Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Dendroloogia pp (2)

5 VÄGA HEA
Punktid
Dendroloogia  
Lehed on ovaalsed 
või 
äraspidimunajad, 
peenogalise servaga 
(hamba tipp on 
nõeljas), alt 
hallikad , 3...6 cm 
pikad ja 1,5...3 cm 
laiad . Leheroots on 
lühike. 

Harilik  kukerpuu  

(Berberis   vulgaris  ) 
Lehe serv terve, 
äraspidi munajas, 
ümardunud tipuga. Alt 
hallikasrohelised 

Thunbergi kukerpuu  

(Berberis thunbergii ) 
Munajas kuni 
laielliptiline, 
jämesaagja servaga. 
Leht altküljelt 
roodude juurest 
karvane , mujalt  paljas
Sügisel värvub 
kollaseks 

Harilik ebajasmiin 

(Philadelphus coronarius) 
3-5 hõlma, 
ebaühtlaselt saagja 
servaga, lehe alus 
sirge 
võib olla nii karvane 
kui ka paljas alt 
küljelt 

Punane sõstar 

( Ribes  rubrum) 
3-52 hõlma, 
jämesaagja servaga, 
lehe all küljel 
paiknevad  kollased  
näärmetäpid 
(kuldselt läikivad), 
südaja alusega 

Must sõstar 

Ribes nigrum 
Kolme hõlmaline 
Kitsad  sisselõiked 
hõlmade vahel, 
 leht servast  ripsmeline ,  
peal küljel mõned 
üksikud  karvad ,  
alt  paljad  

Mage sõstar 

Ribes alpinum 
3 või 5 hõlma, madala 
sisselõikega, laimunaja 
kujuga, ümardunud alusega.  
Keskmine hõlm teistest 
pikem, serv kahelisaagjas. 
Alt küljelt roodude juurest 
karvane 

Harilik põisenelas 

Physocarpus opulifolius  
Munajas, piklikmunajas 
Ümara alusega 
kahelisaagjas serv 
Paljas 

Taraenelas 

Spiraea  
chamaedryfolia 
Elliptiline või munajas, 
teravneva tipuga, kiilja 
alusega. 
Alt heleroheline, 
madalate karvadega, pealt 
tumeroheline, lühike 
karvane  roots  

Läikiv  tuhkpuu  

Cotoneaster lucidus 
Ovaalne , teritunud tipp 
 lehe serv terve või madalalt 
saagja servaga 
Külgrood väga  peened  ja 
tihedad 
Pikk roots 

Harilik pirnipuu 

Pyrus  communis  
Kitsas  elliptiline kuni 
laielliptiline, karvane 
(eriti alt küljelt), serv 
täkilissaagjas 

Aedõunapuu 

Malus  domestica  Borkh. 
Lehed on 5...7 paari 
lehekestega 
paaritusulgjad 
liitlehedLehekesed  
on saagja või 
kahelisaagja 
servaga ja 
terveservase alusega, 
allküljelt hallikad ning 
karvased. 

Harilik pihlakas 

Sorbus  aucuparia  
Lihtleht  
Madalate hõlmadega 6-9 
Pealt tumerohelised, alt 
hallikad, viltjalt karvased, 
lehelaba  laikiiljas või 
ümardunud 

Pooppuu  

Sorbus intermedia 
Laielliptiline või 
äraspidimunajas, peensaagja 
servaga. 
Pealt läikiv tumeroheline, alt 
hallkarvane.  
Lehe keskrool tumedad 
näärmed 

Must aroonia  

Aronia melanocarpa var. 
grandifolia 
Ovaalsed, 
äraspidimunajad, 
täkilissaagja 
servaga, sageli 
esinevad neerjad 
abilehed  

Jaapani ebaküdoonia 

Chaenomeles  japonica   
Varieeruvad 
Hõlmadega 5-7,  terav  
tipp, alumine hõlmapaar 
horisontaalne, 
ebaühtlaselt saagjas 
Esinevad abilehed 

Harilik  viirpuu  

Crataegus  rhypidophylla 
Kolmnurk  munaja kujuga, 
madalate hõlmadega või 
kahelisaagjas 
5-7 paari 
Sirge või südaja alusega, 
karvane, tumeroheline 

Karvane viirpuu 

Crataegus submollis 
Paaritusulgjas liitlehed, 
5-9 
Ümarad kuni  elliptilised
alt hallikad, karvased, 
liitleherootsul esinevad 
ogad 

Kurdlehine kibuvist 

Rosa  rugosa 
5-7 lehekest, alt 
tihekarvased, pealt 
hõredalt karvaed, lehe 
roots karvane, 
piklikumad lehed kui 
kurdlehisel kibuvitsal 
 
 
 
• Mets  kibuvits  
• Rosa majalis 
7-11 lehekest,ovaalsed 
kuni ümarad, peenelt 
saagja servaga,väiksed, 
tumerohelised, pole 
karvane.  
 
 

Näärelehine kibuvits 

Rosa pimpinellifolia  
Sulgjad(ebakorrapärased)
kitsad, terve servaga, 
hallkarvased 
 
 
• Põõsasmaran 
• Potentilla fruticosa  
Elliptiline või äraspidi 
munajas, lehe tipp tömp 
või nõrgalt teravnev, täkilis 
saagaja servaga, 
altküljelt pehmekarvased, 
lühike karvane roots, 
LEHE ROOTSUL ESINEVAD 
NÄÄRMED  
 
 
• Harilik  ploomipuu  
•  Prunus  domestica  
Elliptiline kuni munajas, 
peensaagja servaga 
Ühtlaselt teravneva tipuga 
Rood  alt karvased 
Leheroots pealt  
tumevioletne 

Haraline ploomipuu e. Alõtsa 

Prunus cerasifera var. divaricata 
Elliptiline kuni äraspidi 
munajas 
Lühidalt teravneva tipuga 
Laikiilja alusega 
Täkilis saagja servaga 
Igal lehehambal on nääre 

Hapu e. Harilik kirsipuu  

Prunus cerasus  
Munajad  või elliptilised 
üsna suured 
näärmeliselt saagja 
servaga 
altküljelt keskroo 
lähedalt karvased 
Piklikud näärmed rool 

Magus kirsipuu 

Prunus avium  
Elliptilised, ümardunud 
Nõrgalt südaja alusega 
Peensaagja servaga 
2 nääret lehelaba  rootsu  
küljel 

Harilik  toomingas  

Prunus padus  
Paaritusulgjas  liitleht  
Üsna pikad (30cm)  
Lehekesed ovaalsed 
Kaetud peenete madalate 
karvadega 
Võib esineda abilehekesi 

Harilik robiina 

Robinia pseudoacacia 
Paarissulgjas liitleht 
Lehekesed ovaalsed, 
elliptilised 
Altküljelt nõrgalt 
karvased 
8-12 lehekest 

Suur läätspuu 

Caragana arborescens 
Sõrmjas 
Koosneb 4 lehest 
Äraspidi munajad 

Väike läätspuu 

Caragana frutex 
Saagja servaga 
Südaja alusega 
Sinakashall 
Roodude nurkades 
roostepruunid 
karvatutid 
Väiksemad lehed 

Harilik pärn 

Tilia  cordata 
Rood kaetud  hallide  
karvadega 
Roots karvane 
Südajas leht 

Suurelehine pärn 

Tilia platyphylla 
Õhem võrreldes 
hariliku  ja suurelehise 
pärnaga 
Alt kahvaturoheline 
Lehe allküljel on 
roodude juures 
hallikad karvad 

Läänepärn 

Tilia x vulgaris 
Talbjas  
Pikalt lehe rootsule 
laskuv  
Õhuke 
Terve servaga 
Paljad 
Tömpterava tipuga 

Harilik näsiniin 

Daphne mezereum  
Lineaarsüstjas 
Kaetud hõbedaste 
soomuskarvadega 
Pealt helerohelised, alt 
helehallid 
(Valgetäpiline) 

Harilik  astelpaju  

Hippophae rhamnoides  
Paaritusulgjate liitlehtedega 
Piklikmunajad, terava tipuga 
Peentäkilise servaga 
Ripsmeline  leheserv  
Karvane roodude juurest 

Amuuri  korgipuu 

Phellodendron  amurense 
5-7 lehte, viljuvatel 3 
Munajad, 
teritunud tipuga, ühtlasedlt 
saagja servaga, Pealt ja alt 
karvased. 
Keskmine leheke on pika 
rootsuga 
Leheroots on väikeste 
ogadega 

Kitsemurakas  

Rubus nessensis 
Lehed 3-5 lehekesega, 
lehekesed piklikmunajad, 
kuni 8 cm pikad, 
terava tipuga, 
 kahelisaagja servaga,  
alt viltjate karvadega. 
Üheaastased võrsed kaetud 
väikeste ogadega, 
helepruunid,  
vanemad võrsed  hallid  
• Harilik  vaarikas  
• Rubus idaeus 
5-7 teravatipulist 
hõlma 
Hõlmadel üksikud 
teravad  hambad 
Roots sama pikk kui 
lehelaba 

Harilik  vaher  

Acer platanoides  
3-5 hõlma 
Servast ebaühtlaselt 
kahelisaagjas 
Südaja alusega 
Pealt tumeroheline, 
alt sinakasroheline 

Mägivaher 

Acer pseudoplatanus  
3 hõlmaga 
Keskmine hõlm oluliselt 
pikem 
Keskmisel hõlmal omakorda 
hõlmad või saagjas 
Punakas roots 

Ginnala  vaher 

Acer ginnala 
Munajas või piklik 
munajas 
Kahelisaagjas või 
nõrkade hõlmadega 

Tatari vaher 

Acer tataricum 
Lehekesi 3-7 
Paaritusulgjas liitleht 
Munajad, üksikute teravate 
hammastega (sisselõiked) 
Roots kinnituskohast 
kaetud sinakasrohelise 
härmatisega 

Saarvaher 

Acer negundo 
Sõrmjas liitleht 5-7 
lehekest 
Äraspidised munajad, 
Terava tipuga 
Allküljel roodude juurest 
oranžid karvad 

Harilik  hobukastan  

Aesculus hippocastanum 
Ovaalne või munajas 
Lühikese terava osaga 
Kärbitud saagja servaga 
Külgrood  suunduvad  
kaarjalt lehe tipu poole 

Harilik türnpuu 

Rhamnus catharticus 
Elliptiline või äraspidi 
munajas 
Terve servaga 
Külgrood pöörduvad enne 
serva lehe tipu suunas 

Harilik  paakspuu  

Frangula  alnus  
5 Lehekest 
Elliptilised 
Servast jämesaagjas 
alt küljelt 
sinakasrohelised 

Harilik metsviinapuu 

Parthenocissus quinquefolia 
Elliptiline 
Ühtlaselt teritunud tipuga 
Peensaagja servaga 
Heledad peenrood 
paistavad vastu valgust 
välja 

Harilik  kikkapuu  

Euonymus europaeus  
Laielliptilised, 
äraspidised 
Järsult teravneva 
tipuga 
Pealt tumeroheline 
Alt heleroheline 
All küljel pikad hallid 
karvad 

Verev kontpuu  

Cornus sanguinea  
Elliptilised, ühtlaselt 
teravneva tipuga 
Ümardunud või kiilja 
alusega 
Alt sinakashall,  
Pealt hõredalt, alt 
tihedalt lühikarvane 

Siberi kontpuu 

Cornus  alba   
Elliptilised, ovaalsed, 
laimunajad 
Serv ripsmeline 
Alt ja pealt karvane 
Roost  lühike ja 
karvane 

Harilik  kuslapuu  

Lonicera xylosteum  
Kolme hõlmaline 
Terava tipuga 
servas suured hambad 
Lehelabaalus südajas ja 
ümardunud 
Alt tihekarvane 
Leherootsul mitu paari 
suuri näärmeid 

Harilik  lodjapuu  

Viburnum  opulus  
Ovaalselt munajad 
Ümara südaja alusega 
Peensaagja servaga 
Pealt tume, alt 
heleroheline 
Tihedalt karvane 
Kare 

Villane  lodjapuu 

Viburnum lantana  
Lehed 5 või 7 
lehekesega  
Peaaegu rootsutud, 
elliptilised 
Pika terava tipuga, 
Teravsaagjad 
Alt hallikasrohelised, 
hõrekarvased 
 4... cm pikad 

Punane  leeder  

Sambucus racemosa  
Paaritusulgjad liitlehed  
5-12 cm pikad 
Saagja servaga 
Hõõrumisel 
ebameeldiva lõhnaga. 
Lehed laiemad kui 
punasel leedril 
Piklik munajad 
Lühirootsulised 
 
 

Must leeder 

Sambucus nigra  
 
Lehed ovaalsed kuni 
laimunajad, 
terveservased või 
ebakorrapäraste 
sisselõigetega 
Harva ka hõlmised, 
paljad, 
 alt hallikasrohelised, 3...5 
cm pikad ja kuni 5 cm 
laiad, leheroots  lühike 

Harilik  lumimari  

Symphoricarpos  albus  
Kolmnurksed või 
rombjad 
Pika terava tipuga 
Kahelisaagjas 
Karvu  pole 
Roodudel valged 
täpid 

Arukask  

Betula pendula  
Lai-munajad 
Südaja alusega 
Lihtsaagja servaga 
Karvased 
 

Sookask  

Betula pubescens 
Munajad või ovaalsed, 
Lehe pikkus  
laiusest suurem 
Lühidalt teritunud 
 või tömbitipulised 
Täkilisservalised 
1-3 cm pikad  

Madal kask  

Betula fruticosa 
Lehed 0,5–1,5 cm pikad 
Ümarad või lehe laius 
pikkusest suurem 
Täkilise servaga 
Pealt tumerohelised, 
läikivad, paljad. Noorelt 
kleepuvad. Võrsed 
tihedalt karvased  

Vaevakask  

Betula nana   
Lehed ovaalsed, 
elliptilised või munajad, 
Teritunud tipuga, 
Kahelsaagjad 
Pealt tumerohelised, 
Alt hallid väga lühikeste 
karvadega  
4...10 cm pikad 
 4...7 cm laiad 

Hall  lepp  

Alnus  incana  
Lehed äraspidilaimunajad 
 või laiovaalsed 
Tömbi või pügaldunud tipuga 
Kahelisaagjad, 
Pealt tume-, alt 
helerohelised, näärmetega,  
4...8 cm pikad.  
Leheroots 1...2 cm pikk. 

Sanglepp e. Must lepp 

Alnus glutinosa 
Lehed elliptilised või 
piklikmunajad 
Lühidalt terava tipuga,  
Vahel nõrgalt südaja alusega, 
Teravalt kahelisaagja servaga,  
Rood tugevalt sisse vajutatud 
Alt hõredalt pikakarvased 
Lehed nõrgalt  kortsus   
Alt rohelised 
5...8 cm pikad,  
3...4 cm laiad. 
• Harilik valgepöök 
• Carpinus betulus  
Lehed elliptilised kuni 
munajad või ovaalsed, 
Terveservased, 
Nõrgalt lainjad või harvalt 
hambulised 
Servas pikad karvad 
Pealt tumerohelised 
Läikivad 
Alt helerohelised 
 5...10 cm pikad 
 3...7 cm laiad 

Harilik pöök 

Fagus sylvatica  
Lehed ümarmunajad kuni 
äraspidilaimunajad 
Lühidalt terava tipuga 
Südaja alusega 
 Kahelisaagjad 
Rood karvased 
 6...12 cm pikad 
 4...10 cm laiad 
Leheroots 1...2 cm pikk 
Näärmekarvane. 

Harilik sarapuu 

Corylus avellana  
Äraspidised, 
7..11 teravatipulise hõlmaga 
Hõlmade ja hammaste 
tipus  niitjas  teravik  
Lehealus kiiljas 
Lehed pealt tumerohelised 
Läikivad 
8...20 cm pikad 

Punane tamm 

Quercus  rubra  
Lehed äraspidimunajad, 
9...15 tömbitipulise 
hõlmaga 
Rootsu ümbert sisse 
lõigatud, paljad, 
7...15 cm pikad 

Harilik tamm 

Quercus robur  
Lehekesi 11...19 
Keskosas pikalt 
paralleelsete  servadega
Madalad hambad  
Ripsmelise servaga 
Alt hallikad 
Lehekesed ja leheroots 
näärmekarvased  
Lehed kuni 1 m pikad. 
• Mandžuuria pähklipuu 
• Juglans mandshurica  
Lehekesi 11...19 
Piklikmunajad 
Peensaagjad 
Alt hallikad 
Lehekesed ja leheroots 
tugevalt näärmekarvased 
 Lehed 50...70 cm pikad. 

Hall pähklipuu 

Juglans cinerea 
Leht paaritusulgjas 
5-9 lehte 
Elliptilised või 
piklikmunajad 
Peaaegu rootsuta 
Madalalt saagjas 
Karvad lehekese 
rootsudel ja keskrool 
Pung  pruun 

Pensilvaania  saar 

Fraxinus  pennsylvanica  
Paaritusulgjad liitlehed 
 9...15 lehekest 
Elliptilised 
Jämesaagjad 
Peaaegu rootsuta 
Lehekeste allküljel pearoo 
alaosas valged karvad 
Pung süsimust 

Harilik saar 

Fraxinus excelsior  
Lehed munajad 
Südaja või sirge alusega 
Terveservased, paljad 
5...12 cm pikad 
 4...6 cm laiad 

Harilik  sirel  

Syringa vulgaris   
Lehed elliptilised või 
äraspidilaikiiljad 
Terve, ripsmelise servaga, 
Pealt tumerohelised, alt 
valkjas - või sinakasrohelised, 
Pearood nõrgalt karvane, 
paksemad kui harilikul 
sirelil, 
6...10 cm pikad, 2...4 cm 
laiad. 

Ungari sirel 

Syringa josikaea 
Lehed ovaalsed 
Terava tipuga 
Üks lehe pool 1..2 cm lühem 
Leheserv kahelisaagjas, 
Lehe alumine külg pehmekarvane 
Külgrood hargnevad väga harva 
Lehed on 5...12 cm 
pikad ning 3...6 cm laiad. 

Künnapuu 

Ulmus   laevis  
Ovaalsed 
Terava tipuga 
Tipp võib olla 
kolmehõlmaline 
Kahelisaagjas 
Enamik külgroodudest 
areneb kaheks 
Kare nagu liivapaber 

Harilik jalakas 

Ulmus glabra  
Ümar kuni ovaalne 
Laineliselt täkilise servaga 
Pika rootsuga 
Roots lehelaba juures  lapik  

Harilik  haab  

Populus  tremula  
Lehed ümmargused kuni 
laimunajad 
Lühikese terava tipuga 
Peensaagja servaga 
Pealt ja alt rohelised 
Juurevõsu lehtedel on alus 
nõrgalt südajas 
Kollane rood pealküljel 

Ameerika haab 

Populus tremuloides 
Lehed noortel puudel ja 
tugevatel pikkvõrsetel 
hõlmised 
 Alt tihedalt valgeviltjate 
karvadega 
Vanematel puudel ja 
lühivõrsetel on lehed 
ümarmunajad või 
Ovaalsed 
Lainelise servaga 
Alt valkjashallid karvased 
Hilissügisel peaaegu paljad 

Hõbepappel 

Populus alba 
Lehed munajad 
Nõrgalt südaja või ümara 
alusega 
Teritunud tipuga, 
Läikivrohelised 
Alt rohekasvalged, kollaste 
vaigulaikudega 
Noorelt karvased, hiljem 
Paljad, peensaagja servaga 
Leheroots paljas  
2-5 cm pikk 

Palsami  pappel  

Populus balsamifera    
Lehed kolmnurksed või 
munajasrombjad 
Sirge või tömpkiilja alusega, 
Näärmeliselt saagja 
või hambulise servaga. 
Leherootsu kinnituskohal 
vahel 1...2 nääret  
Leheroots on 4...7 cm, lapik 

Kanada  pappel e. 
Euroameerika  pappel 

Populus x canadensis 
Piklikmunajad, ümardunud 
 või kiilja alusega 
Näärmekalt täkilise servaga 
Paljad 
Alt hallikasrohelised 
Metalselt läikivad  
Leht 6-12 cm pikk ja 5-7 cm lai. 
Leheroots on 2-5 cm pikk ning 
paljas.  
Pikkvõrsete lehtedel  
serv kortsus 

Berliini pappel 

Populus x berolinensis 
Piklik-elliptilised, Lühidalt 
teritunud tipuga 
Näärmeliselt peensaagjad 
Pealt läikivad 
Alt kahvaturohelised, 
leherootsul 3-5 paari 
näärmeid 
Lehe pikkus 5-12 cm ja 
laius 2,5-5 cm 
Paljad 

Raudremmelgas  

Salix  pentandra    
Lehed süstjad 
Pika terava tipuga 
Laiem koht lehelaba alaosas 
Näärmeliselt saagja servaga 
Pealt rohelised 
Alt hallikad 
Lehelaba alusel 1-2 nääret  
7...15 cm pikad 
 1...3 cm laiad 

Rabe  remmelgas 

Salix fragilis    
Lehed süstjad 
Pika terava tipuga 
Peensaagjad 
Abilehed süstjad Näärmelise 
servaga ja mõlemalt küljelt 
siidkarvased 
Varisevad varakult 
5...12 cm pikad 
1...3 cm laiad 
 

Hõberemmelgas  

Salix alba   
Piklik-elliptilised 
Lühidalt teritunud tipuga 
Tömpjate näärmeliste 
hammastega 
Alt sinakashallid 
Pearood peal väga kollane, 
Külgroodusid rohkesti 
Pea-aegu täisnurga all,  
Rootsul 1-2 paari näärmeid.  
Leheroots kuni 1 cm pikk 
 Lehe pikkus on 7-14 cm 
Laius 1,5-4 cm 
Paljad 
 Abilehed suured 
Südajad kuni neerjad 
Saagja servaga, püsivad kaua 

Vesipaju 

Salix triandra  
Lehed elliptilised või 
äraspidised 
Lainelised saagja servaga 
Lühidalt teritunud tipuga 
Pealt tumerohelised  
Sageli läikivad 
Alt  sinakasrohelised 
Paljad 
 5...9 cm pikad 
2...3,5 cm laiad 
Abilehed väikesed, neerjad, 
näärmelise servaga, 
püsivad suveni. 

Kahevärvine paju  

Salix phylicifolia  
Lehed elliptilised või 
laielliptilised 
Terveservalised või nõrgalt 
lainja servaga 
Alt hallid 
Viltjaskarvased 
5...10 cm pikad 
 3...6 cm laiad 

Raagremmelgas  

Salix carpea  
Äraspidised või kiiljad 
Lühidalt teritunud või 
tömpja tipuga 
Lainelise servaga 
Pealt hallikasrohelised 
Väga lühikarvased 
Alt hallid, viltjaskarvased 
6...12 cm pikad 
2...4 cm laiad 

Tuhkur  paju 

Salix cinerea    
Lehed süstjad, 
Terveservased 
Pealt rohelised 
Alt hallikad 
Siidkarvased  
2...6 cm pikad 
0,3...1 cm laiad 
Leheroots kuni 0,5 cm pikk 
Hõredalt karvane 

Hundipaju 

Salix rosmarinifolia  
Lehed lineaalsüstjad Laiem 
koht allpool keskkohta 
Terve, alla pööratud servaga 
Alt hallikad, siidkarvased 
(noorelt mõlemalt küljelt 
siidkarvased) 
 8...15 (21) cm pikad, 
0,5...1,5 cm laiad. 

Vitspaju 

Salix viminalis  
Lehed süstjad 
Pikalt teritunud tipuga 
Näärmekalt saagjad 
Alt hallikasrohelised 
Leheroots kuni 1,5 cm pikk 
Näärmeteta 
Lehe pikkus 6...12 cm 
Laius 1...1,5 cm. 

Halapaju  

Salix acutifolia 
Vasakule Paremale
Dendroloogia pp #1 Dendroloogia pp #2 Dendroloogia pp #3 Dendroloogia pp #4 Dendroloogia pp #5 Dendroloogia pp #6 Dendroloogia pp #7 Dendroloogia pp #8 Dendroloogia pp #9 Dendroloogia pp #10 Dendroloogia pp #11 Dendroloogia pp #12 Dendroloogia pp #13 Dendroloogia pp #14 Dendroloogia pp #15 Dendroloogia pp #16 Dendroloogia pp #17 Dendroloogia pp #18 Dendroloogia pp #19 Dendroloogia pp #20 Dendroloogia pp #21 Dendroloogia pp #22 Dendroloogia pp #23 Dendroloogia pp #24 Dendroloogia pp #25 Dendroloogia pp #26 Dendroloogia pp #27 Dendroloogia pp #28 Dendroloogia pp #29 Dendroloogia pp #30 Dendroloogia pp #31 Dendroloogia pp #32 Dendroloogia pp #33 Dendroloogia pp #34 Dendroloogia pp #35 Dendroloogia pp #36 Dendroloogia pp #37 Dendroloogia pp #38 Dendroloogia pp #39 Dendroloogia pp #40 Dendroloogia pp #41 Dendroloogia pp #42 Dendroloogia pp #43 Dendroloogia pp #44 Dendroloogia pp #45 Dendroloogia pp #46 Dendroloogia pp #47 Dendroloogia pp #48 Dendroloogia pp #49 Dendroloogia pp #50 Dendroloogia pp #51 Dendroloogia pp #52 Dendroloogia pp #53 Dendroloogia pp #54 Dendroloogia pp #55 Dendroloogia pp #56 Dendroloogia pp #57 Dendroloogia pp #58 Dendroloogia pp #59 Dendroloogia pp #60 Dendroloogia pp #61 Dendroloogia pp #62 Dendroloogia pp #63 Dendroloogia pp #64 Dendroloogia pp #65 Dendroloogia pp #66 Dendroloogia pp #67 Dendroloogia pp #68 Dendroloogia pp #69 Dendroloogia pp #70 Dendroloogia pp #71 Dendroloogia pp #72 Dendroloogia pp #73 Dendroloogia pp #74 Dendroloogia pp #75 Dendroloogia pp #76 Dendroloogia pp #77 Dendroloogia pp #78 Dendroloogia pp #79 Dendroloogia pp #80 Dendroloogia pp #81 Dendroloogia pp #82 Dendroloogia pp #83 Dendroloogia pp #84 Dendroloogia pp #85 Dendroloogia pp #86 Dendroloogia pp #87 Dendroloogia pp #88 Dendroloogia pp #89 Dendroloogia pp #90 Dendroloogia pp #91
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 91 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-01-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 106 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Sininekaru Õppematerjali autor
Lehtpuude ja -põõsaste Eesti ja Ladina keelsed nimed, välistunnused ning pilt.taraenelasspiraea chamaedryfoliaharilik ploomipuuprunus domesticahapu. E harilik kirsipuuprunus cerasusharilik pärntilia cordataharilik tammquercus roburharilik pöökfagus sylvatica Lharilik kuslapuulonicera xylosteumharilik lodjapuuviburnum opulusvillane lodjapuuviburnum lantanapunane leedersambucus racemosakitsemurakasrubus nessensispõõsasmaranpotentilla fruticosasuur läätspuucaragana arborescensharilik sarapuucorylus avellanamust leedersambucus nigrajaapani ebaküdooniachaenomeles japonicaharilik hobukastanaesculus hippocastanumhõberemmelgassalix albaberliini pappelpopulus x berolinensiskurdlehine kibuvitsrosa rugosakarvane viirpuucrataegus submollisnäärelehine kibuvitsrosa pimpinellifoliaväike läätspuucaragana frutexvesipajusalix triandraginnala vaheracer ginnalaharilik vaarikasrubus idaeus Lameerika haabpopulus tremuloideshõbepappelpopulus albaharilik pirnipuupyrus communis L.pooppuusorbus intermediametskibuvitsrosa majalisthunbergi kukerpuuberberis thunbergiiharaline ploomipuuprunus cerasifera var diviricatakahevärvine pajusalix phylicifoliamage sõstarribes alpinumharilik ebajasmiinphiladelphus coronariuspunane sõstarribes rubrumraudremmelgassalix pentandraverev kontpuucornus sanguineamandžuuria pähklipuujuglans mandshuricamust sõstarribes nigrumharilik metsviinapuuparthenocissus quinquefoliaharilik kikkapuueuonymus europaeusamuuri korgipuuphellodendron amurenseharilik astelpajuhippophae rhamnoides L.tuhkur pajusalix cinerea L.harilik viirpuucrataegus rhypidophylla harilik põisenelasphysocarpus opulifoliusraberemmelgassalix fragilis L.madal kaskbetula fruticosaharilik vaheracer platanoidesharilik saarfraxinus excelsior L. harilik sirelsyringa vulgarissaarvaheracer negundomägivaheracer pseudoplatanus L.hundipajusalix rosmarinifoliahalapajusalix acutifoliavitspajusalix viminalispalsami pappelpopulus balsamifera L.kanada pappel e. Euroameerikapopulus canadensis e. Populus euroamericanahall pähklipuujuglans cinereapensilvaania saarfraxinus pennsylvanicahall lepp. E. Valge leppalnus incanaharilik türnpuurhamnus catharticusharilik pihlakassorbus aucuparia L.ungari sirelsyringa josikaeakünnapuuulmus laevispunane tammquercus rubrasookaskbetula pubescensharilik jalakasulmus glabraharilik paakspuufrangula alnusvaevakaskbetula nanatatari vaheracer tataricumsanglepp e. Must leppalnus glutinosaharilik haabpopulus tremulamagus kirsipuuprunus aviumharilik toomingasprunus padusraagremmelgassalix carpeaaedõunapuumalus domesticaharilik kukerpuuberberis vulgarismust arooniaaronia melanocarpa var. Grandifolialäikiv tuhkpuucotoneaster lucidusharilik robiinarobinia pseudoacacialäänepärntilia x vulgarisharilik lumimarisymphoricarpos albusarukaskbetula pendulasuurelehine pärntilia platyphyllasiberi kontpuucornus albaharilik valgepöökcarpinus betulus L.harilik näsiniindaphne mezereum

Sarnased õppematerjalid

Lehtpuud
20
doc

Lehtpuud

Berberis vulgaris – harilik kukerpuu Lehed on ovaalsed või äraspidimunajad, peenogalise servaga (hamba tipp on nõeljas), alt hallikad, 3...6 cm pikad ja 1,5...3 cm laiad. Leheroots on lühike. Berberis thunbergii – Thunbergi kukerpuu Lehed on äraspidimunajad või mõlajad, terveservased, ovaalse või ümmarguse tipuga, 1...3 (4) cm pikad, alt hallikasrohelised. Philadelphus coronarius – harilik ebajasmiin Lehed on munajad või (lai)elliptilised, jämesaagja servaga, allküljel roodude nurkades (või ka roodudel) karvad, mujalt paljad, (4) 5...10 cm pikad ja 2...5 cm laiad. Ribes rubrum – punane sõstar Lehed 3...5-hõlmalised, ebaühtlase saagja servaga, paljad või alt karvased, kuni 6 (5...8) cm pikad, kuni 7 cm laiad. Ribes nigrum – must sõstar Lehed 3(...5)-hõlmalised, ebaühtlaselt jämesaagja servaga, alt väikeste kollaste näärmetäppidega, leheroots näärmetäppidega, kuni 8 (5...7) cm pikad, kuni 10 (5...10) cm laiad. Ribes alpinum – mage sõstar Lehe

Dendroloogia
Dendroloogia lehtpuude ja põõsaste kirjeldused
5
docx

Dendroloogia lehtpuude ja põõsaste kirjeldused

1) Berberis vulgaris ­ harilik kukerpuu Lehed ovaalsed/äraspidimunajad. Serv peenogaline. Sügised punased. 2) Berberis thunbergii ­ Thunbergi kukerpuu Lehed äraspidimunajad/mõlajad. Serv on terve. Kergelt teravdunud tipuga. Sügisel korall-punased. 3) Philadelphus coronarius ­ harilik ebajasmiin Lehed elliptilised/munajad. Serv jämesaagjas. Terava tipuga. Paljas va. Lehelaba allküljel roodude nurkades (karvane). Sügisel kolletuvad. 4) Ribes rubrum ­ punane sõstar Lehed hõlmised. Serv ebaühtlaselt saagjas. Karvane. Sirge alusega. 5) Ribes nigrum ­ must sõstar Lehed kolmehõlmised. Serv jämesaagjas. Allküljel kollased näärmetäpid. Südaja alusega. 6) Ribes alpinum ­ mage sõstar Lehed kolmehõlmised. Serv ripsmeline, sügavtäkiline. Pikkus sageli suurem laiusest. 7) Physocarpus opulifolius ­ harilik põisenelas (sarnane lodjapuuga!) Lehe alus kergelt südajas. Karvad lehelaba allküljel roodudel. Suurus var

Dendroloogia
Dendroloogia lehtede-arvestuse-konspekt
48
doc

Dendroloogia lehtede (arvestuse) konspekt

Õistaimed ehk katteseemnetaimed Kukerpuulised * Berberis Vulgaris ­ Harilik kukerpuu - lehed ovaaljad - lehe servas nõeljatipulised hambad ! - lehe toon rohekast muutub punakaks. (Serv kergelt terav, tuhm hall, piklik pruun, väike) * Berberis Thunbergii ­ Thunbergi kukerpuu - lehe serv terve ! - ovaalne ümar - tilluke (väike), punakas hall või hall roheline (tillukesed kollakas beezid lehed) Hortensialised * Philadelphus Coronarius - Harilik ebajasmiin - jäme saagja servaga (kergelt) - terava tipuga (suhteliselt ilus, suuremapoolsed lehed, alt serv sile) Sõstralised * Ribes nigrum ­ Must sõstar - lehe alus südajas - enamasti 3 hõlmaline - lehe rootsul kollased näärmed (alt rootsu juurest suur sisselõige, hõlmine, tuhm) * Ribes rubrum ­ Punane sõstar - lehed hõlmised 3-5 - servad ebaühtlaselt saagjas - lehe alus täiesti sirge! - alt võib karvane olla (kortsune, tumeroheline) * Ribes alpinum ­ Mage sõstar - le

Dendroloogia
Dendroloogia praktikumide konspekt-lehtpuud-okaspuud
11
docx

Dendroloogia praktikumide konspekt: lehtpuud, okaspuud

Dendroloogia praktikumid PRAKTIKUM1 Gymnospermae- paljasseemnetaimed PINACEAE-MÄNNILISED Picea abies harilik kuusk (luubiga vaadates on okastel valged mullikesed, võrse peal pisikesed valged karvad) Picea glauca kanada kuusk (võrsel pole karvu, okastel palju õhulõhesid, okkad lühemad kui harilikul kuusel, värvuselt on hallikas rohelised, käbi on hästi pisike, helepruun) Picea mariana must kuusk (natukene heledam kui kanada kuusk, võrse on karvane, laiemad õhulõhed, pungasoomused on pikad, käbi on veel väiksem kui kanada kuusel ja käbi on tumedam, hallikas tumepruunikas, käbi on suhteliselt ümmargune) Picea omorika serbia kuusk ( okkad lamedad, ühelt poolt hallid teiselt rohelised, okaste taga kaks valget triipu, käbid piklikud punakaspruunid , väiksemad) Picea pungens torkav kuusk (võrse pole karvane, teravad okkad, hästi helepruunid, väga pehmed) Pseudotsuga menziesii harilik ebatsuuga (hästi pikad ja pehme

Ainetöö
Lehtpuuvõrsete kogu
11
docx

Lehtpuuvõrsete kogu

LUUA METSANDUSKOOL Metsandus Sessioonõpe LEHTPUUVÕRSETE KOGU I kursuse keskkonnakaitse referaat Juhendaja: Ülle Käärik 18MSÕ1A Luua 2018 Arukask ( ) Sookask ( ) Lehe iseloomustus Lehe iseloomustus Rootsulised lihtlehed Pikkvõrsetel lehed vahelduvalt, lühivõrsetel Pikkvõrsetel lehed vahelduvalt, lühivõrsetel kimbuna. 4-6 cm pikkused lihtlehed, munajad ja kimbuna. 4-7 cm pikkused lihtlehed, kolmnurksed lühikese tömpja tipuga. Leheserv saagjas, alus sirge või rombjad, pika terava tipuga. (Noortel puudel või südajas. Noorelt lehed karvased, hiljem ainult vahel munajad ja lühikese terava tipuga.) Leheserv alt roodude nurkades karvad. Leheroots karvane, kahelisaagjas, leheroots 2-3 cm pikk. Sulgroodne. kuni 2,5

Metsandus
Dendroloogia konspekt-piltidega
57
pdf

Dendroloogia konspekt (piltidega)

Dendroloogia konspekt Mõisteid Dendroloogia on teadus, mis uurib puittaimi - puid, põõsaid ja liaane. Liaan - poolpuitunud või puitunud pikkade varrega ronitaimed, mis vajavad toetuseks teisi taimi Igihaljus - taimede võime kanda lehti (okkaid) aastaringselt Heitlehisus (suvehaljus) - taimede kohastumus hüljata lehed (või okkad) ebasoodsate tingimuste üleelamiseks. Troopikas on selleks kuivaperiood, parasvöötmes talveperiood. Ühekojaline taim - nii isas- kui emassuguorganid asuvad samal isendil Kahekojaline taim - ühel taimel on ainult kas isas- või emassuguorganid Taksonoomia 1. Domeen (Regio) 2. Riik (Regnum) - Alamriik (Subregnum) 3. Hõimkond (Divisio) - Alamhõimkond (Subdivisio) 4. Klass (Classis) - Alamklass (Subclassis) 5. Selts (Ordo) - Alamselts (Subordo) Ülemsugukond (Superfamilia) 6. Sugukond (Familia) - Alamsugukond (Subfamilia) Triib

Dendroloogia
Puu ja põõsad
137
docx

Puu ja põõsad

HARILIK PÕÕSASMARAN Lääne-Euroopa, Skandinaavia, Uraalist Kaug-Idani, Põhja-Ameerika Päritolu 0,5-1,5 m Kõrgus püstine rohkesti hargnev ümara võraga põõsas Kasvukuju siidkarvased punakaspruunid, väga peened Võrsed külgpungad munajad kuni piklikmunajad. 0,4-0,6 cm pikad, karvased Pungad vahelduvad paaritusulgjad liitlehed. Hallikasrohelised, enamasti 5 lehekesega. Lehekesed süstjad, terveservalised, Lehed tagasipöördunud servaga, kuni 4 cm pikad, mõlemal küljel siidkarvad Õied õied kuldkollased, kuni 3 cm läbimõõdus, üksikult lehtede kaenlas või väikestes tipmistes kobarates Viljad õitseb juunist augusti lõpuni Õitsemisaeg Kasvukoht: valgusenõudlik valgus kuivem niiskus viljakas muld ilupõõsana, väga levinud haljastuses Kasutamine ´A

Dendroloogia
Dendroloogia kordamisküsimuste lühikonspekt
32
docx

Dendroloogia kordamisküsimuste lühikonspekt

1. Perekond nulg ja kuusk (üldiseloomustus, perekondade tähtsamad morfoloogilised erinevused, peamised liigid, levik, keskkonnanõudlused ning kasutamine) Perekond nulg: Nulud on igihaljad suured ühekojalised puud. Okkad lamedad, 1 kaupa ja kinnituvad umardunud alusega otseselt siledale võrsele. Paljudel nululiikidel on okaste tipus väike sisselõige. Käbid püstised, käbisoomused varisevad pärast valmimist ja puule jäävad püstised rootsud. Puit valkjas, väga kerge, vaiku puidus vähe (käbides, seemnetes, koore all). Puit põleb halvasti aga hästi töödeldav. Perekonnas 50 liiki (siberi, euroopa, palsami, hall, kaukaasia). Levinud Põhja-Ameerikas, Kesk- ja Lõuna-Euroopas ning Põhja- ja Kesk-Aasias. Eestisse toodud 20 liiki. Puitu kasutatakse saematerjalina ehituses, puidulaastude ja saepuru tootmiseks. Viimase aasta okastest saadakse õli, mida kasutatakse parfümeerias ja meditsiinis. Vaiku liimimiseks ja meditsiinis. Tiheda ja korrapärase võra tõttu väärtuslik

Dendroloogia




Meedia

Kommentaarid (2)

s.a.n.d.e.r profiilipilt
s.a.n.d.e.r: Väga hää
17:01 05-01-2013
ge27 profiilipilt
ge27: Rahul
10:55 30-09-2017



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun