MAJANDUSTEADUSE ALUSED
55
10. Maksebilanss
Varasemates peatükkides käsitleti rahvusvahelist majandust mikroökonoomilisest vaatenurgast, kus
tähelepanu oli pööratud eelkõige ressursside jaotusele. Alternatiivseks võimaluseks oleks
makroökonoomiline rahvusvahelise majanduse käsitlemine, pöörates tähelepanu sellistele agregeeritud
suurustele nagu kogutoodang , tarbimine investeerimine , inflatsiooni määr jne.
Maksebilanss ja rahvusvaheline võlgnevus
Maksebilanss on statistiline kokkuvõte, mis summeerib konkreetse riigi poolt teatud perioodi jooksul
sooritatud majandustehingud ülejäänud maailmaga .
Maksebilanss:
• kirjeldab välismajandustegevusest saadava sisemajanduse koguprodukti (SKP – ingl. GDP),
• rahvusliku koguprodukti (RKP – ingl. GNP) ning majanduses kasutada oleva tulu (ingl. GDI)
kujunemist;
• näitab välisfinantseerimisallikate struktuuri;
• aitab riigi välismajandusliku positsiooni hindamisel ja võrdlemisel teiste riikidega;
• aitab kaasa välisvaluutareservide muutumise põhjuste selgitamisel .
Maksebilansi tehing on üldjuhul RESIDENDI JA MITTERESIDENDI VAHELINE tehing, mis ei pruugi
olla seotud üksnes raha liikumisega. Maksebilanss ja rahvusvaheline investeerimispositsioon on koostatud
lähtudes KAHEKORDSE KIRJENDAMISE PÕHIMÕTTEST ning TEKKEPÕHISEL ALUSEL.
Maksebilansi jooksevkontol on kreedit- ja deebetkirjed välja toodud eraldi, finantskontol aga koos, s.t.
netokirjetena.
Maksebilansis kajastatakse välisaktivate suurenemine (k.a. reservid ) "-" märgiga ning vähenemine "+"
märgiga. Välispassivate suurenemine kajastub "+" märgiga ning vähenemine "-" märgiga.
Välisaktiva (välisnõuded) – residentide nõuded mitteresidentidele; nõudeks on näiteks residentsete pankade
välismaal asuvad korrespondentarved, residentide poolt antud välislaenud jne.
Välispassiva (väliskohustused) – mitteresidentide nõuded residentidele; näiteks majandussektorite
välisvõlgnevus, mitteresidentide valduses olevad residentide väärtpaberid jne.
F.o.b. hind (ingl. – free on board ) – kauba rahvusvaheline tarneklausel , mis näitab kauba maksumust ning
kulutusi, mis on seotud kauba veo- ja kindlustamisega eksportiva maa tollipiirini;
C.i.f. hind (ingl. Cost , insurance , freight) – kauba rahvusvaheline tarneklausel, mis väljendab kauba
maksumust ning kulutusi, mis on seotud kauba veo ja kindlustamisega importiva maa tollipiirini.
Üldise kaubanduse süsteemi (ingl. General trade system) – kaubad võetakse arvele, kui nad ületavad
tollipiiri.
Põhikaubanduse süsteem – (ingl. Special trade system) – kaubad võetakse arvele, kui nad ületavad
sisekäibe ehk vaba ringluse piiri.
Otseinvesteeringutena käsitatakse Eesti maksebilansis investeeringuid, millega kaasneb investori oluline
osalus, ning mis moodustavad 10% ja enam investeeringuettevõtte aktsia - või osakapitalist. Vastavalt
rahvusvahelistele standarditele kajastatakse otseinvesteeringuna ka laenusuhted ja muud rahapaigutused
ettevõtte ja temas olulist osalust omavate investorite vahel, kaasa arvatud kaubakrediit .
MAJANDUSTEADUSE ALUSED
56
Tütarettevõte – emaettevõtte poolt kontrollitav ettevõte; emaettevõte omab tütarettevõttes üle 50%
lihtaktsiatest või osadest.
Sidusettevõte – ettevõte, kus teine ettevõte omab 20-50% hääleõigusega aktsiatest või osadest.
100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 30 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-09-04
Kuupäev, millal dokument üles laeti
34 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Stennux
Õppematerjali autor
RAHVUSVAHELINE MAJANDUS KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mõisted: rahvusvaheline majandus, välis- ja sisemajandus, maailmamajandus, majanduskord, uus rahvusvaheline majanduskord. · Rahvusvaheline majandus- käsitleb riikide vastastikust majanduslikku sõltuvust, ta analüüsib kaubavoolusid, teenuste liikumist ja makseid ühe riigi ning ülejäänud maailma vahel, neid voogusid reguleerivat poliitikat ja selle mõju riigi heaolule; uurib üksikute rahvusriikide vahelisi suhteid maailma nappide ressursside jaotamisel inimvajaduste rahuldamiseks. · Välismajandus- hõlmab riikidevahelised tehingud, nagu rahvusvaheline kaubandus,
on piiramatu (s.t. lõpmatult elastne). Jooniselt võime lugeda, et vabakaubanduse tekkides saab riigis olema nõudlus 80 tootele, s.h. 20 neist täidetakse kodumaise pakkumisega ja 60 imporditakse. Loomulikult langeb kodumaise toote hind samuti 8000 dollarile ja omamaine tööstus saab konkurentsist kahju: kasum langeb, töötajad tuleb vallandada ning algab surve valitsusele üleskutsega kaitsta kodumaist tootmist. 10. GATT GATT- Bretton Woodsi konverentsil 1947. aastal koostatud rahvusvaheline leping, mille peamiseks eesmärgiks oli kaubanduspiirangute langetamine. Kuigi juriidiliselt ei ole GATT organisatsioon, on ta ajalooliselt täitnud rahvusvahelist kaubandust koordineerivat orgi rolli. Kuigi algselt pidi GATT saama aluseks Rahvusvahelisele Kaubandusorganisatsioonile (ITO), ei jõutud selleni kunagi. Praeguseks on GATTi ülesanded üle võtnud WTO. Peamiseks kohustuseks on tollimaksu vähendamine impordilt GATT-i liikmesriikidest
kogum väljendatuna rahas Ricardo ekvivalents. · Kui valitsus kärbib makse ja suurendab defitsiiti, hakkavad tarbijad ootama tulevast maksutõusu ja suurendavad valitsussektori säästu vähenemise katteks erasektori säästu. Maksutõusu ja defitsiidi vähenemisel peaks toimima vastupidine protsess. Tegelikus elus see päris nii alati ei toimi. Maksebilanss ja selle kontod. · Maksebilanss on statistiline aruanne, mis summeerib konkreetse riigi teatud ajavahemiku jooksul sooritatud majandustehingud ülejäänud maailmaga. Ajavahemikuks on tav. kuu, kvartal või aasta · Maksebilanss on vooaruanne, mitte jäägiaruanne · Iga rahvusvaheline tehing siseneb maksebilanssi automaatselt kaks korda: kord kreedit kirjena (+) ja kord deebet kirjena (-). (Kahekordse kirjendamise põhimõte) · Maksebilanss kajastab kolme liiki tehinguid
Rahandus on kunst raha niimoodi ühest käest teise veeretada, kuni see lõpuks ära kaob! Loeng 10. Maksebilanss Maailmamajandus ja Eesti 1. Ülimalt liberaliseeritud majandusega väikeriigina, kellest maailmamajanduses ei sõltu mitte midagi, peab Eesti ajama tarka majanduspoliitikat. 2. Sisemaise majanduspoliitika efektiivsus sõltub rahvusvahelistest tingimustest ja institutsioonidest. Aga ka iseenda tarkusest või lollusest. 3. Selleks, et hinnata ja suunata oma majandust peab riiklikul tasemel pidama majandusarvestust ning üks oluline osa sellest oleks maksebilanss.
Vahetuskurss Ulvi Vaarja, Sügis 2004 Vahetuskursisüsteemid • Valitakse vahetuskursisüsteem, mis määrab vahetuskursi, mille tasemel toimuvad valuutatehingud • Vahetuskursisüsteemiga kaasnevad institutsionaalsed ja majanduspoliitilised valikud peavad olema kooskõlas valitud vahetuskursisüsteemiga Vahetuskurss • Vahetuskurss - välisvaluuta hind kohalikus valuutas Reaalne vahetuskurss - kohaliku valuuta ja riigi tähtsamate kaubanduspartnerite valuutade vahetuskursside kaalutud keskmine, kus kaalud määratakse sellega kui suur on iga kaubanduspartneri osakaal riigi väliskaubanduses Eesti krooni kurss Vahetuskursirežiimide kronoloogia Valuutakursside volatiilsus 1881- 1995 Inflatsioon 1881-1995 Vahetuskursirežiimid • IMFi klassifikatsioon: – Eraldi valuutat ei ole (dollariseerumine, euroiseerumine) – Valuutakomitee süsteem
seotud osapooled saada oma riigis käibel olevat raha. Seetõttu peavad eksportijad ja importijad suutma valuutasid kiiresti ja tõhusalt ümber vahetada. Välisvaluutat ostavad ja müüvad sellele spetsialiseerunud valuutavahetajad ja pangad üle kogu maailma. Valuutaturul kujuneb igal valuutal oma hind, mida nimetatakse vahetuskursiks. Kui euro on väärt umbes 1,4 dollarit, saab ühe euro eest osta 1,4 dollari väärtuses Ameerika kaupa. Nõudlusest suurem pakkumine vähendab valuuta väärtust ja vastupidiselt kui nõudlus on suurem kui pakkumine, siis valuuta väärtus tõuseb teise valuuta suhtes. Valuutade nõudlust ja pakkumist ja vahetuskursside tugevnemist ja nõrgenemist mõjutavad järgmised tegurid: 1. Kaupade ja teenuste eksport- import. Kui mõnes riigis imporditakse kaupu ja teenuseid rohkem, saadakse niimoodi maailma valuutaturule ka rohkem oma valuutat. Kuna valuuta pakkumine seega suureneb, on tõenäoline, et riigi valuuta hind langeb. 2
MÕSITED /TEOORIA MAKROÖKONOOMIKA KONTROLLTÖÖ SÜGIS 2010: 1. Mis on makroökonoomika? Makroökonoomika on majandusteaduse haru, mis uurib majandust tervikuna selliste agregaatnäitajate abil nagu koguhõive, sisemajanduse koguprodukt, inflatsioonimäär. 2.Riigi neli peamist makropoliitilist eesmärki. 1) hindade stabiilsus (madal inflatsioon); 2) kõrge tööhõive (madal tööpuudus); 3) pidev majanduskasv (SKP elaniku kohta); 4) stabiilne maksebilanss. 2. J.M. Keynes ja Tema roll. J.M.Keynes phjendas ja näitas ette kuidas kriisist välja tulla. Tema phitees oli :kaasaegne kapitalistlik majandus ei suuda end ise reguleerida. Ainus jud, kes saab majandust reguleerida on riik, selleks, et tootmist elavdada, peab riik toetama investeeringuid krediitide ja laenudega. Et turgu laiendada, tuleb luua sotsiaalhoolekanne, abirahad, kehtestada paindlik maksukorraldus. Eelarve vib olla
INVESTEERIMISKULUTUSED on kulutused, mida tehakse püsikaupade soetamiseks eesmärgiga kasutada neid pikema aja (üle ühe aasta) vältel tootmisprotsessis. Kui me lahutame kodumaistest koguinvesteeringutest amortisatsiooni, siis saame kodumaised netoinvesteeringud. Netoinvesteeringud mõõdavad investeerimis- ehk kapitalikaupadele lisandunud voogu. Makromajanduslikus mõttes tähendab investeerimine masinate ja seadmete soetamist, elamute ostu jne. ning kaubavarude soetamist. Investeeringud aktsiatesse, võlakirjadesse, rahvamajanduse arvepidamise antud mõiste alla ei kuulu. EKSPORDIS arvestatakse kõiki kaupu, mis lahkuvad riigi majandusterritooriumilt teistesse riikidesse ning ka teenuseod, mida osutavad residendid oma territooriumil mitteresidentidele. Residendid on indiviidid või juriidilised isikud, kelle majandushuvid on antud majandusterritooriumiga seotud ühe aasta või pikema aja jooksul.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid