Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

KEELEMUUTUS (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis mulje tekib selle kolmkeelse sildi põhjal?
  • Kuhu muutus viib?
KEELEMUUTUS: KEELE ARENG JA MUUTUMINE
Huvi keele päritolu vastu. Legendid (nt Paabeli torn, F. R. Faehlmanni „Keelte keetmine“ jms). Ebateaduslikud ettekujutused: nt kõik keeled on pärit heebrea keelest, ladina keelest jne. Ettekujutused ei põhine keeleainese süstemaatilisel analüüsil.
Monogenees : kõik keeled põlvnevad ühest allikast (nt Paabeli torni legend).
Polügenees: keel on tekkinud eri paikades eri hetkedel.
Monogenees on naiivne teooria, professionaalsed keeleteadlased seda ei usu.
Moodsa keeleteaduse sünd: püüd selgitada keele päritolu ja arengu probleeme keeleainese süstemaatilise, järjekindla tõlgendamise kaudu. Ajaloolise (diakroonilise) keeleteaduse sünd.
Huvi sanskriti vastu Euroopas 19. sajandil. Indoeuroopa (vanem kitsama nimega indogermaani) keelte süstemaatiline uurimine (võrdlus, sarnasuste ja erinevuste otsimine jne). Uute meetodite otsing. Algkeelte rekonstrueerimise katsed.
Franz Bopp (1791-1867) seostas omavahel muinasindia ja Euroopa keeled. Võrdlev-ajalooline meetod, häälikumuutuste süstemaatilisus: kui keeles X esineb teatud ümbruses/positsioonis häälik A ja keeles Y samas ümbruses häälik B, siis see vastavus on järjekindel.
Nt leedu g eesvokaali ees – läti dz samas positsioonis
leedu gintaras ’merevaik’ – läti dzintars
leedu giesmė ’viis, meloodia ’ – läti dziesma ’laul’
Siiski, geneetilise suguluse tuvastamisel on hulk raskusi. Võrreldes homo sapiens ’i ajalooga on kirjalike allikate ajalugu üsna lühike (kirjalikud mälestised u. 5000 a. vanad).
Sarnasused:
Geneetiline (sarnasus on seletatav ühise päritoluga).
Tüpoloogiline (sarnasus pole materiaalne, nt ühine sõnavara, vaid ilmneb grammatilistes kategooriates, mallides jne). See võib olla omakorda 1) kokkusattumus ja 2) kontaktide tulemus.
Nt nii rumeenia kui rootsi keeles on määratud artikkel postpositsiooniline (järgneb nimisõnale); väheusutav, et see on kontaktide tulemus.
Erinevalt paljudest indoeuroopa keeltest, on vene keeles ja läti keeles omaja konstruktsiooni mall DAT + olema, nagu läänemeresoome keeltes ALL + olema, mida ei saa seletada juhusega (tegemist on ilmselt keelevahetuse tulemusena, läänemeresoome keelte kõnelejad vahetasid keelt):
Vene
у меня есть брат ’mul on vend’
PREP mina: DAT olema: 3P vend
Läti
Man ir brālis
mina: DAT olema: 3P vend
vrd omama-verbi konstruktsiooniga:
Saksa:
Ich habe einen Bruder
mina omama:1SG ART: ACC vend
Ühine sõnavara võib olla seletatav 1) laenamisega ühisest allikast või 2) vastastikkuse leksikaalse laenamisega.
Ühised (alam)saksa laenud:
Eesti Läti
kool skola
arst arsts
üür īre
Leksikaalne laenamine: olge ettevaatlikud! Mis mulje tekib selle kolmkeelse sildi põhjal?
Seenesupp
Sēņu zupa
Grybų sriuba
Seetõttu on ajaloolise keeleteaduse abiks vaja ajalugu, etnograafiat, antropoloogiat, arheoloogiat jm distsipliine.
Geneetilise suguluse tõendiks on reeglipärased hääliku- ja tähendusevasted nii suurel arvul ja nii süstemaatilisel kujul, et see ei saa olla juhuslik.
*k
ungari keeles taga eesvokaalide ees k, muidu h
vrd
soome/eesti ungari
kala hal
käsi kéz
Algkeele rekonstrueerimisel aitab nii sugulaskeelte materjal kui kirjalikud allikad. Nt romaani keelte uurimise abiks on suur hulk ladinakeelseid tekste. Kui vanemaid tekste pole olemas, kasutatakse siserekonstruktsiooni (arvestades häälikuseaduslike muutustega , võrreldakse ühe keele erinevaid vorme).
Kuigi häälikuseaduslikud muutused on üldjoontes regulaarsed, neil võib olla erandeid . Üks erandeid tootev jõud on analoogia .
HÄÄLIKUMUUTUSED
Häälikumuutused võivad hakata grammatikat „lõhkuda“, kui nad ei toimu kõigis vormides ühesuguselt. Nt astmevaheldus eesti keeles
Häälikumuutuste regulaaarsus
Kadu: h > Ø
Metatees : nh > hn, rh > hr
Vokaalharmoonia
SOOME EESTI VÕRO/ SETO
vanha karhu vana karu vahna kahr
pesä, kylä pesa, küla pesä, külä
väsymme väsime väsüme
Häälikute kadu on tõenäolisem, kui selle teke > h-ga vormid on vanemad.
Kuhu muutus viib?
Ahelmuutus (great vowel shift inglise keeles 15.-18. saj.)
Lühem ahel Kodavere murrakus ht > st > ss
õhta > õsta, astub > assub
Häälikumuutused, mis nii-öelda lõhuvad grammatikat:
üks: ühe: üht(e)
1) e > i (uni: une jne); omastava lõpp –n (vrd sm keel; maantee ) blokeeris e > i, -i on säilinud: *üksi
  • *ti > si (leedu tiltas > sild ; *veti > vesi), *ükti on veel vanem vorm
  • k, h, ht – sugulaskeeled appi.
    Põhja-Eesti *kt > ht (õhtu, kõht, vaht , ühte)
    Lõuna-Eesti *kt > t(t) (õtak, kõtt, vatt , ütte)
    See on kõige suurem ja olulisem muutus, mis eristas PE ja LE
    *ükti: *ühte/n: *üktä
    4) Astmevaheldus: kinnises silbis klusiil nõrgenes: *ühten > *ühen
    5) lõpukadu * üksi > üks
    6) omastava lõpp –n > Ø
    Täielik ülevaade:
    *ükte: *ükten: *üktä
    e > i *ükti: *ükten: *üktä
    ti > si *üksi: *ükten: *üktä
    kt > ht *üksi: *ühten: *ühtä
    vaheldus *üksi: *ühen: *ühtä
    lõpukadu *üks: *ühen: *üht
    –n > Ø sõna lõpus üks: ühe: üht
    Häälikumuutused võivad hakata grammatikat „lõhkuda“, kui nad ei toimu kõigis vormides ühesuguselt. Nt astmevaheldus eesti keeles.
    Häälikute lahknemine : tekib uus häälik, vana jääb püsima (nt l kõrvale on tekkinud palataliseeritud ).
    Häälikute kokkusulamine : täielik (nt ü kadumine/ asendumine i-ga liivi keelest) ja osaline (kokkusulamine vaid teatud positsioonis, nt ä, ö, ü kadumine järgsilpidest eesti keeles, kuid säilimine esimeses silbis, nt küla külä).
    Häälikumuutuste liigid
    Seletatavad koartikulatsiooniga (kooshääldamise nähtustega)
    assimilatsioon rand : ranna (ka vokaalharmoonia)
    dissimilatsioon hammas: hamba
    metatees leder > redel
    haploloogia istutatakse > istutakse (Lääne-Eestis)
    hüperkorrektsus ö > õ tõõtada; ou > au saust
    Analoogia
    Selle vastu on sõditud ja sõditakse, peetakse „lihtsustamiseks“, kuid asjata. Analoogia on suunatud suurema reeglipärasuse saavutamisele/ taastamisele.
    X : kaane = seen : seene
    X = kaan
    Nimede käänamine: Toomas, Urmas – kas 5. või 7. käändkonna järgi (s.o. Toomas : Toomase või Toomas : ` Tooma )?
    Kõnekeeles: isa : isa : isat (nagu kõne : kõne : kõnet). Kas keel „lihtsustub“ või muutub hoopis keerulisemaks?
    Mittenorminguline nõu : nõu : nõud (nagu soo : soo : sood ). Tänapäeva kõneleja ei taju, et nimetava ajalooline vorm ei olnud ühesilbiline: *neuvo ja v on kadunud, seetõttu on sõna muutunud ühesilbiliseks.
    Keeleajalooliselt olid 3. isiku vormid tugevaastmelised (vrd. soome keelega), 2. silp oli lahtine tegebi (sm tekee, tekevät)
    Analoogia Põhja-Eestis: tee/n, tee/d > tee/b jne
  • KEELEMUUTUS #1 KEELEMUUTUS #2 KEELEMUUTUS #3 KEELEMUUTUS #4
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-10-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 27 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor annabell Õppematerjali autor
    Keele areng ja muutimine

    Sarnased õppematerjalid

    Eesti keele ajalugu ja murded
    130
    ppt

    Eesti keele ajalugu ja murded

    Eesti keele ajalugu Sulev Iva MRÜ 2010 Keeleajaloo uurimine • diakrooniline keeleuurimine (keele ajalooline areng, keelemuutused) • sünkrooniline keeleuurimine (keele hetkeseis) Keeleajaloo uurimise meetodid • filoloogiline meetod (eri ajastu tekstide võrdlus) • komparatiivne meetod ((sugulas)keelte võrdlus) • siserekonstruktsioon (ühe keele vormide võrdlus) Esimesi eesti tekste • 13. saj eestikeelsed tekstikatked (algus) (Henriku Liivimaa kroonika) • 16. saj säilinud eestikeelne raamat (1535) (Wanradti ja Koelli katekismus) • 17. saj lõunaeesti Wastne Testament (1686) • 18. saj põhjaeesti kogu Piibel (1739) Komparatiivne meetod: võrdlev rekonstruktsioon sm hiiri ee hiir va iir ve hir´ li iir er čejer´ mo šejer ud šir ko šir Siserekonstruktsioon üks : ühe : üht 1. *ükte : *ükten : *üktä 2. e > i /_#/: *ükti : *ükten : *üktä 3. t > s /_i/: *üksi : *ükten : *üktä 4. k > h /_t/ *üksi :

    Eesti keele ajalugu
    Eesti keele ajalugu
    28
    docx

    Eesti keele ajalugu

    1. Kui vana on eesti keel? Eesti keel tekkis vanade hõimumurrete alusel eelmise aastatuhande esimesel poolel eri murdeid ühendavate laialdaste uuenduste läbi keelesüsteemi mitmes osas, kusjuures keskuseks võis olla ennekõike lõunaeesti murdeala.” (Rätsep 1989: 1521) Uuendusi: lõpukadu, sisekadu, LV ja VV teke, sõnalõpulise n-i kadu, järgsilpide pikkade vokaalide lühenemine, geminaatide lühenemine üksikkonsonantideks; komitatiivi teke, eitusverbi, potentsiaali ja possessiivsufiksite kadu, kaudse kõneviisi teke; sõnavara muutused eeskätt keelekontaktide mõjul 2. Eesti keele ajaloo periodiseeringud. Saareste perioodid: ...−1200 13.−15. sajand 16.−18. sajand 19.−20. sajand Kirjeldab nii keelesüsteemi muutusi kui ka keele sotsiaalset positsiooni. Periodiseeringu aluseid ei kommenteeri. Kask 1970: • 1524−1857 • 1524−1686 (saksapärane kirikukirjandus) • 1686−1813 (“parandatud” kirikukeel) • 1813−1

    Eesti keele ajalugu
    Keeleteaduse alused
    40
    docx

    Keeleteaduse alused

    1. loeng Keeleteaduse alused 5. sept-13. Mis on keel Karlason (lk15): keele all mõeldakse inimese poolt kasutatavat loomulikku keelt, mis tavaliselt teostub leekelise ehk verbaalse suhtluse vormis. Keel on võimalik tänu inimese keelevõime. · Keel on üks inimese kognitiivserest võimetest, võrreldav näiteks nähemise, kuulmise jt tajudega. o Kommunikatsioonisüsteem ­ keel on ette nähtud inimestevaheliseks suhtluseks. o Keeleteaduse üürimisobjekt Tähenduse, funktsiooni poolt keelt vaadates näeme keeles teistsuguseid jaotusi kui struktuuri poolt vaadates. /üldkeeleteadus (ingl k ­ General linguistics) keeleteadus ehk lingvistika/ Keele allsüsteemid: · Foneetika · Fololoogia · Morfoloogia · Süntaks · Tekst · Semantika, pragmaatika (tähendusõpetus, keelekasutus) Maailma keeled on pigem kõik mingil määral sarnased. Kui keelt vaadata struktuuri poolt, siis võivad keeled väga erinevad

    Keeleteadus
    Kordamine eesti keele eksamiks
    59
    doc

    Kordamine eesti keele eksamiks

    KORDAMINE EESTI KEELE EKSAMIKS Silp koosneb ühest või mitmest häälikust. Eesti sõnade silbitamisel kehtivad järgmised reeglid: 1. üksik kaashäälik täishäälikute vahel kuulub järgmisse silpi: ka-la, lu-ge-mi-ne, e-la- gu; 2. kui täishäälikute vahel on mitu kaashäälikut kõrvuti, siis kuulub ainult viimane neist järgmisse silpi: tul-la, kur-vad, kind-lam, mars-si-ma, mürts-ti; 3. (üli)pikk täishäälik või diftong kuulub tavaliselt ühte silpi: pii-lub, suu-bu-ma, lau- lud, toa, lui-tu-nud; kui kahe vokaali vahelt läheb morfeemipiir, siis kuuluvad nad ka eri silpidesse: ava-us ­ ava on tüvi, us on tuletusliide; 4. kolme täishääliku järjendist kuulub viimane teise silpi: põu-a-ne, luu-ad, lai-ad, rii- u, hoi-us-te; 5. liitsõnades silbitatakse iga koostisosa eraldi: tä-he-tea-dus, va-na-e-ma, las-te-ai- a-laps; 6. võõrsõnu silbitat

    Eesti keel



    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun