Teismeliste mälu areng (0)

Q: Keda me nimetame teistmelisteks?

Vastus leiad õppematerjalist: Teismeliste mälu areng

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Keda me nimetame teistmelisteks?

Teismeliste Mälu areng.
Referaat
SISSEJUHATUS
Käesolevas referaadis antakse ülevaadet mälu astmetest ja liikides, mälu arendamise aspektidest ning teistmeliste mälu arengu iseärasustest.
Referaadi teemaks on ”Teistmeliste mälu areng” ning teema on valitud selle pärast, et mälu on üks nendest aspektidest millele tuginevad mõtlemine ja taju ning mälu oma korda sõltub asjade aru saamisest, tajumisest, lisaks selle tundis autor huvi mälu arengu iseärasusest murdeeas.

Mälu üldine ülevaade.

Mälu mõistet nagu ka teisi mahukaid psühholoogia mõisteid ei saa lihtsalt defineerida. Mälu on üks kolmest alustalast, millele tugineb arukas elu, taju ja mõtlemine. Üldiselt mälu tähendab elusa organismi võimet omandada ja säilitada kasulikke oskusi, harjumusi, informatsiooni ja teadmisi. See võime ilmutab ennast kõigil evulatsiooni astmetel ja võib ilmneda paljudes eri vormides . Mäletada, see tähendab edukalt toime tulla kolme ülesandega: omandamisega, säilitamisega ja info korduva väljatoomisega ning mälu peamine eesmärk on luua sidemeid üksikute elementide vahel ( Tulving : 2002 lk. 33-34, Leppik : 2003 lk. 39.).

Mälu astmetest

Informatsiooni salvestamise seisukohalt soovitab Peep Leppik vaadelda mälu 3–astmelisena (Leppik: 2003. lk.40-44):

Ültralühiajaline mälu (ULM), mis on automaatsete iseloomiga ja väga lühiajaline. Seda tüüpi mälu liigitakse veel kaheks: a) ikooniline mälu (nägemise ULM) b) kõlamälu ( kuulmise ULM)

Lühi- ehk lühiajaline mälu (LM), mida vaadatakse ka omaette mälu liigina . Õpetajatöö seisukohalt LM periood on väga oluline edasise salvestamise ja assotsiatiivsete seostese seisukohalt, seepärats nimetatakse seda ka töömäluks. Info sälib LM-is mehhaanilise kordamise ja skaneerimise teel ning see info, mis LM perioodil unustatakse igavesti kaob, järelikult tuleb sel perioodil uus materjal mitmekülgselt läbi töötada

Püsimälu ehk pikkaajaline mälu (PM), mis tavaelus on kõige tähtsam ning mille maht on tohutu. On teada, et kuulatud ja loetud infost säilib PM ümbes 20%, õpetava üle diskuteerimine võib tõste seda piiri 70%-ni ning materjali mida on kuulatud, nähtud, läbi arutatud ja aktiivselt rakendatud jääb mällu kuni 90%-ni. PM säilib informatsioon faktiliselt ilma ladudeta.

Mälu liigitused

Mälu ilmutab ennast paljudel viisidel ning põhiliselt erinevad nad selles, millist informatsiooni säilitakse, kuidas seda infot säilitakse, tegurites, mis määral infot sailitakse või unustakse. Seetõttu kasutavad teadlased igasuguseid mälu liigitusi , mille vahel ei ole selgelt eristavaid piire , vastupidi, paljud nn liigid võivad isegi olla kokku- ja läbipõimunud. All pool on toodud erinevad mälu liigitused ning esimene nendest on väljatöötanud Endel Tulvingu poolt :

Protseduuriline mälu (PM) leiab kasutamist eelkõige eri tegevuste puhul ehk hõlmab mälu selle kohta, kuidas midagi teha mingi eesmärgi saavutamiseks. Selline mälu liik puudutab rohkem tegu kui paljast mõtete ning nõuab kestvat harjutamist. PM on kõige püsivam mäli liik, mis mängib erilist rolli kutseõppes (seoses motoorikaga).

Semantiline mälu (SM) tähistab inimese teadmisi ümbritseva maailma kohta, säilib fakte, definitsioone, valemeid ning mälu olemus avaldub pigem teadmistes kui käitumises.

Episoodiline mälu (EM) on mälu liik, mis teeb võimalikuks inimese isikliku elu sündmuste mäletamise. EM aitab sageli inimese meenutama teatud fakti. EM sarnaneb SM-ga kuna tema olemus on ka pigem teadvustatud mõtetes kui tegevuses, teadmisi omandakseväga kiiresti ja neil on tõeväärtus.

Eksplitsiitne ja Implitsiitne mälu. Esimene eeldab meenutavate sündmuste ja õpitud faktide teadvustatust ning teine viitab kergendatud juurdepääsule olemasolevatele teadmistele . Implitsiitse mälu üheks vormiks on praiming , mis tähistab olukorda, kui mingi tegevus muutub hõlpsamaks seetõttu. et asi, millele see tegevus on suunatud, on varem juba korra esinenud . praimingu mõiste võeti mäluvormina psühholoogide poolt kasutusele hiljuti (1990).

Lühimälu ja püsimälu
On veel oluline teada, et inimese mälu võib olla tahtmatu ja tahtlik ning nede erinevuste aluseks on isiksuse aktiivsus, mida reguleevivad sünnipärased omadused (Tulving: 2002, lk 36-46; Leppik: 2000. lk. 115; Leppik 2003: lk. 52).
Veel üheks tuntumaks mälu liigituseks peetakse vene psühholoogi P. P Blonski (1884-1941) neli mälu liiki (Leppik: 2003, lk. 51):

Motoorne mälu sinna kuuluvad instinktiivsed liigutused, tingitud refleksid ja elementaarse inimeste harjumused.

Afektiivne mälu juhib tundeid ja emotsioone.

Kujundlik mälu selle mälu abil näevad lapsed und.

Verbaalne mälu saavutab Blonski järgi maksimaalse jõu noorusaastail, sest see on tihedas seoses kõne arengu ja mõtlemisega.

Mälu arendaminE

Rääkides mälu arendamesest peab kõige pealt saama aru kas see on üldse võimalik? Kuidas mäju saab arendada ja mis piirini ? Mis viisil toimub õpetava meeldejäätmine ning mida õpetajad peavad meeles pidama õpetamise protsessi jooksul, selleks et soodustada õpetava meeldejätmist?
Paljud uurimused on näidanud, et mälu ise ei ole arendatav. On öeldud, et teatavate treeningute tulemuseks on see, et inimene hakkab kasutama mitmesuguseid võtteid, mis lubavad tal õpitut edukalt püsimälus salvestada ning selleks, et mälu paremaks muutuks on vaja motivatsiooni ja kõva tööd (Leppik: 2003, lk 59-60).

Meeldejätmine

Meelespidamise akt koosneb kolmest komponendist :

Informatsiooni omandamine ehk salvestamine . Aspektid, mis mõjuvad ja soodustavad materjali omandamist on järgmised:

Korduse mõju on tähtis kuna paljudel juhtudel toob ühe ja sama tegevuse kordamine endaga kaasa selle täiustumise, kinnitamist ning tulevikus ka sõnade ja teadmiste paremat, kiiremat meenutamist.

Materjali organiseeritus ehk materjal, mida asutakse õppima peab olema esitatud korrastatud kujul.

Interferentsi nähtus ehk täheldatakse kahesugust vastastiku mõju. Proaktiivne interferent, mis tähendab seda, et varem omandatud materjal hakkb takistama hiljem omandatava materjali salvestamist. Retroaktiivne interferent avaldub esmalt õpitu meeldetuletamise halvenemises hilisema materjali mõjul (Tulving 2002: lk 61-68; Leppik 2003: lk 71).

Informatsiooni alalhoidmine ehk säilitamine. Asjade mäletamise juures oluline roll on tajumisel, seda mida inimene teeb, kui ta midagi tajub ja seejärel meelde jätab on see kodeerimine . Kodeerimist saab juhtida instruktsiooni ja suunava ülesande abil ning kodeerimine viitab selle, mis saadab taju ja mis annab tajuvatele infole kuju ning mida on võimalik säilitada. Teisisõnu, see on see, mis muutub tajutud asja mälujäljeks, assotsiooniks, sisemisek representatsiooniks või engrammoks (Tulving: 2002, lk. 69-70).

Informatsiooni kasutamine ehk mälust ammutamine. Ammutamine suuresti sõltub salvestatud informatsioonist ja meenutamisinformatsioonist (see on see, mida inimene peab teadma selleks, et tuua teadvusesse või kasutada teadmisi, mida ta oli omandanud kunagi varem). Üldine ettekujutus , mida seostatakse ammutamisega on kadunud asja otsimine. See otsimine tavaliselt algab mingist ajendist: tajust, mõttest või küsimusest (Tulving: 2002, lk.79-82).

Teistmeliste mälu areng

Keda me nimetame teistmelisteks? Need on noored inimesed, kes läbivad suguluse küpse perioodi ehk puberteedi . See on raske periood nii noorukitele kui ka lapsevanematele ja pedegoogidele. Eapsühholoogias määratletakse noorukiiga tavaliselt arengustaadiumina, mis algab sugulisest küpsemisest ja lõpeb täisealiseka saamisega . Organismis toimuvad suured sisemised ümberkorraldused ja kiire kehaline areng mõjuvad noorukite psüühukat, käitumist ja kognetiivset arengut ( Roosalu , lk. 12-13).

Murdeeas muutub laste suhtumine õppimisprotsessi, sell perioodil nende jaok tund ei ole ainult teadmiste saamiseks vaid kaaslate ja õpetajaga suhtlemiseks. Ainult siis, kui õpetaja seletab midagi väga huvitavat või korraldab töö tunnis tõepoolest meisterlikult, võib nooruk kaaslased unustada. Murdeeas tekivad isiklikud huvid ja harrastused ning teadmised sageli ületavad kooli õppeprogrammi piire, areneb inimesetundmine ja isiksuse hindamise kriteeriumid, tekivad uued õppimismotiivid, mis on seotud tulevikuplaamide ja ideaali kujunemisega (Petrovski 1979: 101-103).
Muutused intellektuaalses arengus: Arenevad teoreetiline, formaalne ja reflektiivne mõtlemine ning selle põhjusel hakkab murdeealine arutlema hüpoteetiliselt ja deduktiivselt. Nooruk alustab intellektuaalse ülesande analüüsi sellest, et püüab välja selgitada kõikvõimalikud suhted olemasolevate andmete vahel, teeb mitmesuguseid oletusi nende seoste kohta, seejärel aga kontrollib oma hüpoteesi. Mõtlemine sel perioodil muutub abstaktseks, kõne muutub kontrollitavaks ja juhitavaks ning toimub mälu arenemine intellektuaaliseerimise suunas ehk püüiakse asjadest aru saada kuid mitte lihtsalt meeles pidada ja tuupida . Keerukate intellektuaalsete operatsioonide omandamisega ja mõistete rikastumisega kindlustub vaimne tegevus (Petrovski 1979: 104-105, 112).

Kognetiivse arengu seisukohalt teismelised mööduvad ülemineku teadusmõtlemisest süsteemõtlemiseni, sel perioodil suudavad nad ühe rohkem mõelda abstraktsetest teemadest ja hüpoteetilistest olukordadest. Kui rääkida otseselt mälust, siis võib see meid üllatama oma mahu võimaluste seisukohalt. Nad suudavad jääda meelde keerulised formulid ja deitailid ning see otseslt seotud abstraktse mõtlemise arenguga. Kuida samas just sellel perioodil tekkib teistemelistel suured probleemid mäluga, kuna meeldejätmist segavad teised mõtted ja emotsioonid , tihti võib jälgida hajutatusе (Черемошкина, Kikas).
KOKKUVÕTTE
Mälu on väga keeruline protsess, mis sõltub paljudest teguritest ning koosneb mitmetest astmetest. Aegade jooksul kasutasid teadlased igasuguseid mälu liigitusi, mille vahel ei ole selgelt eristavaid piire, kuid iga mälu liik omandab erinevaid ülesandeid ehk funktsioone, säilitamis piire, ning koosnevad ja sõltuvad erinevatest teguritest ja refleksidest.
Õpetamisprotsessi on tähtis mäletada, seda fakti, et kõige rohkem jääb meelde see materjal mida mitte ainult kuulatakse kuid ka arutletakse ja akttiivselt rakendatakse. Informatsiooni meelde jäämist soodustab materjali selgus ja organiseeritus, ning see kui materjaliga kaasnevad assotsioonid.
Murdeeas toimub teistmeliste mälus suured muutused, mis on seotud kõige rohkem üleminekuga teadusmõtlemisest süsteemõtlemiseni ning sellega, et sel perioodil lapsed on võimelised mõelda ja aru saada abstraktsetest asjadest, luua seoseid ning arutada saadud informatsiooni üle, see omakorda soodustab informatsiooni säilitamist püsimälus.
Kasutatud allikad:
Petrovski, A. (1979) Ealine ja pedagoogiline psühholoogia . tõlk: Lunge, A., Pratka, A. Tallinn: Valgus
Tulving, Endel. (2002). Mälu. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Leppik, Peep. (2003). Mõtlemine on huvitav. Tallinn.
Leppik, Peep. (2000). Lapse arendamine ja õpetamise probleeme koolis. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Roosalu, M. Lapse ja nooruki bioloogiline areng. Õppematerjal. Tallinn.
Kikas, A. Õpioskuste arengu tabel.
http://www.ut.ee/curriculum/orb.aw/class=file/action=preview/id=36733/opi_tas1.pdf [29.10]
Черемошкина, Л, В. Что такое память.Особенности памяти подростков.
http://bbsv.ru/education/rpd/index.ht m [29.10]
13.10.2010
Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi Muusika osakonna viidete vormistamise juhend
Kasutatud kirjanduse loetelu peab sisaldama:
(1) autori perekonna- ja eesnimi (püstkirjas)
(2) ilmumisaasta (püstkirjas) – lõpeb punktiga
- sama autori samal aastal ilmunud publikatsioonid eristatakse aastaarvule lisatud väikese tähega nii lühiviites tekstis – nt (Selke (2009a) ja (Selke 2009b) – kui ka kasutatud kirjanduse loetelus
(3a) raamatu pealkiri (kaldkirjas) – lõpeb punktiga
(3b) artikli- ja raamatupeatüki pealkiri (püstkirjas)
(4) kogumiku või ajakirja pealkiri (kaldkirjas) – lõpeb punktiga
(5) linna nimi (lisandub koolon )
(6) kirjastuse nimi (lk- nr puudumisel lõpeb punktiga)
- kui järgneb (7), siis jätkub komaga
(7) kogumike ja artiklite puhul lk-nr-id – lõpeb punktiga
Käesolevas kirjes on loetletud bibliograafeerimise põhiprintsiibid. Samuti leiab üldisi põhimõtteid Tallinna Ülikooli kirjastuse (2010) viiteallikate vormistusjuhendist ja Roometsa (2002) üliõpilaste arvutil vormistamise juhendist. Erijuhtumeid käsitletakse vastavalt vajadusele individuaalselt, sh intervjuude ja käsikirjade vormistamist. Internetiallikate viitamist vt allpool. Muude (ajalooliste) allikate ja arhiivi viidete puhul soovitame eeskuju võtta EMTA aastaraamatu Res Musica [2010] juhendist.
Kasutatud kirjandus
American Psychological Association (2006). Publication Manual of The American Psychological Association (6th edition ). Washington, DC: Autor.
Calfee, R. C. & Valencia , R. R. (2001). APA Guide to Preparing Manuscripts for Journal Publication, Washington. DC: American Psychological Association. [lae alla siit: http://www.tlu.ee/CFME09/APA-guide.pdf ]
Res Musica [2010]. Artiklite esitamine. http://www.ema.edu.ee/muusikateadus/ . [13.10.2010].
Roomets, S. (2002). Üliõpilastööd ja nende vormistamine arvutil. Tallinn.
Tallinna Ülikooli kirjastus (2010). Viiteallikate vormistusjuhend [käsikiri koostatud 29.03.2010].
Erisuste korral kehtib TLÜ Muusika osakonna üliõpilastele esmalt käesolev juhend. Küsimuste tekkimise korral leitakse juhendaja ja õppejõudude koostöös probleemile asjakohane lahendus. Seminaritöös võib viidata vastava ala bakalaureuse - ja magistritöödele.
Vikipeediale viitamist ei aktsepteerita.
Internetiallikad
Internetiallikaid tuleb liigitada erinevalt, eristades nt lihtsaid veebilehti ajakirjade internetiversioonidest ja onlainajakirjadest, mis esitlevad tekste kas ainult veebis või paralleelselt ka trükikujul (sh standardleksikon New Grove Dictionary of Music and Musicians, mille puhul on soovitatud viidata esmalt paberkandja versioonile, kuid lubatud on ka viitamine onlain versioonile).
Internetiallikate puhul tuleb alati üritada leida ülaltoodud põhilised punktid (1), (2), (3) ja (4). Autori puudumisel tuleb esitada pealkiri (3) või (4), mida tuleb vajadusel tuletada internetilehekülje struktuurist (pealeht, alalehed jne) lähtuvalt samaselt trükistega.
Internetilehekülje puhul ei ole sageli lihtne leida ilmumiaastat ja samas võib aastaarv igal aastal muutuda, seetõttu esitatakse aastaarv reeglina nurksulgudes, samuti lisatakse pärast URL-viidet kasutamise/ vaatamise kuupäev nurksulgudes [13.10.2010].
Ümarsulge kasutatakse aastaarvude juhul, kui veebist leitud materjal on vormistatud võrdsustatult trükisega.
APA-style [2009]. A complete resource for writing and publishing in the social and behavioral sciences. Washington, DC: American Psychological Association. www.apastyle.org [18.10.2009].
Angeli, E., Wagner , J. et al. [2010]. APA Formatting and Style Guide. Owl Purdue Online Writing Lab. West Lafayette: The Writing Lab & The OWL at Purdue and Purdue University . http://owl.english.purdue.edu/owl/resource/560/01/ [13.10.2010].
Bent, I. D. & Pople , A. [2008]. Analysis . Grove Music Online. www.oxfordmusiconline.com [17.06.2008].
Rosen, C. (2002). Should we adore Adorno? New York Review of Books . October 24. http://www.nybooks.com/articles/15769 [09.02.2009].
Stoia, N. (2010). Mode, Harmony , and Dissonance Treatment in American Folk and Popular Music, c. 1920–1945. Music Theory Online, Volume 16, Number 3, August. http://mto.societymusictheory.org/issues/mto.10.16.3/mto.10.16.3.stoia.html [13.10.2010].
Näiteid kirjanduse vormilisest esitusest [alati tähestikulises järjekorras]
Baroni, M. (2003). The macroform in post-tonal music. Listening and analysis. Musicæ Scientiæ, Vol. VII, 2, 219–240.
Burnard, P. (2006). Understanding children ’s meaning -making as composers. I. Deliège, G. Wiggins, (eds.), Musical Creativity. Multidisciplinary Research in Theory and Practice . New York: Psycholoy Press, 111–133.
Clarke , E. F. & Cook , N. (2004). Empirical Musicology. Aims, Methods, Prospects. Oxford : Oxford University Press.
Cook, N. (2005). Muusika, kujutus, kultuur. Tallinn: Scripta Musicalia.
Elliott, D. J. (1995). Music Matters: A New Philosophy of Music Education. New York and Oxford: Oxford University Press.
Gardner , H. (1993). Frames of Mind: The Theory of Multiple Intelligences (2nd edition). New York: Basic Books.
Lauk, T. (2010). Džäss-, pop- ja rockmuusikast eesti muusikaõpetuses. Teater.Muusika. Kino nr 3, 82–87.
Lehmann, A. C.; Sloboda , J. A. & Woody, R. H. (2007). Psychology for Musicians. Oxford: Oxford University Press.
Popper, K. (1972). Objective Knowledge . Oxford: Clarendon Press.
Selke, T. (2007). Suundumusi Eesti üldhariduskooli muusikakasvatuses 20. sajandi II poolel ja 21. sajandi alguses (Tallinn Ülikooli Sotsiaalteaduste Dissertatsioonid 28). Tallinn: Tallinna Ülikooli kirjastus.
Selke, T. (2009a). Musicality, beliefs and a changed musical environment. Problems in Music Pedagogy, Vol. 4, 18–26.
Selke, T. (2009b). Trends in general music education in Estonia: historical review. Music and Environment: The Changing Face of Music Education (eds. T. Selke & G. Lock). Tallinn: Tallinn University, 220–226 [CD-ROM].
Shibazaki, K. (2010). Why do children start and stop musical training? Cross -sectional and cross- cultural comparisons between Japan and England . Evaluation, reflectivity and teaching methodologies in the framework of multic-cultural understanding (eds. T. Selke, G. Lock & M. Mõistlik). Tallinn: Tallinn University, 67–78.
Stadler Elmer, S. (2010). Milestones in singing development: towards a new theory. Music and Environment: The Changing Face of Music Education Education (eds. T. Selke & G. Lock). Tallinn: Tallinn University, 234–241 [CD-ROM].
Soosõrv, T. (2003). Tromboonimängust ja selle õpetamisest. Tallinn: Tallinna Pedagoogika Ülikooli kirjastus.
Swanwick, K. (2004). A rationale for music education. The Changing Face of Music Education (ed. T. Selke). Tallinn: Tallinn Pedagogical University, 6–9 [CD-ROM].
Tomson , M. (2006). Muusikakriitikainstitutsioonist 1930ndate aastate eestikeelsetes ajalehtedes. – Kultuuriloost noorteadlaste pilguga IV ( koost . ja toim. K. & M. Kirme ). Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus, 105–122.
Vaitmaa, M. (2004). Nüüdis(süva)muusika arengujooni. Mõeldes muusikast. Sissevaateid muusikateadusesse (koost. ja toim. J. Ross & K. Maimets). Tallinn: Varrak, 54–80.
6

.DOC Laadi alla originaalfail 9 lk · .doc · 40 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-01-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti

40 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

AnastassiaMakarova Õppematerjali autor

Referaat. Annab ülevaadet mälu liikidest, astmetest, arendamisest, teistmeliste mälu arengu iseärasystest

muusika music education nooruk Teismeliste mälu areng

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

pdf

Mälu õpetajatöös

Monika Lõuna Gümnaasiumi loodusteaduste õpetaja MÄLU ÕPETAJA TÖÖS Mälu on organismis üks olulisemaid võimeid, tänu millele suudame omandada ning säilitada kasulikke oskusi, harjumusi, taasesitada informatsiooni ning teadmisi. Mälu on esitletud mitmetel evolutsiooni etappidel, kuid kõige paremini on see arenenud just inimestel. Mäletada, see tähendab edukalt toime tulla kolme ülesandega: omandamisega, säilitamisega ja info korduva väljatoomisega ning mälu peamine eesmärk on luua sidemeid üksikute elementide vahel (Tulving: 2002 lk. 33-34, Leppik: 2003 lk. 39.). Mälu kasutame informatsiooni salvestamiseks ning selle uuesti kasutamiseks. Informatsiooni

Alternatiivpedagoogika

odt

mälu - E Tulving-1

Allik, J. (2002). Endel Tulving ja mälu – E.Tulving,Mälu(lk. 9-31). Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus ENDEL TULVING JA MÄLU Elulugu Teadvuse juurest aju juurde Episoodiline mälu Mälu uurimise algus Praiming HERA Kronesteesia Kolmkümmend aastat hiljem Sellest raamatust Tõlkest Viited Mälu uurimise algus Nii nagu varemgi teaduses on juhtunud, sai ka mälu järjekindel uurimine oma alguse ühest üsna juhuslikust sündmusest, seekord ühes Pariisi antikvariaadis. Preisi prints Waldemar oli palganud oma lastele prantsuse

Kategoriseerimata

doc

Eesti psühholooge

tutvustatud. Siin on need doktorid-professorid, keda ühendab aastatepikkune kuulumine rahvusvahelisse psühholoogiasse, nende kindel panus psühholoogiasse, iseseisvus teadusloomingus, uurimistöös saadud uutel teadusfaktidel põhinevad teoreetilised konseptsioonid, rahvusvaheliselt tähelepanu äratanud tööde mitmekesisus. Siinkohal on kirjeldatud ainult psühholoogide tegevusvaldkonda. Endel tulving Professor mälu: Toronto Ülikooli emeriitprofessor Endel Tulving kuulub 100 maailma tuntuima sotsiaal- ja käitumisteadlase nimekirja. Fotol oma maja tagaaias koos oravakindla linnumajaga. KRISTER KIVI Teenekaim ja kuulsaim eesti soost psühholoog (viidete koguhulk teadusperioodikas, monograafiates ja õpikutes ulatub kümnetesse tuhandetesse). Tema teadustegevus ja saavutused on leidnud tunnustamist väga paljudes erinevates vormides

Psühholoogia

docx

Mälu, mälutüübid ja õpistrateegiad

Tallinn 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................. 3 1. MÄLUST- kes on Endel Tulving................................... 4 1.1. Mälu- mis see on?......................................................... 6 1.2. Mälu liigid.................................................................... 7 1.3. Mäletamist soodustavad tegurid................................... 10 1.4. Mälu pärssivad tegurid ................................................. 12 2. UURIMUS .................................................................... 13 2.1. Lühimälu testi tulemused............................................. 14 2.2. Lühimälu testi järeldused.............................................. 14 2.3

Psühholoogia

doc

REFERAADI KOOSTAMISE JUHEND

TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere Kolledz Õpetajakoolituse osakond REFERAADI KOOSTAMISE JUHEND Koostaja: Lehte Tuuling Õpetajakoolituse osakonna juhataja Rakvere 2010 MIS ON REFERAAT? Referaat on: kellegi teise seisukohtade esitamine, sisukokkuvõtte või ülevaade mingist tööst (töödest); kirjalike materjalide läbitöötamise tulemusena koostatud kirjalik kokkuvõte, mis väljendab teiste mõtteid. Referaadis on oluline info kogumine, selle üldistamine, ka korrektne kirjalik väljendusoskus ja õige vormistamine. Kui referaat eelneb teatud probleemi süvakäsitlusele, on soovitav esitada järeldused ning omapoolne arvamus. Ülevaatereferaadis ei pruugi kirjutaja oma arvamusi ega seisukohti esitada. Referaadi maht ulatub 10 - 15 leheküljeni, kui ei ole õppejõuga mingit muud kokkulepet lehekülgede arvu suhtes. Referaat on kokkuvõte mingist teemast. Selle kir

Kirjandus

doc

Nimetu

Viitamine. Psühholoogia Instituut. Ajakirja artikkel Viidatakse põhimõttel: Autor (aasta). Pealkiri. Ajakirja nimetus, köide, lk. · Klimoski, R., & Palmer, S. (1993). The ADA and the hiring process in organizations. Consulting Psychology Journal: Practice and Research, 45, 10- 36. Viide tekstis. Kui artiklil on rohkem kui 3 autorit, siis esimesel viitamisel tuleb märkida kõik autorid, järgnevate viidete puhul märgitakse ainult esimene autor ja lisatakse "et al.". Ülaltoodud näite puhul esimene viitamine: Klimoski, Palmer, Johnson ja Smith (1993) leidsid, et ... Järgmised viited samale tööle: Klimoski ja tema kolleegid (1993) leidsid, et ... Publitseerimisel olev artikkel · Zuckerman, M., & Kieffer, S. C. (in press). Race differences in face-ism: Does facial prominence imply dominance? Journal of Personality and Social Psychology. Artikkel populaarteaduslikus ajakirjas · Posner, M. I. (1

Kategoriseerimata

pdf

ISIKSUSE PSÜHHOLOOGIA

Väidetest arusaamine- tähelepanu, tõlgendamine, eesmärgi aimamine Meeldetuletamine- oleneb mälujäljest, küsimuses sisal infost. Hinnang- kuidas mälust ammutatud infot kasutatakse küsimusele vastamisel. Võib põhineda meeldetuletamise protsessil, taustinformatsioonil Eelnevate väidete mõju järgnevate väidete reliaablusele (Knowles jt)- korustestimisel madalam ärevus, hilisemad küsimused täpsustavad konstrukti tähendust, muudab asja selgemaks Autobiograafiline mälu ja teadmised isiksuse kohta Episoodilised ja semantilised enesekohased teadmised (S.Klein; Tulving) Retrospektiivsete hinnangute probleemid-episoodiline amneesia- puuduvad episoodilised mälestused, säilunud semant mälu MÄLU- Episoodiline mälu- isiklikud teadmised. Semantiline- üldistatud, abstraktsed teadmised. Abstraktsed teadmised- enda ja teiste isiksus om kohta. Spetsiifilised mälestused- lihtsustavad abs otsuste tegemist Heuristikud sageduse ja kestuse hinnangutes-

Isiksusepsühholoogia

pdf

Funktsionaalne lugemine ja viitamine

16.10.2016 YKI6001.YK. Õppimine kõrgkoolis Tõnis Saarts YKI6001.YK. Õppimine kõrgkoolis, T. Saarts 1 Loeng 7. Funktsionaalne lugemine, kirjanduse kasutamine ja viitamine Allikavalikust veel Teadustekstide funktsionaalne lugemine millele tähelepanu pöörata? Lugemisstrateegiad eri tekstide puhul Refereerimine ja tsiteerimine Plagiaat Viitamine: tekstisisene viitamine ja viitekirjete vormistamine YKI6001.YK. Õppimine kõrgkoolis, T. Saarts 2 Miks peab kirjandust kasutama? · Näitab, et autor on kursis valdkonnaga, millest kirjutab; muudab töö professionaalseks · Kasutatud allikad kui ,,visiitkaart" kvaliteedist · Vihjab, millise koolkonna või lähenemise raames töö on tehtud · Aitab vältida plagieerimist · Lugejad saavad viidatud kirjanduse üles leid

Õigus alused

Rohkem sarnaseid