Rühmitused (1)

Eesti kirjandus 20.saj. I poolel
Väga oluline oli Rahvuslik liikumine. 1906 avati Tartus kutseline teater – Vanemuine ; 1913 avati Tallinnas teater Estonia. 1907 rajati ka Eesti Kirjanduse Selts. Ilmusid ajalehed: Postimees , Teataja(1901-1905), Uudised(1903-1905). Tsentrumiks kujunes Tartu (Tartu Ülikooli pärast). Olulised kirjanduse elu organiseerijad olid rühmitused, neid oli 4: Noor-Eesti; Siuru (põldlõoke); Tarapita ( muistne sõjahüüd); Arbujad (loitsujad, nõidujad).
Noor-Eesti (1908-1915)
Pani aluse Eesti kultuuri uuenemisele. Püüdis tutvustada Euroopa kultuuri ja moodsat kirjandust – „Enam kultuuri! See on kõigi vabastavate aadete ja püüete esimene tingimus. Enam euroopalist kultuuri! Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks“ (Gustav Suits).
Selle rühmituse juhtivad liikmed olid: Gustav Suits, Friedebert Tuglas , Villem Grünthal-Ridala, Johannes Aavik, Bernhard Linde. Kaastööd tegid: August Kitzberg, , Anna Aava, Ernst Enno, Marie Under, Jaan Oks, Tammsaare . Kunstnikest lõid kaasa: Nikolai Triik, Konrad Mägi, Kristjan Raud.
Noor-Eesti avaldas 5 albumit (1905-1915), ajakirja, korraldas kunstinäitusi, tegeles keeleuuendustega. Albumid sisaldasid eelkõige ilukirjandust . Kunstitase kõrge, vormi rõhutamine. Tähtsale kohale tõusis tõlkimine. 1906 sai alguse kirjanduskriitika. Ilmus majanduspoliitilisi artikleid. Kirjastus e. trükikoda töötas veel 30-ndatel edasi.
Noor-Eesti jaguneb kolme ajajärku:

Kujunemisperiood (2 esimest albumit, looming seotud rahvusromantika ja realismiga )

Esteetiline kõrgperiood (süvenemine kunsti, filosoofiasse, looming kaldub impressionismi, sümbolismi)

Hilisperiood (loomingus avaldub modernism)

• 1902 -1903 andis Suits välja kolm kogumikku „Kiired“
  
• Kuressaares anti välja „Noor-eestlane“
  
• Rühmitus päästis Juhan Liivi, Kristjan-Jaak Petersoni luule
  
• Kõige sisukam oli 3. album (1909), kus J. Randvere avaldas essee „Ruth“, avaldati Kristjan-Jaak Petersoni 7 luuletust, M.Underi luuletused, Charles Baudelaire luuletused, kirjanduse ülevaade Jaan Oksalt. Sellel albumil oli väike levik, kuna see oli kallis. 1910 -1911 andsid välja ajakirja, aga seegi kallis
  
• pamflett – päevakajaline, ühiskonna nähtusi või avaliku elu tegelasi naeruvääristav artikkel või ilukirjandusteos, nt. „Daam sinises tualetis“ (August Gailit )
  

Tähtsus:

• "Noor-Eesti" elavdas 1905.–1919. aasta kultuurielu
  
• Tõstis kirjanduse vormi- ja stiilikultuuri; viis kirjanduskriitika paremale tasemele ; tõstis raamatukujunduse taset; elavdas kunstielu
  
• Arendas eesti keelt ja rikastas sõnavara
  
• Tutvustas Eesti lugejaskonnale maailma filosoofilisi suundi
  

Siuru (1917-1919)
Sel ajal oli kirjanduse elu suikunud, I MS tõttu. Vastukaaluks sõjakoledustele sai alguse uus rühmitus Siuru, kuhu kuulusid August Gailit, kes oli ka selle rühmituse asutaja , Marie Under, Johannes Semper , Friedebert Tuglas, Artur Adson , Henrik Visnapuu. Siurulaste motoks oli „Loomise rõõm – see olgu meie ainus tõukejõud“ – Tuglas. Siuru lasi ühisväljaandena välja 3 albumit. Peamised teemad olid loodus ja armastus. Siuruliku armastusluule tundeskaala on avar, kuid šokeerivalt uudselt mõjusid selles leiduvad julgelt sensuaalsed toonid ja erootilised kujutused, mida varasem luule ei tundnud .
1919. aastal tekkis siurulaste vahel konflikt, mille tulemusena lahkusid avalikult Marie Under ja Artur Adson. Konflikti tekitas August Gailiti 1919. aasta sügisel läbi mitme Postimehe numbri ilmunud pamflett "Sinises tualetis daam. Paradoksid luulest ja Marie Underist", kus autor pilkas Underi peenutsevat ja ilutsevat armastusluulet. Kuna rünnati seestpoolt, siis rikuti sellega rühma distsipliini , vaimu ja hävitati ühingu olemasolu mõte. Seejärel lahkusid August Gailit ja Henrik Visnapuu. Et viga parandada, leiti vahendaja kaudu lahendus - välja astusid Gailit ja Visnapuu ning seejärel tulid ühingusse tagasi Under ja Adson. Nii jäi rühma neli liiget - Under, Semper, Tuglas ja Adson. Järgnes ühingu taastamine kuuele liikmele - allesjäänutega liitusid August Alle ja Johannes Barbarus. Ent see ei päästnud ühingut. Siuru kui ühing, koguteoste väljaandja ja kirjastus läks hingusele. Aeg oli muutunud, puhkenud Eesti Vabadussõda.
Siuru rühmituse teeneks peetakse seda, et nad muutsid kirjanduse/lugemise populaarseks ja tõmbasid sellele üldsuse tähelepanu. Siuru oli jätkanud Noor-Eesti traditsioone, liikudes sümbolismi suunas. Loomingus oli eelistatud lüürika ja novellid . Murdeluule esiletõus (Adson). Kasutati keeleuuendusi. Arenes väljaannete kujundus. Tunti Euroopa luulet. Siurulased tähtsustasid armastusluulet ja viisid selle uuele stiilitasandile.
Ülemises reas seisavad vasakult: kunstnikud Peet Aren ja Otto Krusten. Alumises reas istuvad vasakult: Friedebert Tuglas, Artur Adson, Marie Under, August Gailit, Johannes Semper ja Henrik Visnapuu
Tarapita (1921-1922)
Tekkis vastandina Siuru olemusele. Anti välja 7 numbrit samanimelist ajakirja – „T“. Tegemist oli eelkõige kirjanduspoliitilise rühmitusega, mis teadvustas kultuuri kehva olukorda, rõhutasid sõltumatud inimsust ja vaimset kultuuri. Korduvalt olid tarapitalastel kõne all noorte olukord, haridus ja tulevikuperspektiivid. Väljundiks oli luule ( ajaluule ). Luule oli mõjutatud Saksa kirjandusest – ekspressionism – ehk elu tegelikkus luules.
Riigi kultuuripoliitika hakkas 1920. aastate keskpaigas edusamme tegema ja võib kindel olla, et osaliselt just täna tarapitalastele.
Tarapita koosseisu kuulusid: Friedebert Tuglas ( toimetaja ), Albert Kivikas , Johannes Semper, Marie Under, Artur Adson, Johannes Vares -Barbarus, August Alle, Jaan Kärner, Aleksander Tassa.
Pildil on (ülevalt vasakult): Johannes Vares-Barbarus, Friedebert Tuglas, August Alle, Albert Kivikas, Johannes Semper, Marie Under, Artur Adson
Luule üldpilt:

• G.Suits, E.Enno, Villem Ridala
  
• uusromantiline/mitmekülgne luule, väljendati oma põlvkonna maailmakäsitusi, vaimseid ideaale ja ka isiklikke elamusi
  
• ekspressionism – tähtsustas individualistlikku, pessimistlikku ja traagilist elutaju; elu tõepärasus sai alguse Saksamaalt
  

Ajaluule
Sõja, hukatuse ja ülekohtu kütkes maailma kujutasid ajalaulikud viimse piirini võigastes toonides, lootes ehmatada inimeses üles inimlikkust. Konkreetselt Eesti oludele viitava kõrval oli ülekaalus üldistav pilt maailma ja inimkonna ummikusse jõudnud arengust. Selgelt läbib paljusid luuletusi globaalse katastroofi teema. Inimkonda tabanud katastroofile vastandati maailma parandamise püüe. Ajalaulikud kutsusid inimesi välja enda paremaks muutmise nimel ja vägivalla vastu võitlema.
Arbujad (1938-1940)
Arbujad on luuletajate sõpruskond, see luuletajatest sõpruskond kogunes üliõpilasseltsi Veljesto(üliõpilasselts) ümber. 1938. aastal ilmus ühendkogumik.
Sellesse rühmitusse kuuluvad: Betti Alver, Bernard Kangro, Uku Masing , Kersti Merilaas , Mart Raud, August Sang , Heiti Talvik ja Paul Viiding .
Nad otsisid luules täiuslikkust, puhtust; hindasid kunsti. Kasutati a,b,a,b luuleskeemi. Nooreestliku sümbolismi taaselustamine ja edasiarendamine. Klassikaline, maailmakirjanduse mõju, vaimsus (elufilosoofia), ajakriitiline hoiak. Arbujad püüdlesid varasema eesti luulega võrreldes sügavama vaimsuse ja emotsionaalse pingestatuse poole. Tegemist oli erinevate isiksustega, mitmes suhtes oma teed otsivate noorte autoritega. Sai ühise nimetuse – sümbolism+impressionism= uusromantsim .