Diskursuse kord. Michel Foucault (1)

Diskursuse kord. M. Foucault

I seminar
Diskursus kui kõne, keeleakt ja diskursus, kui mingi struktureeritud süsteem, mis on nii iseenda kontrollmehhanismide poolt kui ka teistest diskursustest või subjektidest juhitud . Seega diskursus kui juhuslik kord ja diskursus kui midagi tekitatud, juhitud.
Diskursus on nii ideaalne kui ka materiaalse tegelikkuse kaudu avalduv.
Sündmus on miski, mille toimumist muidu ei olekski olemas, kui oleks diskursust, mis selle tähele panemise ja interpreteerimise meile võimalikuks teeb.
Tähendused tekivad diskursuse sees, diskursus kui semiosfäär.
Diskursuse lubavad käima panna tihtipeale juhuslikud olukorrad, mis tänu kontekstile saavad juhitud diskursuse poolt.

Diskursuse välised eristuse erinevad strateegiad: keeld. Kuidas see väljendub ja miks arvab Foucault, et just seksuaalsus ja poliitika toimivad siin käsikäes? Mõelge ka teistele keeludele-tabudele ühiskonnas, mis seotud nt toitumisega. Mis funktsiooni kannavad need?
Keeld väljendub tabu määramises, situatsiooni rituaalis või kõneleva subjekti positsioonis. Need keelutüübid moodustavad omavahel võrgu, kus ristumiskohad ja avavused pidevalt muutuvad. Avaldub teatud grammatiliste reeglite kaudu ja aegruumilises kontekstis.
Ühtset ja regulaarset seksuaalsuse diskursust ei ole veel loodud, poliitika oma aga küll. Poliitika diskursus on justkui neutraalne element, mille varjus iha