süvastruktuuriga. Generatiivse grammatika üldstruktuur: Süvastruktuur Fraasistruktuurireeglid Transformatsioonireeglid Pindstruktuur Häälikuline vorm Loogiline vorm Semantiline interpretatsioon 7. Generatiivse grammatika areng Varajane generatiivne grammatika ehk transformatsioonigrammatika Standardteooria Täiendatud standardteooria Sõltumus-sidumisteooria/mõjustus- ja sidustusteooria Minimalism Chomsky on generatiivset grammatikat arendanud minimaalseimani (idee poolest parim). Varajase generatiivse grammatika. Chomsky ei olnud strukturalistidega nõus: keeleteadlane peab püüdma formuleerida reegleid, mis aitavad mõista ja genereerida suvalisi lauseid. Grammatika sisaldab fraasistruktuurireegleid ja transformatsioonireegleid või nende kogu.
rütmi kohaselt ning kus on käega katsutav erinevus kivi ja veepinnal veereva laine vahel, tunneme end loomulikult väga koduselt. Universumis kohtame taas aga seadusi, millega on meil raske suhtestuda. See mis enamikule võib tunduda käsitamatu, on füüsikutele suur triumf. Sellel on aga suuri takistusi. Esiteks tuleb ühendada relatiivsusteooria ja kvantmehaanika. Seevastu kvantmehaanikas toimub kõik aja ja ruumi passiivses raamistikus. Teine probleem on standardteooria, kus neli looduslikku jõudu ehk vastastikmõju juhivad 24 liiki meteeriaoskaesi. Tuleviku füüsika umbes 2000- Teisel pool lõpmatust Füüsikud seisavad tänapäeval teelahkmel. Kui me püüame luua terviklikku maailmapilti, neelab eksperimentaalne füüsika tohutult ressursse. Kõige suurem väljakutse on kuidas ühendada relatiivsusteooria ja loodusseadusi kui neid mida me tunneme. Füüsika tähtsus on ühiskonnale viimase 200 aastaga oluliselt muutunud. 21. Sajandi füüsika
Singer et al sidumise probleemi ( kui nähtut töödeldakse eri osades, kuidas aju teab, et tegemist sama objektiga) saab lahendada närvirakkude sünkroonsuse uurimise teel. Sidumine seisneb eri piirkondade aktiivsuse sünkroonsuses. Crick DNA struktuuri kindlakstegija ühes Watosniga. Ütles, et teadvus tekkis evolutsiooni jooksul hajutatud andmete omavahelise sidumise tõttu ajus. Eneseteadvus: William James mitu mina (füüsiline, sotsiaalne, vaimne), mitu eneseteadvust Standardteooria eneseteadvus tekkis ühiselu tulemusena, oluline keel Eneseteadvuse vormid: iseenda äratundmine teistest, introspektsioon, minapilt, mõistuse mõistmine, episoodiline mälu, autobiograafiline mälu Jean-Pierre Vernant: Kreeka ime põhjused- usuliselt seletamiselt ratsionaalsele, kosmiline kord üldine mitte jumalik, geomeetriline mõtlemine mitte hierarhilised suhted maailmas vaid vastastikused ja seotud Reflektiivne mõtlemine asi ja mõte sellest on eraldatud, trad. Kultuurides
rühma keelekuju sotsiolingvistika- uurib keele ja ühiskonna vahelisi mõju- ja sõltuvussuhteid. Selle haru põhimõtteks on, et keel või teatav keelevariant on rühma või kollektiivi tunnuseks: sama keelt kõnelevad inimesed kuuluvad mingil määral ühte. Sotsiolingvistika peamine uurimisobjekt on keele variatiivsus. speetsies- määramatuse ja määratuse e. definiitsuse ja indefiniitsuse vastandus spirant- frikatiive võidakse ka nii nimetada standardteooria- generatiivse transformatsioonigrammtika enimtuntud versioon. See oli mitmes suhtes eesrindlik grammatikamudel. Sellega oli ka süntaksi tasandile toodud samasugune abstraktse invariantse põhivormi ja tegelikkuses esinevate variantide vastandus, mis oli Euroopa strukturalismis algusest peale põhiideeks olnud ja mida Praha fonoloogid olid edukalt rakendanud nii fonoloogia kui morfoloogia tasandil. Tähelepanuväärne uuendus oli
mida ta püüab pähe õppida ja kui hiljem talt küsida "ütle mulle kõik need sõnad, mida sa mäletad", siis ei pruugi sõna "tool" meelde tulla. Kui ta nüüd tooli ei nimeta, siis ma ütlen talle: "Ma annan sulle väikese näpunäite, vihje. Mõtle laua peale!" Kuna kõik teavad, et laua ja tooli seos on assotsiatiivselt väga tugev, siis loomulikult meenutab laud inimesele tooli. Inimene mõtleb toolile ja tunneb ära oma varasema mõtte. See oli standardteooria. Meie ülejäänud tegevus, ütleme 1966. aastast kuni 1973. aastani, seisnes selles, et lihtsalt näidata, et see universaalselt usutud standardteooria on vale. See on pikk jutt ja sellega oli hirmus ragin. Seal oli tõesti temperamentide, arusaamade ja eriti põhiliste filosoofiate kokkupõrge. Aga nüüd on see kõik lahendatud. See uuem võitnud seisukoht ongi kodeerimise spetsiifilisuse printsiip, mille järgi meenutamist hõlbustava
9. Eneseteadvuse teke inimestel ja loomadel (J.Allik) Eneseteadvuse teke- Eneseteadvus on kõik see, mida keegi iseenda kohta teab ütelda, mida inimene saab pidada endale kuuluvaks, puudutagu see tema keha, sotsiaalseid seoseid või oma peas mõeldud mõtteid. William James kõneles inimese materiaalsest, sotsiaalsest ja vaimsest minast. Eneseteadvus on tema arvates mitmekihiline ja ühe mina asemel oleks täpsem kõnelda paljudest minadest. Eneseteadvust iseloomustab veel ka ulatuse mõõde. Standardteooria arvab, et eneseteadvus tekkis hilja, tükk aega pärast seda, kui oli tekkinud inimühiskond. Eneseteadvus inimahvidel- Rafineeritud eneseteadvuse puudumine inimahvil või siis mõne kiviaja tasemel elava suguharu liikmel ei pea tingimata tähendama seda, et neil puudub enesetadvus täielikult. Gordon Gallup peeglitesti tulemused viitavad sellele, et simpansil on eneseteadvus. Erinevalt teistest liikidest ei reageeri peegliga harjunud simpansid oma
annaabi.ee 
