VÄLISEESTI KIRJANDUSE ARVESTUSEKS Nimeta 10 väliseesti kirjanikku ja igaühe juurde mõni teos (v.a Ristikivi, Helbemäe, Viirlaid) 1. Bernard Kangro "Jäälätted" 2. August Gailit "Leegitsev süda" ; "Ekke Moor"; "Kas mäletad, mu arm" 3. August Mälk "Tee kaevule"; "Jumalaga, meri" 4. Elin Toona "Puuingel"; "Kaleviküla viimne tütar"; "Sipelgas sinise kausi all" 5. V. Uibopuu "Keegi ei kuule meid" 6. Helga Nõu "Kass sööb rohtu" 7. Ilmar Laaban "Oma luulet ja võõrast"; "Sõnade sülemid, sülemite süsteemid" 8. Johannes Aavik "Uute sõnade sõnastik"; "Keel kaunima kõlavuse poole" 9
Kõik liigub ja muutub, pole mingeid reegleid, mis elu korrastaksid. Võimatu ja võimatu liiguvad käsikäes. · Tema Tartu-romaanid paiskavad segi tavalised selged piirid kirjandusteose ja selle autori vahel: autor on ka teose tegelane, tegelased võivad omakorda tulla autoriga juttu ajama. Tartu-romaanide tegevusaeg: · "Jäälätted"- sügis 1937-kevad 1938 "Emajõgi "-kevad 1938 "Tartu" sügis 1938-kevad 1939 · "Kivisild " sügis 1939-suvi 1941 "Must raamat "-sügis 1941-kevad 1944 "Keeristuli"-august 1944-28.september 1944+ epilog 20 aastat hiljem Tartu-romaanid kujutavad üliõpilaselu mitmekesisust. Joovastavad seltskonnaõhtud, üksildaste sammude kaja Vallikraavi tänaval, romantilised
- ,,Välismaine Eesti Kirjanike Liit" 1945 algul juhtis Mälk, siis Lepik - ,,Eesti kirjanike Kooperatiiv" 1950 juht oli Kangro BERNARD KANGRO: - sünd 1910 Võrumaal - oli TÜ õppejõud - oli ,,Vanemuise" dramaturg - põgenes Rootsi 1944 - asutas ajakirja ,,Tulimuld" - oli ,,Eesti Kirjanike Kooperatiivi" juht - suri Lundis 1994 Looming: ,,Sonetid" ,,Peipsi" ,,Vanad majad" ,,Must raamat" ,,Reheahi" ,,Jäälätted" ,,Põlenud puu" ,,Emajõgi" ,,Pühapäev" ,,Tartu" ,,Tulease" ,,Kivisild" KULTUURIELU 50ndatel · 1950ndatel algas Nõukogude Liidus ,,sulaaeg". Stalin suri ja partei juhiks sai Nikita Hrustsov. ,,Sulaajaga" kaasnes võimalus veidi vabamaks loominguliseks tööks. · Hakati tõlkima maailmakirjandust · 1955 Eesti Televisioon · 1958 ,,Keel ja Kirjandus"
● “Reheahi” (1939) ● "Minu nägu" (1950) ● "Härjanädalate aegu" (1994) ● “Põlenud puu” (1945) (1970) ● "Sinine värav" (1957) ● “Pühapäev” (1946) ● "Kogutud ● "Üks sündmusteta suvi" ● "Jäälätted" (1958) ● “Tulease” (1949) luuletused" (1998) ● “Hingetuisk. Jääminek” (1991) ● "Emajõgi" (1961) (1988) ● "Kojukutsuv ● "Kivisild" (1963) ● jt hääl" (2000) ● "Seitsmes päev" (1984) ● jt LOOMINGU ANALÜÜS
Tulease (1949) Veebruar (1951) Eikellegi maa (1952) Suvihari (1955) September (1964) Varjumaa (1966) Puud kõnnivad kaugemale (1969) Minu nägu (1970), sisaldab kõiki eelnenud luuletuskogusid ja viit vahepõimikut. Allikad silla juures (1972) Merevalgus. Tuuletund (1977) Tuiskliiv. Talvereis (1985) Hingetuisk. Jääminek (1988) PROOSALOOMING Esikromaan ,,Igatsetud maa" (1949) ,,Kuma taevarannal" (1950) ,,Peipsi" (1954) ,,Taeva võtmed" (1956) ,,Sinine värav" (1957) "Jäälätted" (1957) "Emajõgi" (1961) "Tartu" (1962) "Kivisild" (1963) "Must raamat" (1965) "Keeristuli" (1969) "Joonatan, kadunud veli" (1971) "Öö astmes x" (1973) "Puu saarel on alles" (1973) "Kuus päeva" (1980) "Seitsmes päev" (1984) NÄIDENDID Näidendid on loomingus teisejärgulised, kuid stiililiselt ja ideestikult tema teiste teostega tihedalt seotud Enamasti on konflikt rajatud eetilisele valikule, tegelased on joonistatud pastelselt ja tihti jääb tekst staatiliseks
Bernard Kangro 1910-1993. Asutab ,,Arbujate" ühingu. Kirjutab nii luulet kui proosat. Proosas alustab väga novaatorlikult. Kaotab aja ära, ei lähtu konkreetsest ajast, kirjutab ajatutest väärtustest, keskendus inimese sisemaailmale, otsib probleeme inimestest, aga ka pagulus. Looming jaotatakse kolme perioodi: 1. Lundi periood 1949-1952: romaanid ,,Igatsetud maa", ,,Kuma taevarannal". 2. periood 1950ndate keskpaik ? romaan ,,Taevavõtmed", Tartu sari (,,Jäälätted", ,,Emajõgi", ,,Kivisild", ,,Tartu", ,,Must raamat", ,,Keeristuli". 3. periood: 60ndad-80ndad. Joonatani triloogia loomingu tipp. ,,Joonatan kadunud veli", ,,Puu saarel on alles", ,,Öö astmes x". Mats Traat sünd 1936. üks 70ndate parimaid kirjanikke, prosaist, luuletaja, stsenarist, tõlkija. Hetkel vabakutseline kirjanik. Tuntuks sai proosaga. Lühiproosa kogu ,,Koputa kollasele aknale". Räägib eesti külaprobleemidest (majad
"Vanad majad" (1937) "Reheahi" (1939) "Põlenud puu" (1945) "Pühapäev" (1946) "Seitsmes öö" (1947) "Tulease" (1949) "Veebruar" (1951) "Eikellegi maa" (1952) "Suvihari" (1955) "September" (1964) "Varjumaa" (1966) "Allikad silla juures" (1972) "Hingetuisk. Jääminek" (1988) Valikkogud: "Ajatu mälestus" (1960) "Minu nägu" (1970) "Kogutud luuletused" (1991) Romaanid: "Igatsetud maa" (1949) "Kuma taevarannal" (1950) "Peipsi" (1954) "Taeva võtmed" (1956) "Sinine värav" (1957) "Jäälätted" (1957) "Emajõgi (1961) "Tartu (1962) "Kivisild (1963) "Must raamat (1965) "Keeristuli" (1969) "Joonatan, kadunud veli" (1971) "Öö astmes x" (1973) "Puu saarel on alles" (1973) "Kuus päeva" (1980) "Seitsmes päev" (1984) Esseistika ja mälestused "Arbujad" (1981) "Kipitai" (1992) Kangro armastus oma mälestusi kirja panna ja publitseerida, mõningaid episoode võid lugeda mitmest raamatust.Ka tema romaanidesse on sulatatud palju mälestisi ,eriti ,,Sinises Väravas" Ja Tartu-sarjas.
Tegevustik on piiratud Helga Nõu "Pea suu!" ja "Tõmba uttu!" ja "Tiiger, tiiger" ja "Paha poiss" Bernard Kangro (1910-1994) On kirjutanud kokku 16 romaani. Esimesed keerlevad reaalsuse ja kujutluse piirimail, fantastiline seguneb neis igapäevasega. Ta katsetab erinevaid moodernistlikke vormivõtteid, romaanides on sageli mitujutustajat,sündmustelelähenetakseerinevakandipealt,igaltegelaselonomaarusaam. TuntumadonTartu-romaanid:"Jäälätted"(tegevusaeg1937-38), "Emajõgi" (tegevusaeg1938), "Tartu" (tegevusaeg1938-39), "Kivisild" (tegevusaeg1939-41),"Mustraamat" (tegevusaeg194144)," Keeristuli" (tegevusaegaug -28.sept1944+ 20aastathiljem)Kogu tsükli peategelastekson Tartu Ülikooli humanitaarüliõpilased. Romaan annab edasi üliõpilaselu igipõlist värvikirevust. Romaani tsükkel seab lugejate ette ka mõistatusi. Tartu romaanides leidub modernistlikke ja postmodernistlikke vormivõtteid.Tartu romaanid ilmusid aastail 1958-1969
paljudesse keeltesse. Ka mitmes teises romaanis kasides Viirlaid eesti sõduri teemat. Mitmekülgne kirjanik, kirjastaja ja kultuurimõjutaja oli Rootsi Lundi pidama jäänud ning 16 luulekogu ja sama palju romaane avaldanud Bernard Kangro. 1935. aastal loodustee- maliste sonettidega alustanud ja uuel kodumaal mitmekülgset luulet viljelenud (luuleraamat "Varjumaa", 1966 koos autobiograafiliste Kihvakaania-poeemidega) Kangro käsides oma romaanides vana Tartut ("Jäälätted", 1958; "Emajõgi", 1961; "Tartu", 1962; "Kivisild", 1963) ja oma kodukohta Võrumaad. 1957 avaldas Kangro ülevaate pagulaseesti kirjandusest "Eesti raamat vabas maailmas 1944-1956" 1950. aastal asutas taLundis kirjastuse Eesti Kirjanike Kooperatiiv, mis lõpetas tegevuse seoses Kangro surmaga 1994. aastal, olles jõudnud avaldada 415 nimetust. Kangro andis 1950-1993 välja ka kultuuriajakirja Tulimuld. 1946. aastal astus avalikkuse ette hiljem kogu eesti luule üheks
iselomustab modernistlikku pööret ka Mismoodi eksperimentaalsus? + Kangro juures võiks ilmselt rõhutada just seda, et kuigi toimuvad vormilised ja sisulised muutused, siis unenäolik põhikiht jääb koguaeg alles. Maastikulisus Vormilises plaanis tuleb Kangrol sisse senisest rohkem vabavärssi. 1970-80ndatel põhikirjutamisviis väga ei muutu, aga mingisugune tendents on sinnasuunas, et eleegilisus hakkab jälle süvenema. Proosa 1958 "Jäälätted" 1961 "Emajõgi" 1962 "Tartu" 1963 "Kivisild" 1965 "Must raamat" 1969 "Keeristuli" "Jäälätted" on raamat, mis kehtestab natuke uutmoodi kirjutamist. Kui räägime Kangro loomingu esteetilisest muutumisest, siis Tartu sarja algusega uus käekiri ja uus kirjutamisviis leitakse. Kuidas 6 raamatut paigutuvad pagulaskonteksti ja eesti kirjanduse konteksti? + tegemist ei ole realistlike romaanidega. Kuidas on võimalik, et siin algab hämu ja
Sisemine fokuseerimine jutustaja teadmised on piiratud konkreetse tegelase teadmistega (mina-jutustus, sisemonoloog, teadvuse vool). Ühes loos võib olla esindatud ka mitu piiratud vaatepunkti. Väline fokuseerimine jutustaja teab vähem kui tegelane; tegelasi ja tegevust vaadatakse narratiivis kõrvalt (tema-jutustus, kroonika-stiil) Fokuseerimine võib loo jooksul ka korduvalt muutuda (nt Kangro ,,Jäälätted"); see loob ebakindluse efekti. Jutustaja positsioon tekstis: Heterodiegeetiline väljaspool lugu (hierarhia tipus) seisev Homodiegeetiline jutustaja kui üks loo osalistest Autodiegeetiline peategelane kui jutustaja Ebausaldusväärne Jutustamise tasandid: Ekstradiegeetiline sellel asub jutustaja Diegeetiline siin toimub lugu ise Metadiegeetiline jutustuse sees asuv jutustus Jutustamistüübid ajaliste suhete alusel:
Sisemine fokuseerimine – jutustaja teadmised on piiratud konkreetse tegelase teadmistega (mina-jutustus, sisemonoloog, teadvuse vool). Ühes loos võib olla esindatud ka mitu piiratud vaatepunkti. Väline fokuseerimine – jutustaja teab vähem kui tegelane; tegelasi ja tegevust vaadatakse narratiivis kõrvalt (tema-jutustus, kroonika-stiil) Fokuseerimine võib loo jooksul ka korduvalt muutuda (nt Kangro „Jäälätted“); see loob ebakindluse efekti. Jutustaja positsioon tekstis: Heterodiegeetiline – väljaspool lugu (hierarhia tipus) seisev Homodiegeetiline – jutustaja kui üks loo osalistest Autodiegeetiline – peategelane kui jutustaja Ebausaldusväärne Jutustamise tasandid: Ekstradiegeetiline – sellel asub jutustaja Diegeetiline – siin toimub lugu ise Metadiegeetiline – jutustuse sees asuv jutustus
Ta on paguluses kõige tähtsam kirjanik, kui aga hakata mõtlema, kes on kõige kuulsam proosa või luulekirjanik, siis see pole Kangro. Tema tähtsus ja roll tuleb mitme asja pealt kokku. · 1935 Sonetid (Luulekogud) · 1937 Vanad majad · 1939 Reheahi · 1945 Põlenud puu (on tõenäoline, kui võtta sõjaeelse ja sõjajärgse aja, siis see võiks olla esimene eestikeelne luulekogu, mis on Rootsis ilmunud). · 1965 September o 1958 Jäälätted (Romaanid ) o 1961 Emajõgi o 1962 Tartu o 1962 Kivisild o 1965 Must raamat o 1969 Keeristuli 1968 Merre vajunud saar (Näidendiraamat) Ta on õppinud Tartu Ülikoolis. Ta alustas ka doktoritöö tegemist, kuid see jääb sõja tõttu pooleli. Tuleb ka mingil moel rollivahtus, kuid kirjandusega seotuks jääb ta sellegi poolest. Ka Arbujate seltskonnas jääb ta aktiivseks
annaabi.ee 
