Kirjanduslikud rühmitused möödunud sajandi algul Noor-Eesti Kõige olulisem Eesti kirjanduslik rühmitus. Tekib aastal 1905. Ühing andis välja viis albumit aastatel 1905, 1907, 1909, 1912 ja 1915. Kõige olulisem album oli kolmas, mis ilmus aastal 1909. Aastatel 1910 ja 1911 andsid välja ka ajakirja, mida ilmus 6 numbrit. Tekkis noore haritlaskonna eneseotsingu tulemusena. Avaartikkli esimeses albumis kirjutas Gustav Suits: " Enam kultuuri! See olgu kõigi vabastavade ideede elemendiks... Enam Euroopalist kultuuri! Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks.
Noor-Eesti- 1905-1915. kasvas välja õpilaste ja üliõpilaste rühmitustest. Püstitas kindlalt oma eesmärgi ja ideoloogiks võib pidada G.Suitsu. temalt ilmub artikkel ,,Noorte püüded". Manifesti põhieesmärk: ,,enam kulturi!enam Europalist kulturi! Olgem eestlased aga saagem ka Europlasteks!. Maailma kirjandus on selleks ajaks -3000 aastane. Eesti kirjandus 45 aastane professionaalne järjepidev eesti kirjandus tuli ärkamisaja algusega, rahvusliku liikumisega 19.saj II pool., 60' voolud jõudsid Eestisse hiljem, tänu sellele pole eesti kirjandus Euroopaga võrreldav. Rühmituse eesmärgid: tutvustada uut euroopa kirjandust, tegeleda eesti kirjanduse tõlkimisega,tuua rahvani unarusse jäetud eesti autorid(juhan liiv, K.J.Peterson) rühmituse taga peitub ka kirjastus,ajakiri ja 5 kirjanduslikku albumit. ( kuulusid: Suits, Tuglas, Grünthal-Ridala, Aavik, Linde) Albumid- I 1905- suitsu manifest, aaviku keeleuuendustest, ja kirjandus teaduslikke artikkleid. II-1907. keskendub
Friebert Tuglas, Artur Adson, Henrik Visnapuu. Siurulaste motoks oli ,,Loomise rõõm see olgu meie ainus tõukejõud" Tuglas. Siuru oli jätkanud Noor-Eesti traditsioone. Siuru aeg: EELAEG 1910-1917 TERVIKLIK PERIOOD 1917-1918 LAGUNEMINE PERIOOD 1918-1919 Siuru eesmärk oli lõbutseda, sest sõda (IMS) oli inimeste hinged hävitanud. Siurulased tähtsustasid armastusluulet . Aastail 19171919 ilmus Siuru ühisväljaannetena kolm albumit. TARAPITA - Tarapita oli kirjanduslik rühmitus, mis tegutses aastatel 19211922. Tegemist oli eelkõige kirjanduspoliitilise rühmitusega, mis teadvustas kultuuri kehva olukorda ja võitles kirjanduse ja kultuuri parema koha eest uues ühiskonnaa. Tarapita eesmärk oli protestida poliitilise korra vastu. Tarapita looming oli ekspressionistlik. ARBUJAD - Arbujad on luuletajate sõpruskond, is oli seotud Tartu Ülikooli ja üliõpilasseltsiga Veljesto. Liikmed: Betti Alver, Bernard Kangro, Uku Maasing, Kersti Merilaas,Mart Raud,
Kirjanduselu Eestis 1922 loodi Eesti Kirjanikkude Liit- kutseühing peaülesandega seista kirjanike loomistingimuste eest. Esimees Friedebert Tuglas 1923 ajakiri Looming 1925 asutati Kultuurkapital, tõusis esile eepika ja romaan 1934-1940 vaikiva oleku aastad autiritaarne reziim, Eesti ajaloo kangelasliku külje rohke kujutamine (Albert Kivikas ,,Nimed marmortahvlil") Kirjanduslik orbiit esimene kirjanduspilti kujundav rühmitus peale Tarapitale järgnenud vaheaega Murdeluule- Artur Adson- võru murdes Hendrik Adamson- mulgi keeles Johannes Barbarus ühiskonnakriitiline luuletaja Noor-Eesti Kirjandusrühmitus asutati 1901, eestvedaja Gustav Suits Tähtsamad liikmed- Suits, Tuglas, Johannes Aavik Eesmärk Eesti vaimse silmapiiri avardamine, kirjanduse kõrval ka kunsti ja muusika uuendamine. Elavdas kunstielu, tõstis korjanduskriitika taset, tutvustas eesti lugejaskonnale maailma filosoofilisi suundi. Noor-
Pihitmuspoeemis "Laul kleidist helesinisest ja roosast seelikust" (1925) põimuvad mälestused noorusajast, revolutsioonilisest Petrogradist ning sõjajärgsest Tartust. Kriitiliste groteskide ja följetonide kogu "Lilla elevant" (1923) annab groteskse ja värvika pildi omaaegsest boheemlaskonnast. Kuigi Allest kujunes välja eesti kirjandusloo üks tähelepanuväärsemaid epigrammimeistreid, jääb tema kirjanduslik tuntus põhinema siiski 1920. aastate esimese poole loomingul. Jaan Kärner Jaan Kärner -- (1891-1958) luuletaja ja kriitik, kirjutanud ka näite- ja proosateoseid ning pikemaid käsitlusi kirjandusloost. Luuletusi ja artikleid hakkas ajakirjanduses avaldama 1906. Esikteos, melanhoolne ja pessimistlik värsivihik "Tähtede varjud" (1913) on valdavalt epigoonlik. Järgnesid luulekogud "Maises ringis" (1919), mis sisaldab "Siuru"
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM KLAARIKA LAUR Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid eepika, lüürika, dramaatika ILUKIRJANDUSE PÕHILIIGID Kultuuri varasemas arengujärgus eksisteerinud suulise rahvaluule asemele tuli kirjaoskuse levides ilukirjandus - kirjalik looming. Ilukirjanduse vastena kasutatakse eesti keeles ka terminit belletristika.Ilukirjanduse kolm põhiliiki on lüürika, eepika ja draama. Lüürika (kreeka lyra - keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Lüürika liigid: · ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks · eleegia - nukrasisuline luuletus · pastoraal ehk karjaselaul · epigramm - satiiriline luuletus Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on
1. Kristjan Jaak Peterson (18011822) 18. sajandi lõpus toimunud Suure Prantsuse revolutsiooni mõjul oli muutumas kogu Euroopa vaimuilm ja ühiskond. Senine seisuslik ühiskonnakorraldus hakkas murenema, seisuse asemel tõusis 19. sajandi jooksul määravaks inimesi liitvaks kategooriaks rahvus. Kui K. J. Peterson sündis, oli saksa kirjanduse suurkujusid Johann Wolfgang Goethe saanud 52aastaseks, Venemaal hakkas oma esimesi lauseid ütlema poolteiseaastane Aleksander Puskin, hilisem sädelev poeet, ning Inglismaal omandas tulevane ,,romantismi deemon" ja ajastu kirjandusmoe kujundaja Georg Gordon Byron koolitarkust. Eestlase K. J. Petersoni luuletused aga nägid trükivalgust alles 20. sajandil, rohkem kui sada aastat pärast autori sündi, kui need ilmusid kirjandusliku rühmituse ,,NoorEesti" albumites ja ajakirjas. Enne Petersoni värsiloomingu avaldamist oli Gustav Suits kirjutanud selle kohta ülistava artikli peal
Tuglase sulest ilmunud mitmed mahukad kirjandusajaloolised uurimused: nt. lühimonograafiad "Juhan Liiv" (1914, 1928), "A. H. Tammsaare" (1918), "Ado Grenzsteini lahkumine" (1926) jt. Tuglas oli noorte kirjanike juht, nõuandja ja juhendaja. Ka oli ta pidevalt kohal Eesti nn vaimupealinnas Tartus. Ta oli paljude tähtsate kirjandusseltside asutaja ja põhiliige. Rahva valgustaja ja uute ideedega väljaastuja. Sidus erinevaid kultuurivaldkondi ja oli ühiskondlikult aktiivne. 7. Kirjanduslik rühmitus ,,Siuru" (liikmed, eesmärgid, iseloomulikku, võrdlus ,,Noor-Eestiga", saavutused) Siuru oli eesti kirjandusrühmitus, mis loodi 1917. aastal. Sinna kuulusid August Gailit, kes oli ka selle rühmituse asutaja, Marie Under, Johannes Semper, Friedebert Tuglas, Artur Adson, Henrik Visnapuu. Siurulaste motoks oli ,,Loomise rõõm see olgu meie ainus tõukejõud" Tuglas. Aastail 19171919 ilmus Siuru ühisväljaannetena kolm albumit. 1919
Kõik kommentaarid