Lehtpuud (0)

Berberis vulgaris – harilik kukerpuu
Lehed on ovaalsed või äraspidimunajad, peenogalise servaga (hamba tipp on nõeljas), alt
hallikad , 3...6 cm pikad ja 1,5...3 cm laiad . Leheroots on lühike.
Berberis thunbergii – Thunbergi kukerpuu
Lehed on äraspidimunajad või mõlajad, terveservased, ovaalse või ümmarguse tipuga,
1...3 (4) cm pikad, alt hallikasrohelised.
Philadelphus coronarius – harilik ebajasmiin
Lehed on munajad või (lai) elliptilised , jämesaagja servaga, allküljel roodude nurkades (või
ka roodudel) karvad , mujalt paljad , (4) 5...10 cm pikad ja 2...5 cm laiad.
Ribes rubrum – punane sõstar
Lehed 3...5-hõlmalised, ebaühtlase saagja servaga, paljad või alt karvased, kuni
6 (5...8) cm pikad, kuni 7 cm laiad.
Ribes nigrum – must sõstar
Lehed 3(...5)-hõlmalised, ebaühtlaselt jämesaagja servaga, alt väikeste kollaste näärmetäppidega, leheroots näärmetäppidega, kuni 8 (5...7) cm pikad, kuni 10 (5...10) cm laiad.
Ribes alpinum – mage sõstar
Lehed on 3-hõlmalised, hõlmad teravatipulised, hõlmadevahelised väljalõiked kitsad. Pealt
on lehed tumerohelised, hõrekarvased, alt helerohelised, paljad, läikivad, sügavtäkilise
ripsmelise servaga, hambad sügavad. Leht 1,5(3)...4 cm pikk, lehe pikkus sageli suurem
kui laius.
Physocarpus opulifolius – harilik põisenelas
Lehed on 3(5)-hõlmalised, laimunajad, keskmine hõlm tavaliselt teistest pikem, kahelisaagja
servaga, alt paljad või alaosas hõrekarvased (karvatutid lehe allkülje roodude
nurkades), 5...12 cm pikad.
Spiraea chamaedryfolia – taraenelas
Lehed on munajad kuni piklikmunajad, ümara või kiilja alusega, jämedalt ja ebaühtlaselt
kahelisaagja servaga, paljad, 2...6 cm pikad, 1...3 cm laiad.
Cotoneaster lucidus– läikiv tuhkpuu
Lehed on elliptilis-munajad, terava tipuga, pealt läikivad, alt helerohelised, madalakarvalised.
Pyrus communis – harilik pirnipuu
Lehed on ovaalsed, teritunud tipuga, terve või nõrgalt saagja servaga, 3..6 cm pikad, pealt
läikivad, paljad. Leheroots on 2,5...5(6) cm pikk.
Malus domestica – aedõunapuu
Lehed on väga mitmesuguse kujuga, peamiselt laielliptilised, mõlemalt , eriti aga altküljelt
karvased, täkilissaagja või saagja servaga, 5...10(12) cm pikad. Leheroots on karvane .
Sorbus aucuparia – harilik pihlakas
Lehed on 5...7 paari lehekestega paaritusulgjad liitlehed . Lehekesed on saagja või kahelisaagja
servaga ja terveservase alusega, allküljelt hallikad ning karvased.
Sorbus intermedia – pooppuu
Lehed on munajasovaalsed, 6...9 paari hõlmaga, pealt tumerohelised, alt hallviltjad,
7...10 cm pikad ning 4...7 cm laiad.
Aronia melanocarpa var. grandifolia– must aroonia
Lehed on laielliptilised või äraspidimunajad, peensaagja servaga, pealt läikivad, alt
karvased, sügisvärv punane, 5...8 cm pikad ja 3...5 cm laiad. NB! lehe pealküljel on pearool
tumepruunid näärmed .
Chaenomeles japonica – jaapani ebaküdoonia
Lehed on ovaalsed või äraspidimunajad, nahkjad, täkilissaagja servaga, 3...5 cm pikad,
1...1,5 cm pikkuse rootsuga. Pikkvõrsete lehtedel on suured neerjad abilehed .
Crataegus rhipidophylla– harilik viirpuu
Hariliku viirpuu lehed on munajad, lõhised kuni jagused, 5...7 (2...4 paari) teravatipulise
horisontaalse kitsa hõlmaga, ebaühtlaselt teravsaagjad (peaaegu kogu hõlmade ulatuses).
Õitsevatel okstel on lehed munajad kuni rombjad 3...5 madalama hõlmaga. Lehe pikkus on
3...6 cm.
Crataegus submollis – karvane viirpuu
Lehed on munajaskolmnurksed, sirge või nõrgalt südaja alusega, 5...7 paari, 11...15 nõrga
hõlmaga või kahelisaagjad, noorelt mõlemalt poolt, hiljem ainult alt ( rood ) karvased,
6...10 cm pikad, 5...8 cm laiad. Leheroots on karvane.
Potentilla fruticosa– põõsasmaran
Lehed on sulgjad (sageli ebakorrapärased), 3...7 lehekesega. Viimased on süstjad, terveservased, alt hallikasrohelised, mõlemalt küljelt siidjate karvadega, 1...2 cm pikad ja kuni
0,5 cm laiad.
Rosa rugosa– kurdlehine kibuvits
Paaritusulgjas liitleht on 5...9 lehekesega, mis on ümarad kuni elliptilised, tugevasti
kortsus , pealt paljad, alt karvased, kuni 4(6) cm pikad. Leherool on tavaliselt ogad.
Rosa majalis– metskibuvits
Lehed on paaritusulgjad liitlehed. Lehekesi on 5..7, need on piklik-ovaalsed, pealt
hõredalt, alt tihedalt lühikarvased ja hallid , kuni 5 cm pikad ning 1...2 cm laiad. Leheroots
on karvane.
Rosa pimpinellifolia – näärelehine kibuvits
Lehed on paaritusulgjad, (5)7...11 lehekesega. Viimased on ovaalsed kuni ümarad, peenelt
saagja servaga, paljad, 0,5...2 cm pikad. Lehe pikkus on 4...6 cm.
Rubus idaeus – harilik vaarikas
Lehed 3-5 lehekesega, kuni 20 cm pikad, lehekesed piklikmunajad, kuni 8 cm pikad,
terava tipuga, kahelisaagja servaga, alt viltjate karvadega. Üheaastased võrsed kaetud
väikeste ogadega, helepruunid, vanemad võrsed hallid.
Rubus nessensis – kitsemurakas
Lehed viietised või seitsmetised, viljuvatel kstel ka kolmetised. Lehekesed on munajad,
teritunud tipuga, ühtlasedlt saagja srevaga, pealt hõredalt, alt tihedamalt karvased.
Keskmine leheke on pika rootsuga. Leheroots on väikeste ogadega.
Prunus domestica – harilik ploomipuu
Lehed on elliptilised või äraspidimunajad, tömbi või teravneva tipuga, täkilissaagja
servaga, pealt paljad, alt pehmekarvased, 4...8 cm pikad ja 2,5...5 cm laiad. Leheroots on
1...2 cm pikk, karvane, sageli 1...2 näärmega lehelaba läheduses.
Prunus cerasifera var. Divaricata – haraline ploomipuu
Lehed on elliptilised kuni munajad, ühtlaselt teravneva tipuga, peensaagja servaga, kiilja
või ümardunud alusega, pealt nõrgalt läikivad, tumerohelised, alt valkjasrohelised,
4...6(10) cm pikad ja 2...6 cm laiad. Lehe allküljel on pearood karvane. Leheroots on
0,5...2,5 cm pikk ning tavaliselt paljas .
Prunus cerasus – harilik kirsipuu e. hapukirsipuu
Lehed on elliptilised või äraspidimunajad, lühidalt teravneva tipuga, laikiilja alusega,
täkilissaagja servaga, 5...8 cm pikad ja 3...5 cm laiad. Lehelaba alusel on 1...2(4) nääret.
Leheroots on 1...2 cm pikk.
Prunus avium – maguskirsipuu
Lehed on munajad, elliptilised või äraspidised, näärmeliselt saagjad või kahelisaagjad, alt
hõredalt karvased, puhkedes punakad, 6...15 cm pikad ja kuni 6 cm laiad. Leheroots on
2...5 cm pikk, vähemalt 2 suure näärmega lehelaba lähedal.
Prunus padus – harilik toomingas
Lehed elliptilised, ümardunud või nõrgalt südaja alusega, peensaagja servaga, 4...10 cm
pikad ja 2...6 cm laiad. Leheroots on lilla, lehelaba lähedal on sellel 2 tumepruuni nääret.
Robinia pseudoacacia – harilik robiinia
Lehed on paaritusulgjad, kuni 30 cm pikad, lehekesi 9...19, need on ovaalsed, 2,5...4,5 cm
pikad, nõelterava tipukesega, alt hallikasrohelised, pealt ja alt imepeene karvasusega,
lehekese roots karvane. Abilehed on lehekese rootsu all.
Caragana arborescens– suur läätspuu
Lehed on paarissulgjad, kuni 13 cm pikad, lehekesi 8...12, need on ovaalsed või
elliptilised, alt nõrgalt karvased.
Caragana frutex – väike läätspuu
Leht koosneb neljast sõrmjast lehekesest, mis on äraspidimunajad, paljad, 1,5...4 cm
pikad.
Tilia cordata – harilik pärn
Lehed on alt sinakashallid (päikese käes) kuni kahvaturohelised (varjus), pruunid karvatutid
lehe allkülje alumise osa roodude nurkades, mujalt paljad, 6...7 cm pkad.
Tilia platyphyllos – suurelehine pärn
Lehed on alt alati kahvaturohelised, kõikidel roodudel hallid karvad, eriti allküljel. Leheroots
on karvane. Leht on 6...15 cm pikk.
Tilia × vulgaris – läänepärn
Lehed on alt kahvaturohelised, alumiste roodude nurkades hallikaspruunid karvatutid,
pealküljel rood sissevajutatud. Lehed on 6...10 cm pikad.
Daphne mezereum – harilik näsiniin
Lehed on talbjad, (tömbi tipuga), õhukesed, terveservased, paljad, lühirootsulised, kuni 10 cm pikad ja 1...2 cm laiad.
Hippophaë rhamnoides – harilik astelpaju
Lehed on lineaalsüstjad, mõlemalt poolt hõbedaste soomuskarvadega, pealt hallikasrohelised
(rohekashallid), alt helehallid, 3...7 cm pikad ja 0,4...0,8 cm laiad.
Phellodendron amurense– amuuri korgipuu
Lehed on paaritusulgjad, 5...13 lehekesega, viimased on piklikmunajad pika terava tipuga,
väga peentäkilise ja ripsmelise servaga, alt rood karvased, tugevasti lõhnavad. Lehekesed
on 5...10 cm pikad.
Acer platanoides – harilik vaher
Lehed 5 või 7 teravatipulise hõlmaga, hõlmadel teravad suured hambad, alt kahvaturohelised, 5...15 cm pikad.
Acer pseudoplatanus – mägivaher
Lehed 3 või 5 munaja ebaühtlaselt saagjaservase hõlmaga, südaja alusega, pealt tume-, alt
sinakas -kollakas-rohelised, paljad, 9...16 cm pikad, 10...20 cm laiad.
Acer ginnala – ginnala vaher
Lehed kolmehõlmalised (viljuvatel okstel nõrgemalt, steriilsetel peaaegu jagused lehed),
keksmine hõlm teistest pikem, keskmisel hõlmal võivad olla omakorda väikesed hõlmad,
külgmised vahel peaaegu risti keskmisega. Saagjad või kahelisaagjad.
Acer tataricum – tatari vaher
Lehed munajad või piklikmunajad, kahelisaagjad, vahel nõrgalt hõlmised , nõrgalt südaja
alusega, lühidalt terava tipuga, alt roodude kohalt karvased, 5...10 cm pikad, 3...7 cm laiad.
Acer negundo – saarvaher
Lehed paaritusulgjad, lehekesi 3...7, need on sageli ebasümeetriliselt munajad üksikute
suuremate tömpjate hammastega, sageli ebasümmeetrilised, suurte hammaste, sisselõigete
ja lisalehekestega, kollakasrohelised. Lehekesed 5...13 cm pikad, 3...7 cm laiad. Leheroots
vahel härmatisega.
Aesculus hippocastanum – harilik hobukastan
Lehed 5 või 7 lehekesega, need on äraspidised, munajad, järsult teravneva tipuga, saagja
kuni kahelisaagja servaga, pealt tumerohelised, kortsus, all roodude nurkades karvatutid,
10..20 cm pikad, 3...10 cm laiad.
Rhamnus catharticus – harilik türnpuu
Lehed ovaalsed kuni munajad, lühikese terava tipuga, kärbitult saagja servaga, 4...5
külgroodude paariga, mis suunduvad kaarjalt lehe tipu suunas.
Frangula alnus – harilik paakspuu
paakspuu nahkjad, läikivad lehed sarnanevad musta lepa lehtedega . Lehed elliptilised kuni äraspidimunajad, terveservalised. Külgroodusid 6...12 paari, mis pöörduvad enne lehe serva jõudmist lehe tipu suunas. Sügisel allküljel rood pruunid.
Parthenocissus quinquefoila– harilik metsviinapuu
Lehed sõrmjad, 5 lehekesega, need on rootsuga, elliptilised, jämesaagjad, pealt tume-, alt
sinakasrohelised, 4...10 cm pikad.
Euonymus europaeus– harilik kikkapuu
Lehed elliptilised, teritunud tipuga, peensaagja servaga, nõrgalt kortsulised, pealt paljad,
alt peaaegu paljad, vastu valgust vaadates rood läbipaistvad, 4...10 cm pikad, 2...5 cm
laiad.
Cornus alba – siberi kontpuu
Lehed elliptilised, ühtlaselt teravneva tipuga, ümardunud alusega, pealt tumerohelised, alt
sinakashallid, pealt hõredalt, alt (tihedalt) lühikarvased, 5...10 cm pikad, 2...7 cm laiad.
Cornus sanguinea– verev kontpuu
Lehed laielliptilised, äraspidised, laimunajad kuni ovaalsed, lühikese terava tipuga, pealt
tuhmrohelised, alt hallrohelised, rohkete pikkade karvadega, 5...10 cm pikad, 3...7 cm
laiad.
Lonicera xylosteum – harilik kuslapuu
Lehed elliptilised, ovaalsed kuni laimunajad, terve ja ripsmelise servaga, tavaliselt paelt ja
alt karvased, 3...6 cm pikad, 2...5 cm laiad.
Viburnum opulus. – harilik lodjapuu
Lehed laimunajad kuni ümmargused, 3-hõlmalised, sõrmroodsed (3 tugevat basaalroodu),
hõlmad jämehambused, alt kahvaturohelised, tihedalt karvased. Leherootsul näärmed.
Viburnum lantana – villane lodjapuu
Lehed ovaalsed kuni munajad, ümardunud kuni nõrgalt südaja alusega, ühtlaselt
peensaagja servaga, alt helerohelised, tihedalt tähtkarvased, 6...12 cm pikad ja 4...9 cm
laiad.
Sambucus racemosa – punane leeder
Lehed 5 või 7 lehekesega, need on peaaegu rootsutud, elliptilised, pika terava tipuga,
teravsaagjad, alt hallikasrohelised, hõrekarvased, 4... cm pikad.
Symphoricarpos albus – harilik lumimari
Lehed ovaalsed kuni laimunajad, terveservased või ebakorrapäraste visselõigetega, harva
ka hõlmised, paljad, alt hallikasrohelised, 3...5 cm pikad ja kuni 5 cm laiad, leheroots
umbes 0,5 cm pikk.
Betula pendula – arukask
Lehed on mõlemalt küljelt paljad, nahksed , rombjad või kolmnurksed, pikalt terava tipuga ja kahelisaagja servaga, pealkülje roodudel väikesed valged täpid. Lehe pikkus on 4...7 cm ja laius 2,5...4 cm
Betula pubescens– sookask
Munajad, lihtsaagja servaga, ümardunud alusega (noortel puudel lehealus südajas), lühidalt teritunud või tömbi tipuga ja karvased
Betula fruticosa– madal kask
Sügisel kolletuvad, munajad või ovaalsed (lehe pikkus laiusest suurem), lühidalt teritunud või tömbitipulised, täkilisservalised lehed on 1–3 cm pikad.
Betula nana – vaevakask
Sügisel oranžikaspunaseks värvuvad lehed on 0,5–1,5 cm pikad, ümarad või lehe laius pikkuses suurem, täkilise servaga, pealt tumerohelised ja läikivad, paljad ning noorelt kleepuvad.
Alnus glutinosa– sanglepp e. must lepp
Lehed äraspidilaimunajad või laiovaalsed, tömbi või pügaldunud tipuga, kahelisaagjad,
pealt tume-, alt helerohelised, näärmetega, 4...8 cm pikad. Leheroots 1...2 cm pikk.
Alnus incana – hall lepp e. valge lepp
Lehed ovaalsed, elliptilised või munajad, teritunud tipuga, kahelsaagjad, pealt tumerohelised,
alt hallid väga lühikeste karvadega (incana tähendab tõlkes halli), 4...10 cm pikad, 4...7 cm laiad.
Carpinus betulus – harilik valgepöök
Lehed elliptilised või piklikmunajad, lühidalt terava tipuga, vahel nõrgalt südaja alusega,
teravalt kahelisaagja servaga, rood tugevalt sisse vajutatud ja alt hõredalt pikakarvased,
lehed nõrgalt kortsus, alt rohelised, 5...8 cm pikad ning 3...4 cm laiad.
Corylus avellana – harilik sarapuu
Lehed ümarmunajad kuni äraspidilaimunajad, lühidalt terava tipu ja südaja alusega,
kahelisaagjad, rood karvased, 6...12 cm pikad, 4...10 cm laiad. Leheroots 1...2 cm pikk,
näärmekarvane.
Quercus robur – harilik tamm
Lehed äraspidimunajad, 9...15 tömbitipulise hõlmaga, rootsu ümbert sisse lõigatud, paljad,
7...15 cm pikad.
Quercus rubra – punane tamm
Punase tamme lehed on äraspidised, 7...11 teravatipulise hõlmaga, hõlmade ja hammaste
tipus niitjas teravik, lehealus kiiljas, lehed pealt tumerohelised, läikivad, 8...20 cm pikad.
Fagus sylvatica – harilik pöök
Lehed elliptilised kuni munajad või ovaalsed, terveservased nõrgalt lainjad või harvalt
hambulised, servas pikad karvad, pealt tumerohelised, läikivad, alt helerohelised, 5...10
cm pikad, 3...7 cm laiad.
Juglans mandshurica– mandžuuria pähklipuu
Lehekesi 11...19, need on keskosas pikalt paralleelsete servadega , hambad madalad,
harvad , ripsmelise servaga, alt hallikad. Lehekesed ja leheroots näärmekarvased. Lehed
kuni 1 m pikad.
Juglans cinerea – hall pähklipuu
Lehekesi 11...19, need on piklikmunajad, peensaagjad, alt hallikad. Lehekesed ja leheroots
näärmekarvased. Lehed 50...70 cm pikad.
Fraxinus excelsior – harilik saar
Lehed paaritusulgjad liitlehed 9...15 lehekesega, need on elliptilised, jämesaagjad, peaaegu
rootsuta, lehekeste allküljel pearoo alaosas valged karvad. Saar lehtib Eestis suhteliselt
hilja, lehepungad avanevad tal kolm nädalat hiljem kui arukasel .
Fraxinus pennsylvanica – pensilvaania saar
Lehed paaritusulgjad, 5...9 lehekesega, mis on elliptilised kuni piklikmunajad, peaaegu
rootsuta või lühirootsulised, lühidalt saagja servaga. Karvad esinevad lehe pearool,
lehekeste allküljel ja nende rootsudel.
Syringa vulgaris – harilik sirel
Lehed munajad, südaja või sirge alusega, terveservased, paljad, 5...12 cm pikad, 4...6 cm
laiad. Varisevad tihti rohelistena.
Syringa josikaea– ungari sirel
Lehed elliptilised või äraspidilaikiiljad, terve, ripsmelise servaga, pealt tumerohelised, alt
valkjas - või sinakasrohelised, pearood nõrgalt karvane, paksemad kui harilikul sirelil,
6...10 cm pikad, 2...4 cm laiad.
Ulmus glabra – harilik jalakas
Lehed ovaalsed, terava tipuga, tugevatel pikkvõrsetel lehed äraspidised, nõrgalt kolmehõlmased. Üks lehe pool teisest kuni 0,5 cm lühem, leheserv kahelisaagjas, lehed pealküljel väga karedate lühikeste karvadega, alt karekarvased, külgrood hargnevad sageli
enne lehe serva jõudmist. Lehed on 8...16 cm pikad, 5...8 cm laiad.
Ulmus laevis – künnapuu
Lehed ovaalsed, terava tipuga, üks lehe pool teisest 1...2 cm lühem, leheserv kahelisaagjas,
lehelaba alumine külg pehmekarvane, külgrood hargnevad väga harva. Lehed on 5...12 cm
pikad ning 3...6 cm laiad.
Populus tremula – harilik haab
Lehed ümmargused kuni ovaalsed, laineliselt täkilise servaga, pealt ja alt rohelised. Lehe
pikkus 3...10 cm ja laius samuti 3...10 cm. Leheroots 3...10 cm pikk, lehelaba lähedal
lapik. Külmadel kevadetel on puhkevad lehed pronkspunased. Sügisel värvuvad lehed
kuldseteks (mõnikord ka veripunasteks).
Populus tremuloides – ameerika haab
Lehed ümmargused kuni laimunajad, lühikese terava tipuga, peensaagja servaga, pealt ja
alt rohelised. Juurevõsu lehtedel on alus nõrgalt südajas.
Populus alba – hõbepappel e. -haab
Lehed noortel puudel ja tugevatel pikkvõrsetel hõlmised, 8...15 cm pikad, alt tihedalt
valgeviltjate karvadega. Vanematel puudel ja lühivõrsetel on lehed ümarmunajad või
ovaalsed, lainelise servaga, 3...8 cm pikad, alt valkjashallid, karvased või (hilissügisel)
peaaegu paljad.
Populus balsamifera – palsamipappel
Lehed munajad, kuni 12 cm pikad, nõrgalt südaja või ümara alusega, teritunud tipuga,
läikivrohelised, alt rohekasvalged, kollaste vaigulaikudega, noorelt karvased, hiljem
paljad, peensaagja servaga. Leheroots paljas, 2-5 cm pikk.
Populus × canadensis – kanada pappel
Lehed kolmnurksed või munajasrombjad, sirge või tömpkiilja alusega, näärmeliselt saagja
või hambulise servaga, 7...12 cm pikad. Lehelaba alusel (leherootsu kinnituskohal) vahel
1...2 nääret. Leheroots on 4...7 cm pikk ning lapik, mistõttu lehed värelevad nagu harilikul
haaval.
Populus × berolinensis – berliini pappel
Lehed piklikmunajad, ümardunud või kiilja alusega, näärmekalt täkilise servaga, paljad,
alt hallikasrohelised, metalselt läikivad. Leht on 6...12 cm pikk ja 5...7 cm lai. Leheroots
on 2...5 cm pikk ning paljas. Pikkvõrsete lehtedel on serv kortsus (voldiline).
Salix pentandra – raudremmelgas
Lehed piklik-elliptilised, lõhidalt teritunud tipuga, näärmeliselt peensaagja servaga, pealt
läikivad, alt kahvaturohelised, paljad, leherootsul mitu paari näärmeid. Lehe pikkus on 5-
12 cm ja laius 2,5-5 cm. Leheroots päikese käes punane. Abilehed piklikmunajad, neid on
harva ja nad varisevad kiiresti.
Salix fragilis– rabe remmelgas
Lehed süstjad, pika terava tipuga, laiem koht lehelaba alaosas, näärmeliselt saagja servaga,
pealt rohelised, alt hallikad, lehelaba alusel üksikud näärmed, 7...15 cm pikad, 1...3 cm
laiad
Salix triandra– vesipaju e. loogapaju
Lehed paljad, piklik-elliptilised, lühidalt teritunud tipuga, tömpjate näärmeliste
hammastega, alt sinakashallid, pearood pealküljes silmatorkavalt kollane, külgroodusid
rohkesti, need väljuvad pea-aegu täisnurga all. Leheroots kuni 1 cm pikk, leherootsul 1-2
paari näärmeid. Lehe pikkus on 7-14 cm, laius 1,5-4 cm. Abilehed suured, südajad kuni
neerjad, saagja servaga, püsivad kaua.
Salix alba– hõberemmelgas e. -paju
Lehed süstjad, pika terava tipuga, peensaagjad, siidkarvased, 5...12 cm pikad, 1...3 cm
laiad. Abilehed süstjad, näärmelise servaga ja mõlemalt küljelt siidkarvased, varisevad
varakult.
Salix phylicifolia– kahevärviline paju
Lehed elliptilised või äraspidised, lainelised saagja servaga, lühidalt teritunud yipuga, pealt
tumerohelised, asgeli läikivad, alt sinakasrohelised, paljad, 5...9 cm pikad ja 2...3,5 cm
laiad. Abilehed väikesed, neerjad, näärmelise servaga, püsivad suveni.
Salix caprea– raagremmelgas
Lehed elliptilised või laielliptilised, terveservalised või nõrgalt lainja servaga, alt hallid,
viltjaskarvased, 5...10 cm pikad, 3...6 cm laiad. Abilehed neerjad, varisevad varakult.
Salix cinerea – tuhkur paju
Lehed äraspidipiklikud või -kiiljad, lühidalt teritunud või tömpja tipuga, lainelise servaga,
pealt hallikasrohelised, väga lühikarvased, alt hallid, viltjaskarvased, 6...12 cm pikad,
2...4 cm laiad. Abilehed suured, neerjad, püsivad kaua.
Salix rosmarinifolia – hundipaju
Lehed süstjad, terveservased, pealt rohelised, alt hallikad, siidkarvased, 2...6 cm pikad ja
0,3...1 cm laiad. Leheroots kuni 0,5 cm pikk, hõredalt karvane, abilehed piklikud,
väikesed, varisevad varakult.
Salix viminalis– vitspaju
Lehed lineaalsüstjad, laiem koht allpool keskkohta, terve, allapoole pööratud servaga, alt
hallikad, siidkarvased (noorelt mõlemalt küljelt siidkarvased), 8...15 (21) cm pikad,
0,5...1,5 cm laiad. Abilehed kitsassüstjad, varisevad varakult.
Salix acutifolia– halapaju
Lehed süstjad, pikalt teritunud tipuga, näärmekalt saagjad, alt hallikasrohelised, leheroots
kuni 1,5 cm pikk, näärmeteta. Lehe pikkus 6...12 cm, laius 1...1,5 cm. Abilehed teritunud
tipuga, näärmeliselt saagja servaga varisevad koos lehtedega.