Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Diskursusanalüüs". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
diskursus, diskursuse, diskursusanalüüs, struktuurid, analüüsis, valim, modaalsus, asesõna, dijk, osalejate, viitab, tegija, eeldust, interaktsioon, subjekt, kriitilise, analüütilise, interaktsiooni, intertekstuaalsus, eelduste, kõneviis, sotsio, laused, versus, poliitik, lauses, lauset, tegevusena, uurimine, vestlus, lähi, uuritavate, solidNimeta vähemalt 2 nö katus-uurimisküsimust. Kui otsitakse esmajoones vastust küsimusele, kas mingi tunnus või omadus uuritaval esineb v mitte. Andmete kogumine ja tõlgendamine toimub üheaegselt. Miks? Kuidas? 8. Millised kvantitatiivse uuringu jaoks valimi moodustamise viisid võimaldavad teha järeldusi üldkogumi kohta? Ehk teisisõnu, milline neist valimitest on representatiivne? Vali üks või enam: a. Mugavusvalim b. Lihtne juhuvalim c. Kihtvalim d. Süstemaatiline valim e. Juhuslik valim f. Lumepalli-valim I9. Induktiivse loogikaga tehtud uurimuses on teooria uuringu...vt punkt 6. ( Induktiivse lähenemise puhul uuritakse teatuid üksikjuhte ja liigutakse üldistamise suunas. See tähendab andmete kogumist, analüüsi ja interpreteerimist niisugusel viisil, mis lõppkokkuvõttes viib üldprintsiipideni ja teooriani. Enamus kvalitatiivseid meetodeid on oma olemuselt induktiivsed, sest üldistusi on väga raske teha kui
1. Foucault "Diskursuse kord" 1. Diskursuse välised eristuse erinevad strateegiad: keeld. Keeld väljendub eseme tabu, situatsiooni, traditsiooni rituaali ja kõneleva subjekti õigusena ehk kõigest, igas olukorras ja igaüks ei tohi vabalt rääkida. Seksuaalsus ja poliitika toimivad siin käsikäes, sest mõlemad proovivad diskursuse kaudu või selle abil võimu haarata. Diskursus ise on nende tahte objekt, mille nimel võideldakse, see on kahes rollis korraga nii vahend, mida inimesed enda kätte ihkavad kui ka selle sama protsessi vahendaja. 2. Diskursuse välised eristuse erinevad strateegiad: väljajäetus Väljajäetus toimib kahe asja vastandusel, üks valitud diskursus jäetakse ühiskonna tähtsamate süsteemide ringlusest välja, sest see on kas vähetähtsam, tõepõhjata või lihtsalt ühiskondlikult sobimatu
..............................................................................................4 3. loeng Kvalitatiivsete meetodite areng..................................................................................6 4. loeng........................................................................................................................................7 Põhistatud teooria (PT) grounded theory.............................................................................7 Diskursusanalüüs.................................................................................................................. 10 Etnograafia............................................................................................................................13 5. loeng - Eetika........................................................................................................................ 13 Uurimiskava koostamine.........................................................................
Diskursuse kord. M. Foucault I seminar Diskursus kui kõne, keeleakt ja diskursus, kui mingi struktureeritud süsteem, mis on nii iseenda kontrollmehhanismide poolt kui ka teistest diskursustest või subjektidest juhitud. Seega diskursus kui juhuslik kord ja diskursus kui midagi tekitatud, juhitud. Diskursus on nii ideaalne kui ka materiaalse tegelikkuse kaudu avalduv. Sündmus on miski, mille toimumist muidu ei olekski olemas, kui oleks diskursust, mis selle tähele panemise ja interpreteerimise meile võimalikuks teeb. Tähendused tekivad diskursuse sees, diskursus kui semiosfäär. Diskursuse lubavad käima panna tihtipeale juhuslikud olukorrad, mis tänu kontekstile saavad juhitud diskursuse poolt. 1
… (1. loeng puudu) Konstruktiivne tekstianalüüs – tekstid konstrueerivad mingi pildi maailmast ja teevad seda keeleliste valikute kaudu. See on edasi arenenud kriitiliseks tekstianalüüsiks ja lingvistiliseks tekstianalüüsiks. Mõlema lähtekoht on ühesugune, aga rõhuasetus erinev. KRIITILINE LINGVISTIKA ehk kriitiline diskursuse analüüs Küsimus keelest ja võimust, st keelekasutuse seos ühiskonnas valitsevate võimuvahekordadega. Püüab näidata keeleliste valikute seost ideoloogiaga, võimu ja kontrollimehhanismidega, sest keelekasutusega kontrollitakse ja juhitaks ühiskonda. Keelekasutust vaadeldakse ühiskondliku tegevusena, mis mitte ainult ei kirjelda, vaid ka kujundab ja konstrueerib ühiskonda. Tekste uuritakse kui sotsiaalse suhtlemise vorme ja tegelikkust kujundavaid tähenduskooslusi.
Kõige levinumaks näitajaks on standardhälve. Standardhälve iseloomustab vastuste harjuvust keskmise ümber. Variatsioonikoefitsient on standardhälbe ja aritmeetilise keskmise suhe. VALIMI MOODUSTAMINE Valikuuring on statistiline uuring, milles otsustused kogumi kohta tehakse valimi (kogumi ühe osa) baasil. Valim peab olema representatiivne ehk andma õige ettekujutuse uuritava elanikkonna omadustest. Valimi moodustamise meetodid: · Juhuslik valik teatud kogumist valitakse valim juhuslikult. Igal inimesel on võrdselt teistega võimalus sattuda valimisse. (Näide: võetakse kogu elanike nimekiri ja siis juhuslikult valitakse sealt vajalik arv inimesi välja) · Süstemaatiline valim objektide valimine toimub fikseeritud sammuga. (Näide: elanikkonnaregistrist võetakse iga kümnes inimene) · Kihtvalim selle meetodiga püütakse vältida juhusliku valiku poolt tekkivaid vigu. Valim
Intervjuu käigus esitatakse nii kinniseid kui avatud küsimusi. Kinnised küsimused võivad olla näiteks suunatud küsimused, mis eeldavad vastusena kas nõustumist või mittenõustumist. 3. Fookusgrupi intervjuu kui meetod andmete kogumiseks. Fookusgrupp (e. rühmaarutlus, rühmaintervjuu). Selle meetodi puhul viiakse diskussioon läbi väikese liikmete arvuga grupis (6-12 in, ideaalne 4-8), uurija juhib vestlust. Eesmärgiks uurida osalejate suhtumist ja arusaamist uuritavast teemast. Kogutakse infot väikese hulga (fookustatud) küsimuste kohta. Uurija, kes viib vestlust läbi, hoiab vestlust fookuses siit ka meetodi nimetus. Lihtsaim meetod andmete kogumiseks rühma käest, kuid siiski tuleb arutelu hoolikalt ette valmistada ja läbiviimist soovitavalt pilootarutelu käigus katsetada. Fookusgrupi puhul oluline, et analüüsi ühikuks on rühm, mitte indiviidid, kes diskussioonist osa võtavad
Miks kirjutatakse üks sõna just nii nagu on tema kirjapilt. Miks ei võiks tõlgendada liiklusmärke erinevalt? Mõistagi, tekiks kaos. Aga haiguse sümptomid? Kas vesised silmad tähendavad, et peagi on tulemas nohu, silmad on päevläbi arvuti taga istumisest hakanud streikima või oled hoopistükis kuskilt klamüüdia hankinud? Täna keskendun feministlikule allkeele. Nimelt sellele, kuidas mõista ja tõlkida feministlike keelemärke ja mis saaks siis, kui eirata diskursuse terminoloogiat. Analüüsi käigus seletan lahti feministliku diskursuse keelemärgid, mis tavalugejale võivad jääda lisa kommentaarideta ebaselgeks. Analüüsimiseks olen võtnud artikli ,,Gender and The Metaphorics of Translation" Lawrence Venuti tõlketeooriate kogumikust ,,Translation Studies Reader" (Chamberlain 2004: 306319). Artikkel ise räägib sellest, kuidas tõlget on sageli käsitletud soolistes terminites ning mees-naine võimuvõitluses
1. Todorovi "Poeetika" - kirjanduslik diskursus ja selle analüüs Kõrvutab poeetikat interpretatsiooni ja teadusega. Poeetika peab tegelema “kirjanduslikkusega”. Järgib vormikoolkonna lähenemist. Poeetika ja interpretatsioon täiendavad teineteist. Interpr. on teose mõtte eksplitseerimine. Toob sisse diskursuse mõiste, mis on poeetika objektiks. Tähelepanu keskmes pole immanentne tekstianalüüs; T. ütleb, et parim immanentne analüüs on tekst ise. Tekst on abstraktse struktuuri realiseerimine. Poeetika tegeleb abstraktse struktuuri, diskursusega. Vastandab story – discourse nagu faabula – süžee (vrd. Chatman: story – plot). Poeetika ülesanne on selgitada välja tekstiloome mehhanismide universaalsed seaduspärad.
Selliseks on näiteks maastiku ja selle maakaardi vaheline suhe, jne. Isomorfism tähendab vastavust, kus on kaks süsteemi (lahutatuna nende elementide loomusest) ning esimese süsteemi igale elemendile vastab vaid üks teise süsteemi element ja vastupidi. Objektidel peab seega olema struktuur. Isomorfism on struktuuri säiluv objektidevaheline üks-ühene vastavus. Homomorfism käsitleb abstraktset algebrat, mille puhul erinevad algebralised struktuurid säilitavad omavahelised tehted-seosed. 7. ,,Tähestik" ja ,,grammatika". Sünkroonia ja diakroonia. Tähestik- standartne komplekt märke. Grammatika on keeleteaduse osa, mis tegeleb keele reeglipäradega. Siin väljendub ,,keele hind" rohkem. See, mida me ei saa ütlemata jätta on Sapiri järgi grammatiline tähendus. Iga keel on sõnumite kodeerimismeetod ja kõigil sõnumitel on oma info, mida on liiga palju. Iga sõnum on üleküllastatud infost.
toimumisaega vaadeldakse võrdluses kõnelemisajaga (tulevik, lihtminevik). Relatiivne aeg viitab verbiga väljendatava sündmuse või seisundi toimumisajale mingi teise kontekstuaalselt määratletud ajahetke suhtes (enneminevik). Imperfekt e lihtminevik, futuurum e tulevik. Perfekt e t'isminevik vaatleb mineviku tegevust kõnehetkest lähtuvalt, pluskvamperfekt e enneminevik vaatleb mingist minevikus olnud vaatepunktist lähtuvalt. Sellist vaatepunkti nimetatakse viiteahelaks. 61. Modaalsus, modaalverbide allikaid Modaalsus on vahend sündmust kirjeldava propositsiooni staatuse edasiandmiseks. Modaalsus hõlmab seda osa informatsioonist, millega kõneleja väljendab oma suhtumist või arvamust öeldava kohta. Modaalsus väljendab kõneleja subjektiivset vaatenukurka. Modaalsus võib keele struktuuris erinevalt ilmneda, näiteks adverbiaalidena (tõenäoliselt, kindlasti). Modaalsuse objektiks on tavaliselt kogu lausega väljendatud propositsioon tervikuna, kuid
Pikka aega on vähe uuritud poliitilist retoorikat ja kui, siis kõrvaltööna, poliitteadlaste poolt, kes on huvitatud keelest ja lingvistide ja retoorikute poolt, kes on huvitatud poliitikast. Tagajärjeks on lingvistika, retoorika ja poliitteaduste uuringute sagedane amatöörlikkus nende arengus ja teooriakasutuses, metodoloogias ja meetodites. Oma töös püüan näidata, et puudujääke selles vallas saab parandada poliitlingvistilise lähenemisega ühendades retoorika, kriitilise diskursuse analüüsi ja poliitteaduste kontseptsioonid. Mis on poliitiline retoorika? Poliitilise retoorika analüüsis on esimene küsimus, mida poliitiline retoorika tähendab. Vastata saab kahes järgus- esiteks selgitades retoorika tähendust , teiseks selgitades sõna 'poliitiline' tähendust. Retoorika on ladina keelest pärinev- ars bene dicendi et scribendi- s.t. praktiline kunst hästi rääkida ja kirjutada, ja teooria , kuidas olla kõneosav
Ungari keeles väljendatakse definiitsust verbi ühildumisega (verbi pööramisel kaks süsteemi def. ja indef. sihitise jaoks). Deiktilised elemendid on sellised keelendid, mis on otseselt seotud kõnehetke ja/või kohaga. Vrd nt 1. ja 2. isiku personaalpronoomen (mina, sina) iga konkreetne kasutus sõltub konkreetsest kõnesituatsioonist. Verbid minema ja tulema (suund) Kohasõnad ees ja taga (perspektiiv) Eile, täna, homme (lausumishetk) 8. loeng 23.10.2018 Kõneviis ja modaalsus Kõneviis on vormistik, mis annab edasi modaalsust; väljendatakse tavaliselt verbil. Modaalsusega antakse edasi kõneleja subjektiivseid seisukohti ja arvamusi NB! ei iseloomusta sündmust, vaid väite staatust. Kõneleja annab edasi oma suhtumist öeldavasse: kas see on usutav, reaalne, kohustuslik vms; samuti annab kõneleja modaalsete väljendusvahenditega edasi oma eesmärke ja kavatsusi, seda, miks ta üldse lausungi moodustas (nt annab edasi käsku või soovi). Kõneviise
06.030 ja P2OG.02.171 Õiguslik analüüs ja argumentatsioon 2014/2015 õppeaastal. =========================================================================== 1. Mis on argument – esitage tähtsaim tunnus, lühikirjeldus ja neli tarvilikku tingimust? Argument on hulk väiteid, mis on esitatud toetama ühte väidet sellest hulgast – teesi või hüpoteesi ehk järeldusotsust. P1 .... Pn , järelikult Qn. Seda nimetatakse argumendiks. Argument on veenmisfunktsiooniga diskursus, millel on loogika ning mõte ning efektiivsust tagavad tugevustingimused. Argument on mõistetest, väidetest ja ühest järeldussammust koosnev diskursus, mille sihiks on adressaatide veenmine. A on argumentatsiooni komponent, kuid ei ole element, kui selle lahutamatu algosa – argument on analüüsitav struktuuriks ja funktsiooniks. Näide: E1: Mallet ja Kallet nähti käsikäes kinost väljumas. E2: Kalle on rääkinud, et Malle meeldib talle. JO: Malle käib Kallega.
Itaalia sonett 4+4+3+3 värssi, nelikute kirjelduse pingeline murdumine kolmikute eneseväljenduseks Prantsuse sonett kolmele kaheksarealisele salmile järgneb kõnetus Inglise sonett (ehk Shakespeare'i sonett) tõstetakse esile puänti (üllatav pööre) Armastusteema, erootilisus, ihar suunatus objektile, autori lüürilise mina väljendus. Sonett kuulub lüürika valda. Sonett on vormilt ja ka sisult ballaadist erinev. Millele pööratakse tähelepanu proosateose analüüsis (eelkõige narratoloogia seisukohalt)? Vaatepunkt - paik või teadvus, kust teose sündmustikku nähakse Aeg Jutustaja hääl, mis edastab teose sündmustikku Tegelased - teose kõige olulisem komponent Viivad sündmustikku edasi Nende kaudu avaneb teose ideestik Nendele on suunatud lugeja huvi Jagunevad: peategelased kõrvaltegelased episoodilised tegelased Teose kompositsioon ..
Strukturalism ja poststrukuralism (21. sajandi mõttevoolude põhjal) 1950.–70. aastatel tekivad objektiivsust taotlevad keelekesksed strukturalistlikud suunad, mis kasvavad välja saussure’ilikust lingvistikast: strukturalism, semiootika, narratoloogia, lingvostilistika, hiljem diskursuse analüüs (Roland Barthes, Tzvetan Todorov, Gerard Genette, Seymor Chatman jt). Osa neist viib edasi tekstikeskset formaalset lähenemist, lisades sinna omapoolseid täiendusi (nagu lingvostilistika või diskursuse analüüs), unustades tihti tekstiterviku ja süvenedes taas detailsesse keele ja stiili mikroanalüüsi. Teine osa, nagu strukturalism ja semiootika, liiguvad aga tekstist eemale, üldisemate, abstraktsemate koosluste (žanride, märgisüsteemide jms) poole. Ja ei tegele ainult kirjandusega, vaid paljude eri tüüpi struktuuride või märgisüsteemidega ühiskonnas. Strukturalistlike vaadete kohaselt ei ole individuaalse teksti sees eristatav sõnum iseseisvalt ja üleni
Pastiss pole pilkav, vaid tunnustav. Tegu ei ole plagiaadiga, sest on avalik jäljendus. Kirjandusteooria koolkonnad Strukturalism. Põhialused, struktuuri mõiste. Strukturalism on meetod, mille eesmärgiks on süstemaatilisel viisil mõista põhistruktuure, millele toetub looming. Inimkogemus süstematiseeritakse erinevatesse valdkondadesse (nt. lingvistika, antropoloogia, sotsioloogia, kirjandusteadus jne.) Põhialus: kõik inimkogemuses ja kultuuris eristatavad nähtused ja struktuurid, mis nende toimimist reguleerivad, kuuluvad mingisse strukturaalsesse süsteemi. Strukturalistlik lingvistika Enne Saussure'i uuriti keelt diakrooniliselt. Saussure: keel on süsteem, mis hõlmab sõnade suhteid antud ajahetkel, st. sünkrooniliselt. Hakkas eristama langue - keele süsteem ja parole - üksikud lausungid. Struktuuri elemendid eksisteerivad suhtes üksteisega, me tajume neid ainult läbi selle, kuidas need erinevad teistest elementidest
Uusi märke eriti lihtsalt ei teki. (nt loomadele iseloomulik suhtlussüsteem) Avatud süsteemid on ainult loomulikud keeled. Üldkeele sõnu on kümnetes tuhandetes, paljudel sõnadel on mitu tähendust. Avatud süsteemi tähtis omadus on loovus; uusi märke võib moodustada vastavalt vajadusele. Rekursiivne iseloom - reeglit saab rakendada korduvalt (nt rinnastumise ja alistumise korral) 4. Keeleuniversaalid. Universaalne grammatika Universaalid e keelte võimalikud ühised omadused ja struktuurid. Paljud esitatud universaalidest on implikatiivsed (Omadus b esineb, kui on olemas omadus a; kuid omadus a ei täheda omaduse b olemasolu) Mitteimplikatiivne universaal - mingi omaduse a esinemist teistest omadustest sõltumata (nt kõigis keeltes on oraalseid vokaale) Absoluutne universaal - üldistus võib olla eranditu Universaalne tendents - vastan absoluutsele universaalile; on lubatud mõningad erandid 5. Sotsiaalkultuuriline ja bioloogilis-kognitiivne aspekt keeles.
Roland Barthes (1915-1980) 194850 lektor Buharestis ja Aleksandrias, tutvub Greimasiga Massikommunikatsiooni uurimiskeskuse looja 1960 Professor 1962 Visiit Hiinasse 1974 Kirjandusliku semioloogia õppetooli juhataja College de France 1977 Kirja nulltasand 1953 Mütoloogiad 1957 Kaks kriitikat 1963 Strukturalism kui tegevus 1963 Semioloogia alused 1965 Kriitika ja tõde 1966 Moe süsteem 1967 S/Z 1970 Märkide impeerium 1970 Sade, Fourier, Loyola 1972 Armunute diskursus 1977 Camera lucida 1980 Loomingut on ise periodiseerinud 3etapilisena /Semioloogiline seiklus/: 50-ndatel eelstrukturalistlik periood, vaimustumine 57-63 teaduse v teaduslikkuse etapp, semioloogia 66-70 Teksti etapp, postrukturalistlik uus etapp algas 70-ndate lõpus, tagasipöördumine, postpoststrukturalistlik /1978 intervjuu Humanite'le/ "Mütoloogiad" 1957 aastast, kus ta käsitleb müüdiga seonduvat
Seletab eeldusi ja väärtusi, millele toetuvad kirjanduskriitika eri vormid Päripäeva – tõlgendus, mis lähtub sellest, mida tekst (mitte tingimata autor) pakub Vastukarva – tõlgendus, mis ei ole kooskõlas teksti poolt pakutavate ideede ja väärtustega Mis on poeetiline keel (A. Merilai ja J. Wainrighti määratlused) ja mis on selle iseloomulikud jooned? Millele pööratakse kirjandusteaduses tähelepanu luuleteoste analüüsis (klassikalise värsiõpetuse seisukohalt)? Poeetiline keel Kujundilisus Tähelepanu vormil Enesele osutav Sisuühtsus ja väljendusühtsus Stiil o Väljendusvahendite korrastatus o Ajastu, autori, kunstivoolu loome- ja maailmanägemise viis Rütmiline kõne Keeleline heakõla Kordused Kõne- ja lausekujundid Tähendusühtsus
Strukturalism ja kirjandusteadus. Strukturalistlikke kirjandusteooriaid (narratoloogia, G. Genette, J. Culleri strukturalistlik retseptsiooniteooria). Strutrualism Strukturalism on meetod, mille eesmärgiks on süstemaatilisel viisil mõista põhistruktuure, millele toetub looming. Inimkogemus süstematiseeritakse erinevatesse valdkondadesse (nt. lingvistika, antropoloogia, sotsioloogia, kirjandusteadus jne.) Põhialus: kõik inimkogemuses ja kultuuris eristatavad nähtused ja struktuurid, mis nende toimimist reguleerivad, kuuluvad mingisse strukturaalsesse süsteemi. Struktualistlik lingvistika Enne Saussure'i uuriti keelt diakrooniliselt. Saussure: keel on süsteem, mis hõlmab sõnade suhteid antud ajahetkel, st. sünkrooniliselt. Hakkas eristama langue - keele süsteem ja parole - üksikud lausungid. Struktuuri elemendid eksisteerivad suhtes üksteisega, me tajume neid ainult läbi selle, kuidas need erinevad teistest elementidest. Saussure eristas
32. Fusioon, kumulatsioon, muutumine Fusioon morfeemide piirid on hajusad. Kumulatsioon ühes morfeemis mitu tähendust, näiteks vete ( PL GEN) Muutumine sama tähendusega morfeemi kuju erinevates ümbrustes muutub ( sõltuvalt ümbritsevatest häälikutest) 33. Sõnaliigi ja grammatilise kategooria seostest Sõnaliigid on: nimisõna ehk substantiiv, tegusõna ehk verb, omadussõna ehk adjektiiv, määrsõna ehk adverb, arvsõna ehk numeraal, asesõna ehk pronoomen, määrsõna ehk kvantgor. Igal sõnaliigil on mingi teatud kategooria, mis sellega liitub. Näiteks nimisõnadel ja omadussõnadel on kääne, tegusõnadel aeg, tegumood , isik. 34. Sõnaliigi ja lauseliikme seostest Lauseliikmed on: alus ehk subjekt, öeldis ehk predikaat, sihitis ehk objekt, öelditäide ehk predikatiiv, määrus ehk adverbiaal, täiend ehk atribuut. 35. Grammatiseerumine, grammatika ja leksika suhe keeles
Strukturalistlik lingvistika (Saussure). Strukturalistlik antropoloogia. • Strukturalism – struktuur on kontseptuaalne raamistik, mida inimene kasutab füüsiliste entiteetide, nähtuste jne mõistmiseks. Strukturalism on meetod, mille eesmärgiks on süstemaatilisel viisil mõista põhistruktuure, millele toetub kogu inimkogemus. • Põhialused – inimkogemuses, kultuuris jne eristatavad pindmised nähtused ja struktuurid, mis nende toimimist reguleerivad. • Saussure ütleb, et keel on süsteem, mis hõlmab sõnade suhteid antud hetkel, see tähendab sünkrooniliselt. Ta lõi süsteemi, mis määras ära selle, kuidas keel funktsioneerib/toimib. • Keskne tegelane on Claude Levi-Strauss ning see on tema käsitus. Ta ütleb, et kultuurid on erinevad, aga struktuurid, mis seovad inimkogemust toimivad sarnaselt
on sõnad, kujundid ja sümbolid, mitte tegelased, süžee ja ideed. Keelelised komponendid on koondunud ühe põhiteema ümber, väljendavad konfliktsete jõudude tasakaalu (equilibrium). Teose vorm on ‘tähenduste struktuur’, mis väljendub autonoomse tervikuna läbi kujundite(thematic imagery) ja sümbolite kasutuse (sümbolic action). Strukturalism on meetod, mille eesmärgiks on süstemaatilisel viisil mõista põhistruktuure, millele toetub kogu inimkogemus (sh. looming). Fookuses struktuurid, millele alluvad kultuurinähtused. Strukturalism on meetod, mille abil süstematiseeritakse inimkogemust, seda kasut. mitmetes valdkondades (nt. lingvistika, antropoloogia, sotsioloogia, psühholoogia, kirjandusteadus). Semiootika on samuti üks strukturalistlikke kirjanduse ja kultuuri analüüsiteooriad. Semiootika kesketeks mõisteteks on märk ja märgisüsteem: mida need semiootikas tähistavad? Märgisüsteem on lingvistiline või mittelingvistiline objekt või käitumismudel,
esindaja; kultuur on päritud mõistete süsteem. Gramsci, Antonio Itaalia kirjanik, poliitik ja poliitiline filosoof. Hegemooniateooria rajaja (hegemoonia on võimul oleva või sinna pürgiva sotsiaalse rühma vaimne ja moraalne juhtpositsioon). Greimas, Algirdas J. leedu-prantsuse lingvist ja semiootik. Uuringute keskmes tähenduse analüüs. Võttis kasutusele tähenduse minimaalüksuse mõiste seemi; ka semiootilise ruudu mõiste semiootilises analüüsis. +Habermas, Jürgen saksa filosoof ja sotsioloog. Oma nn. refeodaliseerumisteoorias väidab, et elektroonilise meedia leiutamine on aidanud kaasa avaliku sfääri kahanemisele. Heidegger, Martin saksa filosoof, üks mõjukamaid 20. sajandil. Rajas fundamentaalontoloogia. Peamine olemisküsimus. Võttis kasutusele mõisted Sein ja Dasein. Horkheimer, Max saksa sotsioloog, filosoof. Kultuuritööstuse kriitika.
(laused, sõnad, foneemid) - paradigmaatilised/assotsiatiivsed reeglid (paradigmaatiline - asendatavusel põhinev) - determineerib, mis ulatuses võib märgi teatud reastuses asendada teisega. (Olulisemad, moodustavad kokkuvõttes süntagmaatilised reeglid.) Esiisad: John Locke, William Ockham, Augustinus Järgijad: Praha lingvistiline ring, Ameerika strukturalism, Kopenhaageni koolkond. Kristeva, Baudrillard, Foucault, Derrida, Lévi-Strauss, Barthes. Põhiteemaks inimmärgid ja diskursus. Peale Saussure surma (1920ndatel) tekkisid kolm strukturalistlikku koolkonda - Genfi koolkond (olulised Ch. Bally teosed), Pariisi koolkond (põhiline A. Meillet, populariseeris Saussure'I) (viimased on vähemtähtsad), aga olulised on: - Praha lingvistiline ring (mõjukaim, olulisemad ideed sealt) - Ameerika strukturalism (iseloomulik metodoloogiline rangus) - Glossemaatika e. Kopenhaageni strukturalism (glossa - keel, kr. k) Saussure'i-järgsed semiootika koolkonnad:
(laused, sõnad, foneemid) - paradigmaatilised/assotsiatiivsed reeglid (paradigmaatiline - asendatavusel põhinev) - determineerib, mis ulatuses võib märgi teatud reastuses asendada teisega. (Olulisemad, moodustavad kokkuvõttes süntagmaatilised reeglid.) Esiisad: John Locke, William Ockham, Augustinus Järgijad: Praha lingvistiline ring, Ameerika strukturalism, Kopenhaageni koolkond. Kristeva, Baudrillard, Foucault, Derrida, Lévi-Strauss, Barthes. Põhiteemaks inimmärgid ja diskursus. Peale Saussure surma (1920ndatel) tekkisid kolm strukturalistlikku koolkonda - Genfi koolkond (olulised Ch. Bally teosed), Pariisi koolkond (põhiline A. Meillet, populariseeris Saussure'I) (viimased on vähemtähtsad), aga olulised on: - Praha lingvistiline ring (mõjukaim, olulisemad ideed sealt) - Ameerika strukturalism (iseloomulik metodoloogiline rangus) - Glossemaatika e. Kopenhaageni strukturalism (glossa - keel, kr. k) Saussure'i-järgsed semiootika koolkonnad:
1. Marx: baas ja pealisehitus 2. Nietszche: apalloonilide vs dianüüsiline; võimutahte konseptsioon 3. Freud: mina, ülimina, miski; mitte teadvus ja teadvus 4. Adorno: suhe valgustuse mõistesse; kültuuritööstuse käsitlus 5. Beniamin: aura mõiste; kunstiteos mehaanilise reproduktsiooni ajastul 6. Altusser: ideoloogilised riigiaparaadid, interpellatsioon (?) 7. Gramshi (?): hegemoonia 8. Saussure: keel ja kõne, märk, paradigmaatiline jne 9. Barthes: müüdi teooria 10. Faugot: diskursus, võimumõiste; suveräänne ja distsiplineeriv võim 11. Lyotard: matonarratiivid 12. Bisja,cd: simulaakum; hüperreaalsus ja muud mõisted 13. Jameson "Mis on kultuur" Rein Raud "20. Saj mõttevoolud" Frankfurdi koolkond Mis on kultuur? Williams - kultuur on üks keerulisemaid asju inglisekeeles. Eesti keeles on seortud põllumajandusega (agriculture) Kultuur puudutab millegi arendamist või kasvatamist. Cultus - seotud religiooniga. 16
Informatsioon. 3 Loeng Semioosi mõiste ja selle dimensioonid. 4 Loeng Semiootika kui teadus. Kujunemislugu. 5 Loeng Semiootika ja strukturalism. 6 Loeng Semantika, signifikaat ja referaat. 7 Loeng Referentsi teooria. 8 Loeng Pragmaatika alused. 9 Loeng Kooperatiivsuse ja kommete printsiibid. 10 Loeng Kommunikatsioon, selle vormid ja skeemid. 11 Loeng Keel kui tegevus: lokutiivsed, illokutiivsed ja perlokutiivsed kõneaktid. 12 Loeng Otsesed ja kaudsed kõneaktid. 13 Loeng Tekstiteooria, diskursuse mõiste. 14 Loeng Semiootika ja hermeneutika. 15 Loeng Semiootika kui uus humanitaarteaduste organon. Gilles Deleuze/Felix Guattari Mis on filosoofia? Väidavad, et inimteadvus esitleb end /mõtlemine eksisteerib/ 3 eri viisil: KUNST, milles toimib kompositsiooni plaan ning siin mõeldakse aistingu jõuga. Aistingud ja esteetilised figuurid TEADUS. Domineerib referentsi (osutus) ja koordinatsiooni plaan. Tunnetusfunktsioon. FILOSOOFIA
* teisesus - seostub objektiga. Teisesus on seaduspära, suhe tõsiasjad. * kolmasus - seostub interpretandiga. Kolmasus on loome, mentaalsus. 15. Sümptomid Sundiv, autmaatne ja mitte-meelevaldne märk, nii et tähistaja ja tähistatavaga seotud loomulikus seoses. Eripära selles, et nende märgitsetus on üldiselt adressandi ja adressaadi jaoks erinevad. Kasutusel meditsiinis, üks esimesi identifitseeritud märkide seas. Sümptom muutub märgiks ainult siis, kui se kuulub kliinilise diskursuse konteksti. 16. Semiootika aspektid/dimensioonid: süntaktika, semantika ja pragmaatika. Morris. Süntaktika SEOTUD MÄRKIDEGA! Käsitleb märgi ülesehitust ning nende järjestamise printsiipe. Süntaktika reeglid on grammatika reeglid. Käsitleb märgisüsteemi ehk keelt semiootilises mõttes. Oluline märkide kombinerimiseks. Märgisüsteemi täielik kirjeldus. Keelel on kolm hierarhilist põhitähendust: * keel on loomulik
mittevabatahtlikult, määratledes end subjektina Anderson, Benedict konstruktivistliku koolkonna teadlane, kes peab rahvust uue eliidi loodud kujuteldavaks kogukonnaks, mille abil ühiskonda koos hoitakse ja võimu teostatakse. rahvusliku samasustunde aluseks on eelkõige mõtteline kuuluvus- ja samasustunne, kuna rahvus on niivõrd suur sootsium, milles puhul meie-tunne ei saa tekkida isikliku kogemuse pinnal Arendt, Hanna silmapaistev ühiskonnateoreetik, analüüsis totalitaarset süsteemi ja visioone vabadusest ja vastutusest, inimese suhtest iseenda, poliitilise maailma ja teiste inimestega. keskne küsimus, kuidas totalitarism sai sündida kultuuris, mille aluseks on vabaduse ja inimväärikuse ideaal. Barthes, Roland prantsuse strukturalismi tähtsaim esindaja, Käsitlenud eriti kunstiliseteksti tähendus ja analüüsimetoodikat; Kirjutab ,,Autori surmas", et kirjandteose autor ei ole tegelikult teksti autor Tekstile Autori
Põgus ülevaade uuskriitikast, stukturalismist, semiootikast leidub loengu „Kirjanduse uurimise põhipraktikad ja – suunad“ konspektis. Uuskriitika märksõnaks on ’lähilugemine’. Mida see uuskriitikute jaoks tähendas? Erinevaid strukturalistlikke lähenemisi (kirjandus)tekstile on palju ja need keskenduvad teksti erinevatele aspektidele. Mis on strukturalistlike lähenemiste ühisjooned (st tekstides otsitakse struktuuri, seda korrastavat mustrit)? Millised kirjandusteksti analüüsis harilikult olulised jooned jäävad strukturalistlike teooriate huviorbiidist välja? Semiootika on samuti üks strukturalistlikke kirjanduse ja kultuuri analüüsiteooriad. Semiootika kesketeks mõisteteks on märk ja märgisüsteem: mida need semiootikas tähistavad? 26 27 Uushistoritsism ja uus kultuurilugu. Mida tähendab L. Montrose’i väide ajaloo tekstuaalsusest ja teksti ajaloolisusest? Kuidas mõjutasid
k. reliability) on töötajate töösobivuse hindamise (testimise jm.) tulemuste usaldusväärsus. Seda kasutatakse eelkõige töötajate töösobivuse hindamise (testimise) tulemuste usaldusväärsuse määramiseks. Mida tähendab sõltumatu ja sõltuv muutuja? Sõltumatu muutuja - muutuja, mis on sündmuste ahela algatajaks, on suhteliselt kindla väärtusega ja/või põhjustab muutusi teistes muutujates. Sõltuv muutuja sõltumatu(te)st muutuja(te)st mõjutatud muutuja. Mida tähendab valim? Valim väljavõte huvipakkuvast elanikkonnast. Oluline saamaks täpseid ja objektiivseid tulemusi õiged küsimused õigetele inimestele. Andmete võrreldavus. Mida tähendab juhuslik valim? Juhuslik valik igal inimesel on võrdselt teistega võimalus sattuda valimisse. Nt võetakse kogu elanike nimekiri ja siis nt juhuslikult valitakse sealt vajalik arv inimesi välja, keda küsitletakse. Tänapäeval tehakse see suures osas ära arvutiga. Samas võib juhtuda, et
annaabi.ee 
