Dendroloogia okaspuude võrsete ja käbide kirjeldused (2)

Eesti Maaülikool - Metsandus - Dendroloogia

5 VÄGA HEA

Perekond kuusk ( Picea ) – Võrse vaoline ja piklikkühmuline, lennutiib on lusikas .

Picea abies – harilik kuusk
*Võrse paljas või karvane , pikivaoline, kühmuline. *Okas neljatahuline, roheline. terav . Varjus okkad lamedamad. * Pung vaiguta. *Käbi kattesoomused puuduvad. Seemnesoomus (3tüüpi) rombjas, ots saagiline.

Picea glauca – kanada kuusk
*Võrse paljas, helepruun . *Okas poolviltune, tipp suunatud punga poole, hallikasroheline, neljatahuline, rombjas. Okast hõõrudes eritub tugev lõhn(ebameeldiv). *Pung vaiguta, ümardunud tipuga, soomused asetunud katusekivitaoliselt. *Käbi helepruun/beežikas, seemnesoomus kumera servaga.

Picea mariana – must kuusk
*Võrse tihedalt karvane. *Okas lühike, pehme, tömbi otsaga. *Pung munajas. Pungasoomus pungast pikem.
*Käbi väike, tumepruun /hallikas, raskesti avanev. Seemnesoomus jäik.

Picea omorika – serbia kuusk
*Võrse karvane. *Okas lame, kahevärviline, pealt tumeroheline, all 2 sinakasvalkjat õhulõhevööd. *Käbi piklikum, munajas. Seemnesoomus nahkne, serv peensaagjas.

Picea pungens – torkav kuusk
*Võrse paljas, helepruun, täisvalguses isegi läikiv, tugevate okkanäsakestega. *Okas neljakandiline, jäik, tugev, nõelja tipuga, kaetud vahakihiga. *Pung suur, kooniline. * Käbi pehme, suur, helepruun. Seemneoomus otsast lainjas, saagiline, õhuke.
Perekond tsuuga (Tsuga) – Käbid väikesed, okkad lamedad, lühikesed, kinnituvad võrse madalale näsakesele rohelise, suhteliselt pika rootsu abil.

Tsuga canadensis – kanada tsuuga
*Võrse tihedalt lühikeste karvadega kaetud, kollakaspruun. *Okka servas hõredad hambad. Kinnitub näsakesega vastu võrset helerohelise rootsukese abil. *Käbi miniatuurne, kattesoomuseid näha pole. Seemnesoomuse väljaulatuv osa laikumer, peaaegu terve servaga.
Perekond ebatsuuga (Pseudotsuga) –

Pseudotsuga menziesii – harilik ebatsuuga
*Võrse paljas (näsakeste vahel). *Okas lame, sisselõiget tipus pole, tuleb tõmmates puhtalt ära. Kinnitub näsakesega vastu võrset lühikese rootsukese abil. *Pung piklikkooniline ja tervatipuline, vaiguta. *Käbi kattesoomused nagu maokeeled.
Perekond nulg (Abies) – Käbid püstised/poolviltused. Käbi laguneb valmides (loomulik protsess, pung vaigune

Abies sibirica – siberi nulg
*Võrse karvane. *Okas suund võrse tipu poole, alt valkjas -roheline. *Pung ümar, kaetud paksu vaigukihiga. *Käbi tipuosas heledad vaigutombukesed. Kattesoomused pole nähtavad, ulatudes poole seemnesoomuse pikkuseni. Seemnesoomused sametkarvased, laikumera, peaaegu terve servaga.

Abies balsamea – palsaminulg
*Võrse karvane (hõredalt hallikarvane). *Okas pealt tumeroheline, all 2 rohekasvalget riba. *Pung vaigune, punakaspruun , koonusjad. *Käbi piklikovaalne, pealt kaetud kollakas . Seemnesoomused tumehallid, lühikarvased, kumera servaga. Kattesoomused pole nähtavad. *Tugev lõhn

Abies concolor – hallnulg
*Võrse kollakas-roheline. *Okas väga pikad, teravad (mitte torkivad), sama värvi (alt ja pealt), sisselõiget tipus pole. *Pung läikivalt vaigune, tömpja tipuga. *Käbi silinderjas, ümardunud tipu ja alusega. Kattesoomused (pole nähtavad) lühemad seemnesoomustest.

Abies alba – euroopa nulg [ haruldane ]
*Võrse peenkarvane, hallikaspruun, vaiguta või kergelt vaigune. *Okkad erineva pikkusega, pealt läikiv-tumerohelised, all valged õhulõheribad. Täisvalguses püstised, varjus kahele poole kammitud. *Pung vaiguta(või kergelt vaigused), munajas, soomused näha. *Käbi (10-15) suur, silinderjas. Seemnesoomuste välisosa kergelt karvane. Kattesoomuste (nõelja tipuga) tipuosa käbi aluse poole kõverdunud.

Abies nordmanniana – kaukaasia nulg [väga haruldane]
*Võrse karvane (hõredad, läikivad, lühikesed),oliivrohekaspruun. *Okas pikk, pealt läikiv tumeroheline, okkad enamvähem sama pikad. Peaaegu kõige laiemate okastega nulg *Pung vaiguta, laikoonusjad, teravatipulised. *Käbi(12-16) rohkelt vaigune, kattesoomused väljaulatuvad ja käbi aluse poole kõverdunud.

Abies x phanerolepis – värdnulg
*Võrse kergelt karvane (hõredad, hallid ). *Okas harjalt püsti, lühike, tipust laienev , tugev ja jäik. Õhulõhed allküljel ja tipus pealküljel. *Pung vaigune. *Käbi kattesoomused ulatuvad seemnesoomuste tagant välja kogu käbi ulatuses, suunatud käbi tipu suunas (ei ole tagasi kõverdunud).
Perekond lehis ( Larix ) – Lühivõrsed! Võrse värvus ja käbid! Suvehaljad. Okkad muutuvad kollasteks enne langemist

Larix gmelinii var. Japonica – kuriili lehis
*Võrse kergelt/tihedalt karvased, õrna hallika vahakihiga kaetud, tumepunakas-pruun. Lehistest kõige tumedama võrsega. *Okas(1-2) pealt roheline, all kummalgi pool 2-3 realised õhulõhevööd. 20-40 kaupa kimpus. Lühivõrsel asuvad okkad kiirjalt (pung hästi nähtav). *Pung osaliselt hallika kirmega kaetud. *Käbi(1-2) väike. Seemnesoomused helepruunid, pügaldunud tipuga (väike sisselõige). Tumedad kattesoomused näha käbi all.

Larix sibirica – siberi lehis
*Võrse kollakas (talvine võib olla läikiv). *Okas lehistest pikim , pikkus suureneb võrse tipust selle aluse poole, lühivõrsel 25-50 kaupa kimbus. *Käbi seemnesoomused hästi laialihoidvad, lusikjad. Kattseoomused pole nähtavad.

Larix decidua – euroopa lehis
*Võrse hallikashelekollane. *Okas(1,5-3), lühivõrsel 40-70 kaupa kimpus. *Käbi(valminud 2-4) seemnesoomuste tagant paistavad välja teravate tippudega kattesoomused. Seemnesoomused üksteise ligi hoiduvad.
Perekond mänd ( Pinus ) – Okaste arv lühivõrsel 2,3,5 kimbus. Okka servas hambad(tundub kare).

Pinus sylvestris – harlik mänd
*Võrse helepruun. *Okkad 2 kaupa kimbus, kinnituvad kilejatesse tuppedesse, kahetahulised, keerdunud , sinakasrohelised. *Pung oranž-pruun ja vaigune. *Käbi hall-pruun. Näha ainult seemnesoomuseid, kattesoomused puudvad. Seemnesoomusel apofüüs. Suur lennutiib (haarab seemet 2 harulise „kahvliga“).

Pinus contorta – keerdmänd
*Võrse rohekaspruun kuni punakaspruun. *Okkad 2 kaupa kimbus, keerdunud, teravatipulised, saagja servaga. *Pung hästi pikk, silinderjas, tumepruun. *Käbi ebasümmeetriline, apofüüsi tipp nõeljas, helepruun.

Pinus mugo subsp. Mugo – mägimänd
*Okkad 2 kaupa kimbus, sirged/kõverdunud, tumerohelised kinnituvad võrsele tihedalt. *Pung pruunikas-oranžid, munajas, tugevalt vaigused (valge)! *Käbi(2,5-4) sümmeetriline, apofüüsi tipp pole terav.

Pinus peuce – makedoonia mänd
*Võrse paljas, sügisel rohkekas, tavlel pruunikas. *Okkad 5 kaupa kimbus, 3 tahulised, okkakimpude all pikad pruunid soomused, saagja servaga. *Käbi SUUR, rohekas -kollane, pruun(maas seisnud), suure lennutiivaga suured seemned.

Pinus strobus – valge mänd [haruldane]
*Võrse hallikate madalate karvadega, hallikas-pruun, peenike. *Okkad 5 kaupa kimbus, 3 tahulised, pikad, kinnituvad võrsetele pintslina. *Pung munajas, vaigune. *Käbi kõverdunud, kaetud valge vaiguga, rippuvad, seemnesoomused nahkjad, apofüüs lame, väikese rombja tipuga. Kitsad seemnesoomused

Pinus cembra subsp. Sibirica – siberi seedermänd
*Võrse karvane( tihedad punakas-pruunid karvad ), jäme. *Okkad 5 kaupa kimbus, 3 tahulised, jämedad, okka servas hambad (kare), kinnituvad võrsele tihedalt. *Käbi(5-10) tömpmunajas. Seemnesoomused paksud, tihedalt ligihoiduvad, kaetud ruskete karva.
Perekond hiibapuu (Thujopsis)

Thujopsis dolabrata – harlik hiibapuu
*Võrset katavad soomusetaolised lehed, pealt tumerohalised, all valged õhulõhe laigud.*Käbi(1,2-1,8) võrsel püstiselt, piklikult kerajas , pruun. Seemnesoomused puitunud, tipp nõrgalt tagasipöördunud. Apofüüs kaksikpüramiidjas, terava tipuga.
Perekond elupuu ( Thuja ) – Ühekojalised, lehed okkataolised või soomusjad.

Thuja occidentalis – harlik elupuu
*Võrset katavad soomusetaolised lehed, pealt tumerohelised, alt kollakas-või helerohelised. Õhulõhe laike pole näha. Soomuste peal õlinäärmed. *Käbi (~1), ovaalne, 6-8 soomusega, soomuse tipul madal väljalõige.

Thuja plicata – hiigelelupuu
*Võrsed nõtked ja pikad, jämedad. Võrset katavad soomusetaolised lehed. Soomuse peal piklik õlinääre. Allküljel valkjad õhulõhe laigud. *Käbid väikesed, tipus teravik . Seemnesoomuseid, 8-10, tipus sügav sisselõige, lõhenenud kaheks.
Perekond ebaküpress (Chamaecyparis)

Chamaecyparis pisifera – mägiebaküpress
*Võrset katavad soomusetaolised lehed, pealt heleroheline, allküljel valged õhulõhed. Õhulõhelaigud moodustavad liblika tiibade sarnaseid moodustusi. Võrse tipud on longus. Lehel õlinäärmed. *Käbi hernetera suurune
Perekond kadakas ( Juniperus ) – Marikäbid. Nõeljad, soomusjad lehed. Võivad olla üheaegselt okka- ja soomusetaolised lehed.

Juniperus sabina – sabiinakadakas
*Võrset katavad soomuse-või okkataolised lehed. Võrsed hõõrudes tugev lõhn (ebameeldiv). MÜRGINE! *Okkad vastakute katusekivitaoliselt katvate paaridena , ovaalse vaigunäärmega.

Juniperus communis – harlik kadakas
*Võrset katavad okkataolised lehed. Võrse 3 tahuline. *Lehed teravatipulised, 3 kaupa männastes, lineaalsüstjad, ilma õlinäärmeteta. Lehe seljal madal renn , all lai hallikas õhulõhetriip. Pealmine külg vahakihi tõttu sinakashall. *Käbi tipus 3 haruline rist .
Perekond jugapuu (Taxus) – Kõik taimeosad mürgised va. Vilja seemnerüü.

Taxus baccata – harilik jugapuu
*Pungasoomused ümara tipuga ja liibuvad. *Okkad lamedad, pealt tumerohelised, alt helerohelised, ühtlaselt teravneva tipuga. *Viljarüü punane. Kõik MÜRGINE! Va. Viljarüü.

.DOCX Laadi alla originaalfail 4 lk · .docx · 118 allalaadimist

Dendroloogia okaspuude võrsete ja käbide kirjeldused #1

Dendroloogia okaspuude võrsete ja käbide kirjeldused #2

Dendroloogia okaspuude võrsete ja käbide kirjeldused #3

Dendroloogia okaspuude võrsete ja käbide kirjeldused #4

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-12-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti

118 laadimist Kokku alla laetud

2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

devastat Õppematerjali autor

Okaspuude võrsete/käbide kirjeldused, 29 tk.

dendroloogia okaspuud käbid

Sarnased õppematerjalid

pdf

Okaspuude konspekt piltidega

Dendroloogia Okaspuude vastamine Paljasseemnetaimed - Gymnospermae Pinaceae - männilised · esimese aasta pikkvõrse (pungast, viimane aasta) · kõigil kuuskedel kühmuline vars · okkad lamedad, ühe või kahetahuline · kõikidel kuuskedel tuleb okas lahti koos näsaga, kui võrse on kuivanud, murdub okas ära · võrse tipus on alati pungad (kuuskedel pole vaigused, nulgudel on pungad vaigused) · mida rohkem õhulõhesid, seda heledam okas Picea abies - harilik kuusk

Dendroloogia

docx

Dendroloogia praktikumide konspekt: lehtpuud, okaspuud

Dendroloogia praktikumid PRAKTIKUM1 Gymnospermae- paljasseemnetaimed PINACEAE-MÄNNILISED Picea abies harilik kuusk (luubiga vaadates on okastel valged mullikesed, võrse peal pisikesed valged karvad) Picea glauca kanada kuusk (võrsel pole karvu, okastel palju õhulõhesid, okkad lühemad kui harilikul kuusel, värvuselt on hallikas rohelised, käbi on hästi pisike, helepruun) Picea mariana must kuusk (natukene heledam kui kanada kuusk, võrse on karvane, laiemad õhulõhed, pungasoomused on pikad, käbi on veel väiksem kui kanada kuusel ja käbi on tumedam, hallikas tumepruunikas, käbi on suhteliselt ümmargune) Picea omorika serbia kuusk ( okkad lamedad, ühelt poolt hallid teiselt rohelised, okaste taga kaks valget triipu, käbid piklikud punakaspruunid , väiksemad)

Ainetöö

pdf

Dendroloogia konspekt (piltidega)

männilised (Pinaceae): harilik mänd, harilik kuusk, küpressilised (Cupressaceae): harilik kadakas, jugapuulised (Taxaceae): harilik jugapuu. Sugukond Pinacea - männilised Üldist: ● Enamik on igihaljad (peale lehise ja ebalehise) ● Ühekojalised puud ● 10 perekonda, 250 liiki ● Lehed on muundunud okasteks, mis on rohelised, piklikud, teravad või pehmed. ● Paljunemisorganid on käbid ● Tuultolmlejad Perekond kuusk (Picea) Üldist: ● Igihaljad ja ühekojalised puud ● 40 liiki ● Okkad jagatakse ristlõike järgi: - rombjad (õhulõhed kõigil tahkudel) - lamedad (õhulõhed ainult alumisel küljel) ● Käbid jagatakse seemnesoomuste kuju ja iseloomu järgi - seemnesoomused liibuvad üksteise vastu - seemnesoomused kohevad, ülaserv ahenenud või narmastunud - seeme kinnitub helepruuni seemnetiiva alaosa lusikataolisse õnarusse

Dendroloogia

xlsx

Perekond KUUSK

Tumepruun, Serbia kuusk omorika Palkani poolsaar 1 igi karvane Lisa Tunnused Kõrgus Võra Puit Seeme Käbi, vili Helepruun, piklik, Isaskäbid valmivad eelmise aasta okaste Lennutiib ümbritseb Koor õhuke, soomuseline Valkjas, vahel, emaskäbi eelmise aasta

Dendroloogia

pdf

Okaspuude luhikonspekt 2012

EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Ivar Sibul DENDROLOOGIA ÜLDKURSUS Okaspuude lühikonspekt EMÜ AR, MH, LV, ME, MT ja ER erala üliõpilastele Tartu 2007 2012 © Ivar Sibul 2007 2012. DENDROLOOGIA ÜLDKURSUS - OKASPUUD 1 DENDROLOOGIA MÕISTE Sõna dendroloogia on tuletatud kahest kreekakeelsest sõnast: dendron tähendab puud, puitunud tüvega (varrega) taime ja logos teadust, õpetust. Dendroloogia on seega teadus puu- ja põõsaliikidest. Dendroloogia on osa süstemaatilisest botaanikast, kus taksonite kirjeldamisel ja määramisel on peamine tähelepanu pööratud lehtedele, võrsetele ja pungadele, sest õite osatähtsus on siin märksa väiksem kui süstemaatilises botaanikas (paljud

Dendrofüsioloogia

docx

Dendroloogia eksami konspekt

nt harilik kuusk (Picea abies), torkav kuusk (Picea pungens), kanada kuusk (Picea glauca), must kuusk (Picea mariana), serbia kuusk (Picea omorika). · Võra enamasti koonusjas, harvem kuhikjas. · Võrsed vaolised ja piklikkühmulised. · Okkad spiraalselt paljad või lühikarvased, kinnituvad ühekaupa näsakestele nõelja, teritunud või tömpja tipuga. Õhulõhed kõigil neljal tahul või ainult allküljel. · Pungad koonilised vaiguta või vähese vaiguga. · Käbid esimesel paaril nädalal püstised, hiljem rippuvad, seemnesoomus ühtlase paksusega, kattesoomused varjatud, seemne lennutiiva alaosa ümbritseb seemet ühelt küljelt lusikataoliselt. · Puidu kasutusviisid: ehitus-, taara-, paberi- ja resonantspuit, kaevanduse tugipuud, katuselaastud, sindlid, küte jm. · Harilik kuusk oli ja on Põhja-Euroopa peamine jõulupuuliik. Kuuske kasutatakse tihti ka tuulekaitseriba või kärbitud heki liigina.

Dendroloogia

docx

Dendroloogia kordamisküsimuste lühikonspekt

1. Perekond nulg ja kuusk (üldiseloomustus, perekondade tähtsamad morfoloogilised erinevused, peamised liigid, levik, keskkonnanõudlused ning kasutamine) Perekond nulg: Nulud on igihaljad suured ühekojalised puud. Okkad lamedad, 1 kaupa ja kinnituvad umardunud alusega otseselt siledale võrsele. Paljudel nululiikidel on okaste tipus väike sisselõige. Käbid püstised, käbisoomused varisevad pärast valmimist ja puule jäävad püstised rootsud. Puit valkjas, väga kerge, vaiku puidus vähe (käbides, seemnetes, koore all). Puit põleb halvasti aga hästi töödeldav. Perekonnas 50 liiki (siberi, euroopa, palsami, hall, kaukaasia). Levinud Põhja-Ameerikas, Kesk- ja Lõuna-Euroopas ning Põhja- ja Kesk-Aasias. Eestisse toodud 20 liiki. Puitu kasutatakse saematerjalina ehituses, puidulaastude ja saepuru tootmiseks

Dendroloogia

doc

OKASPUUD JA NENDE KASUTAMINE

Luua Metsanduskool OKASPUUD JA NENDE KASUTAMINE Abimaterjal maastikuehituse eriala õpilastele OKASPUUD -Coniferae Käesolev õppematerjal on abiks okaspuude teema põhiosa omandamisel E.Laasi dendroloogiaõpikust. Conus -käbi Fero -kannan käbikandjad! 1. Okaspuude süstemaatika Okaspuud kuuluvad paljasseemnetaimede hõimkonda, mis tähendab, et neil puuduvad emakad ja tolmukad. Eestis on paljasseemnetaimede hõimkond esindatud järgmiste sugukondadega: männilised, küpressilised, jugapuulised ning hõlmikpuulised (viimaseid esineb Eestis mõni üksik eksemplar ja seetõttu pikemalt ei vaatle). Euroopa lõunaosas, Hiinas ja Jaapanis ning Ameerikas esineb veel ka teisi sugukond, nagu näit. sooküpressilised, araukaarialised (sisehaljastuses

Dendroloogia

Rohkem sarnaseid