Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Eesti psühholooge (2)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millised aju osad on seotud mäluga Kus mälu asub ajus?
  • Mille abil mälust andmeid välja loetakse?

Lõik failist

Lisa 1 Eesti psühholooge
Psühholoogia alused
Talis Bachmann , Rait Maruste
kirjastus ilo, 2003
EESTI PSÜHHOLOOGE
Eestikeelset psühholoogiaraamatut on mõtet kirjutada vaid siis,
kui on selle lugejaid. Nimekirjas on neid, kes lõpetanud TÜ ja
siirdunud teadusesse ja neid, kes õppinud mujal, olles Eestist
emigreerunud. Kõiki eestlasi, kes on teinud psühholoogias
uurimistööd, pole siin tutvustatud. Siin on need
doktorid-professorid, keda ühendab aastatepikkune kuulumine rahvusvahelisse psühholoogiasse, nende kindel panus psühholoogiasse, iseseisvus teadusloomingus, uurimistöös saadud uutel teadusfaktidel
põhinevad teoreetilised konseptsioonid, rahvusvaheliselt tähelepanu
äratanud tööde mitmekesisus . Siinkohal on kirjeldatud ainult
psühholoogide tegevusvaldkonda.


Endel tulving
Professor mälu: Toronto Ülikooli emeriitprofessor Endel
Tulving
kuulub 100 maailma tuntuima sotsiaal- ja käitumisteadlase nimekirja.
Fotol oma maja tagaaias koos oravakindla linnumajaga. KRISTER KIVI
Teenekaim ja kuulsaim eesti soost psühholoog (viidete koguhulk
teadusperioodikas, monograafiates ja õpikutes ulatub kümnetesse
tuhandetesse).
Tema teadustegevus ja –saavutused on leidnud tunnustamist väga
paljudes erinevates vormides. Ta on olnud paljude teadusajakirjade
toimetuskolleegiumides (nt Psychological Research, European Journal of Cocnitive Psychology, Journal of experimental Psychology
jmt). Ta oli 1969-1972 Journal of Verbal Learning and Verbal
Behaviour
peatoimetaja . Avaldatud publikatsioonide hulk ulatub
sadadesse. Ta kuulub maailma 10 tsiteerituma kognitiivpsühholoogi

Vasakule Paremale
Eesti psühholooge #1 Eesti psühholooge #2 Eesti psühholooge #3 Eesti psühholooge #4 Eesti psühholooge #5 Eesti psühholooge #6 Eesti psühholooge #7 Eesti psühholooge #8 Eesti psühholooge #9 Eesti psühholooge #10 Eesti psühholooge #11 Eesti psühholooge #12 Eesti psühholooge #13 Eesti psühholooge #14 Eesti psühholooge #15
Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
Leheküljed ~ 15 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-01-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 147 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor liisbethi Õppematerjali autor
Tuntumad psühholoogid ja nende tegutsemisvaldkonnad.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
10
odt

mälu - E Tulving-1

Mälu, mida esialgu oma liigse hingelisuse tõttu taheti üldse katselise teaduse ukse taha jätta, muutus peagi siduvaks teljeks, mille ümber kogu psühholoogia keerleb. On tähendusrikas, et esimene eestlase kirjutatud raamat psühholoogiast on samuti mälust. 1897. aastal trükiti Dorpatis teos, mille autoriks oli Rudolf Kallas ja see kandis pealkirja"Mäluõpetuse süsteem" (System der Gedächtnislehre). Kallas üritas vastata küsimusele, kuidas on võimalik, et üks ilma koolihariduseta Eesti rahvalaulik suudab meeles pidada värsside hulka, mis oma arvult ületab Homerose Iliase ja Odüsseia kokkuvõetult. Kallas oletas, et regivärsi vorm (alliteratsioon, värsimõõt jne.) ongi abivahendiks, mis aitab sellist tohutut hulka värsse meeles pidada. Peale mälu uurimise reibast algust tuli aga seisak. Kui tänapäeva psühholoogia on väga mälukeskne, siis möödunud sajandi keskel mälu uurimine praktiliselt hääbus. Üheks põhjuseks oli kindlasti see, et mälu tundus

Kategoriseerimata
thumbnail
21
docx

Mälu, mälutüübid ja õpistrateegiad

Toronto Ülikooli emeriitprofessori tiitli. Praegu jätkab ta oma tavalist seitse- päeva-nädalas tööstiili Rotmani Uurimisinstituudis (Rotman Research Institute at Baycrest Centre) kognitiivse neuropsühholoogia sektori juhatajana. Igal aastal veedab ta paar kuud Washingtoni Ülikoolis (St Louis), kus ta hoiab Clark Way Harrisoni külalisprofessori õppetooli, ja mõned nädalad Tallinnas, kus ta huviga jälgib imepäraseid muutusi Eesti elus. Kõik kolleegid teavad tema Eesti päritolu, mis on tema karismaatilisuse lahutamatuks koostisosaks. See oli ka üheks põhjuseks, miks Tallinn muutus korraks maailma mälu-uurimise pealinnaks. Tulvingu poolt Tallinnas korraldatud konverents tõi Eestisse koguka osa mälu uurimisega seotud eliidist. Kuna selle kokkusaamise ettekannete põhjal välja antud raamatu pealkiri kuulutab "Tallinna konverents", siis tekitas see mälu-uurimise ja Eesti vahele veel ühe püsiva seose (Tulving, 2000).

Psühholoogia
thumbnail
2
doc

Üks suurimaid müsteeriumeid

ESSEE Üks suurimaid müsteeriumeid Tuntud Kanada-eestlasest teadlane, mälu-uurija Endel Tulving (Tulving, 2002) on öelnud: ,,Mälu on üks kolmest alustalast, millel tugineb arukas elu; taju ja mötlemine on kaks ülejäänut... Kõik, mida inimene ja teised kõrgemad loomad teevad, sõltub sellest, millist informatsiooni nad ümbrusest ammutavad ja kasutavad oma suhete korraldamiseks ümbritseva maailmaga, milles nad elavad." Tulving sõnastab küll mälu tähenduse päris huvitavalt ja asjakohaselt, aga tavapärane mälu definitsioon on siiski selline: Mälu on elusa organismi võime omandada ja säilitada kasulikke oskusi, teadmisi ja harjumusi. Mälu on selline huvitav, müstiline ja kindasti väga keerukas asi. Mälu ilmneb kõigil elu evolutsiooni etappidel, kuid on saavutanud suurima keerukuse inimese puhul. Teadlased on mitmete uuringutega tõestanud, et inimese ajus on olemas mitu mälusüsteemi, mis on omakorda seotud aju er

Psühholoogia
thumbnail
6
doc

Mälu

MÄLU Psühholoogia gümnaasiumile: Mälu ilmutab end igapäevaelus erinevatel viisidel. Nii võivad teie mälus olla näiteks mälestused selle kohta, mida te tegite eelmise reede õhtul või mida kavatsesite teha homme pärast tunde, teadmised, kuidas arvutada ringi pindala või koonuse ruumala, mitu sentimeetrit on ühes meetris, kuidas lõhnab kohv, kes on Charles Darwin ja kes on Madonna, kas fotol on Lennart Meri või Erki Nool, samuti oskused sõlmida kinni kingapaelu või lusikaga süüa. Nimetatud teadmised ja oskused näivad olevat küllalt erineva päritolu ja loomuga, kuid nõuavad kõik ühel või teisel viisil mälu kasutamist. Mälu on elusa organismi võime omandada ja säilitada kasulikke omadusi, teadmisi ja harjumusi. On olemas mitu mälusüsteemi, mis on seotud aju eri osadega. See tähendab, et mingi ajupiirkonna kahjustuse korral võib inimesel häiruda või täielikult puududa üks mälu liik, samal ajal kui teised mäluvormid on võrdlemisi terved. Ülal toodu

Psühholoogia
thumbnail
9
doc

Teismeliste mälu areng

Oxford: Oxford University Press. Cook, N. (2005). Muusika, kujutus, kultuur. Tallinn: Scripta Musicalia. Elliott, D. J. (1995). Music Matters: A New Philosophy of Music Education. New York and 9 Oxford: Oxford University Press. Gardner, H. (1993). Frames of Mind: The Theory of Multiple Intelligences (2nd edition). New York: Basic Books. Lauk, T. (2010). Dzäss-, pop- ja rockmuusikast eesti muusikaõpetuses. Teater.Muusika.Kino nr 3, 82­87. Lehmann, A. C.; Sloboda, J. A. & Woody, R. H. (2007). Psychology for Musicians. Oxford: Oxford University Press. Popper, K. (1972). Objective Knowledge. Oxford: Clarendon Press. Selke, T. (2007). Suundumusi Eesti üldhariduskooli muusikakasvatuses 20. sajandi II poolel ja 21. sajandi alguses (Tallinn Ülikooli Sotsiaalteaduste Dissertatsioonid 28). Tallinn: Tallinna Ülikooli kirjastus. Selke, T. (2009a)

Areng ja õppimine
thumbnail
10
doc

MÄLU STRUKTUUR

TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND AVALIKE ÕIGUSE INSTITUUTA KRIMINAALÕIGUSE, KRIMINOLOOGIA JA KOGNITIIVSE PSÜHHOLOOGIA ÕPPETOOL MÄLU STRUKTUUR Referaat õppeaines Sissejuhatus psühhologiasse Juhendaja: Iiris Luiga, PhD Tartu 2009 a Sissukord Sissejuhatus 1. Mälu liigid 2. Sissejuhatus Mälu on üks kolmest alustalast, mille tugineb arukas elu; taju ja mõtlemine on kaks ülejäänud. Mälu kui endise kogemuse peegeldus teadvuses on võime omandada, säilitada ja reprodutseerida kogemusi. Mälu on organismi võime omandada, säilitada ja väljastada informatsiooni. Kui poleks mälu, tuleks iga kord otsast alustada. Mälu uuringutes osalesid palju uurijad. Kõige tuntav uurija, kes 1972 a. eristas oma artiklis episoodiline ja semantiline mälu liigid. Kuna ta oli pär

Psühholoogia
thumbnail
6
docx

Mälu

Mälu Mina valisin see kord oma essee teemaks mälu, kuna see oli esimene asi, mis pähe tuli, kui räägiti, et essee tingimus on, et peab sisaldama tunnis käsitletud teemat. Samas tundus see juba alguses väga hea teema kuna ma leidsin kohe seose endaga. Kõige pealt ma defineeriks lihtsas eesti keeles ära, mis on üldse mälu, mälusüstteemid ja protsessid. Siin kohal räägin ma eelkõige inimese mälust. Mälu on organismi võime omandada, säilitada ja taasesitada erinevaid oskusi, teadmisi ja harjumusi, kasutades selleks erinevaid meeli. Enamasti uurivad teadlased seoseid mälu ja kuulmismälu ning nägemismälu vahel, sest need suudavad kõige enam informatsiooni koguda. Erinevaid meeli, mis suudavad informatsiooni talletada, võib vaja minna väga erinevatel elualadel

Psühholoogia
thumbnail
19
doc

Õppimine

.17 KOKKUVÕTE............................................................................................................18 KASUTATUD ALLIKAD..........................................................................................19 2 SISSEJUHATUS Mina valisin sellise teema, sest kõik inimesed puutuvad õppimisega iga päev kokku. Koolis õpime me matemaatikat, eesti keelt, psühholoogiat, füüsikat ja paljuid teisigi aineid. Enda töös üritan keskenduda sellele, mis õppimine, kui psühholoogiline protsess on. See huvitab mind just selle pärast, et kõik inimesed tegelevad sellega pidevalt. Tegelikult ju ei teatagi, kuidas see täpselt toimub. Just selle pärast valisingi selle teema, et selgust vähemalt enda jaoks tuua. Mälu on see, mida kasutame pidevalt enda elus. Koolis õppides üritame midagi meelde jätta

Psühholoogia




Meedia

Kommentaarid (2)

kaarika profiilipilt
kaarika: Hea leid. Sain targemaks.
23:36 04-04-2010
blju profiilipilt
blju: päris põhjalik
18:50 08-02-2011



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun