Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Diskursuse kord. Michel Foucault (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks arvab Foucault et just seksuaalsus ja poliitika toimivad siin käsikäes?
  • Mis funktsiooni kannavad need?
  • Mis on pr keeles discourse ?
  • Mida see taotleb?
  • Mis on autori funktsioon?
  • Kuidas on eeltoodud kontrollmehhanismides loovus seotud kontrolliga?
  • Kuidas vastandub Foucault tekst strukturalismile kuidas seostub?

Lõik failist

Diskursuse kord. M. Foucault


I seminar
Diskursus kui kõne, keeleakt ja diskursus, kui mingi struktureeritud süsteem, mis on nii iseenda kontrollmehhanismide poolt kui ka teistest diskursustest või subjektidest juhitud . Seega diskursus kui juhuslik kord ja diskursus kui midagi tekitatud, juhitud.
Diskursus on nii ideaalne kui ka materiaalse tegelikkuse kaudu avalduv.
Sündmus on miski, mille toimumist muidu ei olekski olemas, kui oleks diskursust, mis selle tähele panemise ja interpreteerimise meile võimalikuks teeb.
Tähendused tekivad diskursuse sees, diskursus kui semiosfäär.
Diskursuse lubavad käima panna tihtipeale juhuslikud olukorrad, mis tänu kontekstile saavad juhitud diskursuse poolt.
  • Diskursuse välised eristuse erinevad strateegiad: keeld. Kuidas see väljendub ja miks arvab Foucault, et just seksuaalsus ja poliitika toimivad siin käsikäes? Mõelge ka teistele keeludele-tabudele ühiskonnas, mis seotud nt toitumisega. Mis funktsiooni kannavad need?
    Keeld väljendub tabu määramises, situatsiooni rituaalis või kõneleva subjekti positsioonis. Need keelutüübid moodustavad omavahel võrgu, kus ristumiskohad ja avavused pidevalt muutuvad. Avaldub teatud grammatiliste reeglite kaudu ja aegruumilises kontekstis.
    Ühtset ja regulaarset seksuaalsuse diskursust ei ole veel loodud, poliitika oma aga küll. Poliitika diskursus on justkui neutraalne element, mille varjus iha
  • Diskursuse kord-Michel Foucault #1 Diskursuse kord-Michel Foucault #2 Diskursuse kord-Michel Foucault #3 Diskursuse kord-Michel Foucault #4 Diskursuse kord-Michel Foucault #5 Diskursuse kord-Michel Foucault #6
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2011-11-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 130 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor merilehm Õppematerjali autor
    esimese seimari vastused

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    6
    doc

    Seminaritekstid

    1. Foucault "Diskursuse kord" 1. Diskursuse välised eristuse erinevad strateegiad: keeld. Keeld väljendub eseme tabu, situatsiooni, traditsiooni rituaali ja kõneleva subjekti õigusena ehk kõigest, igas olukorras ja igaüks ei tohi vabalt rääkida. Seksuaalsus ja poliitika toimivad siin käsikäes, sest mõlemad proovivad diskursuse kaudu või selle abil võimu haarata. Diskursus ise on nende tahte objekt, mille nimel võideldakse, see on kahes rollis korraga ­ nii vahend, mida inimesed enda kätte ihkavad kui ka selle sama protsessi vahendaja. 2. Diskursuse välised eristuse erinevad strateegiad: väljajäetus Väljajäetus toimib kahe asja vastandusel, üks valitud diskursus jäetakse ühiskonna tähtsamate süsteemide ringlusest välja, sest see on kas vähetähtsam, tõepõhjata või lihtsalt ühiskondlikult sobimatu

    Diskursuse teooriad ja praktikad
    thumbnail
    5
    docx

    Kommunikatsioon ja võim

    Modernism eeldas võimu ja tõe vastuolu: "Tõde on vaba vaimu auhind" ... "nende privileeg, kellel on õnnestunud end vabastada" (modernistlik vaim uskus, et teab tõde ja on seeläbi vaba). 19. sajandil kujunes välja tõereziim: loodusteadus (kehtib siiani). Iga tõereziim väljendab ühiskonnas domineerivat repressioonitüüpi. Tõde on otseselt seotud võimuga."Tõetahe" võrdub Nietzsche võimutahtega. Nüüdisühiskonnas on "tõereziim" peamine diskursuse kontrolliprotseduur. (Palmaru, K. I) Max Weberil oli 3 võimutüüpi. Traditsiooniline võim põhineb tavauskumusel alati kehtinud traditsioonide puutumatusse. Suhe valitseja ja administratsiooni vahel. Karismaatiline võim pühendub juhi erilistele isiksuse omadustele ja selle isiku esindatud võimule (nt diktatuurid). Afektuaalne seotus juhiga. Ratsionaal-legaalne võim põhineb uskumusel seadusliku korra legaalsusesse ning võimulolevate isikute õigusesse valitseda

    Kommunikatsioon
    thumbnail
    19
    docx

    Diskursusanalüüs

    Diskursusanalüüs_üldine_fail Diskursusanalüüs on tekstianalüüsi erijuht. Diskursusanalüüs pole konkreetne meetod, vaid eklektiline meetodite kogum, kuhu kuuluvad erinevad analüüsistiilid, -tüübid ja -koolkonnad. Sellest tulenevalt on diskursusanalüüsi ja ka diskursuse mõistet võimalik määratleda mitmeti. Selles käsitluses lähtume kriitilise diskursusanalüüsi suurkujude Teun A. van Dijki (2005) ja Norman Faircloughi (1989, 1992) määratlustest. T. A. van Dijki lühikese, ent täpse definitsiooni kohaselt on diskursus ,,tekst kontekstis". Analoogiline on N. Faircloughi määratlus: diskursus on ,,keel sotsiaalse tegevusena, mille määravad sotsiaalsed struktuurid".

    Meedia ja kommunikatsioon
    thumbnail
    4
    doc

    Seksuaalsuse ajaloo osaline kokkuvõte ja analüüs

    Heleen Kallaste SA1 ,,Seksuaalsuse ajalugu" Michel Foucault Ollakse nõus möönma, et seksi käsitlevat diskursust on viimase kolme sajandi jooksul toodetud pigem rohkem kui vähem, ning et kui see ongi kaasa toonud tabusid ja keeldusid, on selle olulisemaks mõjuks terve seksuaalsusemosaiigi tugevdamine ja juurutamine. Kui seksist nii palju räägitakse, kui seda paljundatakse, piiritletakse ja määratletakse just neis paigus, kuhu see on ise sisse seatud, siis pole ju sügavamaks eesmärgiks

    Majandusteadus
    thumbnail
    11
    docx

    Kultuuriteooria

    Durkheim, Emile ­ prantsuse sotsioloog. Tema tööd aluseks kaasaegsele sotsioloogilisele teooriale. Ühiskond objektiveeritud ideede süsteem. Ühiskonnad arenevad lihtsamast keerulisemaks. +Eco, Umberto ­ itaalia semiootik, filosoof, kriitik jne. Kirjutanud arvukalt teoseid semiootikast. Kaasaegse esteetika spetsialist. Eliade, Mircea ­ Rumeenia päritolu usundiajaloolane ja romaanikirjanik. Tuntud usundiloo uurijana. Leidis, et religioon on kultuuri tekkimise eelduseks. Foucault, Michel ­ prantsuse filosoof; palju mõjukaid töid. Prantsuse stukturalismi peaarendaja. Frazer, James ­ inglise etnoloog. Mütoloogia uurija, peetud ka üheks moodsa antropoloogia isaks. Tema teos ,,Kuldne oks", mis sisaldab mütoloogilist ja etnograafilist materjali on edasi arendanud teadust ja kirjandust. Tuntud peamiselt algse ühiskonna, usundiloo ja kombe uurijana. Frege, Gottlob ­ saksa matemaatik, loogik, filosoof; peetakse matemaatilise loogika ja analüütilise filosoofia rajajaks

    Filosoofia
    thumbnail
    26
    doc

    SEMIOOTIKA AJALUGU II

    1. Totaalsus (totalité): elemendid on allutatud tervikule ja viimasest sõltumatud. 2. Transformatsioon ehk ühe allstruktuuri korrastatud üleminek teiseks kindlate reeglite alusel. 3. Eneseregulatsioon (autoréglage) ehk süsteemi elementide võime iseseisvalt korrastuda ja omavahel seostuda. Levi-Strauss:"Struktuur on süsteem, mida juhib seaduspärane seos." LS ei loe Barthesi, Lacani ja Foucault autentse S. esindajateks, kuna tema arvates oli selle S. eesmärk struktuurlingvistika konkreetse meetodi üle kandmine kulturoloogia väljale, eesmärgiga saavutada seal objektiivsus ja täpsus, mis on omane loodusteadustele. S. kui rea 20. saj filosoofiliste strateegiate superpositsioon 1. traditsioonilise metafüüsika desubstantsionaliseerimine, mida alustas juba Kant ja jätkas Nietzshe. Väidetakse, et elementide suhteomadusi on humanitaarse tunnetuse jaoks

    Semiootika
    thumbnail
    8
    doc

    MICHEL FOUCAULT VÕIMUST

    Tallinna Ülikool MICHEL FOUCAULT VÕIMUST Referaat Tallinn 2011 2 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 3 Michel Foucault 1926-1984..................................................................................................... 4 Seksuaalsuse ajalugu.......................................................................................................... 4 Võimu olemus ja mehhanismid................................................................................................ 5 Võimu võrgust valla........................................................................................................

    Kommunikatsiooniteooriad
    thumbnail
    8
    docx

    KIRJANDUSTEADUSE EKSAM 2019

    loengukonspekti (postmod. kirjanduse tunnusjooned) põhjal läbi töötada. Mis on tekstiline teadmine? Mida tähendab keele umbusaldamine? Jameson: postmodernistlik kultuur kui hiliskapitalismi loogika, pinnapealsus, pastišš kui tühi paroodia. Baudrillard: tarbimine kui postmodernistliku kultuuriidentiteedi üks põhialuseid (kriitilises võtmes). Baudrillard: simulaakrum, reaalsuse nihestumine postmodernistlikul ajastul, informatsioonikülluse mõju, originaali võimatus. Foucault võimuteooria. Kuidas toimib võim F. arvates? Mis on diskursus ja millist rolli see ühiskonnas ja kultuuris mängib? Milline on diskursuse ja võimu suhe? Deleuze’i ja Guattari risoomne (kultuuri) tõlgendusmudel. Millisele tõlgendusmudelile see vastandub? Kas niisugune mudel on omane vaid postmodernistlikule kultuurile? Poststrukturalism – kogum filosoofilisi ja metodoloogilisi praktikaid, mis ühel või teisel viisil seostuvad oma prantsuse esiisadega. Mis on tekstiline teadmine

    Sissejuhatus kirjandusteadusesse




    Kommentaarid (1)

    hheiki profiilipilt
    hheiki: Hea põgus kokkuvõte
    13:21 18-09-2013



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun