Dendroloogia lehtede (arvestuse) konspekt (8)

Õistaimed ehk katteseemnetaimed
Kukerpuulised
* Berberis Vulgaris ­ Harilik kukerpuu - lehed ovaaljad - lehe servas nõeljatipulised hambad ! - lehe toon rohekast muutub punakaks. (Serv kergelt terav , tuhm hall, piklik pruun, väike)
* Berberis Thunbergii ­ Thunbergi kukerpuu - lehe serv terve ! - ovaalne ümar - tilluke (väike), punakas hall või hall roheline (tillukesed kollakas beezid lehed) Hortensialised
* Philadelphus Coronarius - Harilik ebajasmiin - jäme saagja servaga (kergelt) - terava tipuga (suhteliselt ilus, suuremapoolsed lehed, alt serv sile)
Sõstralised
* Ribes nigrum ­ Must sõstar - lehe alus südajas - enamasti 3 hõlmaline - lehe rootsul kollased näärmed (alt rootsu juurest suur sisselõige, hõlmine, tuhm) * Ribes rubrum ­ Punane sõstar - lehed hõlmised 3-5 - servad ebaühtlaselt saagjas - lehe alus täiesti sirge! - alt võib karvane olla (kortsune, tumeroheline)
* Ribes alpinum ­ Mage sõstar - lehed hõlmised (tavaliselt 3) - pealt leht tumeroheline, alt valkjas - lehe peal ümarad karvad (liibuvad) - leht suht väike - ripsmelised servad (suht väike leheke, alt suht sile, rood pealt välja ulatuv) Roosõielised
* Physocarpus opulifolius ­ Harilik põisenelas - enamasti kolme hõlmaline - lehe suurus väga varieeruv (enamasti väike) - karvad võivad esineda - põhivärv roheline (alt v-kujuline, hõlmad võivad olla vaid väge väiksed, tuhm tumeroheline)
* Spiraea chamaedryfolia - Taraenelas - lehed munajad või piklik munajad - kahelisaagja servaga - (tume)roheline või kuldne - leht paljas või all küljel heledad karvad (suht tuhm) * Cotoneaster lucidus - Läikiv tuhkpuu - tumeroheline (hiljem punakas) - alt heledam ja karvane - lehe kuju eliptiliselt munajas - ühtlaselt teravnev tipp - lühike roots (võivad olla punakad ääred, kuivades läige kadunud)
* Pyrus communis - harilik pirnipuu - lehed ovaalsed, servast peen saagjad või teravad - läikivad (ilusad ümarad lehed, tipust ühtlaselt teravnev, tumeroheline) * Malus domestica ­ aedõunapuu - leht üsnagi varieeruv - lehed laimunajad - lehed karvased! (alt tihedalt) (suured lehed, tuhm helerohelised, beezid ääred, nahkjas, ümarik)
* Sorbus aucuparia - harilik pihlakas - leht paaritu sulgjas liitleht (10-15) - saagja või kahelisaagja servaga - pealt rohelised, alt hallikas rohelised ja karvased - punased viljad * Sorbus intermedia - pooppuu - hõlmine liitleht - munajas ovaalne - madalad hõlmad - tumeroheline, alt hallikas karvane, pealt tumeroheline - oranzid/punased viljad, suuremad
* Aronia melanocarpa var. Grandifolia - must aroonia - lehed laielliptilised - peensaagja servaga - pealt tumerohelised ja läikivad - alt helerohelised ja karvased - lehe keskrood on tugevalt näärne? - sügisel punased * Chaenomeles japonica - Jaapani ebaküdoonia - astlad! - lehed nahkjad, tumerohelised läikivad - kujult ovaalne või äraspidimunajas - hõredalt täkilise servaga - esinevad abilehed mis neerjad - viljad rohekad kollased (Lusikjas, äraspidiselt ümar pall, alt heleroheline, väiksed kõrvallehed)
* Crataegus rhipidophylla - harilik viirpuu - hõlmad teravatipulised - servad ebaühtlaselt teravate hammastega - suured sisselõiked (tumerohelised lehed, nagu väiksed kahtlased munnid) * Crataegus submollis - karvane viirpuu - munajas kolmnurkne leht! - madalate hõlmadega - lehe serv nõrgalt kiiljas või ümar - roodude kohalt karvane (suht tuhm, väiksed hõlmalaadsed hargnemised, teravad saed )
* Rosa rugosa ­ kurdlehine kibuvits - paaritusulgjad liitlehed (5-9 lehekest) - lehekesed ümarad või elliptilised - rood tugevalt sisse vajutatud - lehekesed kortsulised - alt hall karvased - keskrood kõverdunud ogad * Rosa majalis ­ metskibuvits - viljad väiksemad (ümarad/munajad) - lehed paaritu sulgjad liitlehed (arv sama) - leheke piklik ovaalne (5-7) - lehed karvased, eriti alt! (piklikud kerged äraspidised väiksemat sorti lehed, tuhmipoolne)
* Rosa pimpinellifolia - näärelehine kibuvits - lehed miniatuured, lehti 7-11 - paaritu sulgjad liitlehed - ovaalsed või täiesti ümmargused - korrapärased peensaagja servaga - väiksed astlasd (tuhmikas rohelised väikesed lehekesed, teravad saagjad okkad) * Potentilla fruticosa - põõsasmaran - lehed sulgjad liitlehed - lehekesi keskelt läbi viis - süstjad lehekesed 3-7 - pealt ja eriti alt siidkarvased - õied kuldkollased (tillukesed lehed, kergelt äraspidine)
* Prunus domestica ­ harilik ploomipuu - lehed elliptilised või äraspidimunajad, tuhm roheline - tömbi või teravneva tipuosaga - täkilissaagja servaga, kergelt ümarad - lehed pealt paljad , tumerohelised - alt hallid , pehme karvased (eriti rood) - rootsul näärme tipud * Prunus cerasifera var divaricata ­ haraline ploomipuu ehk Alotsa - leht väga varieeruv: elliptiline, äraspidine või munajas - ühtlaselt teravneva tipu osaga - peensaagja servaga, pealt tumeroheline, pealt läikiv - pearood haraline (piklikud kergelt äraspidised lehed, võivad olla väikesed hõlmad)
* Prunus cerasus ­ hapu- ehk harilik kirsipuu - leht varieeruv: elliptiline või äraspidi munajas - laikiilja alusega, lühidalt teravneva tipuga - näärmeliselt täkilissaagja servaga - näärmed lehe laba alusel (tibatilluke nääre!) - lehed nahksed ja paksud. * Prunus avium ­ maguskirsipuu - lehed üsnagi suured, lehe laba üsna pikk - leht võib olla: munajas, elliptiline, ärajas - näärmetäpp - lehe rootsul on 1-2 pikliku nääret (väga piklik, otsast suht järsku teravnev, väga saagjas, siserood väga tuhm)
* Prunus padus - harilik toomingas - lehed elliptilised ümardunud või nõrgalt südajad - servast peensaagjad - lehe rootsul kaks nääret (siseroots pealt mitte midagi ütlev, tumeroheline, kiiljas, otsast teravnev) * Robinia pseudoacacia - harilik robiinia - lehed paaritu sulgjad - lehekesi 9-11 - pealt tumerohelised, alt heledamad - nõeljas abileheke rootsu juures (Suht ühtlaselt piklik, pealt tumeroheline, nagu väiksed abirootsukesed, roots tume)
* Caragana arborescens - suur läätspuu - leht paarissulgjas liitleht - ovaalsed või elliptilised (tillukesed lehed, väiksemad kui väiksed, piklikud ühtlaselt lehekesed kaheli, väga kergelt äraspidine) * Caragana frutex - väike läätspuu - lehed sõrmjad liitlehed ja neid on neli! - äraspidise kujuga
* Tilia cordata - harilik pärn - südaja kujuga - leht paljas - lehe roodude all nurkade karvatutid (tumeroheline, lai, peal peenikas hallikad täid, alt südajas, siseroodu pealt näha, suht suur) *Tilia platyphyllos - suurelehine pärn - lehed karvased just roodude kohal, eriti all küljed ja roots (väga lai, kortsune, saagjas)
* Tilia x vulgaris ­ läänepärn - lehed südajad, ühemad - alt kahvatu rohelised - rood sisse vajutatud - karvatutid helepruunid või hallikad (suured, ebaühtlased, mustad täpid, pealt pole siserootsu näha!) * Daphne mezereum - harilik näsiniin - lehed õhukesed - talbja kujuga - tipust tömp teravad - terve servalised - alus pikalt rootsune laskuv (nagu indiaani vits kui võrse, tumerohekas tuhm, hallikas valge alt)
* Hippophae rhamnoides - harilik astelpaju - lehed kitsad - lineaar süstjad - lehed kaetud hõbedaste soomus karvadega * Phellodendron Amurense - amuuri korgipuu - paaritu sulgjas liitleht - 5-13 lehekest - pikalt teritunud tipuga - piklik munajas - peen täkilise servaga, ripsmeline - rood (tumerohelised pealt nagu veresooned hargnemas, pikad tervad tipud, väga väga õrnad saagjad servad)
* Acer pseudoplatanus ­ mägivaher - leht 3 või 5 hõlmaga - südaja alusega - servad ebaühtlaselt saagjad - alt sinakas roheline (tuhmim, rohkem lai, alt pehmem) * Acer platanoides - harilik vaher - lehed 5 või 7 hõlmalised - terava tipulised, teravatipulised hambad ( nagu vahtra leht ikka, suht terav , ald süda terav)
* Acer tataricum - tatari vaher - lehed munajad kergelt piklikud - kahelisaagja servaga - õrnad hõlmad - nõrgalt karvane - kergelt teravneva tipuga (ühtlaselt piklik, väiksed teravad saed, hõlmad väga õrnad) * Acer ginnala - ginnala vaher - leht kolme hõlmaline - keskmine tunduvalt pikem (nagu munn ) - keskmisel hõlmal nõrgad hõlmad või hõlmad servast kahetis saagjad - suured hõlmade vahelised sisselõiked - punakas (alt sirged , teravad pikad vahtra lehed, rohkem pikkuse peal, tuhm roheline, alt hele)
* Acer negundo ­ saarvaher - lehed paaritu sulgjad liitlehed - kaheli 3-7, üsna ebasümeetrilised - kergelt munajad - tömpjad hambad, lisalehekesed - liitlehe roots on kaetud hallika härmendisega (suht sirgeservaline, tuhm tumeroheline, väga kahtlased hõlmad kui on, pealt haljas) * Aesculus hippocastanum - harilik hobukastan - lehed sõrmjad 5-7 - äraspidi munajad, lühikese järsult teravaneva tipuosaga - tumerohelised, alt heledad - tumepruunid karvatutid ( massiivne , justkui valge hallitus kohati, suured äraspidised, sakid nagu kastanile!?)
* Rhamnus catharticus - harilik türnpuu - ovaalsed või munaja kujuga - lühikese terava tipuga - kahelisaagja servaga - külgrood suunduvad kaarjalt lehe tipu suunas (piklikult ovaalne, võivad esineda oranzid täpikesed või all valged, tihedalt tömp saagjas.) * Frangula alnus - harilik paakspuu - äraspidise kujuga - leht terve servaline - külgrood enne lehe serva jõudmist suunduvad üles poole (otsast ühtlaselt teravnev, suht suur, ühtlaselt ovaalne)
* Parthenocissus quinquefolia - harilik metsviinapuu - leht sõrmjas liitleht - kiilja alusega, elliptiline - servast jämesaagjas ( nagu viinapuu leht, punane või punakas, piklik, kiiljas, saagjas) * Euonymus europaeus - harilik kikkapuu - elliptiline, nagu kolmnurk tipus , teritunud tipp - laikiilja alusega - peensaagja servaga (kiiljas, tuhm roheline)
* Cornus sanguinea - verev kontpuu - leht on laiem kui albal, lehe tipp järsult teravnev, tuhm tumeroheline * Cornus alba - siberi kontpuu - kreemjat värvi - elliptiline, ühtlaselt teravneva tipuga - kiilja või ümarneva alusega - tihedalt madalad karvad
* Lonicera xylosteum - harilik kuslapuu - leht kitsam/laime - ovaalne, laimunajas või elliptiline - leht terve, ripsmeline - lühike roots hallide karvadega - 3-6 cm pikad * Lonicera caerulea - sinine kuslapuu - ???
* Symphoricarpos albus - harilik lumimari - ovaalne või laimunajas - terve servaga - sageli ebakorrapärased sisselõiked või hõlmaline - lühike roots (väga kahtlased lehed, lombakad hõlmad, pealt tumeroheline, alht tuhm hele, nagu konn) * Viburnum opulus - harilik lodjapuu - leht kolme hõlmaline, tugev basaalroog - teravad tipud - teravad hambad - pealt tumeroheline, alt karvane tihedalt - roots rennijas (meenutab vahtra lehte, kolm hõlma, teravad piklikud saelehed , kollane lumepall , tuhmim beez rohekas )
* Viburnum lantana - villane lodjapuu - lehed ovaalsed, peaaegu munajad - alus kas ümardunud või nõrgalt südajas - serv korrapäraselt peen saagjas - pealt tumeroheline, tähtkarvane (suht suur, tipust õrnalt teravnev, ümar, kergelt piklik, alt valged kaheks minevad rootsud) * Sambucus racemosa - punane leeder - paaritu sulgjad liitlehed - lehed lühirootsulised - elliptilise kuju ja terava tipuga - pealt tumerohelised
* Betula pendula ­ arukask - lehed ja võrsed paljad! (karvu pole) - leht rombjas või kolmnurkse kujuga - pika terava tipuga - kahelisaagjas serv ( suuremalt kolmnurkne, tuhm aga veidi rohekas) * Betula pubescens ­ sookask - leht karvane, võrse ka - leht lai munajas - tömpterav tipp - kergelt südajas - leht saagja servaga (vähe kolmnurkjas, alt valkjas roheline, pealt roheline)
* Betula fruticosa - madal kask - leht ümarmunajas või ovaalne - täkilissaagja servaga - roodude kohalt karvane - lehelaba pikkus laiusest suurem (väga närtsinud, väike, ümarad saed) * Betula nana ­ vaevakask - lehed täiesti ümarad või laius pikkusest suurem - pisike leht (tilluke)
* Alnus glutinosa - sanglepp (must lepp ) - leht äraspidi munajas või ovaalne - pügaldunud (sisselõige) tipus (tuhm, kortsune, rood kuldne) * Alnus incana - hall lepp - alt hall ja omapärane - terava tipuga, elliptilise või ovaalja kujuga - teravad otsad (väga väge tume, kiiljas, diagonaalsed siserood, saagjas)
* Carpinus betulus - harilik valgepöök - lehed elliptilised või piklik munajad - nõrgalt südamja alusega - pealt külgrood tugevalt sissevajutatud - roodudel pikad karvad - lehed kortsulised (diagonaalsed siserood, piklik) * Corylus avellana - harilik sarapuu - leht äraspidi lai munajas või laimunajas - südamja alusega - lehe rood on karvane - rootsul näärme karvad (suur leht, lai, ümar roheline, saagjad)
* Quercus robur - harilik tamm - lehed hõlmised - äraspidine - tömbiline - alumisel roosu ümbert sisselõige - paks/nahkne (nagu tamme leht ikka, ümarad beebi laadsed hõlmad, tuhm) * Quercus rubra - punane tamm - leht hõlmine - äraspidine - hõlmad teravatipulised - üksikud teravatipulised hambad ja niitjad teravikud - paks/nahkne (tuhm kollakas roheline, pikklik, terav, niitjas )
* Fagus sylvatica - harilik pöök - kõige varieeruvam ! - terve servaline, nõrgalt hambuline, laineline, servas pikad hallid karvad (ümarad, õrnalt saagjad servad, diagonaal siserood) * Juglans mandshurica - mandzuuria pähklipuu - paralleelsed sirged lehed - liitleheroots näärmekarvane - 11-19 lehte - peensaagja ripsmelise servaga (tume tumeroheline, suurem, piklik) * Juglans cinerea - hall pähklipuu - leht piklikum, teravam (elliptiline, piklik, tumeroheline) * Fraxinus excelsior - harilik saar - 9-15 lehekestt - paaritu sulgjad - jämesaagja servaga - õrnalt karvased roodude juurest (süstjam)
* Fraxinus pennsylvanica - pensilvaania saar - 5-9 lehekest - lehel pung pruun (elliptilisem) * Syringa vulgaris - harilik sirel - lehed munajad, terve servaga - paljad (südajas, teistmoodi tuhmid, ühtlaselt teravneva tipuga, alt sirge)
* Syringa josikaea - ungari sirel - alt valkjas/ sinakas roheline - alt karvane - ripsmeline - kiilja alusega * Ulmus glabra - harilik jalakas - leht äraspidine, tipust kolmehõlmaline - leht nõrgalt ebasümmeetriline - pealt ja alt jäikade karedate karvadega! - enamik külgroodudest hargneb kaheks enne serva jõudmist! - jalakal jalad all! (tumeroheline, sujuv, ufonägo äraspidine sakiline, ülisirged siserood, võib-olla suur leht)
* Ulmus laevis ­ künnapuu - leht ovaalne - terava tipuga - tugevalt ebasümmeetriline - pehmekarvane - enamik roodudest ei hargne! (ebakorrapärane, heledam, sirged rood) * Rubus caesius ­ põldmurakas (huvitav kollakas roheline, valkjas kombinatsioon. Huvitav tekstuur ja võivad olla mustad täpid all)
* Rubus idaeus - harilik vaarikas - vahelduvad sulgjad liitlehed, 3-5 lehekesega - piklikmunajad - terava tipuga, ümara või südaja alusega, - ebaühtlaselt saagja servaga, pealt tumerohelised, alt peaaegu valged. * Rubus nessensis - kitsemurakas - vahelduvad liitlehed, noorte võrsete lehtedes 5 või 7 lehekest, vanematel okstel 3 lehekest. Lehekesed munajad, terava tipuga, alt lühikarvased.
* Populus tremula - harilik haab - ümar või ovaalne - lainelise täkilise servaga - pikk roots, aluse alt lapik - võib-olla terava tipuga (pealt tumerohekas, valged laitäpilised hallitus laigud, kergelt nagu nahkjas, kuldsed siserood, võib olla ka sujuv rohekas, teravamate äärtega) * Populus tremuloides ­ ameerika haab - ümmargused või laimunajad - lühikese terava tipuga! - peensaagja servaga - südaja alusega - rood silmapaistvalt kollakad! (Ilusti ümaralt munajas, kuldsed siserootsud, tumeroheline, servad kergelt sakilised)
* Populus alba ­ hõbepappel - lehed ovaalsed või ümarmunajad - lainelise servaga - alt valkjas hallid - lehed hõlmised - viljtalt karvased (Kergelt vahtrat meenutav , väikesed lehed, all valged punakad siserood, pealt kuldsed, leht tumeroheline. Võib olla ka kollane, alt nagu värvitud valge, aga väiksemad hõlmad) * Populus balsamifera ­ palsamipappel - lehed ümmarguse ovaalse alusega - teritunud tipu osaga - tumerohelised pealt läikiv, alt valkjas - serv peensaagjas (suured lehed, munajad, otsast teravnevad, suht tuhm rohelised, kollakas (kuldne) siserood)
* Populus canadensis - kanada pappel - leht kolmnurkne, munajas rombjas - kiilja või terava alusega - näärmelise saagja servaga - näärmed rootsu lähedal (väga lai, suure persega, mõlemat poolt suht sama tuhmi tooni, võivad esineda pruunid täpikesed) * Populus x berolinensis - berliini pappel - lehed piklik munajad - ümardunud või kiilja alusega - pealt tumeroheline, alt hallikas omapäraselt metalselt läikiv - leht servast sageli voltis (pikk roots, tuhm, munajas, tipust terav, külg tõmbub pruuniks (täpid, laik)
* Salix fragilis - rabe remmelgas - lehed süstjad, pika terava tipuga - näärmeliselt saagja servaga - pealt roheline, alt hall - leht paljas * Salix pentandra ­ raudremmelgas - elliptiline süstjas, munajas elliptiline - terava tipuga - tumeroheline pealt, leht paljas, nahkne - näärmeliselt peensaagja servaga
* Salix alba ­ hõberemmelgas - siidkarvane - süstjas, peensaagja servaga - pealt terva tipu osaga (hõbedane) * Salix triandra ­ vesipaju - piklik elliptiline või süstjas - teritunud tipuga - näärmelised hambad - pealt tumeroheline - näärmed 1-2 - keskrood paistab silma, külgrood 90 nurga all
* Salix phylicifolia - kahevärviline paju - plajas, elliptiline või äraspidise kujuga - lainelise saagja servaga - lühikese teritunud tipuga - pealt tumeroheline ja läikiv, alt üleni sinakas hallikas roheline * Salix caprea ­ raagremmelgas - elliptiline või laielliptiline - nõrgalt täkilise servaga - karvane
* Salix cinerea ­ tuhkurpaju - alati karvane (alt viltjalt) - hallikas roheline alt hall - äraspidi kiiljas või piklik - lühidalt teravneva tömpja tipuga - kergelt saagjas * Salix rosmarinifolia ­ hundipaju - tilluke pikk junn - kitsad lühikesed, süstjad - alt siidkarvane - pealt tumeroheline
* Salix viminalis ­ vitspaju - pikad kitsad lehed, lineaar süstjad! - alla väänatud lehe servaga (terve) - alt hallid ja siidkarvased - pealt tumedam * Salix acutifolia ­ halapaju - lehed süstjad, kitsad - näärmelisel servaga (pikk, kõhn)