50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 19 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2016-10-02
Kuupäev, millal dokument üles laeti
10 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
pisipiia
Õppematerjali autor
.. Vali üks: a. Uurija viib läbi empiirilise uuringu uute teooriate ja tõlgenduste loomiseks. b. Teoreetilistele alustele toetudes püstitab uurija hüpoteesi ja viib läbi empiirilise uuringu. Teooria juhib uuringut. 23. Nimeta vaatlusprotokolli 2 kohustuslikku tulpa. • AEG. • VAADELDAV TEGEVUS. 24. Kirjelda diskursusanalüüsi peamisi põhimõtteid. -tegeleb sotsiaalsete probleemidega, uurides keelelisi ja sotsiaalseid protsesse. Diskursusanalüüs aitab vastata küsimusele, kuidas kasutavad inimesed keelt, kujutamaks reaalsust ja konstrueerimaks arusaamu sotsiaalsest maailmast. Diskursusanalüüsi tegemisel huvitab uurijaid nii tekst kui ka sellest väljaspool olev – analüüsitakse kõikvõimalikes kirjalikes, suulistes või multimodaalsetes tekstides öeldut, kuid konstrueeritakse analüütiliselt ka mitteöeldut (nt implitsiitseid, vaikimisi eeldusi).
1. Foucault "Diskursuse kord" 1. Diskursuse välised eristuse erinevad strateegiad: keeld. Keeld väljendub eseme tabu, situatsiooni, traditsiooni rituaali ja kõneleva subjekti õigusena ehk kõigest, igas olukorras ja igaüks ei tohi vabalt rääkida. Seksuaalsus ja poliitika toimivad siin käsikäes, sest mõlemad proovivad diskursuse kaudu või selle abil võimu haarata. Diskursus ise on nende tahte objekt, mille nimel võideldakse, see on kahes rollis korraga nii vahend, mida inimesed enda kätte ihkavad kui ka selle sama protsessi vahendaja. 2. Diskursuse välised eristuse erinevad strateegiad: väljajäetus Väljajäetus toimib kahe asja vastandusel, üks valitud diskursus jäetakse ühiskonna tähtsamate süsteemide ringlusest välja, sest see on kas vähetähtsam, tõepõhjata või lihtsalt ühiskondlikult sobimatu
..............................................................................................4 3. loeng Kvalitatiivsete meetodite areng..................................................................................6 4. loeng........................................................................................................................................7 Põhistatud teooria (PT) grounded theory.............................................................................7 Diskursusanalüüs.................................................................................................................. 10 Etnograafia............................................................................................................................13 5. loeng - Eetika........................................................................................................................ 13 Uurimiskava koostamine.........................................................................
Diskursuse kord. M. Foucault I seminar Diskursus kui kõne, keeleakt ja diskursus, kui mingi struktureeritud süsteem, mis on nii iseenda kontrollmehhanismide poolt kui ka teistest diskursustest või subjektidest juhitud. Seega diskursus kui juhuslik kord ja diskursus kui midagi tekitatud, juhitud. Diskursus on nii ideaalne kui ka materiaalse tegelikkuse kaudu avalduv. Sündmus on miski, mille toimumist muidu ei olekski olemas, kui oleks diskursust, mis selle tähele panemise ja interpreteerimise meile võimalikuks teeb. Tähendused tekivad diskursuse sees, diskursus kui semiosfäär. Diskursuse lubavad käima panna tihtipeale juhuslikud olukorrad, mis tänu kontekstile saavad juhitud diskursuse poolt. 1
Tekstilingvistid eristavad teksti, millel on konkreetne kuju, diskursusest, mis hõlmab peale teksti ka kogu suhtlussituatsiooni, kultuurilist ümbrust. Nad on püüdnud määrata teksti ja diskursuse vahekorda: tekstid koosnevad diskursustest, diskursused on osa teksti tähendusest, samal ajal tekstid oma valikutega viitavad diskursustele ja muudavad neid. Iga konkreetne tekst täiendab ja muudab olemasolevat diskursust ja on osa sellest. Diskursus koosneb tekstidest ja tekst koosneb diskursustest. Nõue ja tunnus, et tekstil on kuju ja vorm, eristab teksti diskursustest. Diskursuse osa saab alati sõnastada tekstina, muuta tekstiks. Tekst sünnib tähenduseks, lugeja tõlgenduseks. Tekst, mida keegi ei loe, ei saa diskursuseks. Mõistlik on pidada tekstiks tõlgendust, mille lugeja loob, seostades laused olukordade ja tähendustega. Tähenduslikustamine ehk tähenduse andmine – lugeja annab tekstile tähenduse seda tõlgendades
suureneb, paraneb mudel oluliselt ja lisamine on õigustatud. ERINEVAD UURIMISSTRATEEGIAD KVALITATIIVSES UURIMUSES · Etnograafia (inimeste tegevuse ja nendele tähenduse omistamise uurimine konkreetses kontekstis) · Fenomenoloogia (fookus subjektiivsetel kogemustel ja tähendustel) · Juhtumiuuring (kontekstualiseeritud, multi-meetodiline lähenemine) · Põhistatud teooria (induktiivne, teooria loomisele suunatud lähenemine) · Diskursusanalüüs (fookus keelekasutusel kui sotsiaalsete struktuuride ja tegevusmustrite väljendusel) · Narratiivne analüüs (subjektiivsete kogemuste ja tähenduste uurimine mõtestatud lugude kaudu, nt elulooline uurimus) · Tegevusuuring (sekkuv uuring) Etnograafia kirjeldab kultuuri ja mõtestab eluviisi osalejate seisukohast ja nende loomulikus keskkonnas, kasutab paljusid erinevaid andmekogumisviise pika ajaperioodi jooksul. Sageli intervjuud ja vaatlused.
rääkija ja kuulaja vahel; · performatiivne analüüs keskendub narratiivile kui esitusele uurides sõnade ja zestide kasutamist loo edastamisel. Infot, mida edastatakse intervjuudes, käsitletakse kui lugusid, narratiive. Selle lähenemise võib valida kas kohe uurimust alustades või ka hiljem, suhtuda juba kogutud intervjuudesse kui lugudesse. Materjal peab olema detailirohke, üksikasjalik. 9. Diskursusanalüüs. Diskursusanalüüs e. kriitiline tekstianalüüs kui uurimismeetod tähendab teatud lähenemisviisi probleemile ja sellest mõtlemise viisi. Pole ei kvantitatiivne ega kvalitatiivne meetod, vaid nende mõlema eelduste kahtluse alla seadmine. Ei anna selgeid vastuseid teadusliku uurimuse käigus esilekerkinud probleemidele, kuid võimaldab projekti aluseks olevate ontoloogiliste ja epistemoloogiliste oletuste käsitlemist ja nende teemal väitlemist.
termini sisu peitub esmalt ebaolulises suures algustähes. Nimelt, ,,Postkoloniaalteaduse võtmesõnad" (Post-Colonial Studies The Key Concepts) eristab termineid Other ja other. Other väikese algustähega viitab teisele (other), kes sarnaneb iseendale. Termin other muutub oluliseks, kui tahetakse defineerida subjekti identiteeti (identity of the subject). Postkoloniaalses teoorias viitab see koloniseeritud teisele, kelle on tähtsusetuks muutnud imperaatorlik diskursus. Teisi (others) identifitseeritakse kui erinevaid ja keskpunktist kaugemal olevaid ning neist saavad ,,ettevaatuse" kehastused. The Other suure algustähega on Suur Teine (grande autre), kelle pilgu läbi saab subjekt identiteedi. Sümboolne Teine ei ole tõeline kõneluses osaleja, vaid ta kehastub teistes alluvates, näiteks emas või isas. Sümboolne Teine on mõistust ülendav. Ta ilmutab end alati, kui alluv räägib alluvaga. Teine (Other) on hädavajalik alluvale, sest
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid