Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Seminaritekstid (2)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas on eeltoodud kontrollmehhanismides loovus seotud kontrolliga?
  • Kuidas vastandub Foucault tekst strukturalismile kuidas seostub?
  • Mis on Laclau jaoks probleemsituatsiooniks?
  • Millistest mõttetraditsioonidest Laclau teoreetilises plaanis lähtub?
  • Kuidas tühi tähistaja terviklikkuse konstrueerib?
  • Miks ei ole Laclau jaoks tähistamisprotsessi lõplik sulgemine võimalik?
  • Mis on selle tagajärjed ühiskonnale ülekantuna?
  • Kui demokraatlike võitluste võimalikuste tingimus?
  • Kuidas hegemoonia käsitlus on seotud tühjade tähistajatega poliitikas?
  • Kuidas tühi tähistaja hakkab demokraatliku protsessi õõnestama?
  • Milliseid sotsiaalseid funktsioone Dijk ideoloogiale omistab?
  • Kuidas on ideoloogia seotud inimesegrupi identiteediga?
  • Kuidas piiritleb Dijk oma töös diskursust teistest märgisüsteemidest?
  • Kuidas defineerib Dijk diskursust?
  • Milline on diskursuseuurimise panus ühiskonna analüüsis?

1. FoucaultDiskursuse kord”
  • Diskursuse välised eristuse erinevad strateegiad: keeld.
    Keeld väljendub eseme tabu , situatsiooni, traditsiooni rituaali ja kõneleva subjekti õigusena ehk kõigest, igas olukorras ja igaüks ei tohi vabalt rääkida. Seksuaalsus ja poliitika toimivad siin käsikäes, sest mõlemad proovivad diskursuse kaudu või selle abil võimu haarata. Diskursus ise on nende tahte objekt, mille nimel võideldakse, see on kahes rollis korraga – nii vahend, mida inimesed enda kätte ihkavad kui ka selle sama protsessi vahendaja .
  • Diskursuse välised eristuse erinevad strateegiad: väljajäetus
    Väljajäetus toimib kahe asja vastandusel, üks valitud diskursus jäetakse ühiskonna tähtsamate süsteemide ringlusest välja, sest see on kas vähetähtsam, tõepõhjata või lihtsalt ühiskondlikult sobimatu. Väljajäetud diskursus võib olla kuuldav ja olemas, aga sellele omistatakse müra tähendus või tõlgendatakse meelevaldselt. Piiri mõiste – piir jaotab vastanduse kaheks, piirist ühel pool on ringlev diskursus ja teisel pool väljajäetav. Ajapikku võib see jaotus muutuda ehk piir nihkuda, aga ka märkamatult samaks jääda, sest jaotus toimib lihtsalt teisi jooni pidi. Välise sisemiseks kodeerimine – välise, pealtnäha tähtsusetu diskursuse tõlgendamine, süvenemine sellesse, otsimaks peidetud tõde, sügavamat mõetet, loomingulist tähendust. Väliselt teistele arusaamatuks java diskursus võib endas sisaldada nii lihtsaid tõdesid, mida teised oma keerukate diskursuste keskel lihtsalt ei oska lahti kodeerida. Välise sisemiseks kodeerimine ei tähenda aga seda, et piir väljajäetud diskursuste vahel kaoks.
  • Diskursuse välised eristuse erinevad strateegiad: tõetahe.
    Tõetahe on välistussüsteem, kus lahutatakse tõene diskursus väärast, tõesele diskursusele anti uus tähendus – tõene diskursus pole valitsev, see mida tuleb austada ja karta, vaid tõene diskursus pole võimuga seotud. Tõde peitub hoopis diskursuse tähenduses ja vormis, seda tugevdavad paljud praktikad ja teadmise väärtustamine, omistamine ja jagamine ühiskonnas. Foucault arvab, et tõetahe ja tõde on vastanduvad nähtused, sest tõene diskursus ise vormipoolest neutraalne – see ei sisalda püüet võimu omamise poole, et iseend kui tõde kuulutada, see ei tunnista tahet ja varjab enda taotlused oma olemusega. Tõetahe aga ei ole neutraalne, see sisaldab ikkagi püüet midagi öelda, saades seeläbi võimu ja paratamatult välistades midagi. Tänapäeval on tõene diskursus see, mida saab praktikas edukalt rakendada. Vaid arenev ühiskondlik praktika saab diskursuse tõeks kinnitada.
  • Diskursuse sisemised kontroll mehhanismid : kommentaar.
    Kommentaari funktsioon on öelda midagi diskursuse kohta, mida väliselt pole enne öeldud, aga sisemiselt on ja niiviisi diskursusest eemaldudes viiakse see tegelikult täide. Foucault eristab diskursust ja teksti – diskursus on rääkimise ja kõne tähenduses, tekst on teatud märgisüsteemis, kindla alguse ja lõpuga sõnum. Foucault peaks nagu vahepeal diskursuse all silmas tervet mõtlemis-kõnetamise protsessi või teatud suundi, mitte otseselt rääkimist aktina.
  • Diskursuse sisemised kontroll mehhanismid: autor.
    Autor on põhimõte, mille järgi diskursust rühmitatakse, ta seob diskursuse tähenduslikuks tervikuks ja ühendab tegelikkusega. Autori postitsioon erineb konkreetsest idiviidist, sest indiviidu roll muutub ajas, aga autori kui põhimõtte olemus mitte. Konkreetse indiviidi positsioon kõigub – kord on see oluline, siis jälle pole, indiviid võib diskursuse luua või siis on teadmata indiviidi poolt loodu diskursusi, ent autor on see kes diskursusi korrastab ja see roll tuleb teadlikult võtta. Foucaulti diskursuse määratlemisel seletab see seda, et diskursuse omistamise autorile ei ole alati samatähenduslik, et looja ja autor oleksid sama isik, peavad nad teadlikult need funksioonid enestele võtma, autori olemusest lähtudes.
  • Diskursuse sisemised kontroll mehhanismid: distsipliin .
    Distsipliin vastandub autori funktsioonile, sest distsipliini süsteemi võib kasutada igaüks, kes tahab, ilma, et selle toiminime või tähendus peaks oleme seotud mingisuguse autoriga. Vastandub kommentaari funktsioonile, sest distsipliini eelduseks on vabadus luua uusi väiteid, samas kui kommentaar kordas omaenda identiteeti ja leidis juba olemasolevat tähendust. Seotus tõeväärtusega – distsipliin ei koosne ainult objekti kohta käivatest tõestest ütlemistest, vaid distsipliin koosneb nii eksimustest kui ka tõdedest, sest eksimused on tõe ajaloolised mõjutajad. Algul on iga väide olnud tõene ja alles uute väidete tulekul oma temast saanud eksimus ja uutest väidetest tõed või on ta just kinnitatud tõeks ning uus väide on eksimus. Mendeli näite kõrvale toon näiteks soome keeleteadlase Kalev Wiiki, kes ei sobi samuti oma ajastu konteksti, sest katsetas täiesti uusi paradigmasid. Vastuolusid on tekitanud tema teooriat Euroopa rahvastiku etnilisest ajaloost. Tema lähenemisviisi aluseks on eeskätt uuemad avastused populatsioonigeneetika vallas, mis lähevad vastuollu seniste ettekujutustega - varasema ettekujutuse järgi paiknes soomeugrilaste algkodu Volga ääres, Lõuna-Uuralite ümbruses või Lääne- Siberis . Wiiki teooria järgi hakkasid mandrijää taandudes kiviaegsed kütid- korilased jahiloomade järel jäävarjupaikadest põhja poole liikuma, olles algselt Lõuna-Ukrainast pärit soome-ugri keeli kõnelnud asukad . Selline käsitlus on pälvinud suurt kriitikat traditsiooniliste keeleteadlaste poolt. Wiik möönab, et tema kõiki väiteid ei ole meie tänaste teadmiste valguses (veel) võimalik tõestada. Seostaks ta oma uue väite kuidagi traditsiooniliste väidetega, oleks ka teistel keeleteadlastel seda kergem vastu võtta võib olla.
  • Kuidas on eeltoodud kontrollmehhanismides loovus seotud kontrolliga ?
    Diskursuse loomisel on eeltoodud kontrollmehhanismid sundusprintsiibid, mis samal ajal piirates ja sundides on diskursuse loomisel ka positiivses ja viljastavas rollis, nt kommentaar sunnib tekstist välja tooma seda, mis seal on vaikimisi sõnastatud, autori positsioon annab võimaluse midagi luua korrastades ja distsipliin loob uusi väiteid, ent kontrollib, et need alluksid senistele diskursiivsetele reeglitele.
  • Diskursuse rakendamise tingimused: rituaal .
    Rituaal annab ette taseme, kus peavad asetsema inimesed, kellel on teatud positsioon ja sellega kaasnev sõnaõigus. Rituaal määrab käitumisnormi ja märgid, mis peavad teatud olukorras diskursust saatma . Samuti kinnitab see sõnade mõjususe ja nende toimimise piirid. Nt kirikus armulaual on teatud käitimisetikett nii kirikuõpetajatel kui inimestel, käitumismuster, liigutuste järjekord, hääletämber jne, mida tuleb alati jälgida, ilma nendeta poleks ka õnnistamise ja andeks andmise sõnade mõju inimestele nii tõhus ja “ usutav ”.
  • Diskursuse rakendamise tingimused: õpetused.
    Õpetus eristub teadusdistsipliinist, sest ta levitab iseennast , inimesed määravad oma kuuluvuse seeläbi, et jagavad sama diskursust, samas kui teadusdistsipliinis ringleb diskursus teatud, piiratud liikmeskonna vahel. Teadusdistsipliin ja õpetus võiksid olla peaaegu ühesugused, kui gruppi kuuluvus tähendaks ainult samade tõdede tunnustamist ja nõustumist teatud reeglitega. Lausungi subjekt – õpetuses allutatakse kõnelev subjekt lausungi kaudu, teadusdistsipliinides on kontroll ainult lausungi vormi ja sisu üle, aga mitte selle üle, kes seda levitab.
  • Kriitilise analüüsi põhimõtted?
    See on suunatud diskursuse sisemistele süsteemidele, tuues välja diskursuse korraldamise, välistamise ja hõrendamise printsiipe . Kasutab ümberpööramise printsiipi – tavapäraselt diskursusest positiivselt mõjutavaid kujundeid tuleb pigem negatiivsetena, mis hõrendavad ja hakkivad diskursust. Nende printsiipide avastamisel ja neist loobumisel leitakse nende tagant katkematu diskursus.
  • Genealoogilise analüüsi põhimõtted?
    Suunatud diskursuse moodustumise seeriatele, mille puhul on võimalik jaatada ja eitada väiteid. Kasutatakse katkestuse , spetsifitseerimise ja väljaspoolsuse põhimõtet. Spetsifitseerimine – diskursust ei tohi võtta eesmärgina, mille peame lahti mõtestama ja mis on meie käsutuses. Diskursus on midagi, mida meie ise maailmale peale surume ja selle käigus loob diskursus oma regulaarsuse. Katkestus – hõrendavate ja hakkivate süsteemide olemasolu ei tähenda, et nende taga olev katkematu diskursus on suur ja piirideta ning mida tuleks meie poolt vormistada. See tähendab pigem, et diskursus väljaspool neid kujundeid on praktika katked, mis omavahel ristuvad või üksteist välistavad. Väljaspoolsus – diskursust analüüsides ei tule otsida mitte temas peituvat sügavamat tähendust, vaid lähtuda tuleb tema regulaarsusest ja järgida võimalikult väliseid tingimusi, mis määravad sündmuse ettearvamatuse.
  • Kuidas vastandub Foucault tekst strukturalismile, kuidas seostub? (subjekti positsioon; struktuurid vs seeriad; universaalne tähendus vs sündmus ja võimalikkuse tingimused ...)
    Sündmus, seeria , regulaarsus, võimalikkuse tingmimused on diskursuse analüüsi suunavad printsiibid. Nendest tekivad paarid. Diskursuse analüüs ei otsi loomise hetke, millegi terviklikkust ega ärapeidetud tähendusi, järelikult ei peaks ideed valitsema tähendus ega terviklikkus .
    2. Ernesto Laclau. “Miks on tühjad tähistajad poliitikas olulised
  • Mis on Laclau jaoks probleemsituatsiooniks?
    Kuidas saab termin “tähistaja” tähistamissüsteemis olla, kui tal ei ole tähistatavat, aga märgi õõnestamise kaudu on temas toimunud midagi, mis on siiski tähistamisele kui protsessile omane.
  • Millistest mõttetraditsioonidest Laclau teoreetilises plaanis lähtub?
    Strukturalismist ja idealismist.
  • Kuidas välistav (antagonistlik) piir funktsioneerib tähistamisprotsessi ülesehitava printsiibina?
    Välistav piir on audentne piir, mis välistab ühe osa samast süsteemist, aga ei aktualiseeri kumbagi poolt piirist.
  • Kuidas tühi tähistaja terviklikkuse konstrueerib?
    Igasugune tähistamissüsteem liigendub tühja koha ümber, mis tuleneb võimetusest produtseerida objekt, mida süsteemi süstemaatilisus sellest hoolimata nõuab. See ei tähenda, et võimatusel pole asukohta, vaid võimatus on reaalne, millele tühi tähistaja osutab.
  • Miks ei ole Laclau jaoks tähistamisprotsessi lõplik sulgemine võimalik?
    Tähistamisprotsessi lõpliku sulgemise jaoks peaks kätte jõudma hetk, kus tähenduste pidev edasilükkamine põrkab diskursuse piiride vastu ja diskursus sulgeb ennast. See ei ole aga võimalik, sest sel juhul peaks diskursus suutma oma piire väljastpoolt tähistada ehk tähistama tähistamatut, mis teda teistest eristab. Selle asemel on ühiskonnas tähenduste üleküllus.
  • Mis on selle tagajärjed ühiskonnale ülekantuna?
    Kuitahes edukas mingi poliitiline projekt ühiskonnas ka poleks diskursiivse välja domineerimisel, ei saa ta kunagi täielikult liigendada kõiki elemente, kuna alati leidub jõudusid, mille vastu ta on defineeritud.
  • Tühja tähistaja funktsioon poliitikas?
    Tühi tähistaja poliitikas tähistab millegi puudumist, äraolevat totaalsust. Poliitlised grupid tähistavad rahva võimu, aga see tähistus on laenatud ja seeläbi tühi. Kogukond on äraolev täidetus ja ei oma esinavat vormi ning tähistaja tühjeneb oma konkreetsest, eristavast tähistatavast.
  • Ühiskondlik ebaühtlus kui demokraatlike võitluste võimalikuste tingimus?
    Ei ole, sest ühiskonna ebaühtlased kohad, millest mõned esinavad võimu, on ise nende võitluste tagajärg, kus erinevused ja samaväärsused teineteist üle määravad. Neil pole terviku struktuuri, mis määraks ühiskonna liikumisseadused.
  • Kuidas hegemoonia käsitlus on seotud tühjade tähistajatega poliitikas?
    Hegemoonia enda tingimus on tühjade tähistajate olemasolu. Hegemooniat esitatakse grupi eripära vaatenurgast tühja tähistajana, sest see osutab grupi kogukondlikule korrale kui millelegi, mis on täitumata. Hegemoonia puhul püüavad poliitilised jõud hegemoniseerida ehk teostada korda, millel pole iseenesest mingit sisu, vaid miski, mis tähistab äraolu.
  • Kuidas vaadelda klassikalisi ideoloogia käsitlusi Laclau tühja tähistaja kontseptsiooni valguses?
    Marksismi dogmat tuleb eitada kui majanduse määravat rolli ühiskonnas, sest ühiskond põhineb lõplikul olemusel.
  • Kuidas tühi tähistaja hakkab demokraatliku protsessi õõnestama?
    Tühi tähistaja hakkab demokraatlikku protsessi õõnestama siis, kui demokraatlik protsess on liiga teadlik tühja tähistaja loomusest ja olulisusest ning määramatus muutub täielikuks, kuna ühiskond koondub liigselt tühjade tähistajate ümber. Poliitilised jõud hakkavad esinema demokraatia tähistaja all liigselt.
    3. Teun van Dijk . “Ideoloogia. Multidistsiplinaarne lähenemine”.Tartu Ülikooli Kirjastus, 2005.
  • Probleemsituatsioon sõnastamine.
    Ideoloogiale keerulisema skeem-struktuuri paljalt kui loetelu otsimine, formaadi leidmine, mis hõlmaks kõiki ideoloogiaid ja selle tõestamine.
  • Milliseid erinevaid struktuure (formaate) Dijk ideoloogiale pakub ja kuidas põhjendab oma valikuid ?
    Stsenaariumimudel- sest see korrastab kõiki stereotüüpsete sotsiaalsete sündmuste struktuure
    Hoiaku struktuur – sest võiks arvata, et ideoloogia korrastab hoiakuid või loob nende vahele sidemeid
    Probleemi ja lahenduse struktuur – sest paljude ideoloogiate uskumused keerlevad ju ümber selle, mis on valesti ja mida tuleks teha lahenduseks
    Grupiskeem – kirjeldab kategooriatena ja uskumustega eelarvamuslikku hoiakut
  • Milliseid sotsiaalseid funktsioone Dijk ideoloogiale omistab?
    • ideoloogiat kasutatakse domineerimise ja vastupanu alusena , see esindab sotsiaalset võitlust
    • ideoloogia toimib põhimõtete kogumina, mis seletab inimestele midagi
    • ideoloogia on normatiiviks, määrab lubatavuse ja lubamatuse

  • Milliseid analüütilisi kategooriaid pakub ideoloogia representeerimine grupiskeemi alusel?
    Liikmesus (nt. rastafarid), tegevused (nt. arstid), eesmärgid (nt. Punamust), väärtused/normid (nt. taimetoitlased ), positsioon ja grupi suhted (nt. skinheadlus), ressursid (nt. amišid)
  • Kuidas on ideoloogia seotud inimese/grupi identiteediga? Ja milliseid vastuolusid võib see tekitada?
    Ideoloogia valvab kuidas inimesed kui grupi liikmed oma sotsiaalset maailma tõlgendavad ja selles käituvad ning samas on ka ideoloogia nende identiteedi alus. Kõik analüütilised kategooriad grupiskeemis kokku määravad grupi identiteedi. Vastuolu tekib, sest sotsiaalsed agendid kuuluvad üheaegselt mitmesse gruppi ja seega on neil mitu, võib olla vastuolulist, identiteeti ning järelikult on siis tegemist ideoloogiate seguga.
  • Kas ja millisel viisil suhestub Dijki ideoloogia käsitlus marksistliku ideoloogia “väärteadvuse” kontseptsiooniga?
    Ta mainib vaid, et see on manipuleeriva hegemoonia tulemus, milles gruppi esitatakse domineeriva grupi suhtes negatiivsena ja et seda tuleks põhjalikumalt uurida, kuna on erand.
  • Kuidas mõista seisukohta, et sotsiaalsed struktuurid on üheltpoolt nii mentaalsed , kuid samas ka sotsiaalsed ja praktilised saavutused ning kuhu asetuks ideoloogia?
    Kuna sotsiaalsed struktuurid on inimeste poolt konstrueeritud, siis on nad seega ka mentaalsed, sotsiaalsed ja praktilised saavutused. Sotsiaalsed strukruurid on eksistentsi omaette valdkond ja seega analüüsi omaette tase. Nad eksisteerivad nii praktiliselt kui ka analüüsi objektina. Ka ideoloogiat kui teadmist on võimalik uurida sotsioloogiliselt. Ideoloogia teenib gruppe nende sotsiaalsete praktikate korraldamise ja juhtimisel.
  • Kas ja kuidas piiritleb Dijk oma töös diskursust teistest märgisüsteemidest?
    Ta ütleb, et teksti ja kõne omadused lubavad teiste märgisüsteemidega võrreldes abstraktseid ideoloogilisi arvamusi paremini väljendada ja formuleerida. Loomulik keel on tähenduste, teadmiste ja arvamuste otsesel väljendamisel kõige selgem. Diskursus suudab kirjeldada sündmusi, tegusid ja uskusmusi mistahes konkreetsuse/ üldistuse ja ajalisel tasandil.
  • Kuidas defineerib Dijk diskursust? 3 eristust.
    Diskursus on laiendatud põhitähenduselt kommunikatiivne sündmus, piiratud põhitähenduselt kõne või tekst ning üldmõistena verbaalne tulem.
  • Milline on diskursuseuurimise panus ühiskonna analüüsis?
    See seletab süstemaatiliselt teksti ja kõne keerukaid struktuure ja strateegiaid, mida tegelikult sotsiaalses kontekstis ellu viiakse ehk inimeste poolt luuakse , tõlgendatakse ja kasutatakse.
  • Tooge välja Foucault, Laclau ja Dijki diskursuse kontseptsioonide erinevused?
    Laclau – diskursus on suhetel põhinev tähistavate jadade totaalsus, mis ületab eristuse mõtlemise ja tegelikkuse vahel ja hõlmab nii semantilisi kui pragmaatilisi aspekte, nii struktuurilisi kui tegutsemist . Diskursus on keelemängule sarnane.
    Foucault – ei huvita lausungite tõesus ega tähendus, vaid formatisoonireegid, mis määravad piirid ja vormid, millest on võimalik rääkida ja mõelda. Kõik objektid on tähenduslikud ja see tähendus tuleb tema erinevuste süsteemi poolt. Millegi tähendus sõltub konkreetsest erinevuste süsteemist ehk diskursusest.
    Dijk- kasutab diskursuse mõistena kommunikatiivset sündmust, ta ei tee vahet teksti ja kõne eristamisel diskursuse süsteemi sees. Ta ei kasuta temineid märk, tähistaja ja tähistatav nagu Laclau, sest need on vananenud terminid ning leiab, et uus terminiloogia tuleks teha.
  • Seminaritekstid #1 Seminaritekstid #2 Seminaritekstid #3 Seminaritekstid #4 Seminaritekstid #5 Seminaritekstid #6
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2011-03-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 85 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor liina500 Õppematerjali autor
    Vastused küsimustele mis puudutavad kohustuslikke tekste Foucault "Diskursuse kord”, Ernesto Laclau “Miks on tühjad tähistajad poliitikas olulised?" ja Teun van Dijk “Ideoloogia. Multidistsiplinaarne lähenemine”

    NB! Vastused ei pruugi olla õiged, see on mu enda tehtud konspekt, kus kopeerisin tekstidest sobivad lõigud küsimuste alla. Konspekt on minimalistlik ja aitab saada keskmise hinde, väga head hinnet sellega arvatavasti ei saa.

    Sarnased õppematerjalid

    Diskursuse kord-Michel Foucault
    6
    doc

    Diskursuse kord. Michel Foucault

    Diskursuse kord. M. Foucault I seminar Diskursus kui kõne, keeleakt ja diskursus, kui mingi struktureeritud süsteem, mis on nii iseenda kontrollmehhanismide poolt kui ka teistest diskursustest või subjektidest juhitud. Seega diskursus kui juhuslik kord ja diskursus kui midagi tekitatud, juhitud. Diskursus on nii ideaalne kui ka materiaalse tegelikkuse kaudu avalduv. Sündmus on miski, mille toimumist muidu ei olekski olemas, kui oleks diskursust, mis selle tähele panemise ja interpreteerimise meile võimalikuks teeb. Tähendused tekivad diskursuse sees, diskursus kui semiosfäär. Diskursuse lubavad käima panna tihtipeale juhuslikud olukorrad, mis tänu kontekstile saavad juhitud diskursuse poolt. 1. Diskursuse välised eristuse erinevad strateegiad: keeld. Kuidas see väljendub ja miks arvab Foucault, et just seksuaalsus ja poliitika toimivad siin käsikäes? Mõelge ka teistele keeludele-tabudele ühiskonnas, mis seotud nt toitumisega. Mis funkts

    Diskursuse teooriad ja praktikad
    Diskursusanalüüs
    19
    docx

    Diskursusanalüüs

    Diskursusanalüüs_üldine_fail Diskursusanalüüs on tekstianalüüsi erijuht. Diskursusanalüüs pole konkreetne meetod, vaid eklektiline meetodite kogum, kuhu kuuluvad erinevad analüüsistiilid, -tüübid ja -koolkonnad. Sellest tulenevalt on diskursusanalüüsi ja ka diskursuse mõistet võimalik määratleda mitmeti. Selles käsitluses lähtume kriitilise diskursusanalüüsi suurkujude Teun A. van Dijki (2005) ja Norman Faircloughi (1989, 1992) määratlustest. T. A. van Dijki lühikese, ent täpse definitsiooni kohaselt on diskursus ,,tekst kontekstis". Analoogiline on N. Faircloughi määratlus: diskursus on ,,keel sotsiaalse tegevusena, mille määravad sotsiaalsed struktuurid". Nendest definitsioonidest tulenevalt on diskursusanalüüs teksti ja kõne uurimine kontekstis ­ see on ,,teksti ja kõne tegelike struktuuride süstemaatiline, üksikasjalik ja teoorial põhinev analüüsimine" (van Dijk, 2005: 236). Laiemas ja sotsiaalteaduslikumas tähenduses keskendub diskursuseuu

    Meedia ja kommunikatsioon
    Kultuuriteooria
    11
    docx

    Kultuuriteooria

    Kultuuriteooria kordamine. (Nime- ja terminitestis tuleb määratleda 10 nime/terminit, eksami sooritamiseks on vajalik vähemalt 6 õiget vastust.) A. Adorno, Theodor ­ saksa sotsioloog, filosoof, Frankfurdi koolkonna rajajaid. Uuris isiksuse muutuste seost sotsiaalsete ja poliititliste oludega. Althusser, Louis ­ prantsuse marksistlik filosoof, essee ,,Ideoloogia ja riigi ideoloogilised aparaadid".Peamine uurimisala arenevate süsteemide tunnetusteooria. Austin, John ­ oli inglise õigusfilosoof; tema kirjutistest pärineb moodne õiguspositivism ­ Kõneaktiteooria looja: keeleline üksus, millel terviklik suhtluseesmärk. Lokutsioon ­ mida öeldakse; Illokutsioon ­ lausungi eesmärk; Perlokutsioon ­ öeldu mõju. Barthes, Roland ­ oli prant semiootik, kirjanduskriitik. Prant strukturalismi tähtsaim esindaja. Käsitlenud eriti kunstilise teksti tähendus ja analüüsimetoodikat; Kirjutab ,,Autori surmas", et kirjandteose autor ei ole tegelikult teksti omanik. Baudrillard,

    Filosoofia
    Kommunikatsioon ja võim
    5
    docx

    Kommunikatsioon ja võim

    Kommunikatsioon ja võim Võim on ühiskonna alus protsesse. Ühiskonda on seostatud võimu suhtega, kus on määratletud erinevaid tõekspidamisi, põhimõtteid ja institutsioone. Võim on suhestatud võimekus, mis võimaldab sotsiaalsetel teguritel mõjutada assümmeetriliselt teiste sotsiaalsete tegurite otsuseid, teel mis soosivad õigustatud tegureid, huvisid ja põhimõtteid. Võim tegeleb sundmuste ja konstruktsioonide tähendustega, mis põhinevad diskursusel ning sotsiaalsetel teguritel mis täidavad võimu eesmärki. Suhestatud võimekus võimul on tinglik, kuid mitte kindlaks tehtud struktureeritud võimekuses domineerida. Võimu suhted on piiritletud domineerimisega, mis on ühiskonna institutsioonide sisene võim. Institutsioonid haarduvad võimusuhetega, mis põhinevad institutsioonide siseste teemade domineerimisel. Võimusuhte üheks eripäraks on see, et ta on inimgruppides ja ühiskonnas ebavõrdselt jaotunud. Võim

    Kommunikatsioon
    Seksuaalsuse ajaloo osaline kokkuvõte ja analüüs
    4
    doc

    Seksuaalsuse ajaloo osaline kokkuvõte ja analüüs

    Heleen Kallaste SA1 ,,Seksuaalsuse ajalugu" Michel Foucault Ollakse nõus möönma, et seksi käsitlevat diskursust on viimase kolme sajandi jooksul toodetud pigem rohkem kui vähem, ning et kui see ongi kaasa toonud tabusid ja keeldusid, on selle olulisemaks mõjuks terve seksuaalsusemosaiigi tugevdamine ja juurutamine. Kui seksist nii palju räägitakse, kui seda paljundatakse, piiritletakse ja määratletakse just neis paigus, kuhu see on ise sisse seatud, siis pole ju sügavamaks eesmärgiks muu kui seksi maskeerida: diskursus kui kattevari, levitamine kui vältimine. Vähemalt kuni Freudini olevat seksi käsitlev diskursus -teadlaste ja teoreetikute diskursus -seda, millest ise rääkis, samas lakkamatult varjanud. Kõike öeldut, hoolikat ettevaatlikkust ja detailseid analüüse võiks käsitleda kui protseduure, mille eesmärgiks on kõrvale hiilida seksi väljakannatamatu, l

    Majandusteadus
    SEMIOOTIKA AJALUGU II
    26
    doc

    SEMIOOTIKA AJALUGU II

    SEMIOOTIKA AJALUGU II Strukturalism. Strukturalismis laiendatakse lingvistikas kasutusel olevat struktuuri mõistet erinevatele eluvaldkondadele ja inimtegevuse sfääridele Aluseks on arvamus, et keele struktuur on identne mõtlemise struktuuri ja maailma organiseerumise printsiipidega. Erinevad humanitaarsed uurimused, mis valivad oma uurimisobjektiks invariantsete suhete (struktuuride) kogumi erinevate süsteemide dünaamikas. Struktuuri defineeritakse kui mudelit, mis vastab kolmele tingimusele: 1. Totaalsus (totalité): elemendid on allutatud tervikule ja viimasest sõltumatud. 2. Transformatsioon ehk ühe allstruktuuri korrastatud üleminek teiseks kindlate reeglite alusel. 3. Eneseregulatsioon (autoréglage) ehk süsteemi elementide võime iseseisvalt korrastuda ja omavahel seostuda. Levi-Strauss:"Struktuur on süsteem, mida juhib

    Semiootika
    Kultuuriteooria
    44
    doc

    Kultuuriteooria

    Kultuuriteooria 1. Marx: baas ja pealisehitus 2. Nietszche: apalloonilide vs dianüüsiline; võimutahte konseptsioon 3. Freud: mina, ülimina, miski; mitte teadvus ja teadvus 4. Adorno: suhe valgustuse mõistesse; kültuuritööstuse käsitlus 5. Beniamin: aura mõiste; kunstiteos mehaanilise reproduktsiooni ajastul 6. Altusser: ideoloogilised riigiaparaadid, interpellatsioon (?) 7. Gramshi (?): hegemoonia 8. Saussure: keel ja kõne, märk, paradigmaatiline jne 9. Barthes: müüdi teooria 10. Faugot: diskursus, võimumõiste; suveräänne ja distsiplineeriv võim 11. Lyotard: matonarratiivid 12. Bisja,cd: simulaakum; hüperreaalsus ja muud mõisted 13. Jameson "Mis on kultuur" Rein Raud "20. Saj mõttevoolud" Frankfurdi koolkond Mis on kultuur? Williams - kultuur on üks keerulisemaid asju inglisekeeles. Eesti keeles on seortud põllumajandusega (agriculture) Kultuur puudutab millegi arendamist või kasvatamist. Cultus - seotud religiooniga. 16

    Sissejuhatus kultuuriteooriasse
    KIRJANDUSTEADUSE EKSAM 2019
    8
    docx

    KIRJANDUSTEADUSE EKSAM 2019

    FLKU.05.063 Sissejuhatus kirjandusteadusesse Sügis 2019, Kurvet-Käosaar KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS KOHUSTUSLIK KIRJANDUS Loengumaterjalid (loengukonspektid Moodle’s, sh. konspekt „Postkolonialism”, „Postmodernistliku kirjanduse tunnusjooned“ ja „Modernistliku proosa tunnusjooned“) Merilai, Saro, Annus, „Poeetika”: Ilukirjanduslikkus (lk 9–14), Luule poeetika (17–88, sh osa „Kõne-lause ja piltkujundid”), Proosa poeetika (139–194) J. Kraavi, „Postmodernismi teooria”, lk 110–135 (ÕIS ja Moodle). T. Hennoste, „Postkolonialism ja Eesti, http://www.kirikiri.ee/article.php3?id_article=201 (ÕIS ja Moodle) T.Hennoste. Kaanon. Kaanan. Teoses „Eurooplaseks saamine“. TÜ kirjastus, 2003, lk 178- 182 (ÕIS ja Moodle). KORDAMISKÜSIMUSED Mis on tõlgendamine? Mida peab tõlgendamisel silmas pidama? Mis on lähilugemine? (vt ka uuskriitika). Maailmakuulus kirjandusteooreetik Franco Moretti on pakkunud välja ka vastupidise mõiste: kauglugem

    Sissejuhatus kirjandusteadusesse




    Kommentaarid (2)

    polynasia profiilipilt
    polynasia: Suur aitäh!
    08:49 18-04-2011
    katakas profiilipilt
    katakas: Tänud!
    21:49 19-06-2011



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun