· uus käitumisviis omandatakse sageli ilma välise tasustuseta; · uue käitumisviisi rakendamine sõltub oodatavatest tagajärgedest (karistust kaasatoovaid käitumisviise püütakse pigem vältida, sest inimesel on võime seada ennast teise isik rolli). KOGNITIVISM 1920. aastate alguses märgati biheivioristliku õppimiskäsitluse piiranguid ning tunnetati, et õppimine ei toimu ainult stiimuli - reaktsiooni põhimõttel. Vastukaaluna kujunes sellele välja kognitivismi koolkond. Algselt nende õppekäsitlused ei leidnud suuremat vastukaja, kuid alates 1960. aastatest hakkasid need järjest rohkem õppemaastikul domineerima. Kognitivismi keskseks uurimisobjektiks on ajutegevuse protsessid õppimise käigus (tajumine, mälu, mõtlemine). Kognitiivse õpiteooria järgi on õppimises keskne koht info sisemisel ümbertöötamisel, mille tulemusena omandab inimene info vastuvõtuks, lahtimõtestamiseks ja probleemide lahendamiseks tarvilikke sisemisi mudeleid
osadeks. Kui eelmine ja kõige lihtsam osa ei ole õpitud, on võimatu asuda järgmise keerulisema osa juurde). Käitumise modifitseerimise metoodika (muutusi käitumises püütakse esile kutsuda positiivsete vahenditega) Kognitivism Nimetus ladina sõnast "cognitio" 'tunnetus', 'kujutlus', 'arusaamine'. Esimesed kognitivistlikud seisukohad esinevad XX saj. 20-ndatel aastatel. Esindajad: Jerome Bruner ja Jean Piaget. Kognitivismi vaated õppimisele: õppimise puhul toimivad palju keerulisemad protsessid kui "stiimul-reaktsioon-seoste loomine". Tähtis on selgitada õppija informatsioonitöötlemis- ning selle kaudu mõtlemisprotsesse. Õppimise allikas on inimese sisemine aktiivsus, mis väljendub huvi tundmisena ümbritseva maailma vastu. Kognitiivsete õppimismudelite hulka kuulub Mudelõppimine (Albert Bandura, teadmiste omandamine eeskujude imiteerimise kaudu).
koondanud oma tähelepanu tunnetusprotsessi ainulaadsusele ning õpitulemuste unikaalsuse respekteerimisele. (Krull, 2000) Käesolev referaat on valminud õppeaine „Õppe kavandamine“ raames ja käsitleb konstruktivistlikuid õppimiskäsitlusi. 3 1. Konstruktivismist üldiselt Konstruktivistliku teooria kuulsamateks esindajateks on John Dewey ning Jean Piaget kes oli algselt kognitivismi teooria rajajad. Konstruktivism on välja kasvanud kognitiivsetest õppimiseteooriatest. (Teppan, s.a.) Jätkates kognitiivsete õppeteooriate võidukäiku, hakati konstruktivistlikul arenguetapil arvestama kognitiivse ehk tunnetusliku vahendatuse arvestamise asemel hoopis sellega, et missugune on selle vahendatuse iseloom ning ulatus. Sellega seoses on psühholoogid võtnud eesmärgiks koondada oma tähelepanu tajutava informatsiooni tõlgendamise probleemidele, et
Konstruktivistid peavad õppimise juures väga oluliseks ka õpikeskkonda, mis peab olema rikkalik, varieeruv, motiveeriv ning individuaalne. Pidevalt rõhutatakse sotsiaalset konteksti ja teiste inimeste kaasmõju õppimisele. Konstruktivistid soovisid luua nn. uut haridust, mille eesmärgiks oli endisest vabamate ja õpilasekesksemate teadmiste omandamise võimalused. Konstruktivistliku teooria kuulsamateks esindajateks on John Dewey ning Jean Piaget kes oli algselt kognitivismi teooria rajaja. Küsitluse koostamise põhimõtted: Eesmärgi, ülesannete ja tööhüpoteesi püstitamine Küsitluse eel tuleks uurida olemasolevat infot ja selgitada, millist infot vajatakse lisaks. Infot on võimalik saada erinevaid allikaid kasutades, valmisolevaid uuringuid lugedes, statistilisi materjale analüüsides, ajalehti ja ajakirju lugedes. Küsitluse eesmärgi selgitamiseks tuleks leida vastused , millist infot on võimalik küsitlusega saada ja mida on võimalik leida ilma
· Konstruktivistid peavad õppimise juures väga oluliseks ka õpikeskkonda, mis peab olema rikkalik, varieeruv, motiveeriv ning individuaalne. Pidevalt rõhutatakse sotsiaalset konteksti ja teiste inimeste kaasmõju õppimisele. · Konstruktivistid soovisid luua nn. uut haridust, mille eesmärgiks oli endisest vabamate ja õpilasekesksemate teadmiste omandamise võimalused. · Konstruktivistliku teooria kuulsamateks esindajateks on John Dewey ning Jean Piaget kes oli algselt kognitivismi teooria rajaja. Konstruktivism õppetegevuses · Tähtsal kohal on suhtlus õpetajatel omavahel, õpilastel omavahel ning õpetaja ja õpilase vahel. Õpetaja ülesandeks on organiseerida, stimuleerida, motiveerida, nõustada arvestades kõikide õpilaste erinevusi ja teadmistepagasit. · Õpetaja ei ole enam "asjatundja", kes jagab "õigeid"
Tähtsaks peeti käelist tööd, kuna selle kaudu võivad lapsed kergemini näha oma töö tulemusi. Õppimise juures peetakse väga oluliseks ka õpikeskkonda, mis peab olema rikkalik, valikuid võimaldav varieeruv, motiveeriv individuaalne. Tähtis on sotsiaalne kontekst ja teiste inimeste kaasmõju õppimisele. J.Piaget- Lapse tunnetusliku arengu, kognitivismi teooria. Arenguetapid. Laps õpib läbi aktiivse tegutsemise. Seosed tekivad läbi kogemuste, katsetamise. Brofenbrenner- Ökoloogiliste süsteemide teooria, inimese arengu ökoloogia uurimine. Inimarengu ökoloogia kui aktiivse kasvava inimolendi ja tema muutuvate elutingimuste vastastikune kohanemine. Arengukonteksti kuuluvad mitte ainult keskkonna objektid ja nende omadused, vaid ka viis, kuidas neid omadusi selles keskkonnas kogetakse. Arengut mõjutavad
Ei õigustata mitte inimest, vaid õigustatakse, miks inimene nii tegi või naa ütles. Südametunnistus on see, kui inimeste ühiselus toimunud tegude mustrid on kordumise teel kinnistunud inimese psüühikasse ning toimivad seal just nagu virtuaalne kogukond, mis hoiab isiku tegudel silma peal, kiidab või taunib neid. Kognitivistlik meta-eetika Kognitivism eetikaväidetel on tõeväärtus ja on võimalik teha kindlaks, uurida välja, saada teada, milline see on. Kognitivismi kujusi: Subjektiivne naturalism - Tõesus põhineb indiviidi otsusel või sotsiaalsel otsusel. Objektiivne naturalism Moraaliväidete tõesus on individuaalsest või sotsiaalsest otsusest sõltumatu (looduslik paratamatus). Moraaliteoorias (eetikas) tehtavaid järeldusi ei ole õige ega võimalik tuletada empiirilisel alusel väidetest. Eetika mõistetega me osutame mittenaturaalseid (st. iseenesest mitte- esinevaid) väiteid
"W väkk, vuihh!" [emotivism ]; C: "W on kesine" = "W rahuldab standardit x" [objektivism]. Hoolimata pealiskaudsest ilmest, pole need hinnangud omavahel vastuolus! Probleem: Strateegia on triviaalne, sest K-tõlgenduste eneste kognitiivne staatus on määratlemata! Samas, kui tõlgendusväited ja hinnangud on sümmeetrilised, kas siis saab deskriptivist (kognitivistlik) K-tõlgenduste suhtes, pooldada hinnangutes non-deskriptivismi (non- kognitivismi) (sobida pluralismiga)! 2. Vaatepunkt: ,,Asju ja isikuid saab hinnata erinevatelt alustelt: moraalselt, legaalselt, intellektuaalselt, poliitiliselt, majanduslikult, esteetiliselt, spirituaalselt jne. Asjad võivad olla head või halvad ühelt, või rohkem kui ühte liiki põhjendustelt" (Diffey 1991: 204). A: "W on hea" [esteetiline vaatepunkt]; B: "W on halb" [moraalne vaatepunkt]; C: "W on keskpärane" [poliitiline vaatepunkt]
annaabi.ee 
