l tõestasid Darwini vaatlusandmeid, uurides Uus- Guinea l 319 liikmelist isoleeritud populatsiooni l Ekman (1980) nimetab nende ja hilisemate uuringute alusel kuut põhiemotsiooni, l millega seonduvaid näoväljendusi tuntakse ära kultuurist sõltumata. l Need on rõõm,kurbus, hirm, l viha, vastikus ja üllatus. l Hiljem lisas Ekman sellesse loetellu l veel seitsmendana põlguse. Jaak Panksepp (1943) Eesti päritoluga Ameerika psühholoog On kasutanud aju koorealuste piirkondade stimulatsiooni selleks, et leida millised on looduse poolt imetajatele antud baasemotsioonid. Roti aju elektrostimulatsiooni katsete tulemustest selgub, et eristada võib nelja erinevat esilekutsutud emotsionaalset käitumismalli: l paanika l raev l ootus/uudishimu l hirm Emotsioonide väljendamise sotsiaalsed reeglid Emotsioonide väljendamise sotsiaalsed reeglid
kergemini otsa vaadata, nende üle naerda ning iseendaga rohkem rahul olla. Probleemiks muutub asi siis, kui inimesed naeravad, et mitte välja näidata oma tundeid. Nagu mainisin ka alguses, siis naer võib olla ka ohtlik. Tihtipeale kasutatakse huumorit tõe varjamiseks ja emotsioonide peitmiseks, kuid naer võib olla ka tugev relv, eriti poliitikas ja meedias. Lugesin Postimehe artiklit, kus oli sõna võtnud Jaak Panksepp, kes on Ohio osariigis asuvast Bowling State Universityst. Tema nentis, et: “Naer võib olla vahend, mille abil saab grillida võrdväärselt nii sõpra kui vaenlast.” Olenevalt naerust, saab väga palju muuta inimese vastuvõttu sellele. Naer on paljastav ja see on spontaanne. Naer võib reeta inimese isiksuse omadusi, isegi kui sooviti neid vaka all hoida. Kuulus kirjanik Goethe on öelnud: ,,Millegi muuga ei näita inimesed paremini oma iseloomu, kui sellega, mida nad
J.Bowlby ja Ainsworthy kiindumuskäitumine Piaget- kognitiivne areng, kolme mäe katse 28.09 Festinger(tunnetuslik kooskõla e kognitiivse dissonantsi ületamine) McCelland ja Atkinson- edu saavutamine vs läbikukkumise hirm Ryan ja Deci(enesemääratlemise teooria) Dweck (mõttemustrite teooria) Klassikalised emotsiooniteooriad: James-Lange, Cannon-Bard Schachter ja Singer(kognitiivne emotsiooniteooria) Mesquita ja Frieda (emotsionaalse käitumise osad) Ekman (põhiemotsioonid) Panksepp (imetajate baasemotsioonid)-uudishimu, hirm, raev, paanika Galton ("Talendi ja iseloomu pärilikkus") Binet - tänapäevastele intelligentsustestidele aluspanija Spearman(üldintelligentsus) Stern(intelligentsuse koefitsent ehk IQ) Wechsleri intelligentsus skaalad WAIS ja WISC KABC- intelligentsustestid lastele IQ uuringus Eestis- Juhan Tork, "Eesti laste intelligents" Goddard (IQ ja kriminaalsus) 05.10 Montesquie Darwin(evolutsiooniteooria) Mead, Benedict(antropoloogiline lähenemine)
· Tegutsemisvalmidus · Emotsioonide avaldumine · Regulatsioon Põhiemotsioonid · Põhiemotsioonide teooria kasuks rääkivad asjaolud: · Enamikus maailma keeltes leiduvad sõnad, mis tähistavad küllaltki väikest hulka sagedasti esinevaid emotsioone (rõõm, kurbus, hirm jne) · Teooria pooldajad arvavad, et põhiemotsioonide näol on tegemist alusmehhanismidega, mis võivad ajus peidus olla ja ilmutada ennast pinnal emotsioonide kujul Jaak Panksepp räägib vähemalt neljast anatoomiliselt ja keemiliselt eristuvast närviringest: hirmu-, huvi-, viha- ja seotuseringe Põhiemotsioonid · Emotsioonide näoväljenduste uurimine eri kultuurides · Kõige rohkem toetust on leidnud Paul Ekmani ja tema kolleegide teooria, kus on kindlasti kuus põhiemotsiooni, millele hiljem on lisandunud seitsmes põlgus Põhiemotsioonid (Paul Ekmani järgi) · Hirm, kurbus, rõõm, vastikus, viha, üllatus
informatsiooni, mis on kooskõlaline nende varasemate kogemustega ning püüavad vältida infot,mis selle kahtluse alla seab. 57. E.Lenneberg(1921-1975)-Kriitiline period 58. E.Thorndike(1874-1949)-Efekti/tagajärje seadus 59. Ivan Pavlov(1849-1936) 60. Egas Moniz(1936)-patsiendi aju sagarate läbilõikamine 61. S.Freud ,,Unenägude tõlgendus" (1900) 62. E.Tulving (1970) 3 Mälusüsteemi eristamine (Mälu) 63. Herman Ebbinghaus- Unustamise kõver(psüh. On lühike ajalugu.....) 64. Jaak Panksepp (psühhobioloogia,emotsioonid) 65. Jüri Allik (Taju ja isiksusepsüh.) 66. P.Tulviste (kultuuriti võrdlev psüh.) 67. Wilhelm Wundt (1832-1920) 1879-Leipzigis 1-ne eksperementaalpsüh. lab. 68. E.Kraepelin(1856-1926) kaasaegse vaimuhaiguste käsitluse looja. 69. Platon (427-347ekr) keha ja vaim on teineteisest eraldiseisvad 70. Aristotel(384-322ekr) hing ei saa olla kehast sõltumatu. 71. Hippokrates(460-370ekr) arstiteaduse isa,kehamahlade teooria 72. Galenos (129-199) 73
närviimpulsside toimel - näoväljendused on inimese enda poolt kontrollitavad nn kultuurilised väljendusreeglid PÕHIEMOTSIOONID - viha, hirm, vastikus, kurbus, rõõm, üllatus MIKS MEILE EMOTSIOONID? - hindamine (isikud, olukorrad) - ergutavad või pidurdavad - suunavad tähelepanu - stimuleerivad mälu - väljendavad (suhtumist, eelistusi) EMOTSIOONID AJUS - limbiline süsteem - talamus, hüpotalamus, ka amügdala *enesestimulatsiooni katse rottidel Olds ja Milner, 1953 J. PANKSEPP – IMETAJATE EMOTSIOONID - uudistav süsteem - hirmusüsteem - raevusüsteem - paanikasüsteem EMOTSIOONIDE ARENG - H. Harlow katsed ahvidega (1950) *kontaktivajadus - lateralisatsioon *rõõmus vs kurb nähu (Öhman) VAIMSED VÕIMED EHK INTELLIGENTSUS (intelligentia – arukus, taibukus) - üldine võimekus käituda eesmärgipäraselt, mõelda ratsionaalselt ja tulla keskkonnas edukalt toime (David Wechsler, 1975) *Charles Darwin *Francis Galton - 1865
N. Ekmarki-Friezeri katse ameeriklaste ja jaapanlastega- filmi vaatamine. PÕHIEMOTSIOONID omased enamikele inimestele olenemata kultuurist: rõõm, kurbus, viha, vastikus, üllatus, hirm. Ülejäänud emotsioonid on nende: 1) Alamkategooriad: N. kimbatus põhineb hirmul + mille emotsionaalne komponent nagu olukorra taju. 2) Põhiemotsioonide kombinatsioonid: N. armukadedus= viha+ hirm+ kurbus. Jaak Panksepp- tuntuim eestlasest emotsioonide uurija: ,, On vähemalt 4 anatoomilist ja keemiliselt eristatavat närviringi: hirmu- , viha-, huvi- ja seosetuseringe". EMOTSIONAALSED SEISUNDID eristatakse olenevalt emotsiooni tekkimise kiirusest, kestvusest ja tugevusest. Meeleolu- kujuneb aeglaselt, võib püsida kaua, suhteliselt nõrk Afekt- kiiresti, lühiaegne, väga tugev Kirg- tugev ja kestev, koondeb mõtted/tegevused teatud eesmärgile
laste intelligents" (1939), mis kujutab laiaulatuslikku eesti laste vaimsete võimete uurimust. Torki ideed ja töö tulemused (nt. migratsiooni mõju populatsiooni vaimsetele võimetele) olid uuenduslikud ja pakuvad huvi veel ka tänapäeval. 20. saj. II pool. Nõukogude okupatsiooni ajal Eesti psühhloogide sidemed välismaailmaga praktiliselt katkesid. Seevastu jõudsid mitmed väliseestlased, nt. Theodor Künnapas, Endel Tulving, Jaak Panksepp ja Jaan Valsiner oma uuringutega maailma tipptasemele. Suureks saavutuseks nõuk. perioodil võib pidada psühholoogia õpetamise rahuldava taseme säilimist Eesti kõrgkoolides. Osa psühholooge sai hariduse Moskvas ja Leningradis. 1968 alustati TÜ-s psühholoogia kui eriala õpetamist. Rühm aktiivsemaid psühholooge hakkas oma töid avaldama ka rahvusv. väljaannetes. Selle tulemusel kujunes p-st Eesti sotsiaalteaduste rahvusv. kõige tuntum ja mõjukam valdkond
Põhiemotsioonide tunnused: · Universaalsed näoväljendused · Emotsioonide esinemine teistel primaatidel · Kaasnevad erilised füsioloogilised muutused · Emotsiooni kiire teke · Lühiajaline kestus · Pole võimalik ära hoida ega keelata Ekmani põhiemotsioonid: · Viha · Hirm · Vastikus · Üllatus · Õnnelikkus · Kurbus · + põlgus Põhiemotsioonide taksonoomia: Jaak Panksepp vähemalt 4 anatoomiliselt ja keemiliselt eristuvat närviringi: hirmu-, viha-, huvi- ja seotuseringe. (seotuse e paanikaringe) Toetab põhiemotsioonide ideed: · Igas keeles on sõnad, mis tähistavad väikest hulka sageli esinevaid emotsioone. · Darwin uurides näoväljendusi leidis, et need ei sõltunud kultuurist vaid on pärit evolutsiooni varasemalt astmelt. Etteheidetud põhiemotsioonide teooriale:
o. klassikaline tingimine.* õpitakse ära mingi seos oma tegevuse ja selle tagajärgede vahel s.o. operantne tingimine. 11. Kes on eestlastest rahvusvaheliselt tunnustatud psühholoogiaalaste uurimistööde tegijad? · Endel Tulving-kognitiivse neuroteaduse professor. Kuulub maailma 10 tsiteerituma kognitiivpsühholoogia hulka ja on mälu-uurijate absoluutses tipus.on ka paljuda mälupsühholoogia õpikumõistete juurutaja. · Jaan Panksepp-on uurinun autismi,agresiivsust, naeru ja mängu, sõltlust, tasu ja karustusi, lahusolekuärevust. · Jaan Valsiner-tegeleb arengupsühholoogiaga ning on kultuurilise ja sotsiogeneetilise isiksuse arengu kontseptsiooni propageerija. · Jüri Allik-tema teaduslikud uuringud ja publikatsioonid on pühendatud eelkõige tajupsühholoogiale ning isiksusepsühholoogiale. · Peeter Tulviste-tema õppejõutöös on domineerinud mõtlemispsühholoogia.,
- Kaasneb püsivate ja kooskõlaliste vastuste mudel - Emotsiooni kiire teke - Lühiajaline kestus - Kaasneb eriliste ja iseloomulike hinnangute komplekt - Emotsiooni ei ole võimalik ära hoida ega keelata Nimetage Ekmani põhiemotsioonid: 1. Rõõm 2. Üllatus 3. Kurbus 4. Hirm 5. Viha 6. Vastikus hiljem tuli juurde ka põlgus. Kirjeldage veel ühte põhiemotsioonide taksonoomiat. Jaak Panksepp vähemalt neli anatoomiliselt ja keemiliselt eristuvat närviringi: hirmu- vihahuvi- ja seotuseringe. Mis toetab põhiemotsioonide ideed ja mida on sellele ette heidetud? Põhiemotsioonide teooria tõestuseks: · Igas keeles sõnad, mis tähistavad väikest hulka sageli esinevaid emotsioone. · Jaak Panksepp vähemalt neli anatoomiliselt ja keemiliselt eristuvat närviringi: hirmu- vihahuvi- ja seotuseringe
vahekord. · Jaan Valsiner arnegupsühholoog. ,,Culture and Psychology'' looja ja toimetaja. Märgisüsteemid ja semiootika. · Jüri Allikas Tartu Ülikooli professor, taju ja isiksusepsühholoogia. · Peeter Tulviste Tartu Ülikooli professor, poliitik. Kultuur ja mõtlemine. · Jaan Panksepp Bowling Greeni ülikooli professor. Emotsioonide füsioloogilised mehhanismid, hüpotalamus. 10) Mis on paradigma? Paradigma Teaduslik maailmapilt. Mis on objekt ja millised uurimis meetodid. 11) Psühholoogia ajaloo etapid (Ballantyne) · Eelteaduslik ( 6 saj. eKr. 1860) · Distsipliini teke ( 1870 1920) · Koolkondade ja süsteemide aeg ( 1921 1939) · Fraktsioonide teke, kriis (eklektika) (1970 1980 lõpp)
6. Emotsiooni kiire teke 7. Lühiajaline kestus 8. Kaasneb eriliste ja iseloomulike hinnangute komplekt 9. Emotsiooni ei ole võimalik ära hoida ega keelata Põhiemotsioonid: 1. Rõõm 2. Üllatus 3. Kurbus 4. Hirm 5. Viha 6. Vastikus hiljem tuli juurde ka põlgus. Põhiemotsioonide teooria tõestuseks: · Igas keeles sõnad, mis tähistavad väikest hulka sageli esinevaid emotsioone. · Jaak Panksepp vähemalt neli anatoomiliselt ja keemiliselt eristuvat närviringi: hirmu- vihahuvi- ja seotuseringe · Uurides näoväljendusi leidis Darwin, et emotsioonide näoväljendused ja vastavad füsioloogilised reaktsioonid ei sõltunud kultuurist, vaid olid pärit evolutsiooni varasemalt astmelt Põhiemotsioonide idee kriitika (Ortony & Turner, 1990) Puudub üksmeel selle osas: · kui palju on põhiemotsioone,
Cognition, 5, 513-522. Tulving, E. & Wiseman, S. (1975). Relation between recognition and recognition failure of recallable words. Bulletin of the Psychonomic Society, 6, 79-82. Warrington, E. K., & Weiskrantz, L. (1968). New method of testing long-term retention with special reference to amnesic patients. Nature, 217, 972-974. Eesti psühholooge 11 Lisa 1 Eesti psühholooge Jaak panksepp J. Panksepa peamiseks panuseks psühholoogiateaduses on aju opioidsete süsteemide osa selgitamine sotsiaalse käitumise arengus ja säilitamises, uute andmete tootmine autismi tekkepõhjuste seletamiseks, emotsioonide psühhobioloogilise originaalse teooria loomine, afektiivse neuroteaduse kui teadusdistsipliini arendamine, teadvuse ja emotsioonide vahekorra uurimine, psühhobioloogilise seletuse andmine lõbu- (sh naeru) ja mängunähtustele,
9. UNDI VEEHOIDLA HÜDROBIOLOOGILISED NÄITAJAD 9.1. Vee läbipaistvus ja värvus Veeproovide võtmise perioodil kõikus vee läbipaistvus 22 95 cm (joonis 3). Kõige vähem paistis vesi läbi suvekuudel, mil see jäi 22-26 cm vahele. Vähese läbipaistvuse põhjuseks oli vetikate massiline vohamine. Vetikad muutsid vee juulis, augustis ja septembris roheliseks. Veeproov, mida uuris Eesti Maaülikooli rakendushüdrobioloogia magistrant Kristel Panksepp, näitas oma liigilise koosseisuga, et järv on tugevalt eutroofne. Analüüsi käigus selgitati välja, millised liigid on Undi veehoidlas veeõitsengu ajal massilised. Undi veehoidlas domineerisid niitjad sinivetikad. Tsüanobakteritest domineeris ülekaalukalt rohketoitelistele järvedele iseloomulik Planktothrix agardhii. Esinesid Anabaena compacta, Pseudanabaena limnetica, Planktolyngbya limnetica, Planktothrix suspensa, Aphanocapsa parasitica, Chroococcus limneticus
ekstraverts. Dopamiin - ekstraverts on paremaks soorituseks vaja rohkem stimulatsiooni. Aktiivsus ja tähelepanu häire korral aitavad stimulandid, kuna aitavad väheaktiivseid neurotransmitterite süsteeme aktiviseerida Võitle- ja põgene reaktsioon emots käitumine on seletatav 3 neuroloogilise süsteemiga BIS, BAS ja Fight or flight system Kalat - emotsioonide asukoht: limbiline süsteem, enim uuritud amügdalat Jaak Panksepp - afektiivne neuroteadus - rotikõdistamine (loomade emotsioonid) - teadvus on evoluts käigus ehitatud emotsionaalsele baasile - imetajatel on sarnane baas - uusaju koore eemaldamine jätab baasilised afektid alles positiivsed afektid- mugavustsoon toetab ellujäämist negatiivsed- ebamugavustsoon, ellujäämine võib olla raskendatud - BIG 7 (7 afektiivset närviringet) seeking/otsimine, rage/raev, fear, lust, care, panic/grief, play Baastasandi emotsiooniringed:
Psühho - Käitumise ala- negatiivne Freud, dünaamiline teadlikud mõjud Adler Biheivio-ristlik Vaadeldav neutraalne Pavlov, Watson käitumine Humanistlik Inimlik soov oma positiivne Rogers, Maslow potensiaalini jõuda Kognitiivne Maailma neutraalne Tulving mõistmine Biopsühho- Bioloogilised neutraalne Panksepp loogia protsessid alusena käitumisele Psühholoogide ametikohtade jagunemine APA 1995 järgi Psühholoogia on (püüab olla) teadus nähtus küsimus hüpotees (ennustus) uurimus järeldus teooria tegelikkuse seletamine,ennustamine Teadusliku meetodi etapid 1. Probleemi defineerimine. 2. Probleem tuleks seostada juba olemasolevate teooriate ja varasemate uuringutega. 3
- Pre- või perinataalse kahjustuse korral hilistub nii sõnatähenduste mõistmine kui sõnade tekitama hoolimata sellest kumb ajupoolkera on kahjustunud. - Arengu alguses vaja mõlemat ajupoolkera kõiki piirkondi et algatada kõne omandamise protsess. XI LOENG – emotsioonid ja sotsiaalne käitumine Olulisemate emotsioonikontseptsioonide põhimõtted: Damasio, LeDoux, Davidson ja Panksepp - Damasio – emotsioon on kehalist päritolu ja suunab kognitiivseid protsesse – somaatilise markeri hüpotees o kui inimene puutub kokku evolutsiooniliselt olulise stiimuliga, vastavad nii aju kui keha muutustega nt mürkmao nägemisel füsioloogilised muutused ongi somaatilised markerid o kehaline reaktsiooni vähenemine vähendab kogetava emotsiooni tugevust. - LeDoux – valis ühe emotsiooni keskendudes hirmu neurobioloogiale, fookuses mandelkeha (amügdala)
emotsioonide baasmõõtmed – mis on miinimumarv, mille abil enamus peamistest tundeelamustest saame ära liigitada. See on seotud küsimusega, kuidas emotsioonid tekivad ja arenevad. Edmund Rolls (1998). Ühes skaala otsas on ekstaas ning teises äärmuses on õudsutunne. Samuti tugev on kõrgendatud emotsionaalne kõrgolek ning selle peegelpildis on hirmutunne. jne Eesti tuntuim sellealane spetsialist on Jaak Panksepp, kes on uurinud baasemotsioone ja ajuringeid. Pankseppa teooria järgi on olemas neli neurobioloogilistest andmetest ja loomade käitumistest tulenevat dimensiooni. Esimene on uudistav süsteem ehk huvidimensioon – need närvisüsteemi osad, mis panevad looma olema ergas ja uudishimulik ning otsima uusi asju. Need, kellel on rohkem teamist keskkonnast ehk paremini arenenud huvidimensioon, on eeldus suurem leida soodsamaid keskkonnatingimusi
markeri hüpotees - LeDoux – keskendus hirmu neurobioloogiale, fookuses mandelkeha (roll õppimisel ja hirmu tingimisel) - Rolls – emotsioonid on õppimisele ehk psüühiliste protsesside sarrustamisele sekundaarsed; kasu-kahju analüüs kui motiveeriv jõud ms juhivad emotsiooni - Davidson – emotsioonid on primaarsed, inimese ajukoore talitlusest tulenevad nähtused; on läinud mindfulnessi poole - Panksepp – emotsioonid on imetajatele ühised primaarselt koorealustest keskustest pärit närviaktiivsuse peegeldused …… Damasio - Emotsioonidel on oma spetsiifiline ärgastusmuster ajus LeDoux ja mandelkeha eksperimendid - Info emotsionaalselt olulisest stiimulist liigub läbi taalamuse korteksisse ja amügdalasse - Downeri eksperimendid split-brain ahvidel, kel mandelkeha ka eemaldatud - Amügdala algatab stressreaktsooni, aktiveerib ANS, käitumisvastasuse, …tagasisidestab
Neurootilisus · H.J. Eysencki teooria, et N sõltub limbilise süsteemi aktiveeritavusest, ei ole selget kinnitust leidnud · Mõned uurimused näitavad, et N on seotud tundlikkusega ebameeldivate stiimulite (Canli) või karistuse suhtes (J Grey) parema ajupoolkera suurema aktivatsiooniga [võrreldes vasakuga] (R Davidson) Probleemid neurootilisuse bioloogiliste seletustega 1. Mitmed psühhobioloogilised emotsioonimudelid (nt Panksepp) ärevuse ja kurbuse/depressiooni närviringidel, kuid nii ärevus kui kurbus on 5FM järgi neurootilisuse osad. Samal ajal on teada ärevus- ja meeleoluhäirete kõrge komorbiidsus. 2. Ärevuse kognitiivsed, introspektiivsed, käitumuslikud ja füsioloogilised indikaatorid ei ole sageli kooskõlas. On hulk inimesi ("repressorid"), kellel enda hinnangu järgi on madal ärevus, kuid kes füsioloogilistes testides käituvad nagu kõrge ärevusega inimesed. "Repressorid"
kultuurilised. Põhiemotsioonid (P. Ekman)- põhiemotsioonide avastaja. Miks meile emotsioonid? • Hindamine (isikud, olukorrad) • Ergutavad või pidurdavad • Suunavad tähelepanu • Stimuleerivad mälu • Väljendavad (suhtumist, eelistusi) Emotsioonid ajus • Limbiline süsteem • Talamus, hüpotalamus, ka amügdala • Enesestimulatsiooni katse rottidel Olds ja Milner 1953 49 50 J. Panksepp imetajate baasemotsioonid • Uudistav süsteem • Hirmusüsteem • Raevusüsteem • Paanikasüsteem Emotsioonide areng • H. Harlow katsed ahvidega (1950) • Kontaktivajadus • Lateralisatsioon • Rõõmus vs kurb nägu (Öhman) Vaimsed võimed e intelligentsus Vaimne võimekus ehk intelligentsus • Intelligentia (lad.k.) - arukus, taibukus • Üldine võimekus käituda eesmärgipäraselt, mõtelda ratsionaalselt ja tulla keskkonnas edukalt toime ( David Wechsler, 1975)
vastikus, kurbus, põlgus (lisandus hiljem) Emotsioonid on autentsed, kui terve nägu seda näitab. Emotsioonide otstarve: *emotsioonid hindavad isikuid, olusid, nähtusi jne *ergutavad/pidurdavad aktiivsust *suunavad tähelepanu emotsionaalselt köitvale ja tähenduslikule *stimuleerivad mälu *väljendavad isiku suhtumist ja eelistusi *on kommunikatsioonivahendiks Emotsionid ajus Limbiline süsteem Talamus, hüpotalamus, ka amügdala Enesestimulatsiooni katse rottidel Olds ja Milner 1953 J. Panksepp imetajate baasemotsioonid 1) uudistav süsteem uues olukorras orienteerumine 2) hirmusüsteem tunneme ohtu 3) raevusüsteem ägestumine 4) paanikasüsteem ei osata reageerida Emotsioonide areng H. Harlow katsed ahvidega (1950) - Kaks ema, metallist andis süüa ja teine oli lihtsalt pehme kiinduti pehmesse, aga süüa upitati teistelt, pehme juurde mindi, kui oli hirm, paanika Kontaktivajadus Emotsiooniteooriad:
vastikus, kurbus, põlgus (lisandus hiljem) Emotsioonid on autentsed, kui terve nägu seda näitab. Emotsioonide otstarve: *emotsioonid hindavad isikuid, olusid, nähtusi jne *ergutavad/pidurdavad aktiivsust *suunavad tähelepanu emotsionaalselt köitvale ja tähenduslikule *stimuleerivad mälu *väljendavad isiku suhtumist ja eelistusi *on kommunikatsioonivahendiks Emotsionid ajus Limbiline süsteem Talamus, hüpotalamus, ka amügdala Enesestimulatsiooni katse rottidel Olds ja Milner 1953 J. Panksepp – imetajate baasemotsioonid 1) uudistav süsteem – uues olukorras orienteerumine 2) hirmusüsteem – tunneme ohtu 3) raevusüsteem – ägestumine 4) paanikasüsteem – ei osata reageerida Emotsioonide areng H. Harlow katsed ahvidega (1950) - Kaks ema, metallist andis süüa ja teine oli lihtsalt pehme – kiinduti pehmesse, aga süüa upitati teistelt, pehme juurde mindi, kui oli hirm, paanika Kontaktivajadus Emotsiooniteooriad:
21 puhul. Toimingute pidurdamises. Multimodaalne- nii nähtavatele, kuuldavatele, kombitavatele mõjudele reageerib. Mida kõrgemad emotsioonid, seda suurel roll ajukoore alusel tegevusel. Mingid baasemotsioonid? Mida ei saa madalamateks lahutada? Ühest vastust pole. Isikupärast sõltub, liikidest, uurimistest, keeltest jne. Afektiivse neuroteaduse ala proff- Jaak Panksepp. baasemotsioonid ja ajuringed. Tema arvates on olemas baasemotsioonid, aluseks kindlad ringed ajusüsteemides, biokeemilised ained määravad emotsiooni tüübi- neid on 4. edasi arenevad muud nende baasil. Huvi, seotus, viha ja hirm! Huvi- emotsioon, mille pinnal arenevad välja uudistav käitumine, otsing, püüd luua otsida uut, eksploratiivne. Ekspansiivsus ja eksploratiivsus sõltub indiviidist, geneetikast. Seotus- liigikaaslastega, kohaga, perega, turvalisustunne millegagi seostumisel
sekundaarsed • Richard Davidson - emotsioonid on primaarsed, inimese ajukoore talitlusest tulenevad Klüver-Bucy sündroom inimesel? nähtused Meningoentsefaliiti põdenud patsient. Ei tunne pealevaatamisel ära korduvalt tema ette • Jaak Panksepp - emotsioonid on imetajatele ühised esmaselt koorealustest keskustest pärit asetatud, sealhulgas tavalisi esemeid. Ei oska neid kasutada iseseisvalt, kuid imiteerides teisi närviaktiivsuse peegeldused saab hakkama mõne hädavajaliku toiminguga, näiteks habemeajamisega. Vaatab palju telerit, kuid ei õpi seda kunagi ise sisse lülitama - kui teler ei tööta, vaatab peegeldusi selle ekraanil. Seljaajukahjustus vähendab emotsioonide kogemise võimet.
annaabi.ee 
