Mälu (0)

Mälu
Mina valisin see kord oma essee teemaks mälu, kuna see oli esimene asi, mis pähe tuli, kui räägiti, et essee tingimus on, et peab sisaldama tunnis käsitletud teemat. Samas tundus see juba alguses väga hea teema kuna ma leidsin kohe seose endaga.
Kõige pealt ma defineeriks lihtsas eesti keeles ära, mis on üldse mälu, mälusüstteemid ja protsessid. Siin kohal räägin ma eelkõige inimese mälust.
Mälu on organismi võime omandada, säilitada ja taasesitada erinevaid oskusi, teadmisi ja harjumusi, kasutades selleks erinevaid meeli. Enamasti uurivad teadlased seoseid mälu ja kuulmismälu ning nägemismälu vahel, sest need suudavad kõige enam informatsiooni koguda. Erinevaid meeli, mis suudavad informatsiooni talletada, võib vaja minna väga erinevatel elualadel. Näiteks tuleb lõhnamälu kasuks kokkadele ja degustaatoritele, samamoodi nagu liigutusmälu(lihasmälu) tuleb kasuks sportlasele ja nägemismälu kunstnikule. Vanim mäluliike eristav teooria, loodi 19. sajandi lõpul ning see jagab mälu kaheks: lühimälu ja pikaajaline mälu.
Lühimälu( uuem nimetus: töömälu) on nagu nimigi ütleb, talletab tajutud materjali lühikest aega. Selle maht on piiratud ja materjalide meeldejäävus sõltub tähelepanelikkusest ja sellest, kui hästi on informatsioon organiseeritud. Lühimalusse salvestamisel annab juba päris hea tulemuse ka mõttestamata ehk mehhaaniline kordamine. Lühimäluga kehtiv üldreegel on see, et lühimälus suudab inimene talletada korraga 7(+-2) järjestikkust elementi. Samas on lühimälu treenitav nii, et sa korrastad ja süstematiseerid enda jaoks info kiirelt ära. Lood seoseid ja kasutad känkimise meetodit, milles pannakse kaks erinevat kokku ja jäetakse meelde kui üks.
Pikaajaline mälu iseloomustab peale ajalise kestvuse ka väga suur maht ja teabe kiire kättesaadavus. Osade teadlaste arvates salvestab inimese mälu absoluutselt kõike, ühel või teisel viisil. Samas on seda raske tõestada, sest inimesed, kelle peal tehti eksperimente , ei teadnud tihti isegi, et nad seda mäletavad ning seega on neid mälestusi raske tegelikkusega seostada . Pikaajalist mälu on ka võimalik treenida, korrates informatsiooni, mida tuleb ka väga korralikult analüüsida ja lahti mõtestada, et oleks kergem seoseid luua. Meetodeid kuidas oma pikaajalist mälu pikendada nimetatakse mnemoonilisteks tehnikateks.
Viimase 45 aasta jooksul tehtud uurimused on näidanud, et mälu saab veel eristada semantiliseks, episoodiliseks ja protseduuriliseks. Selle mälusüsteemiga tuli päevavalgele Endel Tulving , kes on eesti päritolu ja Petseris sündinud Kanada eksperimentaalpsühholoog. Semantiline mälu sisaldab üldisi faktilisi teadmisi maailma kohta ning ei ole kuidagi seotud isiklike mälestustega. Näiteks teadmised, et Saaremaa pealinn on Kuressaare ja Eesti pealinn on Tallinn. Isegi kui sa oled konkreetses paigas ise viibinud ei ole selle mäletamine seotud sinuga. Episoodilises mälus paiknevad mälestused isiklikult kogetud sündmuste kohta ning neil on selge subjektiivne ajamõõde. Need on mälestused, mis on jäävad pikemaks ajaks meelde, kuna nendega seostub midagi teistsugust ja neid on kerge eristada. Protseduuriline mälu sisaldab oskusi ja harjumusi, mille meenutamiseks ja kasutamiseks ei ole vaja nende tegevuste peale mõelda. Näiteks kuuluvad sinna alla noa ja kahvliga söömine, jalgrattaga sõitimine, autojuhtimine , arvuti klaviatuuri kasutamine. Kuigi neid peab esijalgu väga põhjalikult harjutama ja kordama, siis üldiselt nad mälust ei kao.
Kuna enamus meeli ja asjade tajumine on väga tugevalt seotud erinevate aju osadega siis nende kahjustamisel võib inimene kaotada mõne oma mälustruktuuridest. Nii võib juhtuda, et inimene mäletab ideaalselt mida ta tegi lapsepõlves aga ta ei mäleta mida ta tegi eelmine reede õhtu. Sama effekt võib tekkida ka suures koguses kange alkoholi tarbimises.
Mäluprotsessid jagatakse laias laastus kolmeks: salvestamine ehk kodeerimine , mille käigus muudetakse meeleorganite abil välismaailmast vastuvõetavad andmed vaimseteks kujunditeks; meelespidamine ehk säilitamine, mille käigus hoitakse see kodeeritud info alles; meenutamine ehk reprodutseerimine ehk taastamine, mille tulemusena tuuakse informatsioon mälust uuesti välja.
Pean nentima, et millegi pärast on mul harjumus talletada valikuliselt informatsiooni mällu. Eriti kergelt jäävad meelde asjad, mis otsest huvi pakuvad. Üsna kergelt jäävad meelde ka asjad mis on loogilised ja/või loogiliselt tuletatavad. Mis teebki mind hariduse poolelt nõrgaks, näiteks humanitaarainetes. Näiteks ei leia ma mingit seost, följetoni ja nalja vahel, mis tähendabki seda, et seda tuleks mehhaaniliselt pähe korrata aga see lihtsalt ei istu mulle ja mõne hetke pärast on meelest kadunud nagu enamus mu sokke. Samas on õppeained nagu näiteks psühholoogiam geograafia, matemaatika ning seal jäävad ka ebaloogilised asjad mingite ebamääraste tingimuste tõttu meelde. Ma arvan siiski, et ma peaksin rohkem harjutama mehhaanilist kordamist, sest seda läheb koolis vaja. Tegelikkuses elus ei mängi minu arvates mehhaaniline päheõppimine nii suurt rolli. Tööturul püsimiseks piisab esijalgu ka loogilisest mõtlemisest ja muidugi suurest teotahtest. Ma ei välista, et mehhaanilist kordamist üldse vaja ei oleks aga reaalses elus(kui sa just raketiteadlaseks ei hakka) pole selle osakaal niivõrd suur, kui seda meile koolis hetkel õpetatakse.
Lõpetuseks, üks tuntud Kanada-eestlasest teadlane , Endel Tulving, on öelnud : „Mälu on üks kolmest alustalast, millel tugineb arukas elu: taju ja mõtlemine on kaks ülejäänut... Kõik mida inimene ja teised kõrgemad loomad teevad, sõltub sellest, millist informatsiooni nad ümbrusest ammutavad ja kasutavad oma suhete korraldamiseks ümbritseva maailmaga , milles nad elavad.“
Kasutatud kirjandus:
Rauk, M. 2002. Ptk. 7, „Mälu“. J. Allik (Toim); M. Rauk (Toim). Psühholoogia gümnaasiumile. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Kasutatud allikad:
Wikipedia. 2015. Mälu. URL= https://et.wikipedia.org/wiki/M%C3%A4lu . 7. detsember 2015
Wikipedia. 2015. Endel Tulving. URL= https://et.wikipedia.org/wiki/Endel_Tulving . 7. detsember 2015.