Kvantitatiivse ja kvalitatiivse uurimuse eksamiküsimused (0)

1. Kvantitatiivse uuringu andmeid võib esitada...
Vali üks või enam:
a. Pildina
b. Joonise ehk diagrammina
c. Tsitaadina
d. Tabelina
e. Tekstina
2. Uurimistöö metoodika valik  uuringus sõltub ennekõike...
Vali üks:
a. Metoodika kasutamise lihtsusest
b. Kavandatava uuringu probleemist ja eesmärgist
c. Uurija metoodika kasutamise oskustest
3. Mis iseloomustab statistilist mõtlemist?
Vt. küs-lehelt 11
4. Millal eelistame kvantitatiivset uurimismeetodit? Nimeta vähemalt 2 nö katus-uurimisküsimust.
Kui on vaja saada statistiliselt usaldusväärseid andmeid järelduste tegemiseks. Mida? Kui palju?
5. Uuringutes võib koos kasutada kvalitatiivset (struktureerimata) ja kvantitatiivset (struktureeritud) metoodikat.
Vali üks:
Tõene
Väär
 6. Mis on plagiaat ja kuidas seda oma uurimistöös vältida?
Vt. küs-lehelt 5
7. Millal eelistame kvalitatiivset uurimismeetodit? Nimeta vähemalt 2 nö katus-uurimisküsimust.
Kui otsitakse esmajoones vastust küsimusele, kas mingi tunnus või omadus uuritaval esineb v mitte. Andmete kogumine ja tõlgendamine toimub üheaegselt. Miks? Kuidas?
8. Millised kvantitatiivse uuringu jaoks valimi moodustamise viisid võimaldavad teha järeldusi üldkogumi kohta? Ehk teisisõnu , milline neist valimitest on representatiivne?
Vali üks või enam:
a. Mugavusvalim
b. Lihtne juhuvalim
c. Kihtvalim
d. Süstemaatiline valim
e. Juhuslik valim
f. Lumepalli-valim
I9. Induktiivse loogikaga tehtud uurimuses on teooria uuringu...vt punkt 6. ( Induktiivse lähenemise puhul uuritakse teatuid üksikjuhte ja liigutakse üldistamise suunas. See tähendab andmete kogumist, analüüsi ja interpreteerimist niisugusel viisil, mis lõppkokkuvõttes viib üldprintsiipideni ja teooriani. Enamus kvalitatiivseid meetodeid on oma olemuselt induktiivsed, sest üldistusi on väga raske teha kui uuritakse inimesi või nende toimimist. Deduktiivne lähenemine on vastupidine induktiivsele lähenemisele ja üritab testida teooriat. Kvantiatatiivsed meetodid on paremini kooskõlas deduktsiooniga, sest võimaldavad kontrollida teooria paikapidavust üldiselt ja kitseneva fookusega.)
Vali üks:
a. Lähtepunkt
b. Tulemus
20. Kõikidele laenatud mõtetele tuleb oma uurimistöös viidata
Vali üks:
Tõene
Väär
21. Palun kirjelda, mis vahe on kirjeldaval ja üldistaval statistikal.
Vt. leht punkt 9
Milliseid järeldusi üks ja teine neist võimaldab teha?- sama- 9
21. Millise uurimisstrateegia puhul kasutatakse kinniseid küsimusi ja statistilist andmetöötlust?
Vali üks või enam:
a. Kombineeritud metoodika
b. Struktureeritud ehk kvantitatiivse metoodika
c. Struktureerimata ehk kvalitatiivse metoodika
22. Deduktiivne teooria ja uuringu vaheline suhe on see, kui... 
Vali üks:
a. Uurija viib läbi empiirilise uuringu uute teooriate ja tõlgenduste loomiseks.
b. Teoreetilistele alustele toetudes püstitab uurija hüpoteesi ja viib läbi empiirilise uuringu. Teooria juhib uuringut.
23. Nimeta vaatlusprotokolli 2 kohustuslikku tulpa.

• AEG.
  
• VAADELDAV TEGEVUS.
  

24. Kirjelda diskursusanalüüsi peamisi põhimõtteid.
-tegeleb sotsiaalsete probleemidega, uurides keelelisi ja sotsiaalseid protsesse. Diskursusanalüüs aitab vastata küsimusele, kuidas kasutavad inimesed keelt, kujutamaks reaalsust ja konstrueerimaks arusaamu sotsiaalsest maailmast. Diskursusanalüüsi tegemisel huvitab uurijaid nii tekst kui ka sellest väljaspool olev – analüüsitakse kõikvõimalikes kirjalikes, suulistes või multimodaalsetes tekstides öeldut, kuid konstrueeritakse analüütiliselt ka mitteöeldut (nt implitsiitseid, vaikimisi eeldusi). Analüüsis on kesksel kohal teksti lingvistiliste omaduste sotsiaalsed funktsioonid, st vastatakse küsimusele, missugust semantilist ja ideoloogilist rolli teksti detailid ja omadused kommunikatsioonis täidavad. Tavaliselt järgib diskursusanalüüs hermeneutilisele lähenemisele omast tsirkulaarset protsessi: esmane lähilugemine annab uurijale üldise arusaamise uuritavast materjalist, järgneb analüüsiks valitud tekstiliste aspektide ( diskursuse struktuuride) lähivaatlus ja uurimisküsimuste täpsem fookustamine, mis võib viia muutusteni üldises arusaamises analüüsitavatest tekstidest.
25. Mis vahe on üldkogumil ja valimil  ja kuidas need kaks on omavahel seotud?
Vt lehelt- küs 17
26. Palun kirjelda, mis vahe on sagedustabelil ja risttabelil. Vt küs-lehel 24. Sagedust näitab mitu korda tunnuse mingi väärtus v väärtuste klass antud tunnuses esineb. Risttabel võimaldab koostada kokkuvõtteid mitme tunnuse järgi.
27. Nimeta  intervjuu kuldreegleid (vähemalt 2). Elementaarne viisakus on intervjueerija puhul esmatähtis: enese järel oodata laskmine ei ole aktsepteeritav, sest iga ebameeldiv nüanss suurendab võimalust hea intervjuu ära rikkuda – teist võimalust aga ei pruugi saabuda.Kohe alguses tuleb intervjueerijal tutvustada lühidalt enda ja oma uuringu tausta , kuid eriti oluline on viia intervjueeritav kurssi tema rolli ning õigustega: mis töö jaoks intervjuud kasutatakse; kuidas on intervjueeritavale tagatud konfidentsiaalsus, st et tema nime ega ka intervjuu vältel mainitud isikute nimesid ei avaldata; et intervjuu küsimustele vastamisel on olulised intervjueeritava enda seisukohad, ei ole olemas õigeid või valesid vastuseid; Intervjuu lõpetamine eeldab samasugust sõbralikku suhtlemist nagu intervjuu eel kontakti loominegi: tänuavaldused intervjuul osalemise ning intervjuuks leitud aja eest on siinkohal elementaarsed.
28. Kirjelda interpreteeriva paradigma  põhimõtteid.
Interpreteeriv paradigma
Arusaamine ühiskonnast: ühiskond eksisteerib konstrueeritud reaalsusena, mida
inimesed omavahelistes suhetes loovad ja taasloovad.
Uurimise objekt: konstrueerimise protsess ja selle protsessi käigus tekkinud tähendused
Uurimuse eesmärk: uurida protsesse, mille käigus konstrueeritakse ü/k nähtusi ja tähendusi, analüüsitakse inimeste tõlgendusi
Tõe mõistmine: tõde peitub tõlgendustes, sest maailm on inimeste poolt konstrueeritud. Erinevad tõlgendused toovad esile tõe erinevaid versioone
29. Nimeta eksperthinnangu trumbid (vähemalt 2). Eksperthinnangu eesmärk ei ole lihtsalt kritiseerida, vaid tuues välja võimalikud puudused ja esitades täpsustavaid küsimusi ning andes soovitusi kvaliteedi parandamiseks võidavad kõik osapooled.
30. Eetikanõudeid jälgiv uurija peaks lubama uuritavatel uuringus osalemise katkestada.
Vali üks:
Tõene
Väär
31. Uurimistöö raamistiku  kavandamisel on vajalik arvestada...
Vali üks või enam:
a. milliseid teadmisi soovitakse saada ehk uuringu filosoofiliste ideedega
b. uurija ajaressursiga
c. kavandatava uuringu sobivust eelnevate uuringutega
d. uuringu teoreetiliste lähtekohtadega
e. et oleks eestikeelset kirjandust
f. milliseid andmed on vajalikud uurimisprobleemi lahendamiseks ning kuidas neid analüüsitakse
32. Refereerimine tähendab...küs leht 16
Vali üks:
a. Autori mõtte edasi andmist uurija enda sõnadega nii, et teksti sisu ei muutu
b. Autori mõtte sõna-sõnalist edasiandmist koos jutumärkidega
33. Nimeta kolm uuringute läbiviimise strateegiat:

...kvalit

...kvantit

..segameetod.
34. Milline on teooria ja praktika vaheline suhe struktureeritud ehk kvantitatiivses uuringus? Vt. küs leht 10
Vali üks:
a. Uurija kogub teooriat, et saada ülevaade valdkonna tähtsamatest teoreetilistest käsitlustest, uuringu tulemused täiendavad olemasolevat teooriat.
b. Uurija kogub teooriat eesmärgil luua uurimusele raamistik , teooria on uurimuse aluseks, uuring kontrollib teooria paikapidavust praktikas.
35. Loetle diskursusanalüüsi sammud.
Diskursusanalüüsi sammud:

Formuleeri esialgsed uurimisküsimused , mitte hüpoteesid !

Vali (tekita) tekstid analüüsimiseks .

Tee detailset transkriptsiooni (ajalehe artikli või muu olemasoleva teksti puhul jääb ära).

Loe teksti kahtlevalt ja koos lindi kuulamisega korduvalt.

Küsi: “Mida tekst teeb?”

“Kuidas ta seda teeb?” - mis vahendid on kasutusel?

Kodeeri (analüüsitavate tekstilõikude eristamine) nii kaasamõtlevalt kui on võimalik; vaata üle oma uurimisküsimusi vastavalt nendele mudelitele/mustritele, mis tekivad tekstide alusel. Koonda tekstilõike ühte. Analüüsi mustrite regulaarsust ja varieeruvust.

Formuleeri võimalikud hüpoteesid.

Kontrolli usaldusväärsust ja põhjendatust, tuues välja hälbivaid juhtumeid, osalejate arusaamisi ja selgitusi.

Kirjuta läbi oma tegevust ja tehtud leiud .
36. Mille poolest erinevad  vaatlus  ja  eksperiment ? Nimeta vähemalt 3 olulist eripära. 1. Eksperiment on vaatlus, mis viiakse läbi selleks spetsiaalselt loodud tingimustes. Vaatluse puhul püütakse võimalikult vähe loomulikku keskkonda muuta. 2. Vaatlus võib olla väga ajamahukas – enamasti tuleb huvitava nähtuse tabamiseks teha korduvaid, pikaajalisi vaatlusi . Eksperiment on selline katse, mis on kavandatud põhjuslike seletusteni jõudmiseks, vaatlus aga võimaldab mõtestada ühiskonnaelu erinevaid külgi tegevuste, olukordade ja keskkondade vahetu ning meelelise kogemuse kaudu, võimaldades välja tuua ka raskesti verbaliseeritavaid aspekte .
37. Selgita uurimissubjektide rolli kvalitatiivses uuringus.
Küsimustele vastata ja mitte palju mögiseda
38. Kirjelda uuringu eesmärgi ja uurimisküsimuste tähendust uuringus.- vt küs 28 lehelt.

• Eesmärk sõnastatakse selleks, et ...
  
• Uurimisküsimused sõnastatakse selleks, et ...
  

Millises uurimistöö osas tuleb tuua välja uurimistöö eesmärk ja uurimisküsimused? - Teooriaosa lõpus esitatakse lähtuvalt sissejuhatuses püstitatud uurimisprobleemist ja töö eesmärkidest uurimisküsimused ja/või hüpoteesid.
39. Mis on content-analüüs?
kontentanalüüs , sisuanalüüs, kommunikatsiooni objektiivseks, kvantitatiivseks ja süstemaatiliseks uurimiseks kasutatav uurimismeetod (võib uurida näiteks mingite väidete või sõnade esinemise sagedust presidendi ametlikes sõnavõttudes mingil perioodil). MILLEKS? Toodete/teenuste oluliste omaduste leidmine; Kaubamärgi, toote, organisatsiooni, firma kuvandi analüüs; Vaadeldava probleemi spontaanse tajumise kaardistamine; Reklaamide mõju sisuline järelhindamine jmsKUIDAS?Meetod on vajalik juhtudel kui uuringu käigus kogutakse kirjeldavaid tekste või spontaanseid märksõnu ( lahtised küsimused). Analüüsida võib nii kirjalikke kui suulisi tekste (lindistatult). Viimasel juhul trükitakse suuline tekst kirjalikuks.
Analüüs teostatakse spetsiaalse tarkvaraga (Le Sphinx Lexica ), mis leiab lähedus- ja sagedusseosed materjalis kasutatud mõistete ja sõnavara vahel, mille tulemusena selgubki pilt tervikust. Seega meetod, mida varem kasutati peamiselt käsitsi tehtava analüüsi kujul, on kasutatav ka sisulise statistilise töötlusena, mis annab olulist võitu nii kiiruses , kvaliteedis kui tulemuse selguses. Meetodit võib kasutada nii iseseisvalt kui paketis mõne teise uuringutüübiga – näiteks lahtiste küsimuste vastuste töötlus kvantitatiivuuringust või vestluse salvestuse analüüs kvalitatiivuuringutes.
40. Mida tähendab  uurimisprobleem  uurimistöös? Vt. küs 26.lehelt
41. Kuidas mõjutab uurimisprobleem uuringu edasist käiku?  Vt küs 27. lehelt
Kas uurija peab arvestama uurimistöö tegemisel eelnevalt läbiviidud uuringutega? 
Vali üks:
a. Jah, ainult samateemaliste uuringutega
b. Jah, erinevate läbiviidavat uurimistööd täiendavate uuringutega
c. Eelnevad uuringud ei ole olulised
41. Palun hinda,  millisesse filosoofilisse koolkonda  allpoolkirjeldatud uuring kuulub?  Põhjenda  enda vastust.
A. Postpositivistlike uuringute koolkonda
või
B. Konstruktivistlike uuringute koolkonda- ÕIGE
Uurija viis läbi uuringu eesmärgil analüüsida põhikooliõpilaste tõlgendusi esseedes „Karistamine – vajalik kasvatusmeetod või vägivald ?“. Uurija analüüsis ja püüdis esseedest aru saada, millisel viisil õpilased tõlgendavad karistust ning milliseid laste ettepanekuid saab kasutada lastekaitseseaduse väljatöötamises. Esseesid analüüsides tõi uurija välja tekstis esinenud kordused, kodeeris need ja kirjeldas saadud tulemusi esilekerkinud teemadest lähtuvalt.
42. Kirjanduse ülevaate eesmärk on...
Vali üks või enam:
a. Siduda uuring laiema dialoogiga antud teema valdkonnas, täita teatud lünki ja täiendada eelnevaid uurimusi
b. Luua uurimusele raamistik, mis näitab uurimuse olulisust ja võrrelda uurimust teiste eelnevalt tehtud uuringutega
c. Tutvustada uurijale samalaadsete uuringute tulemusi
43. Kui suur peaks olema fookusgrupi intervjuu puhul grupi suurus? Põhjenda lühidalt. Parimaks suuruseks on 6-8 osalejat, piirideks aga alates 5 kuni 12 osalejat. Suurema või väiksema grupi kasuks otsustamine sõltub arutelu teemast. Suuremas grupis tuleb esile rohkem ideid, aga seda on raskem kontrollida ja grupp võib jaguneda mitmeks väiksemaks grupiks . Väikest gruppi on lihtsam ohjata ja ka info saab kergemini kätte, kuid on oht, et info hulk ei vasta fookusgrupi läbiviijate ootustele.
Isikud, kes osalevad fookusgrupis, peaksid sotsiaalsest ja ametialasest vaatepunktist olema üksteisele võimalikult lähedased – see stimuleerib avatud suhtlemist. Vanus on samuti üks võtmefaktor – suured vanusevahed võivad halvasti mõjuda kommunikatsioonile grupis.