Dendroloogia Lehed on ovaalsed
või
äraspidimunajad,
peenogalise servaga
(hamba tipp on
nõeljas), alt
hallikad , 3...6 cm
pikad ja 1,5...3 cm
laiad . Leheroots on
lühike.
•
Harilik
kukerpuu •
(Berberis
vulgaris )
Lehe serv terve,
äraspidi munajas,
ümardunud tipuga. Alt
hallikasrohelised
•
Thunbergi kukerpuu
•
(Berberis thunbergii )
Munajas kuni
laielliptiline,
jämesaagja servaga.
Leht altküljelt
roodude juurest
karvane , mujalt
paljas .
Sügisel värvub
kollaseks
•
Harilik ebajasmiin
•
(Philadelphus coronarius)
3-5 hõlma,
ebaühtlaselt saagja
servaga, lehe alus
sirge
võib olla nii karvane
kui ka paljas alt
küljelt
•
Punane sõstar
•
(
Ribes rubrum)
3-52 hõlma,
jämesaagja servaga,
lehe all küljel
paiknevad
kollased näärmetäpid
(kuldselt läikivad),
südaja alusega
•
Must sõstar
•
Ribes nigrum
Kolme hõlmaline
Kitsad sisselõiked
hõlmade vahel,
leht servast
ripsmeline ,
peal küljel mõned
üksikud
karvad ,
alt
paljad •
Mage sõstar
•
Ribes alpinum
3 või 5 hõlma, madala
sisselõikega, laimunaja
kujuga, ümardunud alusega.
Keskmine hõlm teistest
pikem, serv kahelisaagjas.
Alt küljelt roodude juurest
karvane
•
Harilik põisenelas
•
Physocarpus opulifolius
Munajas, piklikmunajas
Ümara alusega
kahelisaagjas serv
Paljas
•
Taraenelas
•
Spiraea chamaedryfolia
Elliptiline või munajas,
teravneva tipuga, kiilja
alusega.
Alt heleroheline,
madalate karvadega, pealt
tumeroheline, lühike
karvane
roots •
Läikiv
tuhkpuu •
Cotoneaster lucidus
Ovaalne , teritunud tipp
lehe serv terve või madalalt
saagja servaga
Külgrood väga
peened ja
tihedad
Pikk roots
•
Harilik pirnipuu
•
Pyrus communis
Kitsas elliptiline kuni
laielliptiline, karvane
(eriti alt küljelt), serv
täkilissaagjas
•
Aedõunapuu
•
Malus
domestica Borkh.
Lehed on 5...7 paari
lehekestega
paaritusulgjad
liitlehed .
Lehekesed on saagja või
kahelisaagja
servaga ja
terveservase alusega,
allküljelt hallikad ning
karvased.
•
Harilik pihlakas
•
Sorbus aucuparia
Lihtleht Madalate hõlmadega 6-9
Pealt tumerohelised, alt
hallikad, viltjalt karvased,
lehelaba laikiiljas või
ümardunud
•
Pooppuu •
Sorbus intermedia
Laielliptiline või
äraspidimunajas, peensaagja
servaga.
Pealt läikiv tumeroheline, alt
hallkarvane.
Lehe keskrool tumedad
näärmed
•
Must
aroonia •
Aronia melanocarpa var.
grandifolia
Ovaalsed,
äraspidimunajad,
täkilissaagja
servaga, sageli
esinevad neerjad
abilehed •
Jaapani ebaküdoonia
•
Chaenomeles
japonica Varieeruvad
Hõlmadega 5-7,
terav tipp, alumine hõlmapaar
horisontaalne,
ebaühtlaselt saagjas
Esinevad abilehed
•
Harilik
viirpuu •
Crataegus rhypidophylla
Kolmnurk munaja kujuga,
madalate hõlmadega või
kahelisaagjas
5-7 paari
Sirge või südaja alusega,
karvane, tumeroheline
•
Karvane viirpuu
•
Crataegus submollis
Paaritusulgjas liitlehed,
5-9
Ümarad kuni
elliptilised ,
alt hallikad, karvased,
liitleherootsul esinevad
ogad
•
Kurdlehine kibuvist
•
Rosa rugosa
5-7 lehekest, alt
tihekarvased, pealt
hõredalt karvaed, lehe
roots karvane,
piklikumad lehed kui
kurdlehisel kibuvitsal
• Mets
kibuvits • Rosa majalis
7-11 lehekest,ovaalsed
kuni ümarad, peenelt
saagja servaga,väiksed,
tumerohelised, pole
karvane.
•
Näärelehine kibuvits
•
Rosa pimpinellifolia
Sulgjad(ebakorrapärased)
kitsad, terve servaga,
hallkarvased
• Põõsasmaran
• Potentilla fruticosa
Elliptiline või äraspidi
munajas, lehe tipp tömp
või nõrgalt teravnev, täkilis
saagaja servaga,
altküljelt pehmekarvased,
lühike karvane roots,
LEHE ROOTSUL ESINEVAD
NÄÄRMED
• Harilik
ploomipuu •
Prunus domestica
Elliptiline kuni munajas,
peensaagja servaga
Ühtlaselt teravneva tipuga
Rood alt karvased
Leheroots pealt
tumevioletne
•
Haraline ploomipuu e. Alõtsa
•
Prunus cerasifera var. divaricata
Elliptiline kuni äraspidi
munajas
Lühidalt teravneva tipuga
Laikiilja alusega
Täkilis saagja servaga
Igal lehehambal on nääre
•
Hapu e. Harilik
kirsipuu •
Prunus cerasus
Munajad või elliptilised
üsna suured
näärmeliselt saagja
servaga
altküljelt keskroo
lähedalt karvased
Piklikud näärmed rool
•
Magus kirsipuu
•
Prunus avium
Elliptilised, ümardunud
Nõrgalt südaja alusega
Peensaagja servaga
2 nääret lehelaba
rootsu küljel
•
Harilik
toomingas •
Prunus padus
Paaritusulgjas
liitleht Üsna pikad (30cm)
Lehekesed ovaalsed
Kaetud peenete madalate
karvadega
Võib esineda abilehekesi
•
Harilik robiina
•
Robinia pseudoacacia
Paarissulgjas liitleht
Lehekesed ovaalsed,
elliptilised
Altküljelt nõrgalt
karvased
8-12 lehekest
•
Suur läätspuu
•
Caragana arborescens
Sõrmjas
Koosneb 4 lehest
Äraspidi munajad
•
Väike läätspuu
•
Caragana frutex
Saagja servaga
Südaja alusega
Sinakashall
Roodude nurkades
roostepruunid
karvatutid
Väiksemad lehed
•
Harilik pärn
•
Tilia cordata
Rood kaetud
hallide karvadega
Roots karvane
Südajas leht
•
Suurelehine pärn
•
Tilia platyphylla
Õhem võrreldes
hariliku ja suurelehise
pärnaga
Alt kahvaturoheline
Lehe allküljel on
roodude juures
hallikad karvad
•
Läänepärn
•
Tilia x vulgaris
Talbjas Pikalt lehe rootsule
laskuv Õhuke
Terve servaga
Paljad
Tömpterava tipuga
•
Harilik näsiniin
•
Daphne mezereum
Lineaarsüstjas
Kaetud hõbedaste
soomuskarvadega
Pealt helerohelised, alt
helehallid
(Valgetäpiline)
•
Harilik
astelpaju •
Hippophae rhamnoides
Paaritusulgjate liitlehtedega
Piklikmunajad, terava tipuga
Peentäkilise servaga
Ripsmeline
leheserv Karvane roodude juurest
•
Amuuri korgipuu
•
Phellodendron amurense
5-7 lehte, viljuvatel 3
Munajad,
teritunud tipuga, ühtlasedlt
saagja servaga, Pealt ja alt
karvased.
Keskmine leheke on pika
rootsuga
Leheroots on väikeste
ogadega
•
Kitsemurakas
•
Rubus nessensis
Lehed 3-5 lehekesega,
lehekesed piklikmunajad,
kuni 8 cm pikad,
terava tipuga,
kahelisaagja servaga,
alt viltjate karvadega.
Üheaastased võrsed kaetud
väikeste ogadega,
helepruunid,
vanemad võrsed
hallid • Harilik
vaarikas • Rubus idaeus
5-7 teravatipulist
hõlma
Hõlmadel üksikud
teravad hambad
Roots sama pikk kui
lehelaba
•
Harilik
vaher •
Acer platanoides
3-5 hõlma
Servast ebaühtlaselt
kahelisaagjas
Südaja alusega
Pealt tumeroheline,
alt sinakasroheline
•
Mägivaher
•
Acer pseudoplatanus
3 hõlmaga
Keskmine hõlm oluliselt
pikem
Keskmisel hõlmal omakorda
hõlmad või saagjas
Punakas roots
•
Ginnala vaher
•
Acer ginnala
Munajas või piklik
munajas
Kahelisaagjas või
nõrkade hõlmadega
•
Tatari vaher
•
Acer tataricum
Lehekesi 3-7
Paaritusulgjas liitleht
Munajad, üksikute teravate
hammastega (sisselõiked)
Roots kinnituskohast
kaetud sinakasrohelise
härmatisega
•
Saarvaher
•
Acer negundo
Sõrmjas liitleht 5-7
lehekest
Äraspidised munajad,
Terava tipuga
Allküljel roodude juurest
oranžid karvad
•
Harilik
hobukastan •
Aesculus hippocastanum
Ovaalne või munajas
Lühikese terava osaga
Kärbitud saagja servaga
Külgrood
suunduvad kaarjalt lehe tipu poole
•
Harilik türnpuu
•
Rhamnus catharticus
Elliptiline või äraspidi
munajas
Terve servaga
Külgrood pöörduvad enne
serva lehe tipu suunas
•
Harilik
paakspuu •
Frangula
alnus 5 Lehekest
Elliptilised
Servast jämesaagjas
alt küljelt
sinakasrohelised
•
Harilik metsviinapuu
•
Parthenocissus quinquefolia
Elliptiline
Ühtlaselt teritunud tipuga
Peensaagja servaga
Heledad peenrood
paistavad vastu valgust
välja
•
Harilik
kikkapuu •
Euonymus europaeus
Laielliptilised,
äraspidised
Järsult teravneva
tipuga
Pealt tumeroheline
Alt heleroheline
All küljel pikad hallid
karvad
•
Verev kontpuu •
Cornus sanguinea
Elliptilised, ühtlaselt
teravneva tipuga
Ümardunud või kiilja
alusega
Alt sinakashall,
Pealt hõredalt, alt
tihedalt lühikarvane
•
Siberi kontpuu
•
Cornus
alba Elliptilised, ovaalsed,
laimunajad
Serv ripsmeline
Alt ja pealt karvane
Roost lühike ja
karvane
•
Harilik
kuslapuu •
Lonicera xylosteum
Kolme hõlmaline
Terava tipuga
servas suured hambad
Lehelabaalus südajas ja
ümardunud
Alt tihekarvane
Leherootsul mitu paari
suuri näärmeid
•
Harilik
lodjapuu •
Viburnum opulus
Ovaalselt munajad
Ümara südaja alusega
Peensaagja servaga
Pealt tume, alt
heleroheline
Tihedalt karvane
Kare
•
Villane lodjapuu
•
Viburnum lantana
Lehed 5 või 7
lehekesega
Peaaegu rootsutud,
elliptilised
Pika terava tipuga,
Teravsaagjad
Alt hallikasrohelised,
hõrekarvased
4... cm pikad
•
Punane
leeder •
Sambucus racemosa
Paaritusulgjad liitlehed
5-12 cm pikad
Saagja servaga
Hõõrumisel
ebameeldiva lõhnaga.
Lehed laiemad kui
punasel leedril
Piklik munajad
Lühirootsulised
•
Must leeder
•
Sambucus nigra
Lehed ovaalsed kuni
laimunajad,
terveservased või
ebakorrapäraste
sisselõigetega
Harva ka hõlmised,
paljad,
alt hallikasrohelised, 3...5
cm pikad ja kuni 5 cm
laiad, leheroots lühike
•
Harilik
lumimari •
Symphoricarpos
albus Kolmnurksed või
rombjad
Pika terava tipuga
Kahelisaagjas
Karvu pole
Roodudel valged
täpid
•
Arukask •
Betula pendula Lai-munajad
Südaja alusega
Lihtsaagja servaga
Karvased
•
Sookask •
Betula pubescens
Munajad või ovaalsed,
Lehe pikkus
laiusest suurem
Lühidalt teritunud
või tömbitipulised
Täkilisservalised
1-3 cm pikad
•
Madal
kask •
Betula fruticosa
Lehed 0,5–1,5 cm pikad
Ümarad või lehe laius
pikkusest suurem
Täkilise servaga
Pealt tumerohelised,
läikivad, paljad. Noorelt
kleepuvad. Võrsed
tihedalt karvased
•
Vaevakask •
Betula
nana Lehed ovaalsed,
elliptilised või munajad,
Teritunud tipuga,
Kahelsaagjad
Pealt tumerohelised,
Alt hallid väga lühikeste
karvadega
4...10 cm pikad
4...7 cm laiad
•
Hall
lepp •
Alnus
incana Lehed äraspidilaimunajad
või laiovaalsed
Tömbi või pügaldunud tipuga
Kahelisaagjad,
Pealt tume-, alt
helerohelised, näärmetega,
4...8 cm pikad.
Leheroots 1...2 cm pikk.
•
Sanglepp e. Must lepp
•
Alnus glutinosa
Lehed elliptilised või
piklikmunajad
Lühidalt terava tipuga,
Vahel nõrgalt südaja alusega,
Teravalt kahelisaagja servaga,
Rood tugevalt sisse vajutatud
Alt hõredalt pikakarvased
Lehed nõrgalt
kortsus Alt rohelised
5...8 cm pikad,
3...4 cm laiad.
• Harilik valgepöök
• Carpinus betulus
Lehed elliptilised kuni
munajad või ovaalsed,
Terveservased,
Nõrgalt lainjad või harvalt
hambulised
Servas pikad karvad
Pealt tumerohelised
Läikivad
Alt helerohelised
5...10 cm pikad
3...7 cm laiad
•
Harilik pöök
•
Fagus sylvatica
Lehed ümarmunajad kuni
äraspidilaimunajad
Lühidalt terava tipuga
Südaja alusega
Kahelisaagjad
Rood karvased
6...12 cm pikad
4...10 cm laiad
Leheroots 1...2 cm pikk
Näärmekarvane.
•
Harilik sarapuu
•
Corylus avellana
Äraspidised,
7..11 teravatipulise hõlmaga
Hõlmade ja hammaste
tipus niitjas
teravik Lehealus kiiljas
Lehed pealt tumerohelised
Läikivad
8...20 cm pikad
•
Punane tamm
•
Quercus rubra
Lehed äraspidimunajad,
9...15 tömbitipulise
hõlmaga
Rootsu ümbert sisse
lõigatud, paljad,
7...15 cm pikad
•
Harilik tamm
•
Quercus robur
Lehekesi 11...19
Keskosas pikalt
paralleelsete
servadega ,
Madalad hambad
Ripsmelise servaga
Alt hallikad
Lehekesed ja leheroots
näärmekarvased
Lehed kuni 1 m pikad.
• Mandžuuria pähklipuu
• Juglans mandshurica
Lehekesi 11...19
Piklikmunajad
Peensaagjad
Alt hallikad
Lehekesed ja leheroots
tugevalt näärmekarvased
Lehed 50...70 cm pikad.
•
Hall pähklipuu
•
Juglans cinerea
Leht paaritusulgjas
5-9 lehte
Elliptilised või
piklikmunajad
Peaaegu rootsuta
Madalalt saagjas
Karvad lehekese
rootsudel ja keskrool
Pung pruun
•
Pensilvaania saar
•
Fraxinus pennsylvanica
Paaritusulgjad liitlehed
9...15 lehekest
Elliptilised
Jämesaagjad
Peaaegu rootsuta
Lehekeste allküljel pearoo
alaosas valged karvad
Pung süsimust
•
Harilik saar
•
Fraxinus excelsior
Lehed munajad
Südaja või sirge alusega
Terveservased, paljad
5...12 cm pikad
4...6 cm laiad
•
Harilik
sirel •
Syringa vulgaris
Lehed elliptilised või
äraspidilaikiiljad
Terve, ripsmelise servaga,
Pealt tumerohelised, alt
valkjas - või sinakasrohelised,
Pearood nõrgalt karvane,
paksemad kui harilikul
sirelil,
6...10 cm pikad, 2...4 cm
laiad.
•
Ungari sirel
•
Syringa josikaea
Lehed ovaalsed
Terava tipuga
Üks lehe pool 1..2 cm lühem
Leheserv kahelisaagjas,
Lehe alumine külg pehmekarvane
Külgrood hargnevad väga harva
Lehed on 5...12 cm
pikad ning 3...6 cm laiad.
•
Künnapuu
•
Ulmus laevis Ovaalsed
Terava tipuga
Tipp võib olla
kolmehõlmaline
Kahelisaagjas
Enamik külgroodudest
areneb kaheks
Kare nagu liivapaber
•
Harilik jalakas
•
Ulmus glabra
Ümar kuni ovaalne
Laineliselt täkilise servaga
Pika rootsuga
Roots lehelaba juures
lapik •
Harilik
haab •
Populus tremula
Lehed ümmargused kuni
laimunajad
Lühikese terava tipuga
Peensaagja servaga
Pealt ja alt rohelised
Juurevõsu lehtedel on alus
nõrgalt südajas
Kollane rood pealküljel
•
Ameerika haab
•
Populus tremuloides
Lehed noortel puudel ja
tugevatel pikkvõrsetel
hõlmised
Alt tihedalt valgeviltjate
karvadega
Vanematel puudel ja
lühivõrsetel on lehed
ümarmunajad või
Ovaalsed
Lainelise servaga
Alt valkjashallid karvased
Hilissügisel peaaegu paljad
•
Hõbepappel
•
Populus alba
Lehed munajad
Nõrgalt südaja või ümara
alusega
Teritunud tipuga,
Läikivrohelised
Alt rohekasvalged, kollaste
vaigulaikudega
Noorelt karvased, hiljem
Paljad, peensaagja servaga
Leheroots paljas
2-5 cm pikk
•
Palsami
pappel •
Populus balsamifera
Lehed kolmnurksed või
munajasrombjad
Sirge või tömpkiilja alusega,
Näärmeliselt saagja
või hambulise servaga.
Leherootsu kinnituskohal
vahel 1...2 nääret
Leheroots on 4...7 cm, lapik
•
Kanada pappel e.
Euroameerika pappel
•
Populus x canadensis
Piklikmunajad, ümardunud
või kiilja alusega
Näärmekalt täkilise servaga
Paljad
Alt hallikasrohelised
Metalselt läikivad
Leht 6-12 cm pikk ja 5-7 cm lai.
Leheroots on 2-5 cm pikk ning
paljas.
Pikkvõrsete lehtedel
serv kortsus
•
Berliini pappel
•
Populus x berolinensis
Piklik-elliptilised, Lühidalt
teritunud tipuga
Näärmeliselt peensaagjad
Pealt läikivad
Alt kahvaturohelised,
leherootsul 3-5 paari
näärmeid
Lehe pikkus 5-12 cm ja
laius 2,5-5 cm
Paljad
•
Raudremmelgas •
Salix pentandra
Lehed süstjad
Pika terava tipuga
Laiem koht lehelaba alaosas
Näärmeliselt saagja servaga
Pealt rohelised
Alt hallikad
Lehelaba alusel 1-2 nääret
7...15 cm pikad
1...3 cm laiad
•
Rabe remmelgas
•
Salix fragilis
Lehed süstjad
Pika terava tipuga
Peensaagjad
Abilehed süstjad Näärmelise
servaga ja mõlemalt küljelt
siidkarvased
Varisevad varakult
5...12 cm pikad
1...3 cm laiad
•
Hõberemmelgas
•
Salix alba
Piklik-elliptilised
Lühidalt teritunud tipuga
Tömpjate näärmeliste
hammastega
Alt sinakashallid
Pearood peal väga kollane,
Külgroodusid rohkesti
Pea-aegu täisnurga all,
Rootsul 1-2 paari näärmeid.
Leheroots kuni 1 cm pikk
Lehe pikkus on 7-14 cm
Laius 1,5-4 cm
Paljad
Abilehed suured
Südajad kuni neerjad
Saagja servaga, püsivad kaua
•
Vesipaju
•
Salix triandra
Lehed elliptilised või
äraspidised
Lainelised saagja servaga
Lühidalt teritunud tipuga
Pealt tumerohelised
Sageli läikivad
Alt sinakasrohelised
Paljad
5...9 cm pikad
2...3,5 cm laiad
Abilehed väikesed, neerjad,
näärmelise servaga,
püsivad suveni.
•
Kahevärvine paju
•
Salix phylicifolia
Lehed elliptilised või
laielliptilised
Terveservalised või nõrgalt
lainja servaga
Alt hallid
Viltjaskarvased
5...10 cm pikad
3...6 cm laiad
•
Raagremmelgas •
Salix carpea
Äraspidised või kiiljad
Lühidalt teritunud või
tömpja tipuga
Lainelise servaga
Pealt hallikasrohelised
Väga lühikarvased
Alt hallid, viltjaskarvased
6...12 cm pikad
2...4 cm laiad
•
Tuhkur paju
•
Salix cinerea
Lehed süstjad,
Terveservased
Pealt rohelised
Alt hallikad
Siidkarvased
2...6 cm pikad
0,3...1 cm laiad
Leheroots kuni 0,5 cm pikk
Hõredalt karvane
•
Hundipaju
•
Salix rosmarinifolia
Lehed lineaalsüstjad Laiem
koht allpool keskkohta
Terve, alla pööratud servaga
Alt hallikad, siidkarvased
(noorelt mõlemalt küljelt
siidkarvased)
8...15 (21) cm pikad,
0,5...1,5 cm laiad.
•
Vitspaju
•
Salix viminalis
Lehed süstjad
Pikalt teritunud tipuga
Näärmekalt saagjad
Alt hallikasrohelised
Leheroots kuni 1,5 cm pikk
Näärmeteta
Lehe pikkus 6...12 cm
Laius 1...1,5 cm.
•
Halapaju •
Salix acutifolia
Kõik kommentaarid