P2.OG.03.080. ARVESTUS (meil) 7.-8. mai 2012 NIMI: STATS I 1. Nimetage juristide sotsiolekti (rühmakeele) liike. Juristide sotsiolekti liikideks on õiguse oskuskeel ja selle argivariant ehk juura släng 2. Milline grammatiline alus on juristide slängil? Juristide slängi grammatiline alus tuleneb igapäevakeele üldistest joontest. 3. Milline keelevariant on oma olemuselt ametnike formaalne erikeel? Normitud kirjakeel. 4. Selgitage sõnapesa lahutama, lahutus, lahutamine, lahutatud näitel, mis on juriidilise tõlgenduse juures oluline.
• 1857−... • 1857−1900 (rahvusliku kirjakeele kujunemis- ja ühtlustumisaeg) • 1900−1940 (rahvusliku kirjakeele normeerimise aeg) • 1940−... (eesti kirjakeele üldrahvalikuks muutumise aeg) Eesti keele ajaloo periodiseeringud: Hennoste 1997 (sotsioperioodid) (1) 1. ... − 13. sajand (suulised murded: kirderühm, põhjarühm, lõunarühm; avalikud ja argiregistrid) 2. 13. sajand − 16.-17. sajand (eesti keel madalama positsiooniga sotsiolekti staatuses; sakraalse ja asjaajamisregistri taandumine; muutused grammatikas ja leksikas, alamsaksa mõjud) Eesti keele ajaloo periodiseeringud: Hennoste 1997 (sotsioperioodid) (2)16.-17. sajand − 18. sajandi algus (luterlik kultuur; 3. Rootsi võim; ülemsaksa, rootsi keel avaliku elu registritena, alamsaksa taandumine argiregistriks; eesti keele (pool)kirjaliku registri kujunemine − vaimulik tõlkeline kirjavara; saksaeesti keeleideaal, teadlik eesti
8. Normikeel ja sotsiolektid 34 III. Kokkuvõtteks: sotsiolektid ja keelestrateegia 36 Kirjandus 39 2 Sissejuhatuseks Käesolev ülevaade kõneleb eesti keele sotsiolektidest. Ülevaate esimeses osas anname sotsiolektide ja nende uurimise üldpildi. Esiteks määratleme sotsiolekti võrreldes teiste allkeeltega. Teiseks anname lühikese ülevaate sotsiolektide uurimisest maailmas, keskendudes selle tegevuse kõige olulisema suunale, kvantitatiivsele sotsiolingvistikale. Selle ülevaate eesmärgiks on tuua sisse sotsiolektide uurimiseks vajalikud põhimõisted. Seejärel vaatleme lühidalt sotsiolektide uurimisel saadud tulemusi seotuna erinevate sotsiaalsete parameetritega. Ülevaate teises osas keskendume eesti sotsiolektidele. Kõigepealt vaatame lühidalt eesti
• 1900−1940 (rahvusliku kirjakeele normeerimise aeg) • 1940−... (eesti kirjakeele üldrahvalikuks muutumise aeg) Kritiseerib ühiskondlike muutuste sidumist periodiseeringuga, kuid lähtub ka ise periodiseerimisel kirjakeele ühiskondlikust rollist. Hennoste 1997: 1. ... − 13. sajand (suulised murded: kirderühm, põhjarühm, lõunarühm; avalikud ja argiregistrid) 2. 13. sajand − 16.-17. sajand (eesti keel madalama positsiooniga sotsiolekti staatuses; sakraalse ja asjaajamisregistri taandumine; alamsaksa mõjud) 1 3. 16.-17. sajand − 18. sajandi algus (luterlik kultuur; Rootsi võim; ülemsaksa, rootsi keel avaliku elu registritena, alamsaksa taandumine argiregistriks; eesti keele (pool)kirjaliku registri kujunemine − vaimulik tõlkeline kirjavara; saksaeesti keeleideaal, teadlik eesti keele arendus) 4. 18