Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge
Add link

Kategooria eesti keele ajalugu - 21 õppematerjali

Eesti keel >> Eesti keele ajalugu
130
ppt

Eesti keele ajalugu ja murded

Eesti keele ajalugu Sulev Iva MRÜ 2010 Keeleajaloo uurimine • diakrooniline keeleuurimine (keele ajalooline areng, keelemuutused) • sünkrooniline keeleuurimine (keele hetkeseis) Keeleajaloo uurimise meetodid • filoloogiline meetod (eri ajastu tekstide võrdlus) • komparatiivne meetod ((sugulas)keelte võrdlus) • siserekonstruktsioon (ühe keele vormide võrdlus) Esimesi eesti tekste • 13. saj eestikeelsed tekstikatked (algus) (Henriku Liivimaa kroonika) • 16. saj säilinud eestikeelne raamat (1535) (Wanradti ja Koelli katekismus) • 17. saj lõunaeesti Wastne Testament (1686) • 18. saj põhjaeesti kogu Piibel (1739) Komparatiivne meetod: võrdlev rekonstruktsioon sm hiiri ee hiir va iir ve hir´ li iir er čejer´ mo šejer ud šir ko šir Siserekonstruktsioon üks : ühe : üht 1. *ükte : *ükten : *üktä 2. e > i _#: *ükti : *ükten : *üktä 3. t > s _i: *üksi : *...

Eesti keele ajalugu - Keskkool
19 allalaadimist
28
docx

Eesti keele ajalugu

Kui vana on eesti keel? Eesti keel tekkis vanade hõimumurrete alusel eelmise aastatuhande esimesel poolel eri murdeid ühendavate laialdaste uuenduste läbi keelesüsteemi mitmes osas, kusjuures keskuseks võis olla ennekõike lõunaeesti murdeala.” (Rätsep 1989: 1521) Uuendusi: lõpukadu, sisekadu, LV ja VV teke, sõnalõpulise n-i kadu, järgsilpide pikkade vokaalide lühenemine, geminaatide lühenemine üksikkonsonantideks; komitatiivi teke, eitusverbi, potentsiaali ja possessiivsufiksite kadu, kaudse kõneviisi teke; sõnavara muutused eeskätt keelekontaktide mõjul 2. Eesti keele ajaloo periodiseeringud. Saareste perioodid: ...−1200 13.−15. sajand 16.−18. sajand 19.−20. sajand Kirjeldab nii keelesüsteemi muutusi kui ka keele sotsiaalset positsiooni. Periodiseeringu aluseid ei kommenteeri. Kask 1970: • 1524−1857 • 1524−1686 (saksapärane kirikukirjandus) • 1686−1813 (“parandatud” k...

Eesti keele ajalugu - Tallinna Ülikool
63 allalaadimist
38
docx

Eesti keele ajalugu

Kui vana on eesti keel? Eesti keel kujunes hõimumurretest, mis omakorda lahknesid läänemeresoome keeleühtsusest 2000-2500 aastat tagasi. Huno Rätsepa sõnul juhtus see 1000. aastate esimesel poolel ning keskuseks võis olla lõunaeesti murdeala. Eesti keel, mida ma täna teame, on umbes 500-800 aastat vana. Eesti keele arenemine toimus uuenduste läbi, sh lõpukadu, sisekadu, laadivahelduse ja vältevahelduse teke. Uurali → soome-ugri → läänemeresoome keeled. Kujunes 13.–16. sajanditel läänemeresoome algkeele hõimumurrete lähenemise ja teistest hõimumurretest ristumise tulemusel. 2. Eesti keele ajaloo periodiseeringud. Mitmed keeleteadlased on teinud oma periodiseeringud. Andrus Saareste jagas 1952. aastal eesti keele periodiseeringu neljaks:  ... – 1200 ...

Eesti keele ajalugu - Tallinna Ülikool
56 allalaadimist
2
doc

Eesti keele hoidmine

Eesti keele hoidmine Eesti keele kõnelejaid on maailma teiste keeltega võrreldes vaid käputäis, kuid sellegi poolest on eesti keel läbi aastasadade säilinud. Ta on küll läbi teinud palju muutusi. Teda on mõjutanud valitsenud riigikorrad, arenev tehnikasajand ning tänapäeva meedia. Olen alati imestanud, kuidas on suutnud aastaid näiteks USA-s elavad eestlased säilitada oma keeleoskust ja õpetada seda oma lastelegi. Võõras kultuuris on oma keelt väga raske hoida, sest puudub võimalus ja ka vajadus seda keelt kasutada. Sellegipoolest on suutnud väga paljud inimesed, kes lahkusid Eestist enam kui 60 aastat tagasi, säilitada oma keeleoskuse. Mida nad siis tegid, et eesti keele oskus ei kaoks ka võõras riigis elades ning et seda oskaksid ka nende lapsed? Olen lugenud, et vaatamata sellele, et eestlased on väga individualistlik rahvus, hoidsid nad võõrsil kokku. Käisid koos Eesti seltsides, lapsed õppisid pühapäevakoolis eesti keelt,...

Eesti keele ajalugu - Kutsekool
22 allalaadimist
8
docx

Eesti keele konttrolltöö konspekt

Eesti keele kontrolltöö 1)Millisest algkeelest arenes välja eesti keel ja milline keel sarnaneb selle algkeelega enim?  Eesti keel arenes välja läänemeresoome algkeelest  Kõige rohkem sarnaneb sellega soome keel. 2)Nimeta eesti keele kolm arenguperioodi ning iseloomusta igat perioodi vähemalt kolme lausega. Vanaeesti keel (kuni aastani 1200)  Pole säilinud kirjalikke allikaid ning seetõttu saab selles toimunud muutustest aimu ainult võrdlev-ajaloolise meetodi abil.  Üks varaseimaid muutusi oli õ-hääliku tekkimine  Suurenesid murretevahelised erinevused Eesti- ja Liivimaa aladel ning sp kujunes välja kolm murderühma: liivi, lõunaeesti ja põhjaeesti. Murrangueesti keel (1200-1700)  Sellel perioodil toimunud keelemuutuste tulemusel kujunes välja tänapäeva eesti keele põhijooned  Eesti keel eristus teistest läänemeresoome keeltest  Keelemuutuste kohta k...

Eesti keele ajalugu - Keskkool
19 allalaadimist
7
pdf

Eesti keeleteadlane Julius Mägiste

3 1. Elulugu…………………………………………………………………………………… 4 1.1. Õpingud……………………………………………………………………………… 4 1.2. Töökohad…………...……………………………………………………………….. 4 2. Balti etümoloogiad……………………………………………………………………….. 5 2.1. Eesti Ingeri alased uurimused 1920. Aastatel……………………………………….. 5 2.2. Läänemeresoome murrete uurimine………………………………………………… 5 Kasutatud kirjandus……………………………………………………………………… 7 Sissejuhatus Esimesed eesti keele kirjastused ilmuvad esimest korda 13. sajandil. Tekste leidub muukeelsetest kroonikatest ja dokumentidest. Näiteks Henriku Liivimaa kroonika, mis on kirja pandud aastatel 1224–1227. Selles leidub ladinakeelse teksti sees paar eestikeelset sõna- ‘​Laula! Laula! Pappi!’ (Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross 2007)...

Eesti keele ajalugu - Keskkool
1 allalaadimist
8
doc

Eesti kirjakeele ajaloo kordamisküsimused

Kirjakeele ajaloo uurimisobjekt. Olulisemad uurijad Uurimisobjektid: kirjalikud (trükitud+käsikirjad) tekstid, kirjakeele teadlikku kujundamist-korraldust puudutavad seisukohad. Olulisemad uurijad: Saareste (vanade kirjakeeletekstide iseloomustamine murrete põhjal) ja Mägiste (tekstide viimine soomeugrilisele taustale, püüdes tuvastada omasõnu laensõnadest). Hiljem on kirjakeele ajaloo probleemidega põhjalikumalt tegelenud Kask (periodiseering, ülevaade olulisematest autoritest ja sõnavarauurimused), Ariste (ülem- ja alamsaksa laenud, sõnavarauurimused), Valmet (mitmuse osastav, allikatutvustused nt Helle kohta), Alvre (sõnavara ja morfoloogia küsimused), Peebo (tartu kirjakeele varasem periood), Kingisepp (vana kirjakeele sõnavara), Laanekask (ühtse kirjakeele kujunemise probleemid, 19.saj I poole seisukohad eesti kirjakeele ühtlustamisel), Ross (piiblikeele areng, heebrea k laensõnad). 2...

Eesti keele ajalugu - Tallinna Ülikool
74 allalaadimist
14
pptx

Eesti keel teiste keelte seas

Eesti keel teiste keelte seas Kristiina Kesküla Orissaare Gümnaasium Milleks meile on vaja keeli? Keel annab meile võimaluse omavahel suhelda, mõelda ja minevikku mäletada. Maailmas arvatakse olevat 7000 keelt, kuid ainult 200 on neist arenenud kultuurkeeled. Arenenud kultuurkeeled: Ilukirjandus- novellid ja romaanid Kunstid - ooperid ja filmid Teadus- uurimustööd Haridus-koolid Ajakirjandus- ajalehed ja televisioon Eesti keel Eesti keel (varasem nimetus: maakeel) on läänemeresoome lõunarühma kuuluv keel. Selle lähemad sugulased on läänemeresoome keeled vadja ja liivi keel. Eesti keelt räägib emakeelena umbes 1 miljon inimest, kellest enamik elab Eestis, kus see on riigikeel. 2012. aasta seisuga kõneles eesti keelt emakeelena hinnanguliselt 922 000 inimest Eestis ja 160 000 mujal maailmas. Võõrkeelena kõneles 2012. aasta seisuga eesti keelt 168 000 inimest. Eesti keele sugulask...

Eesti keele ajalugu - Keskkool
10 allalaadimist
3
doc

Eesti murrete kujunemisest ja hääbumisest

sajandini. Murrete piirid kajastavad eelkõige rahvastiku paiknemist 18. saj., pärast suuri sõdu ja rahvastikuhävimisi. Murrete hääbumine algas 19. sajandi teisest poolest ja toimus põhiosas 20. saj. jooksul. Eesti murded sellisel kujul, nagu me neid kirjeldame, on eeskätt 18.-19. sajandi keelekujud. Murrete kujunemine Eesti murded on kujunenud vanadest läänemeresoome hõimukeeltest, mida on olnud vähemalt kaks: · ühest kujunesid põhjaeesti · teisest lõunaeesti murded. Maksimaalselt on oletatud viit muistset peamurret. Eesti murrete kujunemise algust on raske määrata. Kujunemise etapid: 1. Lõunaeesti murrete (ehk Ugala) eraldumine. Lõunaeesti murrete vanimad erijooned on vähemat paar tuhat aastat vanad. 2 tuhat aastat tagasi oli lõunaeestipärane asustus levinud ka praeguses Põhja-Lätis, v...

Eesti keele ajalugu - Tallinna Ülikool
43 allalaadimist
7
doc

Eestikeelse kirjasõna kujunemine

Viljandi Täiskasvanute Gümnaasium xxxxx 11b klass EESTIKEELSE KIRJASÕNA KUJUNEMINE Referaat Juhendaja: xxxx Viljandi 2012 Table of Contents Hariduse kujunemine............................................................................................................................3 Kolmest raamatust................................................................................................................................6 Kasutatud kirjandus..............................................................................................................................7 Hariduse kujunemine Kuigi meie esivanematel polnud otsest vajadust koolihariduse kui sellise suhtes, toodi võõrad tavad sisse võõrvallutajate poolt. Esimeste koolide tekkimine Eestimaa pinn...

Eesti keele ajalugu - Keskkool
43 allalaadimist
1
docx

Filmide kokkuvõtted. "Need vanad Armastuskirjad" ja "George"

Need vanad armastuskirjad Film, mis pole filmimaastikul kuigi tuntud, tehtud aastal 1992, mängivad väga head näitlejad, ülesehitus on Eesti kohta üllatavalt suurepärane ning mis kõige tähtsam ­ lugu armastatud heliloojast Raimond Valgrest, kelle elutee oli keerukas ja jäi kahjuks liiga lühikeseks. Nagu juba mainisin, on filmil sisu ja kokku on kontsentreeritud huvitav ülesehitus. Veniva mõttelisuse ja kandvate pauside asemel on palju laulu, tantsu ja seltskonnamelu. Nagu elust ikka ei puudu nali, pidu, armastus ega raskus ja ebaõnn. Algab sellega, kui noor Raimond ennast avastab ning saab aru et on muusikuks loodud. Noor kena poiss, ei joo, ei suitseta. Ta kirjutas väga paljuid laule koheselt. Ühes Pärnu lokaalis hakkab tuntust koguma noor helilooja, kes lennutab klaverilt tuulde romantilisi meeloodiaid. Tema tärkavat andekust toetavad hoolitsev ema, kena väliseestlane Alice ja teised muusikud, lokaalitöötajad ning mõned mõjuvõimsad isikudki. Inimestele ta...

Eesti keele ajalugu - Kutsekool
28 allalaadimist
12
doc

Eestlaste sugulasrahvad ja kirjakeele sünd ja kujunemine

3 1. Eesti kirjakeele sünd ja välja kujunemine................................................................4 1.1 Eesti keele areng tänapäeval........................................................................4 1.1.1 Mis ohustab eesti keelt?...............................................................................5 1.2.1 Eesti kirjakeel 13. sajand.............................................................................5 1.2.2 Eesti kirjakeel 16. sajand.............................................................................5 1.2.3 Eesti kirjakeel 17. sajand...

Eesti keele ajalugu - Põhikool
3 allalaadimist
2
docx

Sõnaliigid

Sõnaliigid Muutuvad sõnad · Nimisõnad ­ Kes? Mis? Nimetavad olendeid, asju ja nähtusi. Korvpallur, vend, pall, treener, põlv, tulevik, tuul. · Omadussõnad ­ Missugune? Milline? Väljendavad omadusi (värvust, kuju, suurust jms). Ilus, kartlik, kõrvaline, lumekarva. · Arvsõnad ­ Mitu? Mitmes? Väljendavad arve. Neli, kaksteist, viissada. · Asesõnad ­Kes? Mis? Asendavad nimi, omadus ja arvsõnu. Sina, keegi, see, niisugune, igaüks. · Tegusõnad ­Mida teeb? Mida tehti? Mida tehku? Mida teeks? Väljendavad tegevust või seisundit. Sulab, söödi, seisku, laulaks. Muutmatud sõnad · Määrsõnad ­ milline on tegevuse aeg, koht, viis, seisund, või muud asjaolud. Tagasi, kaugel, kaua, tihti, varsti. · Kaassõnad ­ kuuluvad nimisõna juurde ja näitavad selle suhteid teiste sõnadega....

Eesti keele ajalugu - Keskkool
9 allalaadimist
6
odt

J.D.Saliger - Kuristik rukkis

D. Salinger ,,Kuristik rukkis" Tähtsamad tegelased: Holden Caugfield (16 a vana)- peategelane Mr. Spencer ­ ajalooõpetaja; D. B. ­ Holdeni vanem vend Robert Ackley ­ koolikaaslane Stradlater ­ Holdeni toakaaslane Allie - Holdeni noorem vend, kes on surnud Phoebe ­ Holdeni noorem õde Antolini ­ Holdeni endine õpetaja Lugu algab sellest, et Holden on väljas ja vaatab kaugemalt tema ja mingi võõra kooli vahel toimuvat jalgpalli matsi (ameerika jalgp.). Jõuluvaheaeg on algamas ja Holden on arvestustel põrumise eest välja visatud (Pencey kool). Ta ei ole viitsinud õppida, kuigi talle on seda kogu aeg meelde tuletatud (Sai läbi inglise keeles, kukus läbi ajaloos, ). Holden jätab mäel seistes kooliga hüvasti. Tal on külm, kuna tema kindad ja mantel varastati hiljuti ja on talv. Talle tuleb meelde, et peab kohtuma oma ajalooõpetaja Mr. Spenceriga ja ta hakkab jooksma, kuna tal on selleks tuju. Ta kipub hingeldama, kuna on kiiresti kasvanud ja sui...

Eesti keele ajalugu - Keskkool
3 allalaadimist
7
pptx

Kirjakeele ühtlustumine

Kirjakeele ühtlustumine Rika-Johanna Uusen ja Meriliis Vahtra XB Kirjakeele ühtlustumine Eesti keele kujundamine kultuurkeeleks Kirjakeelt õpetati haridusasutustes, kasutati ametlikus suhtluses, õigusemõistmisel, majanduses, teadus-, ilukirjandus- ja ajakirjandustekstides Peale sõda 1947. aastal taastati keelekorraldus Keelekonverentsid 20. sajandi alguses hakkasid haritlased kasutama omavahelises suhtluses eesti keelt Polnud ühtset kirjakeele normi Eesti Kirjanduse Seltsi kirjaviisikomisjon Üle-eestiline keelekoosolek 30. mail 1908 Eesti kirjakeele konverents Arutati kirjaviisi häälduspärasemaks muutmist, kuid suuri muutusi ette ei võetud Võeti kasutusele sõnad pea, hea, seal, teadus, seadus (varem pää, hää jne) Otsustati kaotada H-täht sõnade algusest Tartu IV keelekonverents Toimus 1911. aastal Võõrnimede ja võõrsõnade õigekirja küsimused Sihitise kasutamise r...

Eesti keele ajalugu - Keskkool
3 allalaadimist
16
docx

Friedebert Tuglas Referaat

Friedebert Tuglas elas 85 aastaseks ja suri aastal 1971. 1.1 Elukäik Friedebert Tuglas on sündinud Ahjas, õppinud Uderna ministeeriumikoolis ja Maaritsa kihelkonnakoolis. Peale seda suundus ta Tartu linnakooli. Oma haridusteed jätkas ta Hugo Treffneri Gümnaasiumis. Oma sotsiaaldemokraatlike vaadete tõttu võttis Tuglas osa 1905. aasta revolutsioonist, mille tõttu ta vahistati ja veetis kaks kuud Toompea vanglas. Seal olles kirjutas ta ka luuletuse „Meri“. Vanglast vabanedes, elas ta 11 aastat (1906-1917) peamiselt Soomes ja Pariisis poliitilise põgenikuna. Emigratsioonis olles reisis ta paljudes riikides, millest ta talletas rikkaliku kultuurikogemuse. 4 Aastal 1918 abiellus ta Emma Elisabet Oinasega, keda ta hakkas kutsuma Eloks. Kodumaale jõudes kujunes Tuglasest eesti kirjanduselu juhtfiguur. Friedebert Tuglas kuulus kirjanike rühmitusse „Noor Eesti“. Ta oli ka kirjanike ühingute „Siuru“ ja „Tarapita“ üks rajajatest. Ta oli ka Eesti kultuurkapitali üks mõtte algatajatest. Tuglas oli üks Eesti Kirjanikkude Liidu asutaja ja mitu korda ka selle liidu esimees. Ta oli ka ajakirja „Looming“ asutaja ja tema esimene toimetaja. See ilmub tänaseni. Tuglas oli ka kirjandusajakirjade „Ilo“, „Odamees“ ja „Tarapita“ toimetaja. Ta oli aastatel 1929-1940 Eesti Kirjanduse Seltsi esimees. Pärast Teist maailmasõda osales ta aktiivselt kultuurielu taastamisel. 1946. aastal valiti Tuglas Nõukogude Eesti akadeemikuks ja ta pälvis rahvakirjaniku tiitli, kuid langes 1940- ndate aastate lõpus stalinistlike repressioonide ohvriks. 1955. aastal taastati Tuglase kodanikuõigused. Friedebert Tuglas on maetud Tallina Metsakalmistule. Aasta pärast tema surma, anti Ahja Keskkoolile Fried...

Eesti keele ajalugu - Põhikool
13 allalaadimist
12
pdf

Soome-Ugri keelkond

Ungari, soome, mordva ja eesti keele kõnelejaskond on kokku 21 miljonit, ülejäänud 19 1 keele kõnelejaskond vaid 2 miljonit (joonis 1). Üldandmed Soomeugri keelkond ei ole täiesti iseseisev keelkond, vaid üks haru suure- Soomeugri keelkonda kuulub umbes mast keelkonnast, mida kutsutakse uurali keelkonnaks. 23 keelt (täpset arvu on raske öelda soomlased 5 miljonit ungarlased Uurali keelkonna teine põhiharu on samojeedi keelkond, millesse kuulub murde ja keele piiride ähmasuse 14 miljonit kuus keelt umbes 26 000 kõnelejaga (jo...

Eesti keele ajalugu - Keskkool
70 allalaadimist
18
pptx

Paul-Eerik Rummo

jaanuaril 1942 Tallinnas) on Eesti kirjanik ja poliitik. Paul-Eerik Rummo on kirjanik Paul Rummo poeg. Ta õppis Tallinna 2. Keskkoolis ja lõpetas Tartu Ülikooli 1965. aastal eesti filoloogina. Rummo on töötanud Vanemuise ja Draamateatri kirjandusala juhatajana, olnud kultuurikonsultant, vabakutseline kirjanik ja poliitik. Poliitiline tegevus Rummo oli Eesti Kongressi liige ning riigikogu liige. Ta kuulus 1990–1994 Eesti Liberaaldemokraatlikku Parteisse ja alates 1994 Eesti Reformierakonda. 1992. aasta septembrist 1994. aasta juunini oli ta Eesti kultuuri- ja haridusminister. 2003. aasta aprillist kuni 5. aprillini 2007 oli ta Eesti rahvastikuminister. Alates 16. aprillist 2007 oli ta Eesti-Malta parlamendirühma ja 30. aprillist Soome-Ugri toetusrühma esimees. Paul-Eerik Rummo on olnud Eesti Rahvusringhäälingu Nõukogu esimees, Integratsiooni Sihtasutuse Nõukogu esimees. 2007 sai ta Eesti Migratsio...

Eesti keele ajalugu - Kutsekool
5 allalaadimist
12
pdf

Karl August Hermann

● Aastatel 1874–1878 õppis ta Tartu Ülikoolis usuteadust, 1878–1880 Leipzigis võrdlevat keeleteadust ja sai sel alal ka doktorikraadi. Seejärel asus ta elama Tartusse ning aastal 1882 sai temast Eesti Postimehe toimetaja. ● 1885–1898 andis ta välja ajakirja Laulu- ja mängu-leht, mis aastatel 1898–1899 ilmus Rahva Lõbu-lehe nime all ● 1886 ostis Hermann ära Perno Postimehe, tõi toimetamise Tartusse ja nimetas ajalehe ümber Postimeheks. ● 1891. aastal muutis ta Postimehe nädalalehest esimeseks eestikeelseks päevaleheks. ● 1896. aastal müüs ta Postimehe noorema põlvkonna rahvuslastele ja ajalehe toimetajaks sai Jaan Tõnisson. ● Hermann oli äärmiselt aktiivne ning tal oli palju huvisid, muuhulgas tegeles ta näiteks muusika, ajaloo, keeleteaduse ja ajakirjandusega. ● Ta komponeeris laulelduse "Uku ja Vanemuine",...

Eesti keele ajalugu - Keskkool
3 allalaadimist
22
pptx

Mihkel Veske

jaanuar 1843 – 16. mai 1890) 28. jaanuar 1843 – 16. mai 1890 Mihkel Veske ● Mihkel Veske on jäänud eesti kultuurilukku kui aktiivne rahvusliku liikumise aja tegelane, luuletaja, keeleteadlane ja folklorist. ● Tema oli esimesi eestlasi, kes kaitses doktorikraadi. Elulugu ● Veske sündis 28. jaanuaril 1843 Viljandimaal Holstre vallas Veske talus. ● Õppis külakoolis ja Paistu kihelkonnakoolis. ● 1866-1867 läks Saksamaale Leipzigi misjonikooli. ● Peale seda asus õppima Lepzigi ülikooli võrdlevat keeleteadust. ● 1872 lõpetas Leipzigi ülikooli dr. phil. kraadiga. ● Seejärel töötas ta Tartus eesti keele lektorina. ● 1882–1886 oli Eesti Kirjameeste Seltsi president. ● Järgnevatel aastatel tegi Veske mitmeid keeleuurimisreise ja avaldas eesti ning soome keele õpperaamatuid. ● 1885. aastal läks uurimisretkele Ungarisse, sealt Venemaale, kus töötas surmani (Kaasani ülikoolis). Mida on teinud eesti keele jaoks? ● oma väitekirjas käsitles ta keeleajalooliselt soome-ugri ke...

Eesti keele ajalugu - Keskkool
3 allalaadimist


Registreeri ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Konto olemas? Logi sisse

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun