Teismeliste mälu areng (0)

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

3

pdf

Mälu õpetajatöös

Monika Lõuna Gümnaasiumi loodusteaduste õpetaja MÄLU ÕPETAJA TÖÖS Mälu on organismis üks olulisemaid võimeid, tänu millele suudame omandada ning säilitada kasulikke oskusi, harjumusi, taasesitada informatsiooni ning teadmisi. Mälu on esitletud mitmetel evolutsiooni etappidel, kuid kõige paremini on see arenenud just inimestel. Mäletada, see tähendab edukalt toime tulla kolme ülesandega: omandamisega, säilitamisega ja info korduva väljatoomisega ning mälu peamine eesmärk on luua sidemeid üksikute elementide vahel (Tulving: 2002 lk. 33-34, Leppik: 2003 lk. 39.). Mälu kasutame informatsiooni salvestamiseks ning selle uuesti kasutamiseks. Informatsiooni

Alternatiivpedagoogika

10

odt

mälu - E Tulving-1

Allik, J. (2002). Endel Tulving ja mälu – E.Tulving,Mälu(lk. 9-31). Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus ENDEL TULVING JA MÄLU Elulugu Teadvuse juurest aju juurde Episoodiline mälu Mälu uurimise algus Praiming HERA Kronesteesia Kolmkümmend aastat hiljem Sellest raamatust Tõlkest Viited Mälu uurimise algus Nii nagu varemgi teaduses on juhtunud, sai ka mälu järjekindel uurimine oma alguse ühest üsna juhuslikust sündmusest, seekord ühes Pariisi antikvariaadis. Preisi prints Waldemar oli palganud oma lastele prantsuse

Kategoriseerimata

15

doc

Eesti psühholooge

tutvustatud. Siin on need doktorid-professorid, keda ühendab aastatepikkune kuulumine rahvusvahelisse psühholoogiasse, nende kindel panus psühholoogiasse, iseseisvus teadusloomingus, uurimistöös saadud uutel teadusfaktidel põhinevad teoreetilised konseptsioonid, rahvusvaheliselt tähelepanu äratanud tööde mitmekesisus. Siinkohal on kirjeldatud ainult psühholoogide tegevusvaldkonda. Endel tulving Professor mälu: Toronto Ülikooli emeriitprofessor Endel Tulving kuulub 100 maailma tuntuima sotsiaal- ja käitumisteadlase nimekirja. Fotol oma maja tagaaias koos oravakindla linnumajaga. KRISTER KIVI Teenekaim ja kuulsaim eesti soost psühholoog (viidete koguhulk teadusperioodikas, monograafiates ja õpikutes ulatub kümnetesse tuhandetesse). Tema teadustegevus ja ­saavutused on leidnud tunnustamist väga paljudes erinevates vormides

Psühholoogia

21

docx

Mälu, mälutüübid ja õpistrateegiad

Tallinn 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................. 3 1. MÄLUST- kes on Endel Tulving................................... 4 1.1. Mälu- mis see on?......................................................... 6 1.2. Mälu liigid.................................................................... 7 1.3. Mäletamist soodustavad tegurid................................... 10 1.4. Mälu pärssivad tegurid ................................................. 12 2. UURIMUS .................................................................... 13 2.1. Lühimälu testi tulemused............................................. 14 2.2. Lühimälu testi järeldused.............................................. 14 2.3

Psühholoogia

16

doc

REFERAADI KOOSTAMISE JUHEND

TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere Kolledz Õpetajakoolituse osakond REFERAADI KOOSTAMISE JUHEND Koostaja: Lehte Tuuling Õpetajakoolituse osakonna juhataja Rakvere 2010 MIS ON REFERAAT? Referaat on: kellegi teise seisukohtade esitamine, sisukokkuvõtte või ülevaade mingist tööst (töödest); kirjalike materjalide läbitöötamise tulemusena koostatud kirjalik kokkuvõte, mis väljendab teiste mõtteid. Referaadis on oluline info kogumine, selle üldistamine, ka korrektne kirjalik väljendusoskus ja õige vormistamine. Kui referaat eelneb teatud probleemi süvakäsitlusele, on soovitav esitada järeldused ning omapoolne arvamus. Ülevaatereferaadis ei pruugi kirjutaja oma arvamusi ega seisukohti esitada. Referaadi maht ulatub 10 - 15 leheküljeni, kui ei ole õppejõuga mingit muud kokkulepet lehekülgede arvu suhtes. Referaat on kokkuvõte mingist teemast. Selle kir

Kirjandus

3

doc

Nimetu

Viitamine. Psühholoogia Instituut. Ajakirja artikkel Viidatakse põhimõttel: Autor (aasta). Pealkiri. Ajakirja nimetus, köide, lk. · Klimoski, R., & Palmer, S. (1993). The ADA and the hiring process in organizations. Consulting Psychology Journal: Practice and Research, 45, 10- 36. Viide tekstis. Kui artiklil on rohkem kui 3 autorit, siis esimesel viitamisel tuleb märkida kõik autorid, järgnevate viidete puhul märgitakse ainult esimene autor ja lisatakse "et al.". Ülaltoodud näite puhul esimene viitamine: Klimoski, Palmer, Johnson ja Smith (1993) leidsid, et ... Järgmised viited samale tööle: Klimoski ja tema kolleegid (1993) leidsid, et ... Publitseerimisel olev artikkel · Zuckerman, M., & Kieffer, S. C. (in press). Race differences in face-ism: Does facial prominence imply dominance? Journal of Personality and Social Psychology. Artikkel populaarteaduslikus ajakirjas · Posner, M. I. (1

Kategoriseerimata

28

pdf

ISIKSUSE PSÜHHOLOOGIA

Väidetest arusaamine- tähelepanu, tõlgendamine, eesmärgi aimamine Meeldetuletamine- oleneb mälujäljest, küsimuses sisal infost. Hinnang- kuidas mälust ammutatud infot kasutatakse küsimusele vastamisel. Võib põhineda meeldetuletamise protsessil, taustinformatsioonil Eelnevate väidete mõju järgnevate väidete reliaablusele (Knowles jt)- korustestimisel madalam ärevus, hilisemad küsimused täpsustavad konstrukti tähendust, muudab asja selgemaks Autobiograafiline mälu ja teadmised isiksuse kohta Episoodilised ja semantilised enesekohased teadmised (S.Klein; Tulving) Retrospektiivsete hinnangute probleemid-episoodiline amneesia- puuduvad episoodilised mälestused, säilunud semant mälu MÄLU- Episoodiline mälu- isiklikud teadmised. Semantiline- üldistatud, abstraktsed teadmised. Abstraktsed teadmised- enda ja teiste isiksus om kohta. Spetsiifilised mälestused- lihtsustavad abs otsuste tegemist Heuristikud sageduse ja kestuse hinnangutes-

Isiksusepsühholoogia

15

pdf

Funktsionaalne lugemine ja viitamine

16.10.2016 YKI6001.YK. Õppimine kõrgkoolis Tõnis Saarts YKI6001.YK. Õppimine kõrgkoolis, T. Saarts 1 Loeng 7. Funktsionaalne lugemine, kirjanduse kasutamine ja viitamine Allikavalikust veel Teadustekstide funktsionaalne lugemine ­ millele tähelepanu pöörata? Lugemisstrateegiad eri tekstide puhul Refereerimine ja tsiteerimine Plagiaat Viitamine: tekstisisene viitamine ja viitekirjete vormistamine YKI6001.YK. Õppimine kõrgkoolis, T. Saarts 2 Miks peab kirjandust kasutama? · Näitab, et autor on kursis valdkonnaga, millest kirjutab; muudab töö professionaalseks · Kasutatud allikad kui ,,visiitkaart" kvaliteedist · Vihjab, millise koolkonna või lähenemise raames töö on tehtud · Aitab vältida plagieerimist · Lugejad saavad viidatud kirjanduse üles leid

Õigus alused

Kommentaarid (0)