randveer, Mare, Randveer, Martti. (2006). Structural Changes in Estonian Economy. − Business Interaction in Local Economies. Copyright by Congress of Political Economist, USA, 2, 249–257. Sisemajandus. (1995). – Eesti Entsüklopeedia, 8. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 524. Teatmeteose märksõnale viidatakse tekstis, kasutades lühendit sub. (EE 1995 sub sisemajandus) Õigusaktid Akti nimetus. (Ilmumisaasta). – Väljaande nimetus, number, artikli number. Vajadusel lisatakse muudatuste avaldamise andmed. Riigi Teataja asemel tohib kasutada lühendit RT. Autoriõiguse seadus. (2000). – RT I, 16, 109. Normdokumendid Standardid Standardi nimetus
TD > 0 3. Kui kaubandus osatähtsus SKP-s on suhteliselt väike, siis probleeme pole. Kui aga üle 50% SKP-st, siis on välise tasakaalu säilitamine oluline. Q2 Q0 Q1 Q 2. Sisemajandus puutub kokku 4. Lahendused: Esiteks, kui valitsus tahab kindlustada nõudega saavutada kõrge täielikku tööhõivet, siis võib ta stimuleerida majandust tööhõive. Muidugi võib selle maksu- või rahapoliitika kaudu ning aidata välist bilanssi tulemuseks olla nii kõrge raha devalveerimisega. Importkaupade hinnad tõusevad ja sissetulekute tase, et väline inflatsioon suureneb. Kaubanduse bilanssi mõjutab aasta või
need katsed ebaõnnestusid, hakkas Nõukogude juhtkond rääkima siiski sotsialismi ehitamisest esialgu vaid Venemaal. Pärast kodusõda alustati uut majanduspoliitikat NEPi. Sellega kaotati toiduainete riigile andmise kohustus ja asendati kindlaksmääratud maksuga. Maksu tasumisel võis talupoeg oma järelejäänud vilja turule viia. Taastatu kauplemise vabadus, laiendati ettevõtete tegevusvabadust. Nii kujunes 1920. aastatu algul välja eripärane ja vastuoluline nõukogulik sisemajandus. Nõukogude võimu esimeste aastate keskseks riigipeaks oli sotsialistliku riigi rajaja Vladimir Lenin. Ta oli nõukogude valitsuse esimees ja kommunistliku partei tegelik juht. 1921. aasta detsembris tabas teda aga raske haigus, mille tagajärjel algas tema taandumine poliitikast. 1924. aastal Lenin suri. Lenini surm teravdas veelgi juba varem alanud võimuvõitlust Lenini lähikondlaste vahel. Võitluses jäi peale Jossif Stalin, kes oli 1922. aastal saanud kommunistliku partei peasekretäriks
1 MAAILMA ÜHISKONNAGEOGRAAFIA ÜHISKONNA ARENG JA GLOBALISEERUMINE 1. Iseloomusta üldjoones agraar-, industriaal- ja infoühiskonda. (Ühiskonna arenguetapid) Agraar- industriaal- infoühiskond Peamine tegevusala Masinatöö. (Tööstus) Teenindus. Alates 20. saj. lõpuosast. põllumajandus Kaasajal - arenenud tööstusriigid Oluliseks muutus info kiirem hankimine ja Tööd peamiselt käsitsi ehk Põhi ja arengumaad ehk Lõuna. Nn. parem töötlemine. Levik kaasajal uustööstusmaad - Kaasajal Põhja-Ameerika, Lääne- Myanmar Singapur,Taiwan, Lõuna-Korea Euroopa, Jaapan. (Kagu-Aasias, endine ( Ida-Aasia), Ladina-Ameerika ...
Sest USA tõstis kaitsetollide tasud väga kõrgeteks. Selle tulemusena hakati nõudma üha rohkem makse Saksamaalt Churchill otsustas sõlmida liitlas riikidega vastavad lepped, et kuna järelandmisi on juba niigi tehtud, siis kui kõik need riigid maksaksid repratsioonimakseid nii, et tuleks aastas kolmkümmend viis miljonit naelsterlingit. Nii makstigi USA-le kolme aasta jooksul täielikult tagasi. Nende maksude tõttu avaldati kõige suuremat survet Saksamaale ja nii allutatigi Saksamaa sisemajandus rahvusvahelise kontrolli alla. Churchill parandab inglismaa elu Nende viie aasta jooksul, kui Churchill oli Inglismaa varakantsler kosus riik märgatavalt.valitses ju asjatundlik ja rahulik valitsus. Selle valitsuse ajal muutus rahvastik enamjaolt rikkamaks see toimus nii majansuslikult kui ka rahansuslikult. Kui nemad võimult lahkusid oli muutunud maailma seisund hõlbsam ja viljakam kui varem. Churchill`i põhimõte saksamaale
· ,,Sügav Lõuna": kodusõjas olid konföderatsiooni poolel, eriline identiteet ja kõnemaneer · ,,Piiblivöönd": kristlik-konservatiivne piirkond, mis paikneb lõunapoolsetes osariikides USA Mõju Maailmas I: Majanduslik Mõju · USA kui maailma majanduse vedur · Juba 20.saj. alguses sai USA-st maailma juhtiv tööstusriik · Arengu soodustajad: ettevõtlik vaim, tehnikalembus, ei olnud pidurdavaid traditsioone ja eelarvamusi · Alguseks piisavalt suur sisemajandus. Moodsa tarbimisühiskonna pioneer · Positiivne arenguspiraal: taskukohased tooted, kasvava tarbimine, sisemaj. kasv, ostujõuline elanikkond · ,,The Worlds highest standard of Living" · Eeskuju ülejäänud maailmale · 20. saj. olulisem krediidiandja, NY on maailma finantsturgude oluliseks keskuseks: mõju kogu maailma jaoks (maj. globaliseerumise juht) · Liberaalne turu: ,,Kapitalismi evangeeliumi levitaja", neoliberalismi häll · Üle oma võimete elamine
o Mikrotasandil konkureerivad ettevõtjad omavahel eelkõige pakkujatena müügiturgudel. o Makrotasandil võistlevad valitsused mobiilsete tootmisressursside pärast. Instrumentide rollis on avalikud (formaalsed) institutsioonid ja infrastruktuur. Vahel on konkurentsivõimet liigendatud neljaks valdkonnaks: o Majandustulemused: sisemajandus, välismajandus, välisinvesteeringud, tööhõive, hinnad. o Valitsuse efektiivsus: riigi rahandus, fiskaalpoliitika, avalikud institutsioonid, äriõigus, sotsiaalne võrgustik. o Äriefektiivsus: tootlus, tööturg, rahandus, juhtimistavad, hoiakud, väärtused. o Infrastruktuur: füüsiline, tehnoloogiline, teaduslik taristu, tervishoid, haridus.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
