investeering ei tasu end ära. Samal seisukohal oli mõni aasta tagasi ka Venemaa, kuni sealsed majandusnõunikud avastasid, et saastekvootide müümisega saab riik raha juurde teenida. Sellest ilmneb, et konservatiivid lähtuvad keskkonnaprobleemidega tegeledes peamiselt majanduslikest faktoreist, jättes tähelepanuta pikemas perspektiivis palju olulisema loodusliku tasakaalu küsimuse. Siiski ei pruugi rohelise mõtteviisi alaväärtustamine alati majanduslikult kasulik olla. Praegu toob fossiilsete kütuste tootmine naftaparunitele hiigelkasumeid, ent varude lõppemise korral võib see valusalt kätte maksta. Stabiilsuse huvides tuleks rohkem tähelepanu pöörata taastuvate energiaallikate kasutusviisidele, mida rohelised on kaua propageerinud. Tuule- ja veeenergiale üleminek vähendaks keskkonnasaastet, mis oleks ühtviisi kasulik nii ökoloogilisest kui ka majanduslikust vaatepunktist. Kvootide müügiga saaks kallimale
inimesevõrdõiguslikkus, vabadus) konservatism (alahoidlik- järgitakse traditsioone ja ajalooline järjepidevus) ja sotsialism (sotsiaalnevõrdsus). Mittedemokraatlikud on kommunism (ühiskond, kus inimesed on varaliselt võrdsed, pole erinevaid ühiskonna klasse ning kõik on ühisomandis. Rikastelt võib vägisi raha ära võtta) fašism (diktatuur, mida iseloomustas juhikultus, rassism ja militarisim) natsionaalsotsialism (aaria rassi esile tõstmine, juudi ja mustlaste rassi alaväärtustamine ja nende hävitamine, juhikultus, agressiivsus) 4. Diktatuuride tekkepõhjused Euroopas 1920.-30. aastail (lk 42-43, vihik)- muutused ühiskonnas,sõja mõju,pettumine versailles süsteemis,majanduslikud raskused,terav riigi sisene võimu võitlus,valimiskünnisse puudumine. 5. Millist riigikorda nimetatakse autoritaarseks, millist totalitaarseks? (lk 44, vihik) Too mõlema riigikorra kohta 2 näidet (kaart lk. 44) )-autoritaarses riigis on kogu võim
elu!); saksastumise taandumine; eestlaste sotsiaalne kihistumine; teadlik keelehoole; murrang laen- ja muganduskultuurilt omakultuurile; degermaniseerimine; murrete säilimine) Eesti keele ajaloo periodiseeringud: Hennoste 1997 (sotsioperioodid) (4)1914/1920 − 1940/1944 (ühiskonna keeleline ja 7. kultuuriline eestistamine; avaliku elu muutumine eestikeelseks; eesti keel kõrghariduskeelena; normikirjakeele-kesksuse kujunemine; murrete ja argikeele alaväärtustamine; vaimuliku registri ebaolulisus) 8. 1940/1944 − 1980ndad (ametliku ja rahvusliku keeleideaali lahknevus; vene keel muulaste ja eestlaste vahelise suhtluse keelena; säilib kirjakeelekeskne keelemudel; säilib eestikeelne haridus, ajakirjandus jm; sotsiaalse kihistumise vähenemine; linnastumine, paiksuse vähenemine; murdevastane võitlus, murrete asendumine ühisargikeelega) Eesti keele ajaloo periodiseeringud: Hennoste 1997 (sotsioperioodid) (5) 9
Primitiivsed kaitsed (eitamine - ängi reaalseid põhjusi eiratakse, väljaelamine - tugevad alateadvuslikud ängid elatakse välja tüli norides, lõhestumine - kaksikelu elamine, autistlik fantaasia - reaalsus asendatakse kujutlusega, projektiivne identifikatsioon - kujutletakse end kellegi teisena, primitiivne idealiseerimine - olen jah paks, ja tahangi olla, omnipotentsus - hakatakse tegelema kõigega, võetakse endale ülejõukäivaid ülesandeid, alaväärtustamine - ennast alandamine) Küpsed kaitsed (kompenseerimine - puudujääk kompenseeritakse oskuste või eduga mõnel teisel alal, asendamine - objektilt suunatakse energia moraalselt aktsepteeritavale alale, allasurumine - teadvstatud repressioon, intellektualiseerimine - läbikukkumine arutletakse rahulikult plusside ja miinuste üle, ennetamine - hirmu tundmisel, hakkab otsima lahendust, altruism - tegeletakse teise inimese probleemidega, huumor -
6. 1880ndad − 1914/1920 (venestamine (avalik elu!); saksastumise taandumine; eestlaste sotsiaalne kihistumine; teadlik keelehoole; murrang laen- ja muganduskultuurilt omakultuurile; degermaniseerimine; murrete säilimine) 7. 1914/1920 − 1940/1944 (ühiskonna keeleline ja kultuuriline eestistamine; avaliku elu muutumine eestikeelseks; eesti keel kõrghariduskeelena; normikirjakeele kesksuse kujunemine; murrete ja argikeele alaväärtustamine) 8. 1940/1944 − 1980ndad (ametliku ja rahvusliku keeleideaali lahknevus; vene keel muulaste ja eestlaste vahelise suhtluse keelena; säilib kirjakeelekeskne keelemudel; säilib eestikeelne haridus, ajakirjandus jm; sotsiaalse kihistumise vähenemine; linnastumine, paiksuse vähenemine; murdevastane võitlus, murrete asendumine ühisargikeelega) 9. 1980ndate lõpp − ..
Õpilastele antakse senisest suuremad "õigused" ning tihti osutuvad õpetajad märklaudadeks. Varem mõjutusvahenditena käsitletud karistused on nüüdseks keelatud. Madalad õpetajapalgad põhjustavad tööjõu voolu välismaale. Lõigukesi Tallinna Prantsuse Lütseumi direktori Lauri Leesi intervjuust Eesti Päevalehe ajakirjanikule Jaak Urmetile: Miks on koolides nii palju distsipliiniprobleeme? Miks on neid ühes koolis rohkem, teises vähem? Selles on süüdi õpetaja elukutse alaväärtustamine. Kui noor mees, kes on õppinud õpetajaks, saaks niisugust palka, et tagada oma perekonnale eksistents, siis tuleks ta kooli ega peaks otsima paremini tasustatud töökohta. Kui mul oleks klassi ette viia mõni suur tugev mees, siis mul ei oleks distsipliiniprobleeme, nad vaataksid talle otsa ja oleksid temast vaimustuses. Kui see eriala oleks väärtustatud, siis minu kui koolijuhil tekib võimalus valida selline õpetaja, millist ma paremaks pean. Kui ma
oma eelkäia (isa) kukutamisest. Laiemalt vaadates oli kartus, et järeltulija võimult kukutab ehk põlvkondade vaheline isaste konkurents. Mitmetes lugudes on näha, et jumalanna kellegi partnerina võib vaadata ka kui tema ema. Kuri/hea naine või ema. * Strukturalism- Lévi Strauss. Ta ol ika natuke äärmuslik Oidipuse müüdis nägi vastandite mängu- ühtaegu veresuguluse ülerõhutamine (emaga abiellumine) ja alaväärtustamine (isa tapmine). See oli küll äämus, aga üldjuhul on müütides palju vastandeid- naine ja mees, täiskasvanu ja laps jne. Leebemat strukturalismi esindab postmoderne koolkond, eelkõige Jean-Pierre Vernant. Artemise kultust uuris. * Müüdi ja rituaali koolkond, mis otseselt seostab müüti rituaali ja riitusega Ekstreemsemates vormides peab müüti sõnastatud rituaali seletuseks, kus algne tähendus on ununenud. Siin on kaks aluspanijat, Frazer ja Harrison, mõlemad inglased
Üheks võimaluseks oleks ehk ettevõtte avatus sisejuurdlusele sääraste juhtumite kahtluse korral. Eelnõust tingitud ühiskondlik debatt Paljuski suhtutakse antud seaduseelnõus käsitletavasse teemasse, justkui oleks see mees- ja naisisiku omavaheline asi, mitte ühiskondlik sotsiaalne probleem. Eelnõu menetlemisel loetles Papp mitmeid sotsiaalseid probleeme seoses soolise diskrimineerimisega. Naiste alatasustamine ning nende poolt tehtava töö alaväärtustamine on tegelikult ju kvalifitseeritud tööjõu raiskamine. Teiseks peab tulevikus tänastele madalapalgalistele naispensionäridele maksma pensionile lisaks sotsiaaltoetusi. Kuigi eelnevaga sai loetletud naisi diskrimineerivad asjaolud, ei ole soolise võrdõiguslikkuse seadus naiste seadus, nagu seda ekslikult arvatakse. Seadus reguleerib soorolli ning stereotüüpide vabat suhtumist nii meestesse kui naistesse. Ühtlasi ei ole ka seaduse mõte sugusid anatoomiliselt võrdseks teha, mida nii
annaabi.ee 
