Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Dendroloogia praktikumide konspekt: lehtpuud, okaspuud". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
munaja, käbi, terav, roots, tipuga, karvad, karvane, munajad, pung, rootsu, käbid, pruunid, äraspidi, tipus, õhulõhe, viljad, rood, salix, helepruun, kaheli, abies, nulg, tumepruun, pinus, mänd, soomused, paljas, leheke, kuusk, pungad, kimbus, kollakas, vaher, acer, populus, nääre, picea, pisikesed, triip, sisselõige, punaka, kiilja, lapikÕistaimed ehk katteseemnetaimed Kukerpuulised * Berberis Vulgaris Harilik kukerpuu - lehed ovaaljad - lehe servas nõeljatipulised hambad ! - lehe toon rohekast muutub punakaks. (Serv kergelt terav, tuhm hall, piklik pruun, väike) * Berberis Thunbergii Thunbergi kukerpuu - lehe serv terve ! - ovaalne ümar - tilluke (väike), punakas hall või hall roheline (tillukesed kollakas beezid lehed) Hortensialised * Philadelphus Coronarius - Harilik ebajasmiin - jäme saagja servaga (kergelt) - terava tipuga (suhteliselt ilus, suuremapoolsed lehed, alt serv sile) Sõstralised * Ribes nigrum Must sõstar - lehe alus südajas - enamasti 3 hõlmaline
Dendroloogia Lehed on ovaalsed või äraspidimunajad, peenogalise servaga (hamba tipp on nõeljas), alt hallikad, 3...6 cm pikad ja 1,5...3 cm laiad. Leheroots on lühike. · Harilik kukerpuu · (Berberis vulgaris ) Lehe serv terve, äraspidi munajas, ümardunud tipuga. Alt hallikasrohelised · Thunbergi kukerpuu · (Berberis thunbergii ) Munajas kuni laielliptiline, jämesaagja servaga. Leht altküljelt roodude juurest karvane, mujalt paljas. Sügisel värvub kollaseks · Harilik ebajasmiin · (Philadelphus coronarius) 3-5 hõlma, ebaühtlaselt saagja servaga, lehe alus sirge võib olla nii karvane kui ka paljas alt küljelt · Punane sõstar
1) Berberis vulgaris harilik kukerpuu Lehed ovaalsed/äraspidimunajad. Serv peenogaline. Sügised punased. 2) Berberis thunbergii Thunbergi kukerpuu Lehed äraspidimunajad/mõlajad. Serv on terve. Kergelt teravdunud tipuga. Sügisel korall-punased. 3) Philadelphus coronarius harilik ebajasmiin Lehed elliptilised/munajad. Serv jämesaagjas. Terava tipuga. Paljas va. Lehelaba allküljel roodude nurkades (karvane). Sügisel kolletuvad. 4) Ribes rubrum punane sõstar Lehed hõlmised. Serv ebaühtlaselt saagjas. Karvane. Sirge alusega. 5) Ribes nigrum must sõstar Lehed kolmehõlmised. Serv jämesaagjas. Allküljel kollased näärmetäpid. Südaja alusega. 6) Ribes alpinum mage sõstar Lehed kolmehõlmised. Serv ripsmeline, sügavtäkiline. Pikkus sageli suurem laiusest.
Berberis vulgaris – harilik kukerpuu Lehed on ovaalsed või äraspidimunajad, peenogalise servaga (hamba tipp on nõeljas), alt hallikad, 3...6 cm pikad ja 1,5...3 cm laiad. Leheroots on lühike. Berberis thunbergii – Thunbergi kukerpuu Lehed on äraspidimunajad või mõlajad, terveservased, ovaalse või ümmarguse tipuga, 1...3 (4) cm pikad, alt hallikasrohelised. Philadelphus coronarius – harilik ebajasmiin Lehed on munajad või (lai)elliptilised, jämesaagja servaga, allküljel roodude nurkades (või ka roodudel) karvad, mujalt paljad, (4) 5...10 cm pikad ja 2...5 cm laiad. Ribes rubrum – punane sõstar Lehed 3...5-hõlmalised, ebaühtlase saagja servaga, paljad või alt karvased, kuni 6 (5...8) cm pikad, kuni 7 cm laiad. Ribes nigrum – must sõstar Lehed 3(...5)-hõlmalised, ebaühtlaselt jämesaagja servaga, alt väikeste kollaste näärmetäppidega, leheroots näärmetäppidega, kuni 8 (5..
Talub varju ja madalaid temperatuure. Erinevused: Okkad, käbid, puidu vaigusus, okaste 2. Siberi ja euroopa nulg (üldiseloomustus, eristamise tunnused, levik, nõudlused, kasutamine) Siberi nulg: Abies sibirica Levinud peaaegu kogu Siberis, kohati Aasias. Eestisse sissetoodud, pargipuu, harva metsas. Kõrgus 30-40m. Väga varjutaluv, talub madalaid temperatuure, mullastiku ja õhusaaste suhtes tundlik. Okkad tihedalt katvalt ettepoole suunatud. Pungad munajad, pruunikashallid, väga vaigused. Käbid 5-9cm pikad, lagunevad. Vaigust toodetakse liimi, võrsetest ja okstest nuluõli. Kasutatakse ka haljastuses Euroopa nulg: Abies alba Levinud Lõuna- ja Kesk-Euroopas. Eestisse sissetoodud, kasvavad paremini Lääne-Eesti saartel. Kõrgus 30-60m. Väga varjutaluv, nõuab kõrget õhuniiskust, pehmet talve ja jahedat suve, nõudlik mullaviljakuse suhtes. Okkad kammitud kahele poole, sisselõikega, läikivad, tumerohelised. Pungad
Perekond kuusk (Picea) Võrse vaoline ja piklikkühmuline, lennutiib on lusikas. 1) Picea abies harilik kuusk *Võrse paljas või karvane, pikivaoline, kühmuline. *Okas neljatahuline, roheline. terav. Varjus okkad lamedamad. *Pung vaiguta. *Käbi kattesoomused puuduvad. Seemnesoomus (3tüüpi) rombjas, ots saagiline. 2) Picea glauca kanada kuusk *Võrse paljas, helepruun. *Okas poolviltune, tipp suunatud punga poole, hallikasroheline, neljatahuline, rombjas. Okast hõõrudes eritub tugev lõhn(ebameeldiv). *Pung vaiguta, ümardunud tipuga, soomused asetunud katusekivitaoliselt. *Käbi helepruun/beezikas, seemnesoomus kumera servaga. 3) Picea mariana must kuusk
Pinaceae - männilised · esimese aasta pikkvõrse (pungast, viimane aasta) · kõigil kuuskedel kühmuline vars · okkad lamedad, ühe või kahetahuline · kõikidel kuuskedel tuleb okas lahti koos näsaga, kui võrse on kuivanud, murdub okas ära · võrse tipus on alati pungad (kuuskedel pole vaigused, nulgudel on pungad vaigused) · mida rohkem õhulõhesid, seda heledam okas Picea abies - harilik kuusk · võrse piklik, kühmuline, roostepruun ja karvane · võrse tipus on alati pungad (pole vaigused) · okkad kahel poole kammitult, valguse käes olevad okkad püstisemad · okkad 4-tahulised, õhulõhesid vähe · okkad rohelised · kuuse käbide soomused võivad olla erinevad, kuid tavaliselt rombjad · võivad olla ka ümarad või väljavenitatud tipuosaga (terav) · võivad olla ka osaliselt või täielikult tagasi pöördunud Picea glauca - Kanada ehk valge kuusk · võrse piklik kühmuline, vaoline
levinud Euraasias ja Põhja-Ameerikas peamiselt parasvöötmes ja arktilises kliimavöötmes) nt harilik kuusk (Picea abies), torkav kuusk (Picea pungens), kanada kuusk (Picea glauca), must kuusk (Picea mariana), serbia kuusk (Picea omorika). · Võra enamasti koonusjas, harvem kuhikjas. · Võrsed vaolised ja piklikkühmulised. · Okkad spiraalselt paljad või lühikarvased, kinnituvad ühekaupa näsakestele nõelja, teritunud või tömpja tipuga. Õhulõhed kõigil neljal tahul või ainult allküljel. · Pungad koonilised vaiguta või vähese vaiguga. · Käbid esimesel paaril nädalal püstised, hiljem rippuvad, seemnesoomus ühtlase paksusega, kattesoomused varjatud, seemne lennutiiva alaosa ümbritseb seemet ühelt küljelt lusikataoliselt. · Puidu kasutusviisid: ehitus-, taara-, paberi- ja resonantspuit, kaevanduse tugipuud, katuselaastud, sindlid, küte jm.
AREAAL Kanada lõuna– ja kaguosa, USA kirdeosa. SUURUS 25-50(60) m, tüve läbimõõt kuni 1,8 m. VÕRA Vabalt kasvades koonusjas, ahenev, peaaegu maani ulatuva võraga. Metsas sihvaka, kitsa võraga, horisontaalsete okstega. KOOR, VÕRSED Tüvekoor noorelt sile , hallikasroheline, hiljem tumepruun, pikutirõmeline. Noored võrsed hallikas- või rohekaspruunid, hõredalt hallikarvased. Pungad munajad, vaigused. OKKAD Pikkvõrsetel okkad spiraalselt ühekaupa, lühivõrsetel 5-kaupa kimpudes. 7-12cm pikad, peenikesed, kolmetahulised, peensaagja servaga, pealmine külg tumeroheline, kaks ülejäänut heledamad. Puul püsivad 2-3 aastat. ÕIED, VILJAD Isaskäbid munajad, koondunud noore pikkvõrse alusele, punased. Emaskäbid püstiselt
Juhendaja: Ülle Käärik 18MSÕ1A Luua 2018 Arukask ( ) Sookask ( ) Lehe iseloomustus Lehe iseloomustus Rootsulised lihtlehed Pikkvõrsetel lehed vahelduvalt, lühivõrsetel Pikkvõrsetel lehed vahelduvalt, lühivõrsetel kimbuna. 4-6 cm pikkused lihtlehed, munajad ja kimbuna. 4-7 cm pikkused lihtlehed, kolmnurksed lühikese tömpja tipuga. Leheserv saagjas, alus sirge või rombjad, pika terava tipuga. (Noortel puudel või südajas. Noorelt lehed karvased, hiljem ainult vahel munajad ja lühikese terava tipuga.) Leheserv alt roodude nurkades karvad. Leheroots karvane, kahelisaagjas, leheroots 2-3 cm pikk. Sulgroodne. kuni 2,5cm pikk. Sulgroodne. Võrse ja punga iseloomustus
Käbid sõltubki kasvukohast; Külgoksad asetsevad Mänd Pinus kollased kuni punakad või valmivad 2.aasta aastate kaupa männastes. Pungad on suured, violetsed. Emaskäbikesed sügiseks või talveks; munajad, silinderjad, vaigused.Pikkvõrsed tekivad pikaks veninud seemned varisevad puhkevad kevadel ja on püsti kui KÜÜNLAD! võrse lõppu. Seemnetel kas valmimise sügisel (eriti peen); Pikkvõrse pikenemisel tekivad
1. Perekondade nulg ja kuusk üldiseloomustus ning perekondade tähtsamad morfoloogilised erinevused Perekond Nulg (Ábies Mill.) Nulud on igihaljad suured ühekojalised puud. Võra on koonusjas, oksad asetsevad männasjalt, ulatudes sageli maani. Tüve koor noores eas sile, tihti läätsekujuliste vaigumahutitega. Paljudel liikidel moodustub vanemas eas puude tüvele korp. Korp - puutüvedel esinev välimine surnud korkkoe kiht. Pungad on ümarad või munajad, mõnedel liikidel kaetud õhukese vaigukihiga. Okkad on lineaalsed (pikad, kitsad, paralleelsete servadega), allküljel varustatud valkjate õhulõheribadega. Okkad asetsevad võrsel kamjalt (nagu kammipiid), võra ülaosas, kus on piisavalt valgust aga radiaalselt (ringikujuliselt). Okka ristlõikes on näha kaks vaigukäiku. Okkatipp enamasti terav või pügaldunud (sisselõikega), okas lame. Okkad vahetuvad järk-järgult umbes 10 aasta jooksul.
HARILIK PÕÕSASMARAN Lääne-Euroopa, Skandinaavia, Uraalist Kaug-Idani, Põhja-Ameerika Päritolu 0,5-1,5 m Kõrgus püstine rohkesti hargnev ümara võraga põõsas Kasvukuju siidkarvased punakaspruunid, väga peened Võrsed külgpungad munajad kuni piklikmunajad. 0,4-0,6 cm pikad, karvased Pungad vahelduvad paaritusulgjad liitlehed. Hallikasrohelised, enamasti 5 lehekesega. Lehekesed süstjad, terveservalised, Lehed tagasipöördunud servaga, kuni 4 cm pikad, mõlemal küljel siidkarvad Õied õied kuldkollased, kuni 3 cm läbimõõdus, üksikult lehtede kaenlas või väikestes tipmistes kobarates Viljad õitseb juunist augusti lõpuni Õitsemisaeg Kasvukoht:
osas oranzikas ja kestendav, allpool aga kaetud paksu pruunikashalli rõmelise korbaga. Oksad paiknevad männastes, 8-10 aasta vanustel puudel hakkavad alumised oksad kuivama. Puistus kasvades laasub kõrgelt, lagedal kasvades on võra vihmavarju kujuga. Noored helepruunid võrsed. 4. Lehed ja pungad: Okkad on oksal kahekaupa kimbus, hallikasrohelised ning vahakihiga kaetud. Pikkus 4-7 cm. Puul püsivad 3 (4) aastat. Pungad munajad, pruunid ja vaigused. 5. Õied ja viljad: Tolmleb kevad-suvel, aga seemnealgmed viljastuvad alles aasta pärast ning emaskäbid valmivad teise aasta sügisel. Emaskäbid on valminult 3-7 cm pikad, värvuselt pruunid või hallikad. Isaskäbid on 0,5-0,6 cm pikad ja kollased ning hävivad kohe pärast tolmlemist. Männi viljakandvus algab üksikult kasvades 10-15 aastaselt (puistus 25-35). Tuultolmleja. 6
Dendroloogia eksamiks: 1. Perekondad nulg ja kuusk Perekond Nulg (Ábies Mill.). Abies kreeka k. bios elu ja aei alati roheline. Nulud on igihaljad suured ühekojalised puud. Võra on koonusjas, oksad asetsevad männasjalt, ulatudes sageli maani. Tüve koor noores eas sile, tihti läätsekujuliste vaigumahutitega. Paljudel liikidel moodustub vanemas eas puude tüvele korp. Korp - puutüvedel esinev välimine surnud korkkoe kiht. Pungad on ümarad või munajad, mõnedel liikidel kaetud õhukese vaigukihiga. Okkad on lineaalsed (pikad, kitsad, paralleelsete servadega), allküljel varustatud valkjate õhulõheribadega. Okkad asetsevad võrsel kamjalt (nagu kammipiid), võra ülaosas, kus on piisavalt valgust aga radiaalselt (ringikujuliselt). Okka ristlõikes on näha kaks vaigukäiku. Okkatipp enamasti terav või pügaldunud (sisselõikega), okas lame. Okkad vahetuvad järk-järgult umbes 10 aasta jooksul.
4-8 cm pikad, servaga, heledamad. Hõlmad sinakasvalged. kahelissaagja kuni 6 cm kollakasrohelised, järsult teravneva Hõlmad terava servaga, pealt laiad, 5-13 cm pikad, tipuga, hõlmade tipuga, hõlmade läikivad ebaühtlaselt teritunud tipu ja vahelised vahelised rohelised, alt saagja kiilja alusega. väljalõiked laiad, väljalõiked helerohelised. servaga, kiilja ümarad. Leheroots sügavad. Leheroots Sügisel või südaja
Üldareaal Euroopast kuni Uuraliteni, kasvades jõgede ja ojade lammidel. Tüve koor hallikaspruun, õhukeste plaatidena. Võrsed peened, pruunid, karvased või paljad. Pungad tumepruuni- ja kollakaspruunikirjute soomustega, lehepungad teravkoonilised, õiepungad munajad, suuremad. Lehelaba alusel tugevasti ebasümmeetriline, leht tavaliselt pehmekarvane, sügisvärvus kollane kuni pronksjas, kuni 12 cm pikk. Vili 1-1,5 cm läbimõõdus, serv ripsmeliselt karvane. Haljastuses kasutatakse pargi- ja alleepuuna, dekoratiivne sügisese lehevärvuse tõttu. Perekond Mänd (Pínus L.) Männi perekonda kuuluvad igihaljad, ühekojalised, tuultolmlejad suured puud, harva põõsad. Oksad asetsevad männaseliselt, puudel nii pikk- , kui lühivõrsed. Okkad kinnituvad 2(3) kuni 5 kaupa kimpudena lühivõrseile. Lühivõrsed paiknevad pikkvõrsel radiaalselt, seega paiknevad ka okkad radiaalselt ümber võrse. Okkad on pikad (P. palustris'e okkad kuni 40
OKASPUUD NULUD Abies Mullastik- nõudlikud, tahavad viljakat savikat mulda Niiskus- Valgus- Enamus talub poolvarju. Varju taluvad siberi nulg ja euroopa nulg. Valgust vajavad hall nulg. Haljastusväärtus- Dekoratiivsed Puu võra- Terava tipuga. Kitsakoonusjas kuni laikoonusjas Okkad- lineaalsed, allküljel varusatud valkjate õhulõheridadega kinnitudes ümardunud alusega otse oksale. Asetsevad oksal kamjalt. Käbid- ovaalsed kuni silinderjad, asetsevad püstiselt võra ülemistel osktel Nulud ei talu õhusaastega linnakeskkonda väljaarvatud Hall nulg. Mõned liigid on vastuvõtlikud haigustele ja kahjuritele KUUSK Picea Mullastik- niiskeid muldi tahavad har ja must kuusk, niiskust ei taha torkav kuusk
Isaskäbid koosnevad käbiteljele kinnitunud paljudest tolmulehtedest, millede alaküljel asuvates tolmupesades (pesi 2-15) asub arvukalt tolmuterasid. Isaskäbid asuvad kas võrsete tippudes või okaste kaenaldes. © Ivar Sibul 2007 2012. DENDROLOOGIA ÜLDKURSUS - OKASPUUD 8 Emaskäbid on enamasti puitunud seemne- ja kattesoomustega või lihakate soomustega marjataolised käbid (Juniperus sp.). Emaskäbil on käbi teljele kinnitunud palju kattesoomuseid, millede kaenlas asuvad seemnesoomused enamasti 2 seemnealgmega. Pärast seemnealgmetes paiknevate munarakkude viljastamist hakkavad hoogsalt arenema seemnesoomused ja seemnealgmed (seemned), millised moodustavad enamuse valminud käbist. Kattesoomuste areng pärast viljastamist rohkemal või vähemal määral peatub ja tavaliselt pole käbidel kattesoomused nähtavad. Vaid mõnedel okaspuuliikidel ulatuvad
Noorelt aeglase kasvuga. Soodsates tingimustes võib saada 250 a vanaks. Tundlikud juurepessu suhtes. Külma ja pakasekindel. Noore eas tundlik hiliskülmade suhtes. Varjutaluv. Harilik kadakas Juniperus communis 10-15 m kõrgune puu või puukujuline põõsas. Oksad rõhtsad või püstised. Koor hallikaspruun, kestendav. Okkad lineaalsüstjkad, teravatipulised. Õied moodustuvad sügisel. Õitseb mais. Pärast viljumist kasvavad seemnesoomused kokku ja moodustub marjataoline käbi. Külmakindel, juurestik pinnalähedane, talub hästi õhu kuivust ja kõrget temperatuuri. Mullastiku suhtes vähenõudlik. Aeglase kasvuga, talub kärpimist. Puit tihe, sitke, aromaatne. Harilik jugapuu Taxus baccata Kuni 15 m kõrge, laikoonusja võraga puu või põõsas. Okkad pealt tumerohelised, koor pruunikashall sile, vanemas eas kestendav. Õitseb mais, seeme valmib sügisel. Seemned, võrsed, okkad ja koor mürgised. Paljuneb seemnest, kännuvõsust, pistokstest. Väga aeglase kasvuga
Nimetus: Harilik palusammal Kuulub sugukonda ulmikulised, klassi lehtsamblad, hõimkonda sammaltaimed. Juur: puudub Vars: Varred ebakorrapäraselt sulgjalt harunenud, tumepunased, veidi jäigad. Leht: Varrelehed lai- kuni piklikmunajad, nõrgalt pikivoldilised ja lühikese tömbi tipuga. Värvuselt kollakas- http://bio.edu.ee/taimed/s kuni rohurohelised, veidi ammal/images/palusam.jp läikivad. Paljunemisviis: eostega Tunnus: kõverdunud tipp, punakas vars, kasvab peaaegu kõikjal. Nimetus: Punane ristik Kuulub sugukonda liblikõielised, klassi kaheidulehelised ja hõimkonda õistaimed.
Noored võrsed läikivad, punakaspruunid, heledate lõvedega. Punga alumised kattesoomused rohekaskollased, tipmised punakaspruunid. Ladvapung külgpungadest suurem. Lehed: vastakud sõrmjad lihtlehed, 5 hõlmaga, 6-12 cm läbimõõdus, südaja alusega, jämesaagja servaga. Pealt erkrohelised, alt sinakasvalged. Hõlmad terava tipuga, hõlmade vahelised väljalõiked sügavad. Leheroots 8-12 cm pikk. Õied ja viljad: Õitseb mais enne lehtede puhkemist. Õied kollakasrohelised või punased, paiknevad püstistes harunenud õisikutes. Vili on kaksiktiibvili. Seemne kohalt vili paksenenud, kerajas, koos tiivaga kuni 4-7 cm pikk, karvane. Valminult roheline või punakas, valmib juulis.
Noored käbid violetjad, vanemad punakas-helepruunid. Noorelt aeglase kasvuga. Külma ja pakasekindel. Noores eas tundlik aga hiliskülmade suhtes. Ehitusmaterjalina, paberitööstuses, mööblitööstuses, haljastuses. Harilik kadakas Juniperus communis Oksad rõhtsad või püstised. Koor hallikaspruun, kestendav. Okkad lineaalsüstjkad, 3-kaupa männaseis. Pärast viljumist kasvavad seemnesoomused kokku ja moodustub marjataoline käbi, algul on roheline, hiljem kirmega sinakasmust, sisaldab 1-3 seemet. Puit tihe, sitke, aromaatne - kasutatakse treimis- ja nikerdustöödel. Kadakamarju kasutatakse alkoholitööstuses. Harilik jugapuu Taxus baccata Laikoonusja võraga puu või põõsas. Okkad pealt tumerohelised. Koor pruunikashall sile, vanemas eas kestendav. Viljub rikkalikult, vili punane, munajas, otsast avatud (käbimari, marikäbi). Seemned, võrsed, okkad ja koor mürgised. Väga aeglase kasvuga, eriti noores eas.
karvadega. hambulise servaga. Cymbalaria Niitjad roomavad Lehed pikarootsulised, Õied helelillad, harvem muralis varred. ümarsüdajad, 5-7 valged või roosakad, hõlmised, paljad. neelus 2 kollast laiku. Hõlmad ogaterava tipuga. Mimulus x Hästi harunevad Lehed helerohelised, Kreemikaid, roosasid, hybridus püstised mahlakad elliptilised. punaseid, kollaseid, oranze varred. või kirjuid 4-6 cm läbimõõduga lehterjaid õied.
H. tuhkpuu (Cotoneaster) Kuni 2m kõrgune põõsas, punakaspruunide võrsetega. Lehed pealt hallikasrohelised, alt tihedalt hallviltjad Õitseb juunis. lubjarikkad mullad, päikesepaisteline koht, taluvad pügamist. Viljad erepunased Õied on valkjasroosad, rippuvad kuni 4-kaupa. Lamarcki toompihlakas (Amelanchier) Põõsa kõrgus 3-4m. Lehed on puhkedes vaskpunased kuni rohelised. Valged õied ilmuvad juuni alguses. Marjad u 1cm läbimõõduga mustad ja söödavad. Leheroots on karvane. Lehed on puhkedes alt siidkarvased. Kasvukoht: päikseline kuni varjuline, kuiv kuni niiske, talub ka haput pinnast. Lepalehine toompihlakas (Amelanchier) Põõsa kõrgus 2-4 m. Viljad 1-1,5 cm läbimõõduga purpurjad või peaaegu mustad. Kerged lubjarikkad mullad. Kasvavad paremini suurte puude all varjus, kuid viljakandvus suurem päikesepaistelisel kohal. Taluvad põuda. Tömbilehine viirpuu (Crataegus) 3-4m kõrgune põõsas. vartel on 0,5-1cm pikkused astlad, kuid neid on vähe
värvuselt tumerohelised, läikivad, karvased. Pikkus 4-6 cm ja laius 4-8 cm. Tavaliselt ühel varrel 2-3 lehte, need on peaaegu vastakud. Lehed püsivad üle talve. Varre alusel on ka 2 või rohkem soomusjat alalehte. Õied või õisikud: nahkjad või lihakad õied. Õiekate on kellukjas, tipus kolmehõlmaline, pikkusega 1-1,5 cm. Väljast punakaspruun, tume, seest purpurpunane. Õied asuvad üksikult varte tippudes lühikestel raagudel, maapinnal. Õitseb mais ja juunis. Õite lõhn on terav, meenutab pipra lõhna. Liigi eritunnused: mürgine nii loomadele kui ka inimestele. Kasvab aeglaselt. Kasvukoha nõuded: talub hästi varju, eelistab niisket, kohevat, lubjarikast pinnast. Kasutamine haljastuses: lehtdekoratiivse pinnakattetaimena, puuderühma all, taimekonteinerites, kiviktaimlates. Kasutatud kirjandus: http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/mpipar2.htm http://nagi.ee/photos/Enno-Kusrav/19189451 1.4 Aster (Aster) Konkreetne liik: alpi aster (Aster alpinus)
Lehed on 3-7 * 2-4 cm suurused munajaselliptilised kuni äraspidimunajad, steriilsetel võrsetel lehed kuni 14 cm pikad, teritunud tipuga, saagja servaga ja servast tihti ripsmelised. Lehed pealt erkrohelised ja lühikarvalised, alt heledamad ja pehmekarvased (mõningatel juhtudel vaid rood karvased), sügisel ookerkollased. Kuni 3 cm pikkused purpurroosad kollase neeluga õied paiknevad lühikestel külgvõrsetel 3 5 kaupa kimbus, veidi longus. Õite kroon kitsaslehterjas, väljaspoolt karvane. Õitseb järjest 30-40 päeva. Varajase veigela kupar on paljas ning sügisel valmivad seemned väikesed ja lennutiibadeta. Viljub 6 aastasena. (Aiasõber, Seemnemaailm). Joonis 3. Varajane veigela (Weigela praecox). (http://static2.nagi.ee/i/p/461/35/11533817938e3e_l.jpg) 18 Lõikamine Terve kevade, suve ja sügise võib lõigata põõsa võrast välja kuivanud ja poolkuivanud oksi,
Käbid väikesed, rippuvad. Puit küpspuiduline. Liikide arv u 10, mis levinu Põhja Am ida ja lääneosas, Himaalajas, hiinas, Jaapanis. Tsuga Canadensis (Kanada Tsuuga) Okkad lamedad, lühikesed, servas madalad hambakesed, tipp ilma sisselõiketa, asetsevad kamjalt, Noored okkad helerohelised. Võra tihe, laipüramidaalne,maaniulatuv, võrsete tipud ja larv longus. Abies pk üldiseloomustus Okkad lamedad, tömbi või teravnenud tipuga, mille tipus paljduel liikidel madal sisselõige. Kinnituvad ühekaupa ümardunud alusega otse võrsele. Okka alumisel küljel asuvad lumivalged kuni valjkasrohelised õhulõhevööd, osadel liikidel õhulõheribad ka peamisel küljel, eriti tipuosas. Paljudel liikidel on okkad kammitud kahele poole võrset, et paremini päikesevalgust neelata. Täisvalguses võivad okkad olla ka ülespoole kaardnud või asuvad harjasjalt
Nii muutub puu tihedamaks ja kenamaks. Madalate vormide puhul pole tagasilõikamine nii oluline (Calmia 2013). 3.2. Picea abies Harilik kuusk 3.2.1. Kirjeldus Harilik kuusk (Picea abies) on männiliste sugukonda kuuse perekonda kuuluv igihaljas okaspuu. Kuusk kasvab tavaliselt kuni 30, soodsates tingimustes 5060 m kõrguseks. Tüvi on üldjuhul sirge ning selle läbimõõt on vanadel puudel tavaliselt kuni 1 m. Kasv kestab kuni kõrge eani ja seetõttu on ka vanade puude latv terav. Oksad asetsevad tavaliselt horisontaalselt, tüve alumises osas ja vanematel puudel on nad rippuvad (Wikipedia). Võra võib olla koonusjas, sammasjas, kuhikjas. Koor on hallikaspruun, vanemas eas plaatjas või soomusjas, küllaltki õhuke. Noored võrsed on kollakas- või punakaspruunid. Pungad on teritunud tipuga, pruunid ning vaiguta. Okkad kinnituvad võrsel olevale puidust näsale ja on 1,5-2,5 cm pikad, terava tipuga. Püsivad puul kuni 10 aastat
läikivad, karvased. Pikkus 4-6 cm ja laius 4-8 cm. Tavaliselt ühel varrel 2-3 lehte, need on peaaegu vastakud. Lehed püsivad üle talve. Varre alusel on ka 2 või rohkem soomusjat alalehte. Õied või õisikud: nahkjad või lihakad õied. Õiekate on kellukjas, tipus kolmehõlmaline, pikkusega 1-1,5 cm. Väljast punakaspruun, tume, seest purpurpunane. Õied asuvad üksikult varte tippudes lühikestel raagudel, maapinnal. Õitseb mais ja juunis. Õite lõhn on terav, meenutab pipra lõhna. Liigi eritunnused: mürgine nii loomadele kui ka inimestele. Kasvab aeglaselt. Kasvukoha nõuded: talub hästi varju, eelistab niisket, kohevat, lubjarikast pinnast. Kasutamine haljastuses: lehtdekoratiivse pinnakattetaimena, puuderühma all, taimekonteinerites, kiviktaimlates. Joonis 5. Harilik metspipar (http://www.whiteflowerfarm.com/23920-product.html#) Joonis 6. Harilik metspipar Kasutatud kirjandus: Heritage perennials. Asarum europaeum. Kättesaadav
Okaste varisemisel jääb võrse karedaks. Okkad on läikivad, normaalsetes kasvutingimustes tumerohelised, ristlõige rombjas, igal tahul õhulõhede rida. Okkad asetsevad võrdlemisi tihedalt ning on igas suunas harevil. Okkad püsivad võrsel 3 – 7 aastat, harva kauem. Saastatud õhuga piirkondades varisevad okkad varem. Okaste pikkus on 1 – 2,5 cm. Väga noortel ja väga vanadel puudel ning halvemates kasvutingimustes on okkad lühemad. Pungad on teritunud tipuga, pruunid ja vaiguta (Calmia istikuäri OÜ). Kuuse eluiga võib harukordadel ulatuda 400 – 500 aastani. Tavaliselt raiutakse kuusikuid 80 – 100- aastaselt, seega on juba üle 150 aastased kuusikud haruldased. Harilik kuusk kasvab tavaliselt 30, soodsatel tingimustel 50 ja enamgi meetri kõrguseks (Missouri botanical garden). Kuuse juurestik on laiuv, maapinnalähedane, sügavale pinnasesse tungiva peajuureta. Enamik juuri paikneb pealmises poolemeetrises mullakihis
Haavast valmistatakse saunalavasid(ei aja välja vaiku, istumisel ei tundu kuum ega konarlik. Vanad haavad rikastavad metsas elustikku (on elutähtsates sidemetes kümnete linnuliikidega). 2. Jalakas (Ulmus) Eesti kaks looduslikku liiki on Harilik jalakas ja Künnapuu. Levik mõlemal üle Eesti. Suuremate puude kõrgus üle 36m. Mõlema liigi eluiga ulatub 300 aastani. Jalaka lehe vasak ja parem pool on eri suurusega. Hariliku jalaka lehe ülapind on karedalt karvane, künnapuu oma on sile. Õitsevad maikuu alguses, vili valmib juulis. Ohtlik vaenlane on tõbi ,,jalakasurm". Künnapuust tehti vanasti kvaliteet lookasid. Tänapäeval kasutatakse jalakat hoonete kaunistusmaterjalina, mööblitööstuses ja puuskulptuuride nikerdamisel. Jalakalehti ja noorte jalakate koort kogutakse talveks loomasöödaks. Jalakaniinega arstiti vanasti kõhulahtisust, lööbeid , suupõletikke. Kenad haljastuspuud. 3. Jugapuu (Taxus baccata)
Thunbergi kukerpuu ,,Carmen" (http://www.neevaaed.ee/tooted/lehtpuud-ja-- psad/thunbergi-kukerpuu-carmen/?category=7&panel=1) 72 Joonis 69. Thunbergi kukerpuu 73 Tuhkpuu (Cotoneaster) Konkreetne liik: Laiuv tuhkpuu (Cotoneaster horizontalis) Taime kõrgus ja läbimõõt: 0,5 1 m kõrge, 0,8 1,5 m lai Taime välislaadi kirjeldus: laiuv põõsas Lehed: Lehed suvehaljad kuni pooligihaljad, nahkjad, munajad kuni ümarad, 0,5 -1,5 cm pikad, pealt läikivad, alt heledamad, veidi karvased. Lehtede sügisvärvus sarlakpunane kuni oranz Õied või õisikud: Õied 1-2 kaupa, eelmise aasta võrsetel, valged kuni roosad Õitsemine: juuni Liigi eritunnused: maadjas, tõusvate võrsetippudega, kalasabamustriliselt hargnev Kasvukoha nõuded: paremini kasvavad täisvalguses, kuid taluvad ka poolvarju. Viljakas ja niiskes pinnases vähenõudlik
annaabi.ee 
