Välismajandus kordamisküsimused (0)

Q: Millised olid merkantilistide seisukohad väliskaubanduse osas?

Vastus leiad õppematerjalist: Välismajandus kordamisküsimused

Q: Milles seisneb merkantilistide vaadete peamine kriitika?

Vastus leiad õppematerjalist: Välismajandus kordamisküsimused

Q: Mis on kaubanduse tekke alus?

Vastus leiad õppematerjalist: Välismajandus kordamisküsimused

Q: Millised on absoluutse eelise teooria eeldused?

Vastus leiad õppematerjalist: Välismajandus kordamisküsimused

Q: Millest tuleneb kasu kaubanduses suhtelise eelise puhul?

Vastus leiad õppematerjalist: Välismajandus kordamisküsimused

Q: Mida tähendab kaubanduse puhul täielik tootmise spetsialiseerumine?

Vastus leiad õppematerjalist: Välismajandus kordamisküsimused

Tartu Ülikool - Kategooriata - Välismajandus

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Millised olid merkantilistide seisukohad väliskaubanduse osas?
Milles seisneb merkantilistide vaadete peamine kriitika?
Mis on kaubanduse tekke alus?
Millised on absoluutse eelise teooria eeldused?
Millest tuleneb kasu kaubanduses suhtelise eelise puhul?
Mida tähendab kaubanduse puhul täielik tootmise spetsialiseerumine?

Otveti na voprosi

Millised olid merkantilistide seisukohad väliskaubanduse osas?
Eriti oluline oli merkantilistide arvates, et kaubavahetuses teiste riikidega ületaks eksport pidevalt importi ja kasum kaubavahetusest laekuks kulla ja hõbedana. Mida rohkem kulda ja hõbedat riigil on seda rikkam ja tugevam riik. Merkantilistid nõudsid kõrgeid tollimakse ja teisi impordi kitsendusi ning suuri eksporditoetusi.
Kuidas erinesid nende vaated hilisemate klassikute A. Smithi ja D. Ricardo vaadetest?
Smith jõudis järeldusele, et ei ole õige eeldada, nagu oleneks riigi rikkus tema käsutuses olevast kullavarust, vaid määrav on riigi kodanike käsutuses olevate kaupade ja teenuste kogusumma . Ka D. Ricardo poolt esitatud suhtelise eelisseisundi käsitlus tugines tööväärtusteooriale, mille kohaselt kauba väärtus sõltub eranditult vaid töö hulgast, mis kulub selle kauba valmistamiseks.
Milles seisneb merkantilistide vaadete peamine kriitika?
Merkantilistide esimeseks kriitikuks võib lugeda D. Hume ’i( XVIII saj.), kes väitis,
et ihaldatud kasu võib saada vaid lühikese aja jooksul. Kui näiteks Inglismaa
saavutaks kaubandusest kulla-hõbeda sissevoolu (see on käsitletav rahana), kasvab
rahamass, mis viib hindade tõusule Inglismaal võrreldes kaubanduspartneritega. Kokkuvõttes: edu kaubandusbilansi ülejäägist võib olla lühiajaline.
Kui levinud on merkantilistide omadele sarnased vaated Teie hinnangul tänapäeval?Svoe mnenie.

Kirjeldage väliskaubanduse käsitlust A. Smithi absoluutse eelise mudelis . Milles seisneb selles mudelis kasu kaubandusest, mis on kaubanduse tekke alus? Defineerige absoluutne eelis

Smith arendas välja absoluutse eelisseisundi teooria, mille kohaselt erinevad riigid võivad toota kaupu ja teenuseid erineva efektiivsusega.
Smith arvas , et juhul kui kaubavahetus eri riikide vahel toimub vabalt (puuduvad valitsustepoolsed kitsendused), siis riigid spetsialiseeruvad tootmistingimuste alusel ja igaüks hakkab tootma nimelt neid kaupu, milliseid toodab efektiivsemalt. Tootmisressursid paigutatakse ümber nendesse tootmisharudesse, millel on eelisseisund võrreldes teiste riikide vastava tootmisharuga. Taolise spetsialiseerumise kaudu muutub riikide tootmisprotsess efektiivsemaks. Ekspordist saadud täiendavate summade eest saab rohkem importida kaupu võrreldes olukorraga enne spetsialiseerumist.
Absoluutne eelis- Kui riik on efektiivsem kui teine riik teatud kauba tootmisel, kuid on vähem efektiivne mõne kauba valmistamisele, mille osas ühel on absoluutne eelis.
Millist rahvusvahelist kaubanduspoliitkat toetas A. Smith. Millist rolli nägi ta valitsusel riigi majanduselu korraldamises.
puuduvad valitsustepoolsed kitsendused.

Millised on absoluutse eelise teooria eeldused? Kirjeldage lühidalt iga eeldust ja analüüsige selle kehtivust.
Tootmistegurid ei saa riikidevaheliselt liikuda
See eeldus garanteerib, et riigi tootmisraja kuju ja asukoht ei muutuks, kui rahvusvaheline kaubandus algab. Seega mudelis eeldatakse, et terve rida tänapäeva majanduses esinevaid tendentse, nagu legaalne ja illegaalne immigratsioon või multinatsionaalsed korporatsioonid pole lubatud. Selle eelduse tulemusena näiteks ei saa tööjõud riikide vahel liikuda ja seega puudub alus palkade ühtlustumiseks erinevate riikide vahel pärast kaubavahetuse teket.

Kaubavahetuses puuduvad tõkked
Eeldatakse vaba kaubavahetust kõigi kaupade osas. Seega jäävad välja tollimaksud , kvoodid, subsiidiumid ja transpordikulud . Selle kitsenduse peamine mõte seisneb selles, et pärast kaubavahetuse algust oleks ühel ja samal kaubal sama hind erinevates riikides.
Eksport peab katma impordi
See eeldus peab garanteerima , et kaubavahetus oleks tasakaalustatud ja poleks vaja rahavoogusid kahe riigi vahel. Selleks et omandada naaberriigist mingit kaupa tuleb talle mingit oma kaupa eksportida, mitte aga osta see kaup raha eest. Küsitav on selle kitsenduse paikapidavus. Siiski on suurema osa riikide puhul eksport ja import enam vähem tasakaalus. Maailmakaubanduses tervikuna aga katab suurima kaubandusdefitsiidiga riigi USA puudujäägi Jaapani ja teiste Kagu- Aasia riikide ning Saksamaa ekspordi ülejääk.
Töö on ainus tootmistegur
See kitsendus polnud omane ainult A. Smithile vaid ka tervele plejaadile tema järeltulijatele, kes uskusid tööväärtusteooria paikapidavusse. Selle teooria kohaselt autarkia seisundis asuvas riigis on kauba valmistamiseks kulutatud töö ainus tegur, mis määrab selle kauba hinna. Tänapäeva lugejale tundub see väide ilmse piiratusena, kuna on palju kaupu, mille hinnad on sarnased, kuid nende otsesel valmistamisel on tehtud erinev kogus tööd. Klassikalise koolkonna esindajatele aga ei olnud see hoopiski nii lihtne probleem, kuna nad ei võtnud arvesse ainuüksi otsest tööd kauba valmistamisel vaid ka tööd mis on tehtud nende masinate või seadmete valmistamisel, mida kasutati antud tootmisprotsessis.
Tootmisprotsessis on püsiv mastaabiefekt kogutoodangu ja rakendatava töö vahel
Püsiva mastaabiefekti all mõistetakse püsivat suhet rakendatava tööjõu hulga ja saadava kogutoodangu vahel. See on mingi püsiv suhe, mida määravad tehnoloogia tase, klimaatilised tingimused, maapinna viljakus jne. See eeldus tähendab, et kui meil on ühe meetri kanga valmistamiseks vaja 5 tundi tööd, siis kahe meetri riide valmistamiseks tuleb kulutada kaks korda rohkem ehk 10 tundi tööd. See on väga suur lihtsustus ja teenib vaid selguse eesmärki. Nii on võimalik hästi lihtsalt ja kergesti näidata rahvusvahelisest kaubandusest tekkivat tulu.

Mille poolest on D. Ricardo suhtelise eelise teooria üle A. Smithi absoluutse eelise teooriast? Millest tuleneb kasu kaubanduses suhtelise eelise puhul? Kuidas saab riik, mille tootlikkustase on kõigi toodete tootmies madalam kui teises riigis kasu väliskaubanduses osalemisest, miks tal on kasulik teatud tooteid eksportida ja teisi importida?
Loogilise jätkuna absoluutse eelise teooriale arendas D. Ricardo1 välja suhtelise eelise teooria, millega vastati küsimusele: mis juhtub juhul, kui üks riik omab absoluutset eelisseisundit (s.t. toodab efektiivsemalt) kõikide kaupade ja teenuste alal. D. Ricardo näitas, et ka sellisel juhul võib kaubavahetus olla kasulik mõlemale poolele. Ricardo suhtelise eelisseisundi teooria kohaselt riik peab eksportima kaupu, millede tootmises on suhteline eelisseisund (s.t. millede tootmises absoluutne eelis on suurim) ja vastavalt importima kaupu, millede tootmises on suhteline mahajäämus (s.t, mille tootmises absoluutne eelis on väikseim). Vastavalt Ricardo suhtelise eelise seadusele, peavad nüüd riigid spetsialiseeruma suhtelist eelist omava kauba tootmisele ja vahetama seda teise riigiga.

Milles seisneb D. Ricardo suhtelise eelise teooria kriitika
Suhtelise eelise seaduse rakendamine võimaldab suurendada maailmamajanduse kogutoodangut ja parandab elanike elustandardit. Muidugi oli see teooria kantud oma ajastu teadmistest ja vaimust ja seetõttu on tal ka terve rida puudusi. Samuti tuli klassikalise mudeli rakendamisel arvestada hulga lihtsustustega, mis ei lubanud seda mudelit rakendada paljude tegelikkuse nähtuste kirjeldamisel. Klassikalise mudeli peamised puudused oleksid:

mudel on staatiline ja eeldab fikseeritud ressursside olemasolu;

mudelis on vaid kaks riiki, kaks kaupa ja üks tootmistegur - töö;

töö on mobiilne riigisiseselt kuid immobiilne rahvusvaheliselt:

tooteühiku valmistamiseks vajalikud kulud on püsivad, seega spetsialiseerumine ei avalda mõju tooteühiku kuludele ja seega ka kasutatava sisendressursi ühikult saadavale kogutoodangule (tootlikkusele).

kaubavahetuse määravad pakkumise (kulude) alased tegurid ja tähelepanu ei pöörata nõudlusele;

puudub kaubandustingimuste ehk ekspordi ja impordi hindade kujunemise kirjeldus. Lihtsalt eeldatakse, et kehtib selline hind.

transpordikulud riikide vahel puuduvad;

ignoreeritakse kaubavahetuse mõju tulu (sissetulekute) jaotumisele;

suhteline eelis määrab ära kaubavahetuse, mille aluseks on erinevad suhtelised töökulud, kuid puudub selgitus , miks töökulud erinevad.

Milline on tootmise konstantsete alternatiivkulude korral riigi tootmivõimaluste piir (i.k. production possibilities frontier)?
Konstantse alternatiivkulude juures spetsialiseeruvad mõlemad riigid täielikult oma suhtelise eelise kauba tootmisele ja loobuvad üldse tootmast teist kaupa.

Näidake joonisel (vt näiteks joonis 3.4 konspektis failis Vkaub03.doc) D. Ricardo suhtelise teooria järgi kasu kaubavahetusest kui riik spetsialiseerub selle toote tootmisele, milles tal on suhteline eelis. Milles seisneb antud juhul kasu kaubandusest? Kuidas erineb tarbitavate toodete hulk ja riigi heaolutase autarkia (täiesti suletud majanduse) ning täieliku vabakaubanduse tingimjustes.

Joonisel esitatakse kaubanduse tasakaalu mudel riigi A jaoks. Rahvusvahelise kaubanduse abil liigub A oma autarkia tasakaalupunktist K täieliku spetsialiseerumise abil tootmispunkti J, mille abil ta saab tarbida punktis I. Seda võimaldab kauba S ekport HJ ja kauba T import HI. Uues tarbimispunktis I on tarbijatel suurem rahulolu kui esialgses tasakaalupunktis K.
Kõigepealt võib selle väite tõestuseks osutada sellele, et uus punkt I asub eelmisest ülevalpool ja paremal ehk see tarbimiskorv sisaldab nii kaupa S kui kaupa T rohkem kui punkt K. Kuid uues tarbimispunktis ei pruugi riigi A elanikud tarbida mõlemaid kaupu rohkem kui esialgses tasakaalupunktis K. Nad võivad valida ükskõik millise punkti tarbimisrajal. Tulu kaubavahetusest omab kahte liiki allikaid . Esiteks kaubavahetuse tarbimuslik tulu (consumption gains from trade) ja teiseks kaubavahetuse tootmislik tulu (production gain from trade). Esimest liiki tulu allikaks on asjaolu, et riigi A tarbijatele muutub nüüd kättesaadavaks odavam kaup kaubanduspartneri tootjatelt. Teist liiki tulu allikaks on riigi A tootmise suundumine valdkondadesse, kus selle riigi töö on efektiivsem.

Kuidas sõltub kasu kaubandusest maailmaturu hindadest (st kahe toote hinnasuhtest maailmaturul)?

Üksikute riikide tulu suurus kaubavahetusest sõltub peamiselt sellest, milline oli esialgne suhteline hind selles riigis ja millised on rahvusvahelised kaubandustingimused. Mida lähemal on rahvusvahelised kaubandustingimused ühe riigi suhtelistele hindadele seda vähem see riik võidab.
Mida tähendab kaubanduse puhul täielik tootmise spetsialiseerumine? kas täieliku spetsialiseerumise järeldus on tõenäoline ka tegelikkuses, miks? Kuidas on seotud tootmise alternatiivkulud ja toodete (autarkia) suhteline hind riigis?
Varasemas näites riigis A oli kaubanduseelne suhteline hind 1/2 ja riigis B 3/2. Kuna A müüb maailmaturul kaupa S siis selleks et riik A kaubavahetusest võimalikult palju võidaks peaks S suhteline hind olema võimalikult kõrge (ja kauba T suhteline hind madal). Senikaua kuni rahvusvaheline hind asub kahe riigi suhteliste hindade vahel saavad mõlemad riigid kaubandusest kasu. A saab rohkem kasu kui hind asub 3/2 lähedal ja B oleks suurema tuluga kui hind oleks 1/2 lähedal.

a. Milline on palkade ja tootlikkuse seos klassikalises kaubandusmudelis (vt konspektis alapunkt 3.5)?
Klassikaline mudel eeldab, et tööstusharud on täiusliku konkurentsiga ja töö on ainus tootmistegur, mis saab tasu oma teenuste eest. Seega peavad enne kaubavahetuse avamist kehtima järgmised võrrandid;
HSA = WA x tunnid SA = WA x 3
HTA = WA x tunnid TA = WA x 6
HSB = WB x tunnid SB = WB x 12
HTB = WB x tunnid TB = WB x 8
kus HTA, HSA - kauba T ja S hind riigis A (1)
HSB, HTB - kauba S ja T hind riigis B
WA, WB - tunnipalk riigis A ja B

Kõik hinnad ja palgad on väljendatud kohalikus rahas.
Kui algab kaubavahetus, siis peaks riigis, kellel on antud kauba osas on suhteline eelis, antud kauba hind kaubavahetuse eel olema madalam või võrdne hinnaga partnermaal (mõõdetuna samas valuutas).
Selleks, et üldse kaubavahetus tekiks, peab mõne suhtelise eelise kauba osas hind olema madalam. Seega kaubavahetuse tekkeks peavad korraga olema täidetud järgmised nõuded:

E on vahetuskurss, mis teisendab B valuuta A ühikutesse (kui A on Ameerika ja B Suurbritannia , siis nt E=2.00$ ehk kaks dollarit ostavad ühe naelsterlingi
Kas klassikalises mudelis toimub taoline palkade võrdsustumist riikide vahel nagu Heckscher -Ohlini mudelis?
Ei toimu.
Kuidas saab klassikalises mudelis riik A taastada oma konkurentsivõime, kui palgad selles riigis kasvasid kiiremini kui riigis B?
Kaubavahetus tekiks peavad riigi A töötajad teenima rohkem kui riigis B.
4/3

Kirjeldage lühidalt, kuidas on klassikalise kaubandusteeoria mudeleid empiiriliselt testitud (st tooge välja MacDougall’i empiiriliste tööde järeldused).
Hüpotees, mida MacDougall kontrollis oli järgmine:
antud kahe riigi A ja B korral kumbki ekspordib neid kaupu, mille puhul tööviljakuste ( kogutoodang ühe töötaja kohta) suhe kahes riigis on kõrgem kui töötasude suhe. Näiteks, riik A ekspordib kaupa S riiki B siis kui:
AS/BS > wA/wB,
kus AS, BS kauba S valmistamise tööviljakus riikides A ja B;
wA, wB töötasu riigis A ja B.
Hüpoteesi kontrollimiseks arvutas MacDougall 25 tööstusharu jaoks välja USA ja Suurbritannia ekspordi suhted ja nende riikide tööliste poolt toodetud kogutoodangu suhted (tööviljakuse suhte). Ekspordi suhete arvutamisel jättis MacDougall välja USA ja Suurbritannia omavahelise kaubanduse, sest: 1) nende riikide vahel olid kaubavahetusele pandud väga suured kaubandustõkked (sellepärast läks ka 95 protsenti nende riikide ekspordist kolmandatesse riikidesse); 2) tollimaksud erinevates tööstusharudes olid väga suure erinevusega. Samal ajal olid kolmandates riikides tollimaksud USA ja Suurbritannia kaupadele praktiliselt võrdsed, seega ei mõjutanud nende riikide omavahelise kaubavahetuse välistamine oluliselt analüüsi usaldusväärsust.
Praktiliselt alustas MacDougall oma analüüsi sellega, et ta arvutas välja tööviljakused (jagades tööstusharu kogutoodangu sisendiga ehk tööjõuga) kahe riigi kõikidele tööstusharudele. Seejärel jagas ta iga tööstusharu puhul USA tööviljakuse näitaja Suurbritannia vastava haru näitajaga. Näiteks kui see oli 4, siis USA vastav tööstusharu oli 4 korda kõrgema tööviljakusega kui Suurbritannias. Analüüsi tegemise ajal oli USA palgatase keskmiselt 2 korda kõrgem kui Suurbritannias. Seega klassikalise mudeli kohaselt peaks USA olema edukas eksportija nendes tööstusharudes, kus tema tööviljakus ületab Suurbritannia näitajat rohkem kui 2 korda.
Mõisted.
1. Merkantilism - suund poliitilises ökonoomias ja kapitali esmase akumulatsiooni
ajastu (XV - XVIII saj.) riikide majanduspoliitika, mis peegeldas kaubanduskapitali
huve, kui see ei olnud veel seotud tööstuskapitaliga. Merkantilistide põhitees oli:
kasumit luuakse ringlussfääris ja riigi rikkus peitub rahas.
2. Absoluutne eelis- Kui riik on efektiivsem kui teine riik teatud kauba tootmisel, kuid on vähem efektiivne mõne kauba valmistamisele, mille osas ühel on absoluutne eelis.
3. Suhteline eelis - mis juhtub juhul, kui üks riik omab absoluutset eelisseisundit (s.t. toodab efektiivsemalt) kõikide kaupade ja teenuste alal. D. Ricardo näitas, et ka sellisel juhul võib kaubavahetus olla kasulik mõlemale poolele. Ricardo suhtelise eelisseisundi teooria kohaselt riik peab eksportima kaupu, millede tootmises on suhteline eelisseisund (s.t. millede tootmises absoluutne eelis on suurim) ja vastavalt importima kaupu, millede tootmises on suhteline mahajäämus (s.t, mille tootmises absoluutne eelis on väikseim). Vastavalt Ricardo suhtelise eelise seadusele, peavad nüüd riigid spetsialiseeruma suhtelist eelist omava kauba tootmisele ja vahetama seda teise riigiga.
3. Tööväärtusteooria - kauba väärtus sõltub eranditult vaid kulutatud töö hulgast.
4. Autarkia – täiesti suletud majandus
5. kasu kaubandusest (i.k. gains from trade)- Kasu edukast väliskaubandusest, mis
väljendub tarbimise kasvus kõigis maades ja mis tuleb spetsialiseerumisest.
6. tootmise alternatiivkulu - kui ühe toote T hulk, millest tuleb loobuda , kui soovitakse toota üks täiendav ühik teist toodet .
7. konstantsed tootmise alternatiivkulud - Konstantse alternatiivkulude juures spetsialiseeruvad mõlemad riigid täielikult oma suhtelise eelise kauba tootmisele ja loobuvad üldse tootmast teist kaupa.
8. kasvavad tootmise alternatiivkulud (sh vastav joonis) - Kasvavad alternatiivkulud
tähendavad, et riik peab loovutama kasvavas koguses üht kaupa, selleks et vabastada
piisavalt ressursse täiendava ühiku teise kauba tootmiseks.
9. tegurimahukus (i.k. factor intensity) - Olukord, kus kaup on tööjõumahukas,
kui tööjõu suhteline hind on madal, ja kapitalimahukas, kui kapitali suhteline
hind on madal.
10.tegurivarustatus (i.k. factor abundance) – Riigid erinevad nende kasutuses olevate tegurivarude (s.t. kapitali ja tööjõu varude) poolest. Riik A on suhteliselt kapitalikülluslik ja riik B tööjõukülluslik. Tegurikülluslikkust saab defineerida kahe viisil:

füüsilistes ühikutes (quantity definition) ja
b) hinnaühikutes ( price definition).
11. rahvuvaheline tootmistegurite liikuvus - Nii kapital , tööjõud kui ka tehnoloogia ületavad riigipiire. Seega võib tootmistegurite liikumist ja rahvusvahelist kaubandust pidada teineteise asendajaks.
12. Heckscher-Ohlini teooria –
1) rahvusvahelise kaubanduse tekkepõhjusena nähti erinevusi riikide tootmistegurite proportsioonides;
2) rahvusvaheline kaubavahetus viib tootmistegurite hindade ühtlustumisele riikide vahel ja teatvas mõttes on tootmistegurite liikuvuse asendaja .
13. Heckscher-Ohlini teoreem - Riik ekspordib kaupu, mille tootmisel suhteliselt intensiivselt kasutatakse antud riigis külluslikke tootmistegureid ja impordib kaupu, mille tootmisel suhteliselt intensiivselt kasutatakse antud riigis nappe tootmistegureid.
14. tootmistegurite hindade võrdsustumise teoreem (ehk Heckscher-Ohlin-Samuelsoni teoreem) - kui kehtivad kõik H-O mudeli eeldused, siis viib rahvusvaheline kaubavahetus tootmistegurite hindade ühtlustumiseni erinevates riikides.
Teoreemi kohaselt riikides, kus palgatase enne kaubavahetuse algust oli kõrge, toob kaubavahetuse algus kaasa selle alanemise ja neis riikides, kus see algul oli madal, hakkab palgatase tõusma.
15. Stolper -Samuelsoni teoreem - tõketeta rahvusvaheline kaubandus soosib külluslikku tegurit ja piirab nappi tegurit.
16. Leontieffi paradoks - eine Maailamsõda oli jätnud USA majanduse puutumata ja suured relvatellimused olid isegi aidanud selle välja sõjaeelsest majanduskriisist. Suur osa kogu maailma rikkusest oli koondunud USA-sse. Leontief ootas ise vastupidist tulemust, et USA majandus ekspordib kapitalimahukaid kaupu. Kuna saadud tulemus oli täiesti ootamatu hakati seda kutsuma Leontiefi paradoksiks.
17. ümberpööratud tegurimahukus (i.k. factor intensity reversal ) -
1

.DOCX Laadi alla originaalfail 8 lk · .docx · 78 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-01-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti

78 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

vxvxvx Õppematerjali autor

Välismajandus teooria kordamisküsimused

välismajandus majandus

Sarnased õppematerjalid

odt

Väliskaubandusteooria

VÄLISKAUBANDUSTEOORIA I kontrolltöö konspekt Positivistlik majandusteooria käsitleb kuidas majandussüsteem tegelikult funktsioneerib ning kuidas selle fundamentaalsete koostisosade muutused seda mõjutavad. Deskriptiivne lähenemine; sõltumatu eetilistest hinnangutest. Normatiivne majandusteooria õpetus sellest, kuidas majandussüsteem peaks funktsioneerima. Käsitleb väiteid, mis on loogilised tuletised teatud eeldustest; üleüldise heaolu kontroll. ÜLDISE TASAKAALU MUDEL Üldise tasakaalu all mõistetakse olukorda, kus tootmine, tarbimine, hinnad ja järelikult ka rahvusvaheline kaubandus on üheaegselt tasakaalus. Lihtsustavad eeldused: 1) Kõik majanduses osalejad lähtuvad ratsionaalsest käitumisest; 2) maailmas eksisteerivad vaid kaks riiki, mis kauplevad vaid kahe kaubaga; 3) suhteliste hindade kasutamine; 4) mõlemas tööstusharus on täiuslik konkurents ja tootmises puudub ülevooluefekt/väl

Majandusteaduse alused

docx

Rahvusvaheline kaubandus KT1

Rahvusvaheline majandus 1. MERKANTILISM: 2 ERISTUVAT PERIOODI, MERKANTILISMI PÕHITEESID NENDE ETAPPIDE KAUPA, MERKANTILISMI PÕHIERINEVUS KÕIGIST JÄRGMISTEST TEOORIATEST, MERKANTILISMI KRIITIKAD.’ Merkantilism-Koolkond poliitilises ökonoomias ja kapitali esmase akumulatsiooni ajastu (XV - XVIII saj.) - riikide majanduspoliitika, mis peegeldas kaubanduskapitali huve, kui see ei olnud veel seotud tööstuskapitaliga. Varane merkantilism-  rahvusriigid olid alles tekkimas, kuld täitis sel perioodil tähtsat osa riigi keskvõimu tugevdamisel, armee ülesehitamisel ja teiste rahvuslike institutsioonide tekkimisel; • suurem väärismetalli kogus tähendas rohkem raha (münte); • omades rohkem raha oli võimalik pidada ülal tugevamat sõjaväge; • ekspordi stimuleerimine toetas tootmist ja tööhõivet riigis. Raha Roll Inglismaa varased merkantilistid [1] - 16. saj. lõpul täheldati kulla ja hõbeda väljavoolu riigist Hollandiss

Rahvusvaheline kaubandus

docx

Rahvusvaheline majandus, kordamisküsimuste vastused

Rahvusvaheline majandus 1. MERKANTILISM: 2 ERISTUVAT PERIOODI, MERKANTILISMI PÕHITEESID NENDE ETAPPIDE KAUPA, MERKANTILISMI PÕHIERINEVUS KÕIGIST JÄRGMISTEST TEOORIATEST, MERKANTILISMI KRIITIKAD.' Merkantilism-Koolkond poliitilises ökonoomias ja kapitali esmase akumulatsiooni ajastu (XV - XVIII saj.) - riikide majanduspoliitika, mis peegeldas kaubanduskapitali huve, kui see ei olnud veel seotud tööstuskapitaliga. Varane merkantilism- · rahvusriigid olid alles tekkimas, kuld täitis sel perioodil tähtsat osa riigi keskvõimu tugevdamisel, armee ülesehitamisel ja teiste rahvuslike institutsioonide tekkimisel; · suurem väärismetalli kogus tähendas rohkem raha (münte); · omades rohkem raha oli võimalik pidada ülal tugevamat sõjaväge; · ekspordi stimuleerimine toetas tootmist ja tööhõivet riigis. Raha Roll Inglismaa varased merkantilistid [1] - 16. saj. lõpul täheldati kulla ja hõbeda väljavoolu riigist Hollandisse. Seda tingisid

Rahvusvaheline majandus

doc

Kaubandusteooriate üldistus

Rahvusvaheline majandus Klassikaliste kaubandusteooriate üldistus Tunnused Merkantilism Absoluutse eelise Suhtelise eelise teooria Heckscher-Ohlini teooria Ricardo Püsivad Kasvavad teooria

Kaubandus

doc

Eksami vastused

RAHVUSVAHELINE MAJANDUS KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mõisted: rahvusvaheline majandus, välis- ja sisemajandus, maailmamajandus, majanduskord, uus rahvusvaheline majanduskord. · Rahvusvaheline majandus- käsitleb riikide vastastikust majanduslikku sõltuvust, ta analüüsib kaubavoolusid, teenuste liikumist ja makseid ühe riigi ning ülejäänud maailma vahel, neid voogusid reguleerivat poliitikat ja selle mõju riigi heaolule; uurib üksikute rahvusriikide vahelisi suhteid maailma nappide ressursside jaotamisel

Rahvusvaheline majandus

doc

Rahvusvahelise majanduse konspekt

Väliskaubanduse instrumendid: 1. Väliskaubanduse piiramine a. Hind Toll, ekspordimaks b. Kogus Impordikvoodid, ekspordi piiramine 2. Väliskaubanduse laiendamine a. Hind Impordi subsideerimine, Ekspordi subsideerimine b. Kogus Impordi laiendamine Mis on kaubandustingimused? Kaubandustingimused (terms of trade) on eksporditava kauba suhteline hind väljendatuna imporditavates kaupades Mis on väike majandus? Väike majandus on riik, mis ei suuda oma kaubandustingimusi mõjutada, olenemata sellest kui suures mahus ta välismaailmaga kaupleb Millised on kaks tollimaksu liiki? · Tollimakse võib klassifitseerida kui: Spetsiifiline tollimaksumäär · Tollimaksumäära väljendatakse kaubaühiku (kaalu, mahu vms) kohta kindlaksmääratud summana. Näide

Rahvusvaheline majandus

doc

Klassikaliste kaubandusteooriate üldistus

Rahvusvaheline majandus Klassikaliste kaubandusteooriate üldistus Tunnused Merkantilism Absoluutse eelise Suhtelise eelise teooria Heckscher-Ohlini teooria Ricardo Püsivad Kasvavad teooria

Rahvusvaheline majandus ja põllumajanduskaubandus

doc

Rahvusvaheline majandus arvestustöö

Rahvusvaheline majandus 1. Väikeriigi eelised · Siseturg on homogeensed e. ühetaolised- majandussubjektidele kergemini mõistetav ja riiklikult paremini reguleeritav, · Välismõjudele reageerimispaindlikkus e. üldreeglina väikeriigis on väikseid ettevõtteid need on vähem inertsed, · Väikeriigi ühiskond on kokkuhoidvam ja terviklikum, · Otsustajate ja otsuse täitjate tihedam seotus. (suurim eelis)- kindlustab suurema selguse. · Võib välja kaubelda soodsamad kaubavahetus tingimused, · Finantseering avaldab suuremat mõju annab tugevama arengu. · Väike riik võib kaitsekulud väliste partnerite kaela veeretada, läbi NATO. · Väikses riigis on suurem võimalus kommunikatsiooni vahendite ja infrastruktuuri rakendamine. NT: Eesti katmiseks mobiilsidega kulus vähe aega. Teedevõrgustik igati hea e. infrast

Majandus

Rohkem sarnaseid