Dendroloogia praktikumide konspekt: lehtpuud, okaspuud (1)

Dendroloogia praktikumid
PRAKTIKUM1
Gymnospermae- paljasseemnetaimed
PINACEAE-MÄNNILISED
Picea abies harilik kuusk (luubiga vaadates on okastel valged mullikesed, võrse peal pisikesed valged karvad )
Picea glauca kanada kuusk (võrsel pole karvu , okastel palju õhulõhesid, okkad lühemad kui harilikul kuusel, värvuselt on hallikas rohelised, käbi on hästi pisike, helepruun )
Picea mariana must kuusk (natukene heledam kui kanada kuusk, võrse on karvane , laiemad õhulõhed, pungasoomused on pikad, käbi on veel väiksem kui kanada kuusel ja käbi on tumedam , hallikas tumepruunikas, käbi on suhteliselt ümmargune)
Picea omorika serbia kuusk ( okkad lamedad, ühelt poolt hallid teiselt rohelised, okaste taga kaks valget triipu , käbid piklikud punakaspruunid , väiksemad)
Picea pungens torkav kuusk (võrse pole karvane, teravad okkad, hästi helepruunid, väga pehmed )
Pseudotsuga menziesii harilik ebatsuuga (hästi pikad ja pehmed okkad, võrse on karvane, taga on 3 rohelist ja 2 valget triipu, eest on suhteliselt hariliku kuuse värvi , erksam roheline, pungad on küljes, käbil on kattesoomused, käbi on piklik ja heledam pruun )
Tsuga canadensis kanada tsuuga (väga õhuke meenutab sõnajalga, eest roheline tagant paks valge triip , lame, käbi on mingi 1cm pikkune )
Praktikum2
Nulud
Abies alba euroopa nulg ( võrse sile, okkad samas tasapinnas kui võrse, pole okka näsasid, ehk kinnitub otse võrsele ümardunud alusega, võrsel mustad täpid e karvad, okka tipus sisselõige, 2 õhulõhe triipu on all, alumised okkad on pikemad kui ülemised) Käbid (püstised) Pungad (vaiguta, helepruunid munajad )
Abies balsamea palsaminulg( heledam kui euroopa nulg, ka võrse on heledam, okkad on eri suurusega, pealmised lühemad alumised pikemad, vaik on väärtuslik , lõhnab hästi, okkad kammitud, kinnituvad otse võrsele, 2 õhulõhe triipu on all, pung on tumepruun /punane ja vaigune)
Abies sibirica siberi nulg( okkad katavad tihedalt võrset, okka otsas on sisselõige, võrse tipus pungad kaetud paksu vaigukihiga, võrsel heledad karvad)
Abies concolor hall nulg( okkad väga pikad, mõlemad küljed samasugused, okkad on kaarjalt suunatud ülespoole, okkad on hallikad , sisselõige puudub, pungad on kergelt vaigused)
Abies x(tähistab hübriidi) phanerolepis värd nulg( okkastel tipus sisselõige, all 2 õhulõhet, vaigused heledad pungad, võrse on tume punakaspruun )
Abies nordmanniana kaukaasia nulg (pung vaiguta, sisselõige okka tipus, katab võrset okastega , pealt läigib tugevalt, all 2 õhulõhet, võrse heledam, käbid suured 15cm)
Lehiste perekond
Määratakse enamasti käbide järgi. Lisaks pikkvõrsetele on ka lühivõrsed.
Larix decidua Euroopa lehis( hele võrse, hallikas-kollane, käbi alusel on kattesoomused, käbi on munajas, seemnesoomused otsast ümarad ja siledad)
Larix sibirica siberi lehis( võrse läikiv, käbi on suurem, tumepruun, karvased , lusika kujuga, kattesoomused puuduvad)
Larix gmelinii var. japonica kuriili lehis
Männi perekond
2 okkalisel männil vaatan okast, kas okas on keerdunud või sirge, vaatan veel punga värvust , suurust ja kuju. 5 okkalistel mändidel on oluline võrse, kas on karvane või mitte, kui on karvane siis mis värvusega on karvad, vaaatan ka okka läbimõõtu. Punga suurus sõltub vanusest, vanematel pisike , noorematel suurem.
Pinus sylvestris harilik mänd (kimbus on okkaid 2, värvus sinakasroheline, okkad on lapikud, okkad keerdunud, punga värvus on oranzikapruun ja valge vaiguga kaetud). Käbid (suured soomused , värvus on kollakaspruun, tipust vaadates tumepruun , 4-5 cm)
Pinus contorta keerdmänd ( okkaid kimbus 2, okas on keerdunud, värvuselt roheline väikeste kollaste plekikestega, punga värvus on oranzikaspruun ja pung on hästi suur ja kaetud valge vaiguga). Käbid (kui käbi on varisenud siis on tumepruun ja avanenud, kui pole varisenud siis non kinnine ja helepruun, ebasümmeetriline, apofüüsi tipp on sageli nõeljas terav )
Pinus mugo subsp. mugo mägimänd ( okkaid kimbus 2 , okkad pole keerdunud, värvuselt tumerohelised, pungad suured ja pruunikasoranzid ja kaetud valge vaiguga) Käbid (sageli sümmeertilised, apofüüsi tipus nõeljat teraviku pole, tumedam pruun värvus, ümaramad)
Pinus peuce makedoonia ehk rumeelia mänd (okkaid 5 lõhivõrsed kimbus, pikkvõrse värvus on heleroheline ja karvateta, värvuselt eredam roheline) Käbid (hästi suured, helepruunid)
Pinus strobus valge mänd (sarnaneb makedoonia männile, kimbus 5 okast, okkad on peenemad kui makedoonia männil , võrse on karvane, hästi pehme) Käbid ( sageli kaetud valge hangunud vaiguga, tipust vaadates on erinevad värvid , helepruun ja tumepruun )
Pinus cembra subsp. sibirica siberi seedermänd (okkad 5 kaupa, jämedamad, võrse on jäme ja kaetud roostepruunide karvadega, pung on väike ja päkapikumütsi kujuga) Käbid (väga imelikud, ebasümmeetrilised , korrapäratud, suured soomused, beezikaspruun värvus)
Praktikum4
Cupressaceae- Küpressilised
Thujopsis dolabrata hiibapuu (nagu kunst , tagant on enamjaolt valge ,koos rohelisega, tugev lõhn, võrseid katavad soomusekujulised lehed)
Thuja occidentalis harilik elupuu (soomusetaolised lehed, võrsed on pruunid , lehtede peal on õlinäärmed , sellised pallikesed) käbid (hästi pisikesed, pehmed mingi 0,5 cm, pruunid)
Thuja plicata Hiigelelupuu (nagu soolikas , pikad lehe, lapikud, tagant heledam roheline, koos õhulõhe laukudega, võrse on helepruun oranzikam) Käbid (natuke suurem hariliku elupuu käbidest, tipus on natuke nõeljad teravikud, soomustel on lõhed , nagu oleks kaks soomust üksteise peal )
Chamaecyparis (hamatsüpris) pisifera mägiebaküpress (võrse tipud longus, üleval tumepruunid võrsed ja alt oks läheb helepruuniks, pealt rohelised , alt rohelised valgete õhulõhe laikudega (õhulõhed nagu liblikad) Käbid (ümmargused, kui on oksa küljes siis rohelised kui üksikult siis pruunid õõnsad, pisikesed)
Juniperus sabina sabiina kadakas ( kahte sorti , üks on okkaline (teeb haiget) , teine pehme, hästi tugeva lõhnaga, mürgine
Juniperus communis harilik kadakas ( hästi torikv, kole , nagu nutsakas, kole roheline)
Taxaceae- Jugapuulised
Taxus baccata harilik jugapuu (lõhna pole, mürgine, tumeroheline, võrse heledam roheline, alt on okkad heledad, meenutavad lehti, banaanikujulised lehed)
Lehtpuude ja –põõsaste lehed
Berberidaceae- kukerpuulised
Berberis vulgaris harilik kukerpuu (lehed ovaalsed, peenoglise servaga)
Berberis thunbergii Thunbergi kukerpuu (hästi pisike leht, punakas- kollakas )
Hydrangeaceae- hortensialised
Philadelphus coronarius harilik ebajasmiin (terava tipuga, kui on varisenud siis on kollane, muidu roheline, allküljel on karvad)
Grossulariaceae- sõstralised
Ribes nigrum must sõstar ( kodumaine , kõige suurem leht sõstralistest, leht on südaja alusega, lehe allküljel on kollased pisikesed näärmed)
Ribes rubrum punane sõstar(sissetoodud liik, keskimise suurusega leht, leht on sirge alusega
Ribies alpinum mage sõstar(kodumaine, pisem leht , leht sirge alusega, peal küljel on üksikud liibuvad karvad)
Rosaceae-roosõielised
Physocarpus opulifolius harilik põisenelas (leht kolmahõlmaline, punaka varjundiga roheline leht)
Spiraea chamaedryfolia taraenelas( leht on piklik munaja kujuga, jämedalt ja ebaühtlaselt saagjate servadega , õhuksesed paljad rohelised lehed, sügisel muutuvad kuldkollaseks)
Cotoneaster lucidus läikiv tuhkpuu ( kiilja alusega , terava tipuga munaja kujuga, pealt tumeroheline, kui on väske leht siis on pealt tugevalt läikiv)
Pyrus communis harilik pirnipuu ( hästi ümar leht, leht võib olla isegi punase värvusega, lehe äär võib olla nõrgalt saagjas või täiesti terve, leht on paljas , roots on küllaltki pikk, umbes samapikk kui lehelaba )
Malus domestica aedõunapuu
Sorbus intermedia pooppuu(sulghõlmine leht, lihtlehed, karvased, munajasovaalse kujuga)
Sorbus aucuparia harilik pihlakas (paartitusulgjad lehed, saagjad lehed, sügisel lehed kolletuvad)
Aronia melanocarpa var. grandifolia must aroonia ( äraspidimunajas leht, alt kergelt karvased, keskkrool esinevad tumedad näärmed)
Chaenomeles japonica jaapani ebaküdoonia (lehed on äraspidimunajad , täkilise servaga , on ka abilehed)
Crataegus rhipidophylla harilik viirpuu (võrsetel on astlad, viljad punased, puit on raske ja tihe, lehed on hõlmadega, õitsvatel okstel on lehed munajad või rombja kujuga, hõlmad on teravatipulised, lehed on rohelised , alt heledamad , sügisel lehed kolletuvad)
Crataegus submollis karvane viirpuu ( nõrkade hõlmadega, lehed on karvased, lehe ääred on kahelisaagjad , nagu narmendaks, viljad on oranzpunased)
Rubus idaeus harilik vaarikas (pealt on lehed rohelised ja alt hall,lehed piklikmunajad, tavaliselt 3-5 lehekest, sulgjad lehed)
Rubus nessensis kitsemurakas( vili on mustjas-pruun, kergelt mõrkjas, võrsetel on hõredalt paiknevad ogad, sõrmjad lehed, 5 lehekest kimbus, terva tipuga lehekesed, pealt rohelised , alt natuke karvased ja helerohelised)
Rosa rugosa kurdleheline kibuvits ( viljad on suured, lapik -kerajad, läbimõõt võib olla 2-3cm, rootsul ogad)
Rosa majalis metskibuvits (viljad väiksemad, munajad-kerajad, läbimõõt 1-1,5 cm, lehed paaritusulgelised, lehe kuju on piklikum, sule kujuline, lehti tavaliselt 5-7 , lehed pealt ja alt hallkarvalised)
Rosa pimpinellifolia nääreleheline kibuvits ( õied on valged ja lõhnavad, viljad mustad, lehed on väiksemad ja lehti on rohkem 7-11 lehte, kujult ovaalsed või ümarad, peene saagja servaga)
Potentilla fruticosa põõsasmaran (0,5-1m suurune harali põõsas, hästi tilluke leht , lehed on sulgjad , 3-7 lehekest, lehed on terveservalised, siidkarvased)
Prunus domestica harilik ploomipuu (eliptilised või äraspidimunajad, täkilise servaga , pealt leht paljas , alt pehme karvaga, lehe rootsul on näärmed)
Prunus cerasifera var divaricata haraline ploomipuu e alõtša (vili ümmargune või kergelt piklik, terava tipuga , peensaagja servaga, kiiljas alus, alt heledam roheline)
Prunus cerasus hapu e harilik kirsipuu (lehed on eliptilise ja vahel ka äraspidi munajad, terava tipuga , täkilis-saagja servaga, lehe alusel 1-2 nääret)
Prunus avium maguskirsipuu (lehed on suured, munaja-eliptilise või äraspidise kujuga , saagja servaga, alt hõredalt karvased lehed, lehe rootsul on 1-2 suuremat nääret)
Prunus padus harilik toomingas (lehed on eliptilise kujuga , nõrgalt südaja alusega , peensaagja servaga, lehe roots on tavaliselt violettne)
Liblikõielised Leguminosae (Fabaceae)
Kuni 500 liiki, valgusnõudlikud, kiire kasvulised, paljunevad kiirelt, viljaks kaun , kahepoolmega , erineva kujuga seemned.
Robinia pseudoacacia harilik robiinia (paaritussulgjad, viljad on lamedad kaunad , sulgjad liitlehed , lehti kokku 9-19tk, väikesed abilehekesed lehtede kinnituskoha juures(nagu okkad))
Caragana arborescens suur läätspuu(paarissulgjad lehed, 8-12 lehte, ovaalselt või eliptilised)
Caragana frutex väike läätspuu( liitleht, sõrmjas, neljatine väike leht, äraspidi munajad, paljad)
Pärnalised Tiliaceae
Viljaks pähkel
Tilia cordata harilik pärn (südajas leht, lehe serv on kahelisaagjas, karvad asuvad allküljel roo juures punakaspruunide karvatuttidena, leht alt sinakas -hall)
Tilia platyphylla suureleheline pärn (karvane , eriti alt küljelt, lehe suurus on varieeruv)
Tilia x vulgaris läänepärn( lehed on õhukesed, pealt küljelt rood on sissevajutatud, karvad esinevad karvatuttidena külgroogude nurkadel, eriti alaosas, tutid on hallikaspruunid heledamad)
Thymelaeaceae- näsiniinelised
Daphne mezereum harilik näsiniin(leht talbjas õhuke, terveservaline,karvadeta , õied lillakas -roosad, kõrgus 1m, viljad punased ja mürgised)
Hõbepuulised- Elaeagnaceae
Hippophae rhamnoides harilik astelpaju (lehed on lineaarsed, hõbedased karvad, pealt hallikasrohelised, alt helehallid, lehed on terve servaga)
Ruudilised - rutaceae
Phellodendron amurense amuuri korgipuu( hästi ilus, paaritusulgjad lehed, kõva rootsuga, umbes 25cm pikkune, leht on teritunud tipuga, ovaalsed, pisikesed karvakesed servas , rood alt karvased, värske leht on tugeva spetsiifilise lõhnaga)
Vaher - Aceraceae
Acer platanoides harilik vaher( paenduv, pikk roots, 5 või 7 teravatipulist hõlma, hõlmadel on ka suured teravatipulised hambad, leht alt heledam, vahtra vili on kaksiktiibvili)
Acer pseudoplatanus mägivaher(leht on hõlmadega , esineb 3-5 hõlma , servad on saagjad, südaja või ümardunud südaja alusega, kollakasroheline leht)
Acer tataricum tatari vaher(viljad on punased, kaheli saagja servaga, harva õrnalt hõlmiline, leht on piklikmunaja kujuga, nõrgalt südaja alusega , terava tipuga)
Acer ginnala ginnala vaher( viljuvatel võrsetel pole väga sügavad hõlmadevahelised sisselõiked, steriilsetel võrsetel on , serv kahelisaagjas)
Acer negundo saarvaher( lehed on paaritudsulgjad liitlehed, lehed on munajad, sageli ebasümeetrilised, lehel üksikud suure hambad, lehtedel esineb rootsu peal lehe kinnituskoha juures halllikat-sinikat härmastik)
Hobukastanilised- Hippocastanaceae
Aesculus hippocastanum harilik hobukastan ( lehekeste allküljel esinevad rootsu nurkades väikesed pruunid karvatutid, )
Türnpuulised- Rhamnaceae
Rhamnus catharticus harilik türnpuu( lehed terava tipuga , saagja servaga)
Frangula alnus harilik paakspuu( õhuke , nahkne, terve servaga, külgrood ei jõua lehe serva vaid pöörduvad lõpu tipu poole)
Viinapuulised- Vitaceae
Parthenocissus quinquefolia harilik metsviinapuu( lehed on sõrmjad, viietised, elliptilised , jämeda saagja servaga, värvuvad sügisel violettpunasteks, viljad söödavad)
Kikkapuulised- Celastraceae
Euonymus europaeus harilik kikkapuu ( vili on punane, peenjalt saagja servaga, terava tipuga)
Kontpuulised - Cornaceae
Cornus sanguinea verev kontpuu ( leht on natuke laielliptiline , äraspidine, laimunajas, järsult teranev tipp, alt teistsuguse värvusega(heledam tuhm roheline)
Cornus alba siberi kontpuu( leht elliptilise kujuga , ühtlaselt teravnev tipp, ümardunud alus , pealt tumerohelised, alt sinakas-hallid, alt tihedalt lühikarvane)
Kuslapuulised- Caprifoliaceae
Lonicera xylosteum harlilik kuslapuu (terve leht on karvane, kodumaine liik, elliptilised, ovaalsed, laimunajad, terve servaga)
Viburnum opulus harilik lodjapuu(leht on kolme hõlmaga, kujult laimunajas, hõlmadel on jämedad hambad, alus on südajas, nõrgaltsüdajas või ümardunud, leht altküljelt heledam ja sametjalt tihedalt karvane, lehe rootsul pealküljel esineb mitu paari näärmeid)
Vuburnum lantana villane lodjapuu(lehelaba on ovaalse või munaja kujuga, ümardunud või nõrgalt südaja alusega , peensaagja servaga, pealt tumeroheline alt kollakas, leht nagu villane)
Sambucus racemosa punane leeder( ei kasva looduslikult,paaritusuljad liitlehed, 5-7 lehte, leheke lõpeb pika terava tipuga, alt kergelt karvased)
Symphoricarpus albus harilik lumimari(lehed on laimunajad, kas terve servaga või esinevad ebakorrapärased sisselõiked, võivad olla ka hõlmad
Kaselised - Betulaceae
Betula pendula arukask (oksad on rippuvad, leht on alati karvadeta, pika sihvaka tipuga , kaheli saagjas, kolmnurkne või rombjas)
Betula pubescens sookask( karvne, tömpterava tipuga, alus on südajas, saagja servaga, madala kasvuga)
Betula fruticosa (B.humilis) madal kask (kasvab soistel ja märgadel aladel, lehed on ümarmunajad või ovaalsed, lehe pikkus on laiusest suurem, täkilissaagja servaga , alt on rood karvased)
Betula nana vaevakask ( kasvab soodes ja rabades, imeväiksed lehed, ümmargused, lehe laius pikkusest suurem, täkilise sevaga)
Alnus glutinosa sanglepp (kasvab sirgetüvega ja kõrgeks puuks, merikarbi kujuga leht, noored lehed on kleepuvad, lehed on laimunajad, tipust tömp või pügaldunud tipuga, pealt leht tumeroheline , pealt heledam)
Alnus incana hall lepp (hõivab viljakaid põllumaid, servast kahelisaagjas, pealt tumeroheline alt hall, ovaalne , terava tipuga, alt karvane)
Carpinus betulus harilik valgepöök(eestis ei kasva, levinud on Kesk- ja Lõuna Euroopas ja Venemaa lõunaosas, nõrgalt südaja alusega , nõrgalt saagja servaga , pealt rood sissevajutatud, all on pikad üksikud karvad, leht võibolla ka kortsus)
Corylus avellana harilik sarapuu(tahab viljakat mulda, leht on ümarmunajas või äraspidilai munajas, südaja alusega , servast kahelisaagjas , leht on katsudes karvane, lühike leheroots, terava tipuga)
Pöögilised- Fagaceae
Quercus robur harilik tamm(äraspidimunajas, hõlmad, tömbitipuga, lehe alus on rootsule sisselõigatud
Quercus rubra punane tamm( äraspidine leht , teravate hõlmadega , hõlmadel esinevad teravatipulised suured hambad, kiilja alusega, pealt tumerohelised sügisel värvusid punaseks)
Fagus sylvatica harilik pöök(Lääne – Kesk Euroopa, ellpitiline leht , terve servaga , nõrgalt laineline serv, lehe rootsul ja servas on karvad , pealt läikiv nahkne leht)
Pähklipuulised- Juglandaceae
Juglans mandshurica mandžuuria pähklipuu
Juglans cinerea hall pähklipuu
Õlipuulised- Okeaccae
Fraxinus pennsylvanica pensilvaania saar( lühirootsulised, roots on karvasem kui harilikul saarel)
Fraxinus excelsior harilik saar
Syringa vulgaris harilik sirel (lehed on munajad, sirge või südaja alusega , terveservalised , karvatud, terava tipuga)
Jalakalised- Ulmaceae
Ulmus glabra harilik jalakas (Lehed ovaalse kujuga või äraspidised, kergelt ebasümmeetriline, nii pealt kui alt on kaetud karedate karvadega, külgrood hargnevad enne lehe serva kaheks)
Ulmus laevis künnapuu( rohkem ebasümmeetriline kui harilik jalakas, terava tipuga, ovaalne, kaheli saagjas, pealt sile alt pehme karvaga, külgrood on sirged ja lehe servani välja)
Pajulised- Salicaceae
Populus tremula harilik haab (pikk leheroots, ülevalt on lapik roots, leht on lainelise servaga, ümmargune)
Populus tremuloides ameerika haab(lehed on ümmargused või laiümarjad väikese terava tipuga, pealt tumedad alt heledamad, peal küljel rood on kollakasvalged)
Populus alba hõbepappel( hõlmilised lehed, lehe serv laineline, lehed ümarmunajad või ovaalsed, alt ja noored lehed ka pealt on karvased)
Populus balsamifera palsamipappel( alt valkjasrohelised, terava tipuga, peendaagja servaga , ümmargused)
Populus euroamericana euroameerika pappel ( sirge alusega, saagja servaga , lehe alusel on 1-2 pisikest nääret, leheroots on pikk ja lapik rootsu ülevalt, kolmnurkse kujuga)
Populus x berolinensis berliini pappel (piklikmunajad lehed, ümardunud või kiilja alusega, näärmeliselt täkilise servaga, pealt on lohelised ja alt on hallikasroheline metalselt läikiv)
Pajudel Vaatan kas leht on paljas või karvane , kas lehe rootsul on näärmeid ja kui palju , lehelaba kuju
Salix pentandra raudremmelgas(leht on paljas, leherootsul on rohkesti näärmeid 3-5, lehed on elliptilised või ka süstjad, pealt tumerohelised ja hästi läikivad, alt kollakasrohelised
Salix fragilis rabe remmelgas(Lehed süstjad, näärmeliselt saagja servaga , pealt rohelised alt hallid, leherootsul näärmeid pole kuid lehe alusel on 1-2 nääret)
Salix alba hõberemmelgas(valgete siidjate karvadega kaetud leht, peeensaagja servaga, lehe alusel kaks pisiksest või 1 tume nääre, näärmeliselt saagja servaga)
Salic triandra vesipaju (lehed elliptilised, servast tugevalt narmelise servaga, keskroog on silmapaistvalt hele ja sellest väljuvad peaaegu täisnurga all külgrood, leherootsul on 1-2 paari näärmeid, leht on paljas)
Salix phylicifolia kahevärviline paju( leht on paljas, elliptiline lainja servaga leht, pealt on tumeroheline alt sinakasroheline ja läikiv)
Salix caprea raagremmelgas (lehel pole näärmeid, leht elliptiline või laieliptiline , mõlemalt küljelt karvane või vanemad lehed ainult altküljelt)
Salix cinerea tuhkurpaju(pehme karvaga, näärmeid pole , äraspidised kiiljad lehed, lühikese teritunud tipuga, lainja servaga)
Salix rosmarinifolia hundipaju(lehed väikesed lühikesed kitsad , siidkarvased,süstjas)
Salix viminalis vitspaju( kitsas pikk leht, alt karvane, lehe serv on terve ja allapoole pöördunud)
Salix acutifolia halapaju ( karvadeta, süstjad, pikalt teritunud tipuga, saagja servaga, roheline, näärmeid pole)