hommikost hiliseni õhtoni nink peks vaivast meestäsä... 17.–18. sajand Korra oli ühel vanal auusal mehel väega kuri naine, kes sõimas ja kiros terve pitka päiva, varasest ommikost ilise õhtoni ning peks vaist meest ... 20. sajand Kord oli ühel vanal ausal mehel väga kuri naine, kes sõimas ja kirus terve pika päeva, varasest hommikust hilise õhtuni ning peksis oma vaest meest ... Eesti keele sõnavara päritolurühmad • Omatüved • Laentüved • Võõrtüved • Tehistüved Eesti keele päritolu Omatüved: uurali tüved (4000–5000 eKr; ~120 tüve) • somaatilised (keel, silm, muna) • loodus (jõgi, kõiv, puu, vesi, kuusk, kala, küü ‘uss’, kuu, päev~päike, suvi) • tuli (tuli, süsi, katk ‘suits’) • elatis (nool, peksma ‘nahka parkima’, vask (mingi metall)) • religioon (vägi) • koht (ala, üla, vasak, parem, esi (<*eti), pära • pronoomenid (see, too, ke-, mi-, ku-, me, te)
Sama sõna märgib ka praktilist poolt – sõnaraamatute tegemist ennast. 4. Mis on ja millega tegeleb etümoloogia? Etümoloogia on keeleteaduse osa, mis käsitleb sõnade päritolu. Eelkõige on etümoloogiateaduse uurimisobjektiks tüvede päritolu. Kõige üldisemalt võib iga keele sõnatüved päritolu järgi jagada oma- ja laentüvedeks. Omatüvedel pole leitud laenuallikat ja millel võib olla sugulaskeeltes vaste, mille saab tagasi viia samale algtüvele. Laentüved on teisest keelest laenatud. Etümoloogiateaduse eesmärk on teha kindlaks sõnatüve vasted sugulaskeeltes ja/või laenuallikas. Ühtlasi uurib etümoloogiateadus ühe keele sõnade omavahelisi päritoluseoseid, selgitades välja, missugused sõnad (nt häälikuliselt erinevad tüvekujud, eri tähendusega häälikuliselt sarnased sõnad, tuletised) lähtuvad keeleajalooliselt ühest ja samast tüvest. Etümoloogiasõnaraamat ongi sõnaraamat, mis sisaldab teavet
Fusionaalsed muutused eesti keeles: *vete+hen> veteen > vette Aglutineerivad muutused eesti keeles: *vet+te+sse, vee+de+sse Mitmeid muid uusi aglutineerivaid analoogiamuutusi (si-minevik jm.) Viitso: eesti keel on kvaasiaglutineeriv keel 30. Eesti keele tüübi muutumine. Eesti keel on kujunenud aglutineerivast algläänemeresoomest flekteerivaks keeleks kvaasiaglutineeriva vaheastme kaudu. 31. Kuidas on eesti keel saanud oma sõnavara? Omatüved, laentüved (jagunevad otselaenudeks ja kaudlaenudeks), võõrtüved, tehistüved. 32. Eesti keele omasõnavara kihistused. ? 33. Sugulussõnavara kujunemine eesti keeles. Vaata käsilehelt sugupuud! 11 34. Eesti keele arvsõnade ajalugu. • Loendamine • Sageli seotud kehaosade nimetustega Eesti keeles Uurali tüved: kaks (<< *kakta << *käkte), viis Soome-ugri tüved: üks (<< *ükte << *üke), kolm, neli, kuus
televisiooni meelevallas, kirjalikest on juurde tulnud Internet. Laensõnad on enamasti käinud koos kultuurimõjudega: oleme laenanud sõnu koos esemete ja nähtuste endiga. Ent on olnud ka psühholoogilisi põhjusi. Näiteks on liiga kanged sõnad vajanud võõraid eufemisme või on võõramaine väljendus külgetõmbavam olnud kui oma. Sõnavara päritolu. Põlis, laen ja tehissõnad Teisest keelest meile võetud uued tüved on laentüved. Huno Rätsepa loendusandmetel jaguneb laentüvevara järgmiselt: Laenurühm Aeg Arv Näiteid indoeuroopa ja indoeuroopa ja indoiraani algkeelest (3000 2343 arva, iva, mesi, ora, osa, puhas, põrsas, sada, indoiraani laenud 1000 a e.m.a) tüve sarv, varss, vasar, viha
tehistüvesid, mis on vabalt moodustatud oma - või võõrtüvede kujul. Nende omavaheline seos on kirjakeeles järgmine (esimene arv määrab tüvede hulka, mis on kindlalt määratud selles rühmas, teine aga viidab tüvede kogust sõnavaras (Rätsep 2002:62). Omatüved 2585 -- 3375 tüvest (46,67 -- 60,93%) Tehistüved 52 -- 56 tüvest (0,94 -- 1,01%) Laentüved 2242 -- 2698 tüvest (40,48 -- 48,41%) Kuna kirjakeel on läbi käinud rohkem uurimusi kui suuline keel. Võib väita, et vene laene eesti kirjakeeles on läbinisti uuritud valdkond. Paljud keelemehed on tegelnud vene laenude uurimisega. Nende seas on Paul Ariste, Julius Mägiste, Andrus Saareste, Valentin Kiparsky ning teised, kes on kirjutanud laenudest. 1981. aastal sai valmis Anita
Eksami teemad 1. eestlaste ja naaberrahvaste päritoluteooriad 2. keel ja maailmavaade Soovituslik: 1 (ariste), 11 (uku masing), 14, (uno rätsep), 15 (urmas sutrop) , 20 (wiiki kalevi) 1. traditsioonilise maailmapildi ruumitunnetus 2. traditsiooniliste maailmapildi ajatunnetus 3. rahvausk enne ja nüüd Kohustuslik: 1, 8, 9 1. mitteloolised peegeldused folkloorižanritest: rahvajutud 2. mitteloolised peegeldused folkloorižanritest: rahvalaulud kohustuslik: 6, 10 1. moderniseerimine ja mineviku pärand kaasajal kohustuslik: 2, 4 Omakultuur Eestlaste ja naaberrahvaste päritolu teooriad 2 suurt lugu: 1. Keelepuu teooria (J.Sajnovics, S.Gyarmathy, A.Reguly,M.A.Castren, F.J.Wiedemann, E.N.Setälä,P.Ariste)Vanem teooria (18.saj.) Ungari uuria avastas. Soome-Ugri keelte sugulus. 2. Kontaktiteooria (Kalevi Wiik, Ago Künnap) Inimrände ajaloost Kaasaegne inimene Homo sap...
Eksami teemad 1. eestlaste ja naaberrahvaste päritoluteooriad 2. keel ja maailmavaade Soovituslik: 1 (ariste), 11 (uku masing), 14, (uno rätsep), 15 (urmas sutrop) , 20 (wiiki kalevi) 1. traditsioonilise maailmapildi ruumitunnetus 2. traditsiooniliste maailmapildi ajatunnetus 3. rahvausk enne ja nüüd Kohustuslik: 1, 8, 9 1. mitteloolised peegeldused folkloorizanritest: rahvajutud 2. mitteloolised peegeldused folkloorizanritest: rahvalaulud kohustuslik: 6, 10 1. moderniseerimine ja mineviku pärand kaasajal kohustuslik: 2, 4 Omakultuur Eestlaste ja naaberrahvaste päritolu teooriad 2 suurt lugu: 1. Keelepuu teooria (J.Sajnovics, S.Gyarmathy, A.Reguly,M.A.Castren, F.J.Wiedemann, E.N.Setälä,P.Ariste)Vanem teooria (18.saj.) Ungari uuria avastas. Soome-Ugri keelte sugulus. 2. Kontaktiteooria (Kalevi Wiik, Ago Künnap) Inimrände ajaloost · Kaasaegne inimene Homo sapi...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
