Muinasjutt on rahvajutt milles on vaba fantaasia kaudu väljendatud inimese lootusi ja soovunelmaid. Muistend on rahvajutt, mis on seotud aja, koha, eseme, sündmuse, isiku või uskumusega. Tänapäeval kutsutakse kõlakaks, kuulujutuks. Mõistatus on sõnaline peitepilt. Sisaldab küsimust, millele peab vastama. Naljand on lühike, koomilise või satiirilise sisuga rahvajutt. Pajatus on lühike, mütoloogilise tagapõhjata rahvajutt, mille aluseks on kindel elujuhtum ja isik. Rahvalaulik on rahvalaulu esitaja, eeslaulja ning ka lauluarendaja. Rahvaluule ehk folkloor on pärimusmuusika see osa mille moodustab poeetiline sõnalooming. Regilaul koosneb tekstist, viisist ja esitusest. Tavaliselt kordas eeslaulja lauldud värsse koor. Vanasõna on vaimukas napisõnaline ütlus, mis iseloomustab või hindab nähtusi rahvatarkuse ja ühiskondlike normide seisukohalt. Aforism on vaimukas ütlus, milles sisaldub üldistatud mõte või elutõde.
12. Seleta mõiste sümfooniline poeem. Sümfooniline poeem-sümfooniaorkestrile kirjutatud üheosaline, kindla vormita programmiline instrumentaalteos, mille muusikaga antakse edasi pealkirjas viidatud kirjanduslikku ainet või poeetilist ideed. 13. Missugune linn oli romantismiajastul muusikaelu keskuseks? Pariis 14. Seleta mõiste rahvalaul. Rahvalaul on elavas pärimuses kujunenud sõnadest ja viisist koosnev tervik. 15. Seleta mõiste rahvalaulik. Rahvalaulik-rahva laulupärimuse vahendaja, enamasti ka andekas (sõnade) improviseerija 16. Iseloomusta vanemat rahvalaulu. · Sageli kõnelähedane, teksti vähe, 2-3 ebamäärase kõrgusega heliastet. · Tekst jaguneb värsiridadeks · Enamasti ühehäälsed ning tavaliselt esitab eeslaulja ja koor vaheldumisi. · Vanemat rahvalaulu laulavad enamasti naised 17. Nimeta regilaulu ehk vanema rahvalaulu liike. Töö-ja tavandilaulud (pulmad, kalendripühad)
VENE MUUSIKA · Kiievi-Venemaa, Novgorod · BÕLIINAD vene vägilaslaulud · SKOMOROFF rahvalaulik, kutselised muusikud, laulavad, tantsivad, mängivad pilli, mustkunstnikud, näitlevad, taltsutavad loomi. Kirik ei sallinud. 1649. aetakse välja. · 18. saj trükiväljaanded rahvalauludest · Talupojalaulud, aeglased, lüürilised, polüfiinilised, mitmehäälsed muutub kaovad saatehääled harmooniline mitmehäälsus, rütmiliselt igava, · 18. saj linnalaulud · Romanss, tantsumuusika, -laulud · Ristiusk võeti vastu 998. aastal KIRIKUMUUSIKA
Regilaul- vanim rahvalaul(13.sajand) regilaulu tunnused: algriim, 6-silbiline, ühehäälne, pilli saateta, naised esitasid, eeslaulja ja koori vaheldumine, Skandeerimine- nähtus kus muusika ja teksti rõhud ei lange kokku Omane meie rahvalaulule. Parallerism-ehk mõtteriim või mõttekordus on eesti rahvaluule iseloomulik kujundusvõte Siirdevormiline laul-esindavad regilaulutraditsiooni üleminekut uuemale riimilisele laulule, neis on vanemate laulude tunnused segunenud uuematega. Rahvalaulik- inimene, kes laulis laule ette, teadis paljusi laule ja tegi ise ka. Uuema rahvalaulu tekkimise põhjused(18saj): pärisorjuse kaotamine, haridus ja kultuuriareng, talurahva siirdumine linnadesse. Salmilaulu tunnused: tekst kirjeldab tegevust, lõppriim, kindlam vorm, Membrafonid on löökpillid, mille heli tekib pingutatud naha võnkumisel Idiofonid ehk korpuspillid on löökpillid, mille heli tekib kogu instrumendi võnkumisest.
MUINASJUTT- rahvajutt, milles on vaba fantasia kaudu väljendatud inimese lootusi ja soovunelmaid. MUISTEND-rahvajutt, mis on seotud aja, koha, eseme, sündmuse, isiku või uskumusega.Tänapäeva muistendeid nimetatakse kuulujuttudeks, kõlakateks, linnajuttudeks jne. MÕISTATUS-sõnaline peitepilt.Ta sisaldab küsimust, millele paeb vastama. NALJAND-lühika, koomilise või satiirilise sisuga rahavajutt. PAJATUS-lühike, mütoloogilise või satiirilise sisuga rahvajutt. RAHVALAULIK- rahvalaulu esitaja, eeslaulja ning ka laulu arendaja. RAHVALUULE ehk FOLKLOOR- pärimuskultuuri see osa, mille moodustab poeetiline sõnalooming. REGILAUL-koosneb tekstist, viisist ja esitusest. Tavaliselt kordas eeslaulja lauldud värsse koor. VANASÕNA-vaimukas napisõnaline ütlus, mis iseloomustab või hindab nähtusi rahvatarkuse ja ühiskondlik normide seisukohalt.Vanasõnale on lähedane aforism, vaimukas ütlus, milles sisaldub üldistatud mote või elutõde.
kirjeldamisele isiklikke mõõteavaldusi. 2. Lüürika ja lüro-eepika Erinevus lüürika ja eepika vahel seisneb oluliselt nende sisus, osalt küll vormiski. Lüro-eepilistes lauludes on vähem paralleelvärsse. Ei leidu loomingut, milles ei väljenduks looja suhtumine kujutatavasse. Inimese tundmused on esile kutsutud välistest olukordadest. Sellepärast esineb luules kaks külge elu peegeldus ja suhtumine ellu. Nagu luuletaja, nõnda ka rahvalaulik väljendub üldistavais kujudes, kujundite vahendusel (saksad-sahad, prouad-adrapulgad, kupjad-adrakured). Ja nii polegi meil eepilist, sündmusi kauge objektiivsusega edasiandvat laulu, on vaid lüro-eepilised laulud, milles elamuste ja mõtete osa pole vähem tähtis kui sündmustik. Võiks ütelda: siin valitseb lüüriliste ja eepiliste tasakaal. Sündmusi ja tegelasi peegeldatakse olulistes ja üldistes joontes. Nt. rahva kangelased on varustatud parimate omadustega.
snade riimumine vrsside lpus. MUINASJUTT- rahvajutt, milles on vaba fantasia kaudu vljendatud inimese l ootusi ja soovunelmaid. MUISTEND-rahvajutt, mis on seotud aja, koha, eseme, sndmuse, isiku vi uskumusega.Tnapeva muistendeid nimetatakse kuulujuttudeks, klakateks, linnajuttudeks jne. MISTATUS-snaline peitepilt.Ta sisaldab ksimust, millele paeb vastama. NALJAND-lhika, koomilise vi satiirilise sisuga rahavajutt. PAJATUS-lhike, mtoloogilise vi satiirilise sisuga rahvajutt. RAHVALAULIK- rahvalaulu esitaja, eeslaulja ning ka laulu arendaja. RAHVALUULE ehk FOLKLOOR- primuskultuuri see osa, mille moodustab poeetiline snalooming. REGILAUL-koosneb tekstist, viisist ja esitusest. Tavaliselt kordas eeslaulja lauldud vrsse koor. VANASNA-vaimukas napisnaline tlus, mis iseloomustab vi hindab nhtusi rahvatarkuse ja hiskondlik normide seisukohalt.Vanasnale on lhedane aforism, vaimukas tlus, milles sisaldub ldistatud mote vi elutde.
meeleoluga proosa väikevorm. Murre on teatud piirkonnale omane rahva ühiskeelest erinev keelekasutus. Metafoor on ülekanne sarnasuse alusel, peidetud võrdlus. Muinasjutt rahvajutt, milles on vaba fantaasia kaudu väljendatud inimese lootusi ja soovunelmaid. Muistend on rahvajutt, mis on seotud aja, koha, eseme, sündmuse, isiku või uskumusega Tänapäeva muistendeis nimetatakse kuulujuttudeks, kõlakateks, linnajuttudeks...Rahvalaulik on rahvalaulu esitaja, eeslaulja ning ka laulu arendaja. Mõistatus sõnaline peitepilt. Sisaldab küsimust, millele peab vastama. Novell on proosa väikevorm, mis keskendub sündmustikus kõige olulisemale. Tegelasi on vähe tekst tihe ja pingeline, lõpp tihti ootamatu. Naljand on lühike, koomilise või satiirilise sisuga rahvajutt. Ood pidulik ja ülev luuletus, ülistus- või kiidulaul Pajatus on lühike, mütoloogilise tagapõhjata rahvajutt, mille aluseks on kindel elujuhtum ja isik.
Kärdla 2010 SISUKORD lk 3 Sissejuhatus lk 4 1. Peatükk Eesti rahvalaulud lk 5 1.1 Vanem rahvalaul ehk regilaul lk 6 1.2 Uuem rahvalaul lk 7 1.3 Lastelaulud lk 8 1.3.1 Onnimanni-laulud lk 9-10 1.3.2 Mängituslaulud lk 11 1.3.3 Hällilaulud lk 12 1.4 Eesti rahvalaulu seoseid naabritega lk 13 1.5 Rahvalaulik lk 14-15 1.5.1 Eesti tuntumad rahvalaulikud lk 16 2. Peatükk Hiiumaa rahvalauludest lk 16-17 2.1 Hiiumaaga seotud rahvalaulude kogujad lk 18 Kokkuvõte lk 19 Kasutatud allikad lk 20 LISA 1 Virve Köster - ,,Mere pidu" lk 21-26 LISA 2 Hiiumaa näiteid eri laulutüüpide kohta lk 27-28 LISA 3Pilte 2 SISSEJUHATUS Rahvalaul on elavas pärimuses kujunenud sõnadest ja viisist koosnev tervik
Vabarnat) ja setu rahvamuusikast. Samas leidus ka P. Voolaine enda eepika-katsetus "Palakõsõ' jutlast "Kuningas Seto"" [Fragmendid lugulaulust Kuningas Seto], mida kokkuvõttes tuleb kviteerida siiski ebaõnnestumisena, sest autor pole suutnud piisavalt hästi imiteerida traditsioonilist leelovormi. P. Voolainel tekib aga uus viljakas idee: kuivõrd ta ise pole suuteline looma setu eepost, võiks seda teha ehtne rahvalaulik, kellele sobiv teema ja loo sündmustik on ette antud. 1927. a. veebruaris saatiski ta Annele kirja, mis sisaldas tulevase eepose "Peko" kondikava. Et kiri ise pole säilinud, pole võimalik enam tuvastada, millises ulatuses ning kui täpselt järgis laulik saadud näpunäiteid. Võib vaid oletada, et eepose sündmustikus on laulik järginud P. Voolaine skeemi üsna täpselt, kuid täielikult on laulikupoolseks lisanduseks kogu epiloog [v. 5379-7982]. Anne Vabarna hakkas pärast
Too vähemalt kolm näidet. · Kiviviskamine · Kivide ja maa kandmine ning ehitamine. Sängid · Jalajäljed; järvede ja jõgede tekitamine, kivisiased · Niitmine · Kündmine ja hobuse surm · Suhtefantaasiad hiiu suurusest ja jõust · Hiidudega seotud tekkelood ja rahvaetümoloogiad · Võitlused inimestega ja surm mõõga läbi · Mõõk ja kuld 38. Kuidas ja millal loodi setode eepos "Peko"? Kuidas teisenes eeposes varasem seto viljakusjumal Peko? Rahvalaulik Anne Vabarna eepos, mille kirjutas üles tema poeg Ivan 1927. aastal. Põhineb seto aktivisti Paulopriit Voolaise ette antud süzeel. Eepose II osa "ütles ette" Anna Vabarna 1930.aastal. Viljakusjumal teisenes kohalikuks seto kuningaks. 39. Kirjelda (P. Hagu artiklile toetudes) setode Peko kultust (osalejad, palvuste suunitlus, läbiviidud riitused, Peko kuju jne). Missuguseid paralleele leidub Peko kultusele sugulasrahvastelt?
Too vähemalt kolm näidet. • Kiviviskamine • Kivide ja maa kandmine ning ehitamine. Sängid • Jalajäljed; järvede ja jõgede tekitamine, kivisiased • Niitmine • Kündmine ja hobuse surm • Suhtefantaasiad hiiu suurusest ja jõust • Hiidudega seotud tekkelood ja rahvaetümoloogiad • Võitlused inimestega ja surm mõõga läbi • Mõõk ja kuld 38. Kuidas ja millal loodi setode eepos “Peko”? Kuidas teisenes eeposes varasem seto viljakusjumal Peko? Rahvalaulik Anne Vabarna eepos, mille kirjutas üles tema poeg Ivan 1927. aastal. Põhineb seto aktivisti Paulopriit Voolaise ette antud süžeel. Eepose II osa “ütles ette” Anna Vabarna 1930.aastal. Viljakusjumal teisenes kohalikuks seto kuningaks. Peko kujud. 39. Kirjelda (P. Hagu artiklile toetudes) setode Peko kultust (osalejad, palvuste suunitlus, läbiviidud riitused, Peko kuju jne). Missuguseid paralleele leidub Peko kultusele sugulasrahvastelt?
Suuline pärimus, mis rõhutab tõsiseltvõetavust hoiatusmuistendid Väljaspoolt kirjeldatud kui paganlik viljakuskultus, Peko viljakusjumalus, seotud rahe ja põuaga, vilja-, karjaõnnega Kultuses osalejad kirjeldanud sünkretistikust, seostamine kristliku traditsiooniga Kuju tõlgendatud kui kogukonna küünalt 51. Kuidas ja millal loodi setode eepos "Peko"? Kuidas teisenes eeposes varasem seto viljakusjumal Peko? Eepose "Peko(lane)" saamislugu · Rahvalaulik Anne Vabarna eepos (ca 8000 värssi), mille kirjutas üles tema poeg Ivan 1927. aastal · Eepos põhineb seto akavisa Paulopriit Voolaise ette antud süzeel · Eepose II osa "ütles ette" Anne Vabarna 1930. aastal (lisaks on Vabarna loonud muid pikki värsspoeeme) 52. Too näiteid mütoloogilise hea ja kurja vastandamisest muistse Mesopotaamia rahvaste mütoloogias. 53. Too näiteid mütoloogilise hea ja kurja vastandamisest 20. ja 21. sajandi poliitretoorikas. 54
taheti üldse katselise teaduse ukse taha jätta, muutus peagi siduvaks teljeks, mille ümber kogu psühholoogia keerleb. On tähendusrikas, et esimene eestlase kirjutatud raamat psühholoogiast on samuti mälust. 1897. aastal trükiti Dorpatis teos, mille autoriks oli Rudolf Kallas ja see kandis pealkirja "Mäluõpetuse süsteem" (System der Gedächtnislehre). Kallas üritas vastata küsimusele, kuidas on võimalik, et üks ilma koolihariduseta Eesti rahvalaulik suudab meeles pidada värsside hulka, mis oma arvult ületab Homerose Iliase ja Odüsseia kokkuvõetult. Kallas oletas, et regivärsi vorm (alliteratsioon, värsimõõt jne.) ongi abivahendiks, mis aitab sellist tohutut hulka värsse meeles pidada. Peale mälu uurimise reibast algust tuli aga seisak. Kui tänapäeva psühholoogia on väga mälukeskne, siis möödunud sajandi keskel mälu uurimine praktiliselt hääbus. Üheks põhjuseks
peetakse seda alates ajast, mil mingi rühm on selle kasutusele võtnud. Muusikapala algne kuju võib ajas ja ruumis levides pea tundmatuseni muutuda. Muusikat luuakse, muudetakse ja kohandatakse olukorra vajaduste kohaselt. Rahvalauludel ega -pillilugudel ei ole harilikult kindlaks määratud kohustuslikku kuju. Pärimusrühma liikmetel on varasemate kogemuste põhjal tekkinud ettekujutus sellest, missugune peaks olema mingi olukorra juurde kuuluv muusika. Rahvalaulik või pillimees loob oma mälu, isikupärase loomisvõime ja kuulajate ootuste põhjal muusika iga kord uuesti. Sealjuures on tal teatav vabadus seda muuta ja ümber luua ehk varieerida. Muutmise tõttu ei kõla pillilood ega laulud rahvamuusikas ühesugustena, vaid nendest tekivad erinevad variandid. Usutav on, et väga tähtsaid teadmisi või maagilise sisuga tekste on püütud põlvest põlve edasi anda muutumatul kujul. Seepärast peetakse rituaalidega seotud
tublisti noorenenud. Naabrinaine oli saavutanud ebaseadusliku garaazi mahalõhkumise. Noorenenud perekond mängis hoovil naabersuvila elanikega jalgpalli ja võitis. Rauf ei teadnud, mida edasi teha. Ta ei olnud veel jõudnud oma edasise elu sissejuhatava osa kavandamisest kaugemale. Räsul Rza (1910-1981) Rahvapoeet, sündis 1910 Geoktsani linnas teenistuja perekonnas. Isa oli külakirjutaja, ema kirjaoskamatu rahvalaulik. Lõpetas Geoktsanis algkooli, jätkas õpinguid Tbilisis, Taga-Kaukaasia Kommunistlikus ülikoolis. Debüteeris luuletajana 1927 Tbilisis, esimesed luuletused trükiti ära ajakirjades, almanahhides. 1930 sõitis Bakussee, asus tööle ajalehes ,,Noor tööline". 1930 ilmunud luuletusse ,,Bolsevistlik kevad" suhtuti kriitika poolt kui noore luuletaja manifesti. 1934-37 õppis Moskvas, omandas vene keele, luges klassikuid, eriti Majakovskit. Moskva aastail kirjutab palju
kunstnikud. Rahvakunst jaguneb tarbekunstiks ja sõnaloominguks. Tarbekunsti hulka kuuluvad hooned, mööbel, maja- ja tööriistad, rõivad, vaibad, ehted, lelud jmt. Sõnaloominguna käsitletakse rahvalaule, rahvajutte, mõistatusi, vanasõnu ja kõnekäände jmt. rahvalaul seotud kõnes rahvaluuleteos, mida esitatakse lauldes või laulvalt kõneldes (retsiteerides). Eesti rahavalaul jaguneb vanaks ehk regivärsiliseks ja uueks ehk lõppriimiliseks rahvalauluks. rahvalaulik rahvaluule esitaja, kes on saanud tuntuks selle hea tundja, meisterliku esitaja ning edasiarendaja-loojana. Näiteks Anne Vabarna, Liisu Mägi, Epp Vasar, Liis Alas, Mart Hemmo. rahvaluule folkloor; rahva suuline sõnalooming, mis jaguneb järgmisteks liikideks ja alaliikideks: rahvalaulud (regivärsilised ja riimilised rahvalaulud), rahvajutud (muinasjutud, muistendid, naljandid, pajatused) ja rahvaluule lühivormid (vanasõnad, kõnekäänud, mõistatused).
("Suvi"). Luulesse tuli ka realismi ("Udus", "Umbtänav" , "Öölaul".) Eesti keele ja rahvaluule uudne kasutus ning realismi ja sümbolismi omapärane kooslus tulevad eriti edasi 40ndate algul.Aine on võetus eesti küla-ja maaelust. Sõjaaegsed luuletused on sõnastatud rahvaluule lähedase kujundlikkusega("Vabadik", lühipoeem "LEib") - vaoshoitud tundetooniga, sisemiselt pingestatud , rahvalikult lihtsad , sõnauuenduslikud.Betti Alver oli uusaegne rahvalaulik ja lauluema sõja-aastatel. Mõjutused ja eesti(kunst)luulest - M.Under, eriti J.Liiv, Suits. Hilisem luule - 60ndatel pärast pikka eemalolekut , jätkas väga tõsises toonis arupidamist omaenda ja rahva saatuse üle.Silma paistavad eriti mõtteluuletused ("Tähetund","Tuulde räägitud") -kutsuvad olema inimst aus. Valitsevadmälestus-ja kujutluspildid. ("Noorus"). Läbielatud rasket ega kujutab luuletus " Pärast pikka põuda". 60-70ndate luule arendab edasi omaloodud mütoloogiat
annaabi.ee 
