Grete Vendel 8.a klass 12.04.2014 VAT Tearti „Kirjaklambritest vöö“ Retsensioon Käisin vaatamas 8.aprillil Kuressaare Linnateatris lavastust „Kirjaklambritest vöö“.Lavastuse autoriks on Rein Agur. Loo peategelane Kati (Katariina Ratasepp) on pealtnäha tavaline mässumeelne teismeline, kes kolis Inglismaalt Eestisse.Ta joob, suitsetab, talle meeldib pidutseda ja mõnuaineid pruukida.Tema klassivennal, austajal ja heal
· töö kaasajastamine · Loodi mitmesuguseid põllumajanduslikke organisatsioone · Eesti oli Tsaari-Venemaa tööstuslikult arenenumaid piirkondi Kultuur Edusammud hariduses: · Eestikeelsete erakoolide asutamine · Haridusseltside loomine · Taastatakse peaaegu kogu eestikeelne alamaastme koolide võrk · 1906 asutati esimene eestikeelne keskkool Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlaste gümnaasium Tartus Kultuur · Eesti tearti professionaliseerimine · 1906 avati Vanemuise maja Tartus · 1911 valmis Pärnu Endla · 1913 avati Estonia teatrimaja Tallinnas Kultuur · Kirjanduses toimus üleminek rahvusromantiliselt ajalt realistlikule lähenemisviisile · 1905 Noor-Eesti · kerkisid esile sellised nimed nagu J. Liiv, O. Luts, M. Under, A. H. Tammsaare · Pandi alus ka eesti spordile Kultuur · 1906 toimus esimene eesti kujutava kunsti
kirja levik- algselt tehti savi peale lühi jutte, hiljem ka seadusi ja luuletusi, kirja õppisid kõik haridus-poisid alustasid 7 aastaselt, rikastel oli kodus ka pedagoog ning tüdrukud õppisid majapidamist ja käsitööd, spartas õppisid tüdrukus ka kehalise kasvatust kangelaseeposed- trooja sõja lugu Homeros, - mitme lauliku autor „Illias” ja „Odüsseia” Lüürika-luuletus mida esitati suuliselt koos viisiga Draama- kreeka keeles tegevus, tearti etendus Komöödia- igapäevane elu Tragöödia- kurb etendus Orkestra-näiteplats, ringi või poolringi kujuline Skenee- tausta dekoratsioon 6. Filosoofia ja teadus: filosoofia mõiste-mõtisklemine maailma üle Thales- maailm tekkis veest ja ujub vee peal Demokritos- maailm koosneb tühjusest ja seal olevatest aatomitest Pythagoras,- maailma korraldus on arvulisel suhtel Hippokrates- 4-5 saj kuulus arst Herodotos. Ajaloo sündmuste uurija ja kirja panija
Moliére suri 17. veebruaril 1673. aastal teatri lavalaudadel. Kuigi kirik keelas tollal näitlejate matmise pühitsetud mulda, maeti Moliére Louis XIV käsul siiski St.-Josephi kalmistule. Kuninga korraldusel ühendati Moliére'i teater kahe teise trupiga Prantsusmaa rahvusteatriks, Comédie-Francaise'iks. 4 5 LOOMING Molière'i komöödiad moodustavad tänini koomilise tearti klassikalise raudvara. Erinevalt eelkäijatest, kelle komöödiad olid enamasti itaalia ja hispaania näidendite tõlked või mugandused, kujutas Molière oma näidendites kaasaegseid prantslasi. Ta ehitas oma komöödiad üles mingi üksiku iseloomujoone igakülgsele kujutamisele ning naeruvääristas üldinimlikke ja sotsiaalseid pahesid. Ta tegi nalja tõsiste ja oluliste asjade üle, sest hindas komöödia rolli ühiskonnas kõrgelt. Moliére
Ta esitati mitu korda Nobeli kirjandusauhinna kandidaadiks. „Söerikastaja” (1958) *8. esseist- esseede kirjutaja 8 1960. aastad Kuuekümnendaid aastaid on piltlikult nimetatud eesti kirjanduse renessansiajastuks9, eesti kirjanduse uueks klassikaajastuks. See oli kümnend, mil loodi erakordselt palju uut. Põhimõtteliselt samane oli heliloomingu, tearti- ja kujutava kunsti areng. Igaljuhul nähakse kuuekümnendaid hea ajana, väga rikkalik oli kümnendi keskpaik. Taotluselt ning tähenduselt sarnaneb see aastakümme Noor-Eesti ajaga. Neisse aastaisse jäid ka esimesed kontaktid kodu- ja väliseesti kirjandusringkondade vahel, eestlased esimesed Rootsi-külastused ja üksikute väliseestlaste reisid okupeeritud kodumaale. Tihedate sidemete tekkimist takistasid siiski ideoloogilised1 vastuolud, väliseestlaste üldine kommunismivaenulikkus
maailma universaalseima teatrimehe, kes avaldas mõju kogu Euroopa lavakunstile, aidates seega kujundada uusaja teatri palet. Looming Loomingust üldiselt Moliere'i peetakse klassitsistliku draama suurimaks esindajaks. Molière kirjutas ja lavastas komöödiaid, kus ta naeruvääristas üldinimlikke (nt ahnus, silmakirjalikkus) ja sotsiaalseid pahesid. Molière'i komöödiad moodustavad tänini koomilise tearti klassikalise raudvara. Erinevalt eelkäijatest, kelle komöödiad olid enamasti itaalia ja hispaania näidendite tõlked või mugandused, kujutas Molière oma näidendites kaasaegseid prantslasi. Molière tundis Prantsusmaa elu, inimesi ja kombeid paremini kui ükski teine tolle aja näitekirjanik. Seda võib pidada tema teatri tugevuseks, nagu ka seda, et ta peegeldas kaasaega kriitiliselt. Silmakirjalikkus, vagatsemine, eputamine ja peenutsemine olid talle võõrad, teda köitsid
,,Cadmus et Hermione". Muusikaline vorm efektiderihkem ja dramaatilisem, nt. toimusid laval võitlusstseenid. 18. Sajandil arenes opera seria (it. k tõsine ooper), mis sai oma nime heroilise ja traagilise süzee järgi. Püüti järgida klassikalise kreeka draama põhimõtteid, võttes aluseks Aristotelese ,,Poeetika": sisu pidi olema lihtne ja väärikas, tegevus toimuma lühikese aja jooksul ning ühe paiga ümbruses. 18. Sajandil muutus ooper sõnalise tearti alaliigist iseseisvaks muusikaliseks zanriks. 17.-18. saj ooperitel õnnelik lõpp. Freud, Sigmund (1856-1939) Austria psühhiaater, kes pani aluse psühhhoanalüüsi levikule. Lõi mõiste ,,Oidipuse kompleks" üks psühhoanalüüsi alusmõisteid. Poisi kiindumus emasse ja isa vihkamine. Need kaks tõukejõudu hakkavad mõjutama hilisemaid tundeid ja käitumist. Freud arvas neid ideid nägevat Oidipuse müüdis, kuigi ta lähtus ainult Sophoklese tragöödia sündmustikust
Lilled" Ja ,,Emmajöe Õpik" ja ,,Emajõe Ööbik 2" ; Kuulsamad luuletused ,,Kodu", ,,sõgisemõtted"; avaldas ka luuletusi uues kirjaviisis, kirjutab isamaalisi luuletusi nt ,, miks sa nutad?" ( siin kasutab metafoore, mille kaudu ka edaspidi eesti ajalugu kujutatakse); igatsusluulet ,, Jutt" (kirjutatud Kroonlinnas, eemal eestist - temaks on koduigatsus, luuletus oon just kui väike jutustus)) Ta oli romantiline luuletaja. Andis juurse ka teatrikultuurile, lõi oma tearti trupi: tema näidend ,, Säärane mulk ehk sada vakka tangusoola" oli tema esimene näiden, mis esitati ka laval (1871) Juhan Liiv tema elu ja loming jaguneb kaheks perioodiks, vahepeal on tema haigestumine. Algusaastatel kirjuats tavalist luulet ja oli realistlike külajuttude looja. Kuulsamad jutustused: ,, Vari" (on külaproosa alusteoseid, on isiklik lugu mis on justkui tema lapsepõlve mälestused ja unistused), ,,Peipsi peal", ,, Käkimäe kägu"
TEATRIETENDUS · 17aastane sulane Janis Peitans · Tõlkis F.Schilleri ,,Röövlid" läti keelde ADOLFS ALUNANS · Läti teatri isa (1848 1912) · Esimene dramaturg · 1866. 1870.a töötas näitlejana (Tartus, Tallinnas, Narvas, Peterburis) · Riia Läti seltsi direktor · Kuni 1885.a Riia Läti Tearti dirketor RICHARD · Saksa helilooja WAGNER · 1782.a avati Riias esimene Saksa Teater (1813 1883) · 1837. 1839.a töötas seal muusika alal · Võla tõttu põgenes LÄTI MAATUNDMINE LÄTLASTE · Esimene etendus 1868.a ,,Zupu Bertulis" TEATER · Ludwig Holbergi ,,Mäeotsa Jepe" lokalisatsioon · 1869.a alus Riia Läti Seltsil
Sidus ennast teatritega. 1870 tuli tagasi kodumaale, muidu töötas mujal, töötas kohas 15 aastat. Tema tegeles praktiliselt kõigega , kirjutas ise või valis välja mida lihtsustas , ise lõi kaasa , lavastas, valis näitlejate kaadri, hoolitses rekvisiitide eest, Esimese läti rahvusliku teatri hing. 1885 kutsuti tema asemele teatrit juhtima P. Osolinš, kes oli esimene teartrialase hariduse saanud lätlane, oli lõpetanud Dresteni konservatooriumi , sai muusikaalase hariduse ja tearti oma. Viis selle tearti uuele tasmele, sellest sai profesionaalne teater, hakati etendama Shakespeare, Schillerit ja teisi suuri nimesid. Asutas rändteatrti , samuti lätlaste rahvusliku teatri, käis läbi praktiliselt kogu läti maa. Olles suuremaks äratajaks kui see Riias tegutsemine oli. Oma elu lõpuaastatel juhtis ta ka Miitavi lätlaste Seltsi teatrit. Lätlaste muusikaharrastus oli varasem, läti muusikast võiks rääkida juba al 18 saj, kui
sajand). 15.sajandil hakkab tekkima huvi antiigi vastu, siis ka matkitakse antiikaja teoseid, kirjutatakse rohkeb komöödiaid, hiljem tragöödiaid. Koomilistes zanrites levisid vahemängud, pis olid peamiselt proosas kirjutatud. Suur ebaühtlus teatri ja draama tekkimisel. Saksamaa oli mahajäämas (tuli alles 17.sajandil), ka Prantsusmaal ei toimunud midagi, kuigi huvi antiigi vastu oli (aga kuna neil oli usuline sõda, ei olnud ruumi tearti levikuks ja arenguks), Itaalias on kõige parem, kuid peamiselt ainult komöödiat. Üks suur renessansiaja kirjanik Ariosto kirjutas 5 tragöödiat. Alguses oli proosas, hiljem kirjutas ümber värssidesse. Kirjutas blankvärsis (korrapärane ilma riimita värss 11silbiline (naisriim) 10silbiline (meesriim)). Tasso "Vabastades Jeruusalemma" (1575), "Aminta" (16.saj II poolel, 1576), mis on samuti bäankvärsis. 16.sajandi Itaaliast on tulnud ka tuntud teatrinähtus commedia dell'arte
pahesid. Kui Moliére astus draamakirjandusse, olid moes jandid, mille eesmärgiks oli publikut üllatada ja igasuguste veidrustega naerma panna. Tolleaegne farss ei paistnud silma tõepäraste karakteritega, kogu koomika seisis intriigis ja situatsioonides. Moliére'i varasematest naljamängudest võis juba leida karakteriseerimise algeid, kuid pearõhk oli neis siiski intriigil ja elaval kõnel. Molière'i komöödiad moodustavad tänini koomilise tearti klassikalise raudvara. Erinevalt eelkäijatest, kelle komöödiad olid enamasti itaalia ja hispaania näidendite tõlked või mugandused, kujutas Molière oma näidendites kaasaegseid prantslasi. Molière tundis Prantsusmaa elu, inimesi ja kombeid paremini kui ükski teine tolle aja näitekirjanik. Seda võib pidada tema teatri tugevuseks, nagu ka seda, et ta peegeldas kaasaega kriitiliselt
annaabi.ee 
