MÄLU STRUKTUUR

sas, anton

MÄLU STRUKTUUR (1)

Tartu Ülikool - Psühholoogia - Psühholoogia

5 VÄGA HEA

TARTU ÜLIKOOL
ÕIGUSTEADUSKOND
AVALIKE ÕIGUSE INSTITUUTA
KRIMINAALÕIGUSE, KRIMINOLOOGIA JA
KOGNITIIVSE PSÜHHOLOOGIA ÕPPETOOL
MÄLU STRUKTUUR
Referaat
õppeaines Sissejuhatus psühhologiasse
Juhendaja :
Iiris Luiga, PhD
Tartu 2009 a
Sissukord
Sissejuhatus

Mälu liigid

Sissejuhatus
Mälu on üks kolmest alustalast, mille tugineb arukas elu; taju ja mõtlemine on kaks ülejäänud. Mälu kui endise kogemuse peegeldus teadvuses on võime omandada, säilitada ja reprodutseerida kogemusi.
Mälu on organismi võime omandada, säilitada ja väljastada informatsiooni. Kui poleks mälu, tuleks iga kord otsast alustada.
Mälu uuringutes osalesid palju uurijad . Kõige tuntav uurija, kes 1972 a. eristas oma artiklis episoodiline ja semantiline mälu liigid. Kuna ta oli pärit Eestust, siis Tallinn sai korraks maailma mälu-uurimise pealinnaks.
„ Maagiline number seitse pluss miinus kaks“ („The Magical Number Seven , Pluss or Minus Two“ autor George. A. Miller avastas, et mälu maht on piiratud. Ta tõendis, et lühimälu maht koosneb 7±2 objektist.
Psühholoogias haru, mis uurib mälu mängib väga oluline roll. Siiamaani antav valdkond lõppuni ei ole avatatud. Uue tehnoloogia areng annab uued võimalusi uurijale.
3
1 Mälu protsessid
Nagu teisi mahukaid psühholoogia mõisted ei saa ka mälu lihtsalt deffineerida. Üsna üldiselt kõneledes viitab mälu elusa organusmi võimele omandada ja säilitada kasulikke oskusi, harjutamisi, informatsiooni ja teadmisi. See võime ilmutab ennast kõigil evolutsiooni astmetel ja võib ilmneda paljudes eri vormides .
Mälu ilmutab ennast paljudel viisidel . Kuigi mälu eri avaldustel on teatatud ühisjooni – uue teadmise omandamine, säilitamine ja kasutamine-, erinevad nad suuresti selles, millist infot säilitakse, viisis.
Kui küsida, kas mälu on üks või on neid mitu, siis teadlaste uuringud on näidanud, et on olemas mitu mälusüsteemi, mis on seotud aju eri osadega. Mitme muu asja kõrval tähendab see, et mingi ajupiirkonna kahjustuse korral võib inimesel häiruda või täielikult puududa üks mälu liik, samal ajal kui teised mäluvormid on võrdlemisi terved . Ülal toodud näidetes nimutatud teadmised paiknevadki erinevates mälusüsteemides. See, kuidas on mälu organiseeritud, millised on erinevad mälusüsteemid ning nende suhted, võetakse kokku ühte nimetusse – mälu struktuur. (Endel Tulving . Mälu . Tartu ülikooli kirjastus. Leh 37)
Et mälu toimiks, on vajalikud kolm protsessi – meeldejätmine (ehk salvestamine ), meelespidamine (info säilitamine) ja meenutamine (info meeldetuletamine ). Neid nimetakse mäluprotsessideks. ( Psühholoogia gümnaasiumuile. Tartu Ülikooli Kirjasuts. Leh 110).
1.1 Meeldejätmine
Meeldejätmine - võib toimuda tahtmatult või tahtlikult. Meeldejätmist hõlbustavad kordamine (kordamise hajutatus) ja materjali korrastatus, mis võib olla kas objektvivne või subjektiivne (ümbersõnastamine, känkimine).

tahtmatu meeldejätmine – palju infot jääb iseennast , ilma sihipärase soovita meelde. Sageli jääb omandatu kauaks meelde. Kuid tahtmatu meeldejätmine pole süsteemne ega täpne, seepärast on meeldejäetud materjal tihti juhuslikku laadi .
tahtlik meeldejätmine – toimub palju süsteemsemelt. See nõuab pingutust, tähelepanu teadlikku suunamist sellele, mida omandada tehetakse. Tahtliku meeldejätmise tingimus on kordamine.

Känkimine (chunking) – on psühhologias infoühik, mis tähendab, et järjest esitatud materjali mõtteline rühmitamine suuremateks ühikuteks, millele saab anda mingi uue nimi. Kängiks võivad olla numbrid , sõnad, lühendid jne. George. A. Miller 1956 kirjustas raamat „Maagiline number seitse pluss miinus kaks“ („The Magical Number Seven, Pluss or Minus Two“ ta tuvas ,et inimese lühimälu maht on piiratud 7±2 ühikuga (st. lühimälu suudab haarata vaid 5-9, enamasti 7 objekti), siis aitab teatud järjestikuliselt esitatud materjali meelde jätta känkimine.Näiteks arvude jada 642135987 on lihtne meelde jätta kolme kängina: 642, 135 ja 987. Kahendarvude jada 001011101010011 on mugav meeles pidada, känkides seda viieks lõiguks 001 011 101 010 ja 011, millele omakorda vastavalt kaheksandarvud 1 3 5 2 4. ( wikipeedia )
Eksperimentaalse mälu-uurimise rajaja Hermann Ebbinghaus leidis oma katetes üle saja aasta tagasi, et materjal jääb kokkuvõttes paremini meelde siis, kui õppida seda mitte korraga, vaid osade kaupa. Kindlasti on õppurid sellist seaduspära ka ise tähele pannud : kui hakata õppima eksamiks paar nädalat varem, tehes õppimisse mitu pikemat (nt ühepäevast) paussi, on lõpptulemus kindlasti parem, võrreldes juhuga, kui õpitakse kolm päeva enne eksamit varahommikust kuni hilisõhtuni.
4
Eriti praktiline ja tulemusrikas on selline pausidega õppimine ja vaheaegadega kordamine keeleõppes. Põhjus, miks niisugune vaheaegadega õppimine on efektiivsem, peitub selles, et erisugune kontekst erinevatel õppimiskordadel aitab materjali konsolideerumisele (kinnistumisele) oluliselt kaasa.( Psühholoogia gümnaasiumuile. Tartu Ülikooli Kirjasuts. Leh 118)
1.2 Meelespidamine
Meelespidamine (ehk info säilitaimine) – on aktiivne protsess, mille käigus toimub talletatava infoga mitmesuguseid muutusi: info muutub lühemaks ja pikemaks; kaovad detailid ja meeles püsib vaid „peamine“; tekivad teatud lüngad (midagi jääb vahele, midagi asendub); ootuste ja hoiakute mõjul tõusevad infos esile uued teemad; info muutub isikupärasemaks nt inimese hoiakute mõjul; loogikavastane info ununeb; juurde tekib infot, mis võimaldab seletada vastuolusid; mõni teema muutub valdavaks.
Meelespidamisele vastupidini protsess on unustamine. Unustamine on meie elu vältimatu osa: see, et me praegu suudame meenutada mõnda fakti või sündmust, ei ole garantiiks sellele, et me suudame seda homme , järgmisel aastal või 30 aastat hiljem.
Unustamise omadused:

unustamise kiirus on kõge suurem vahetult pärast meeldejätmist ja kahaneb aja kuludes (seetõttu oleks mõistlik asja omandatud meterjal kohe korrata );
kiiremini unustatakse mõtestamata info (seega pole tuupimisest suurt kasu).

Unustamine on tavaliselt pikaajaline protsess, kuid teatud etappidel võib see kulgeda siiski küllalt kiiresti. Hermann Ebbinghaus poolt katsetulemuste põhjal koostatud klassikaline unustamiskõver. Eriti tuleks selle kõvera juures tähele panna, et kohe pärast õppimist unustatakse esimese paari tunni jooksul kõige rohkem õpitust (liigikauda 50 %). Edasine unustamine kulgeb aeglasemalt ja ei ole näiteks erilist erinevust tulemustes, mis mõõdetud kas kuus tundi või kuus päeva pärast esialgset salvestamist.
Unustamise põhjus on peamiselt interferents ehk vastastikune häirumine (tuleneb ladina keelest, kus inter – tähendab „ surnuks lööma“). Interferent on kahe või enama psüühilise protsessi vastastikune mõju, mille tagajärjel kahjustub vähemalt üks neist. Eristatakse kaht interferentsi liiki:

proaktiivne interferents – varem omandatud materjali segav mõju hiljem omandatule. Nt esimene koolipäev ja esimene armumine inimesel on tavaliselt paremini meeles kui hilisemad samalaadsed sündmused.
Retroaktiivne interferents – mõeldakse uue info segavat varasemale infole (varasem infu ununeb uue mõjul).

1.3 Meenutamine
Meenutamine ehk reprodutseerimine – tähendab talletatud materjali uuesti esiletoomist. See võib toimuda kas äratundmise, meenumise või meenutamise abil. Kui järjesda meeldetuletamise viisid efektiivsuse järgi, parim on äratundmine, siis meenutamine ja kõige vähem efektiivne on meenumine.
Kuidas meenutamine täpselt toimub, sellele psühholoogia praegu ühest vastust anda ei saa. Aastakümneid tagasi oli populaarne nn laoruumi käsitlus, mille kohaselt on vaja leida tee õigesse kohta hiiglaslikus informatsioonilaos. Olukorda võib võrrelda ka informatsiooni ostmise ja leidmisega suures raamatukogus. Kui see ebaõnnustab, siis ei suudetagi asja mälus taastada.
5
Niisuguse võrdluse puhul on sarnane asjaolu see, et mõlemad süsteemid, nii mälu kui ka laoruum või raamatukogu töötavad efektiivselt tänu ilmselt heale „raamatupidamis- ja kataloogimissüsteemile“. Nii mälus kui ka raamatukogus peab salvestama ehk kataloogima ühel ajal mitmel põhimõttel. Sellega sarnasus siiski piirdub . Ilmselt on mälu puhul nii, et õigesse kohta võib viia palju teid, ehk teisisõnu, asjad võivad meenutada meile väga erinevatel põhjustel ja väga erinevate tunnuste abil. Kõige paradoksaalsem (ja laoruumis otsimiset erinevam) on juhtum, kus me suudame väga kiiresti jõuda otsusele, et me mingit asja ei tea, s.t et see pole kunagi meie mälus olnud.
Info säilitamine ei toimu vigadeta. Meeldejätmise ja meenutamise vahel võib salvestatud info kas muutuda või häivida. Unustamine võib olla hetkeline, nagu see on sensoorse mälu korral, või aeglane, nagu see ilmneb pikaajalise mälu katsetes. Kvarntitatiivselt saab salvestamist mõõta ja kujutada unustamiskõverate abil. Sisu muutused ilmutavad ennast mäluvigade ja süstemaatiliste moonuste kujul.
6
2 Mäl liigid
Olenevalt materjali mälus säilimise ajast eristatakse:
2.1 Sensoorset mälu – meeleelunditest tulev info salvestatakse siia automaatselt, kus see vähem kui sekundi jooksul sorteeritakse ja kodeeritakse lühiajalise salvestuse jaoks. Sensoorses mälus algab unustamine kohe pärast info vastuvõtmist. Info kantakse sensoorsest mälust primaarsesse mällu üle kas sõnaliselt või mittesõnaliselt kodeerituna. Mittesõnalise ülekande kohta pole seni kuigi palju andmeid, kuid see on iseloomulik eelkõige lastele, kes veel rääkida ei oska.
2.2 Primaarset (e lühiajalist) mälu – kus toimub sõnaliselt kodeeritud materjali ajutine salvestamine ajalises järgnevuses. Unustamist põhjustab uue info lisandumine. Et organism töötleb infot pidevalt, on primaarse mälu kestus vaid mõni sekund. Mittesõnalist materjali primaarsesse mällu ei salvestata, vaid saadetakse sealt kohe sekundaarsesse mällu. Lühimälu maht on piiratud, seal püsib maksimaalselt 9-10 meeldejäetavat ühikut. Lühimälu on piltlikult öedes nagu taju pikendus . See kui kaua ja kui materjali lühimälus püsib, sõltub tähelepanust ja materjali organiseeritusest. (Psühholoogia gümnaasiumile. Tartu Ülikooli kirjastus. Leh. 111)
2.3 Sekundaarset (e pikaajalist) mälu – kus materjal säilib kaua (aastakümneid). Selle mälu maht on suur, ent info kättesaamine on aeglasem kui primaarse mälu puhul (suure hulga materjali seast otsmine võtab kaua aega). Unustamine sekundaarses mälus toimub interferentsi tõttu. Ühes Ameerika psühholoogide hulgas korraldatud küsitluses arvas 84% vastanutest, et kõik, millega inimene on elus kokku puutunud, talletub püsivalt mingil viisil mälu. (Psühholoogia gümnaasiumile. Tartu Ülikooli kirjastus. Leh. 113)
Pikaajalises mälus (e püsimälus) eristatakse olenevalt selles sisalduvast infost, selle kasutamise teadvustatusest ning omandamisviisist:

Protseduurilist mälu – mis seostub selgeksõpitud tegevuste ja liigutustega (jalgrattasõit, kirjutamine, trükkimine jne). Sinna kuuluv info omandatakse üksnes antud tegevuse käigus ning selle kasutamine on suuresti teadvustamata .

Semantilist mälu – kus talletatakse fakte ja teadmisi, mida üldiselt teatakse ja õpitakse. See on info, mida ei pea omandama praktiliselt tegutsedes . Nt salvestatakse raamatukogudes loetu ja koolis õpitu tavaliselt semantilisse mällu. Materjali kasutamine eeldab teadvustatust.

Episoodilist mälu – kus talletatav info on seotud inimese endaga (mida tegin üleeile, kellega kohtusin eile jne). Ka siin pole omandamiseks vaja praktilist tegevust, kuid materjali kasutamine nõuab teadvustatust.
7
Kokkuvõtte
„Mälu on üks kolmest alustalast, millel tugineb arukas elu; taju ja mõtlemine on kaks ülejäänud... Kõik, mida inimene ja teised kõrgemad loomad teevad, sõltub sellest, millist informatsiooni nad ümbrusest ammutavad ja kasutavad oma suhete korraldamiseks ümbritseva maailmaga, milles nad elavad“ - Endel Tulving.
Omal tööl ma proovitasin kujutada mälu struktuur ja ümber kirjutada põhilised mõtted, mis koosneb mälu. Mälu on kõige olulisem meie ogranismi funktsioon.
Mälust rääkides tuleb silmas pidada, et mälu on tegelikult mitmene süsteem, kus on võimalik eristada alasüsteeme ehk eri mäluliike. Funktsiooni ja mälus säilinud materjali järgi eristatakse semantilist, episoodilist ja protseduurilist mälu. Säilitamise aja alusel eristatakse lühimälu ja pikaajalist mälu.
Mäluta meie aistingud ja tajud kaosid tekkimisel järjetult. Ajaloos ja kirjanduses leiame piisavalt andmeid inimeste kohta, kes tänu oma suurepärasele mälule on jäädvustanud igavesti oma nimed ajalooraamatusse ( Julius Ceasar, Napoleon , Kasparov jt), kuid kõrge intellekt ei tähenda alati head mälu, polüglottidel ei ole arenenud kuulmismälu jne.
9
Kasutatud allikat

http://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%9F%D0%B0%D0%BC%D1%8F%D1%82%D1%8C

Psühholoogia gümnaasiumile. Tartu Ülikooli kirjasuts.

Mälu. Endel Tulving. Tartu Ülikooli kirjastus
9

.DOC Laadi alla originaalfail 10 lk · .doc · 94 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-05-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti

94 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

anton sas Õppematerjali autor

Referaat

mälu mälu liigid mälu struktuur

Kasutatud allikad

https://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%9F%D0%B0%D0%BC%D1%8F%D1%82%D1%8C

Sarnased õppematerjalid

doc

Õppimine ja mälu

Tartu Kunstigümnaasium Psühholoogia 10.b klass Õppimine ja mälu Referaat Tartu 2009 Sisukord 1. Õppimine 3 2. Õppimise mehhanismid 3 3. Mälu 4 4. Mälu liigid 6 5. Mäluhäired 7 6. Kokkuvõte 8 7. Kasutatud kirjandus 9 2 1. Õppimine Õppimine on protsess, mille käigus kujunevad kogemuse vahendusel suhteliselt püsivad muutused inimese teadvuses. Kogemusi omandatakse nii välismaailmaga kokkupuudete kui ka mõtlemisprotsesside kaudu. Õppimisprotsess iseenesest ei ole jälgitav, seepärast saab teadvuse

Psühholoogia

doc

Mälu

........................................................................ 1 SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1. MÄLU................................................................................................................................ 4 2. MÄLU LIIGID...................................................................................................................5 2.1 Ultralühiajaline mälu....................................................................................................5 2.2 Lühi- või lühiajaline mälu............................................................................................ 6 2.3 Püsimälu....................................................................................................................... 7 3.MÄLUHÄIRED.................................................................................................................

Psühholoogia

doc

Mälu ja mõtlemine

S.S 27.02.2010 Psühholoogia töö konspekt 6(mälu)- ja 7. peatükk o Mälu on organismi võime omandada, säilitada ja väljastada informatsiooni. o Mälu protsessid : meeldejätmine,meelespidamine ja meeldetuletamine omavahel tihedalt seotud ning ühtse mälutegevuse komponendid. o Meeldejätmine sellega algab mälu töö info omandamiseks. Meeldejäämine sõltub mitmest asjaolust. o Eristatakse tahtlikku ja tahtmatut meeldejätmist. Tahtmatu info jääb meelde isenesest, see pole süsteemne ega täpne, seetõttu on see ka juhuslikku laadi info. Tahtliku info omandamine vajab tähelepanu teadlikku suunamist sellele, mida omandada soovitakse. Selle tingimuseks on kordamine. o Kordamist saab muuta tulemuslikuks kui teha seda ajaliselt hajutatuna e vahepeal

Psühholoogia

doc

Õppimine

............5 1.2.2 Operantne tingimine.........................................................................................6 1.3 Vaatlus- ehk mudelõppimine.................................................................................7 1.3.1 Albert Bandura (1925).....................................................................................8 2 MÄLU.......................................................................................................................10 2.1 Mälu protsessid....................................................................................................10 2.1.1 Meeldejätmine................................................................................................10 2.1.2 Info säilitamine...............................................................................................11 2.1.3 Meeldetuletamine........................................................................................... 13 2.2 Mälu liigid...

Psühholoogia

doc

Mälu

pärast tunde, teadmised, kuidas arvutada ringi pindala või koonuse ruumala, mitu sentimeetrit on ühes meetris, kuidas lõhnab kohv, kes on Charles Darwin ja kes on Madonna, kas fotol on Lennart Meri või Erki Nool, samuti oskused sõlmida kinni kingapaelu või lusikaga süüa. Nimetatud teadmised ja oskused näivad olevat küllalt erineva päritolu ja loomuga, kuid nõuavad kõik ühel või teisel viisil mälu kasutamist. Mälu on elusa organismi võime omandada ja säilitada kasulikke omadusi, teadmisi ja harjumusi. On olemas mitu mälusüsteemi, mis on seotud aju eri osadega. See tähendab, et mingi ajupiirkonna kahjustuse korral võib inimesel häiruda või täielikult puududa üks mälu liik, samal ajal kui teised mäluvormid on võrdlemisi terved. Ülal toodud näidetes nimetatud teadmised paiknevad erinevates mälusüsteemides. See, kuidas mälu on organiseeritud,

Psühholoogia

ppt

Mälu ning mälu liigid

Mälu Allik, J., Rauk, M. (toim.) (2002) "Psühholoogia gümnaasiumile" Lapsepõlve amneesia · Täiskasvanud ei mäleta tavaliselt sündmusi, mis on toimunud enne nende kolmandat või neljandat eluaastat Meenutamise ajendid on erinevad kui täiskasvanul Kontekst on erinev Hipokampus (autobiograafiline mälu) ei ole enne seda vanust täielikult välja arenenud Endel Tulving · Mälu on üks kolmest alustalast, millel tugineb arukas elu; taju ja mõtlemine on kaks ülejäänut · Kõik, mida inimene ja teised kõrgemad loomad teevad, sõltub sellest, millist informatsiooni nad ümbrusest ammutavad ja kasutavad oma suhete korraldamiseks ümbritseva maailmaga, milles nad elavad Mälu · Elusa organismi võime omandada ja

Psühholoogia

doc

Õppimine - Referaat

Õppimine 1 Sisukord Mis on õppimine? lk 3 Õppimise mehhanismid lk 4 Mälu osa õppimisel lk 7 Mälu liigid lk 7 Mälu protsessid lk 8 Kasutatud kirjandus lk 10 2 Mis on õppimine? Õppimine on lai mõiste, sest õppimise tulemusena peavad inimese (ka looma) käitumises toimuma muutused. Seda on lihtne segamini ajada omandamisega, mille tähendus on tegelikult palju kitsam ja toetub tihti erinevalt õppimisest ainult mälule. Psühholoogilises tähendus sõnastatakse termin ,,õppimine"

Psühholoogia

ppt

Mälu

Mälu on (organismi) võime salvestada, säilitada ja taasesitada informatsiooni. Mälu ilmneb kõigil evolutsiooni etappidel, kuid saavutab suurima keerukuse inimese puhul. Kui poleks mälu, tuleks iga kord otsast alustada. Inimmälu mahuks arvatakse olevat 108432 bitti. Keskharidusega inimene kasutab ainult 4% närvirakkude hiigelhulgast. Meeldejätmine võib toimuda tahtmatult või tahtlikult. Meeldejätmist hõlbustavad kordamine (kordamise hajutatus) ja materjali korrastatus. Kordamine pidev harjutamine tagab oskuse omandamise (nt jalgrattasõit, ujumine Meelespidamine (e info säilitamine) on aktiivne protsess,

Ajakasutuse juhtimine

Rohkem sarnaseid

Kommentaarid (1)

eva.palk: hea abimees õppimiseks!

21:12 25-10-2013

Kõik kommentaarid

.DOC Laadi alla originaalfail 10 lk